allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilis materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib varieeruda suurtes piirides. Nõlva kallak võib olla ka suurem kui 90°. Sellisel juhul on tegemist negatiivse kaldega ehk rippuva pinnaga. Nõlvast räägitakse üldiselt positiivsete pinnavormide puhul. Oru külgi nimetatakse oruveeruks. Nõlv on siiski üldisem nimetus. Tihtipeale ei olegi võimalik eristada mäe nõlva oru veerust.
Atollid Atollid ja korallrifid esinevad soojade ja soolaste troopiliste merede päikesepaistelises madalvees. Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad at...
Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Predprijatie". Ka sellel reisil avastati uusi saari. 1824. aastal avastati Predprijatie (Fangahina) atoll Tuamotu saarestikus ja Bellingshauseni (Motuoni) saar Samoa saarestikus. 1825. aastal avastati Marshalli saarte Radaki saartegrupis Rimski-Korsakovi (Rongelapi) atoll ja Eschscholtzi (Bikini) atoll. Ka sellel reisil osales Krusensterni soovitusel mitu looduseuurijat - Ernst Reinhold Hoffmann (geoloog), Heinrich Friedrich Emil Lenz (füüsik), Ernst Wilhelm Preuss (astronoom) ning taas Johann Wilhelm Eschscholtz. Selle reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanoloogilisele uurimisele.
millega seotud pildi nr Fabian Gottlieb Benjamin 20.IX 1778 Lahetaguse, Meri, nõgu, vaatlusjaam Antarktikas, Antarktise avastamine 2 BELLINGSHAUSEN Saaremaa Lahetaguse Tallinn atoll Vaikses ookeanis 28. jaan. 1820 (Venemaal Faddei mõis Faddejevits) 25.I 1852 Kroonlinn ................................................................................... Adam Johann von 19. Maetud Tallinna 17 kohanime (atoll, neem, saar, väin, Vene esimene ümbermaailmareis (juht) 6
Geograafiaseltsi asutajatest.1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai erikäsul Tallinna Toomkirikusse.Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Krusensterni auks nimetatud objektid: · Krusensterni saared Middendorffi lahe lähedal Kara meres · Little Diomede, endine Krusensterni saar · Ailuki atoll, endine Krusensterni saar (Marshalli Saared) · Tikehau atoll, endine Krusensterni saar (Tuamotu saared) · Krusensterni väin Kuriilides · Krusensterni neem Alaskas · Cape Krusenstern National Monument · Krusensterni mägi Sahhalini saare · Krusensterni järv Butia poolsaarel Kanada põhjaosas · Krusensterni kraater Kuu peal Allikad: www.google.ee www.annaabi.ee
VS Kahe vulkaanilise tekkega arhipelaagi geograafiline võrdlus anna vahter Kauai Oahu Niihau Molokai Maui Lanai Kahoolawe Hawaii geoloogia Tardkivimid: Kure atoll – 28 miljonit aastat Basalt Hawaii saar – 400 000 a. Gabro Nefeliniit Hawaii hotspot Mauna Kea 4205 m kliima Troopiline kliimavööde Päevapikkus 11-13,5 tundi Ilmastik suhteliselt ühenäoline Vesi aastaringselt soe: 23-27 kraadi flora & fauna Troopilised vihmametsad Rikkalik loomastik Lanzarote La Palma Tenerife Fuerteventura
mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad. Rikas ja omapärane elustik koosneb riimvee-organismidest ja eürohaliinsetest mahe- ja mereveeorganismidest. Atoll rõngassaar. Troopilistes meredes, peamiselt Vaikse ja India ookenis veealustel kõrgendikel rõngakujuliselt paiknevad korallrahud
, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta 1945 Potsdam Juun 1942 Midway atoll 1942 El Alamain nov 1942- veeb1943 Stalingradi Lahing Saksamaa alustas, aga nõukogud oli ka valmistunud. Punaarmee võidab, saksa armee piiratakse umber. Sellest saab alguse Hitleri taandumine
Domineerivad lubjakivi ja õhukesed kuivad mullad Kliima Troopilne Keskmine temperatuur 26...28°C Sademeid 2400 mm, mägedes kuni 4000 mm aastas Vihmaperiood detsembrist märtsini Maist oktoobrini on kuivaperiood Kontrast aastaaegade vahel on väike Taimestik Metsad katavad 67 % territooriumist (2000 a.) Endeemsed taimeliigid Graniidisaartel kasvab umbes 75 taimeliiki ning Aldabra saartel lisaks 25 liiki Aldabra atoll, Valléé de Mai Valléé de Mai Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valléé de Mai Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
vast majority: literate Scholarship provided by goverment Cultural life Song and dance festivals Libary and museum in Avarua International culture Traditional ceremonies Major national day: Constituion day Tiare (Gardenia) festival 1 daily newspaper Animal and plant life Dark Purple ground orchid Tropical fruits and vegetables Palms, pandanuses Main fauna: pigs, dogs, chickens, rats, horses, goats, cats Native birds Landmarks Christian Church Anchorage island, Suwarrow Atoll Seven palms in Avarua Motuanga cave Homalium forest Wreck of the Matai Thanks for listening!
My dream destination is... FRENCH POLYNESIA The French Polynesia islands are located in the Pacific Ocean. It contains of many islands. The most famous are Tahiti, Bora Bora, Moorea. The islands are considered to be one of the most exotic places in the world; also known for its breathtaking beaches. The official language is French. SIGHTS Tahiti's volcano Rangiroa atoll Papetoai temple in Moorea Lagoon of Bora Bora Museums and botanical gardens in Tahiti Aquariums and zoos Tahitian dancing THINGS TO DO Jet skiing in Bora Bora Scuba diving in Tahiti Surfing in Tahiti Sailing in Bora Bora POLYNESIAN FOOD Known for its exotic fruits, fresh fish and vegetables, Strong influence from the French cuisine Seafood Restaurants in French Polynesia are from a
laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas 5.Mälestusmärgid ja ausambad Ainuke mälestusmärk Otto von Kutzebuest on tema haud, mis asub Kose kiriku hoovis. Pildi autor: Ly Renter Lisa: Kotzebue kolmanda ümbermaailmareisi fregatil "Predprijatije" kaart 6.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue http://www.muuseum.harju
Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa Tartu Ülikooli lõpetanud noored teadlased lisaks loodusteadlasele Eschenholtzile füüsik Emil Lenz ja laevaarst Siewald. Ka kõik teadustööks vajatavad instrumendid olid valmistati Tartu Ülikooli töökodades ning uuringute tulemused vormistati Tartus.
1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias 08.05.1945-Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 02.09.1945-allkirjastasid Jaapan ja USA Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti Usa heitis aatomipommi 2 Jaapani linnale-Hiroshima ja Nagasaki linnad, 1945
Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel
17.09 ründab NSVL Poolat I Läänerinne aprill 1940 – Taani, Norra, Belgia, Hollandi vallutamine, alustab Prantsusmaa II Idarinne 22. juuni 1941 III Vaikne ookean 7. detsember 1941 – Jaapan – Pearl Harbor IV Põhja-Aafrika 1941 El Alamein Pöördelised lahingud: Idarinne: Moskva 1942 mai Stalingrad 19.11.1942 – 02.02.1943 Kurski kaar 5. juuli 1943 Sakslased taanduvad, Nõukogude Liit tungib Berliini Vaikne ookean: Midway atoll 1942 teine pool Taanduvad jaapanlased, domineerivad ameeriklased, Hiroshima, Nagasaki Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942 Briti väed paiskavad Saksamaa väed Tuneesiasse, sealt Lõuna-Itaaliasse, sõda Itaalia pärast, Mussolini diktatuuri lõpp, puuakse üles Läänerinne: D-day, teise rinde avamine 6.06.1944, Normandia dessant Lääneriikide dessant, „teise rinde avamine“, Saksamaa peab sõda kahel rindel, Pariisi vabastamine Konverentsid:
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
· Pahkluudeni ulatuvad aluspüksid. · Kantakse kas sooja hoidmise eesmärgil (sealhulgas nt. põlveliigeste kaitseks külma eest; siis nad on enamasti vastu keha hoidvad ning teiste aluspükste peal kantavad) · Pidzaama osana (siis nad on laiad, vabalt langevad) 6 Bikiinid · On napilõikelised kaheosalised naiste päevitusriided, mis on oma nime saanud Bikini atolli(on Marshalli Saartele kuuluv atoll Vaikses ookeanis) järgi. · Tavaliselt on tehtud elastsest materjalist · Kaela ja selja tagant seotavad. · On olemas ka push-up padjakestega bikiinid. · Saab ise endale ka valmistada oma maitse järgi bikiine ehk heegeldada bikiinid valmis. 7 Monokiini · On mõeldud neile, kellele bikiinid tunduvad liiga paljastavana ja trikoo jälle liiga kinnisena. · Poelettidele tootevalikusse on toodud müügile
Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, vikseim Fniksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km lunakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km lnes, Manra saarest 100 km phjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid tisminutitele mardatuna on 335'S, 17131'W . Saare pindala on 0,72 km. Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taim...
(4) Dimakya saar on tuntud kahe tõmbenumbri poolest: laevavrakk ja merilehm. Saare läheduses asub Teises maailmasõjas põhja lastud Jaapani sõjalaeva Kyokuzan Maru vrakk, mis on sukeldujatele tõeline maiuspala. (4) Saarel võib leida nii metsikut vihmametsa haruldaste looma- ja taimeliikidega, koopaid maa-aluste jõgedega, järske lubjakivikaljusid, maalilisi kraatrijärvi kui metsikuid randu. Lisaks rikkalik mereelustik. (4) Tubbataha Reef Marine Park on haruldane atoll, kus allpool merepinda on ligi 11 000 km" korallriffe ülimalt mitmekesise mereelustikuga. (4) 8 Kokkuvõte Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis, kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...
Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste ehk Loodeväila otsimine. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Janeiro; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi, Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin;
Leitakse akreatsioonikiilust - Kuidas moodustuvad atollid? Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. - Miks on süvameresetted peamiselt ränimudad? Sest karbonaadid lahustuvad sellel sügavusel, räni on vastupidav - Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? Subduktsioon, vulkaanipursked - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? dubduktsiooniga - Mis viitab mandrite triivile
Referaat Hamburg Ich habe die Stadt Hamburg ausgewählt, weil ich mehr über diese zweitgröten Stadt Deutschlands wissen möchte. Auch desshalb, weil ich Hamburg viele Jahre zurück besucht habe. Auch will ich mehr über die lange Geschichte Hamburgs wissen. Die Freie und Hansestadt Hamburg ist als Stadtstaat ein Bundesland der Bundesrepublik Deutschland, zweitgrößte Stadt Deutschlands, siebtgrößte der Europäischen Union sowie die größte Stadt in der Europäischen Union, die nicht die Hauptstadt eines Mitgliedsstaates ist. Die Landessflagge Das Landeswappen Hamburg in Deutschland Der Wahlspruch Hamburgs lautet: Libertatem quam peperere maiores digne studeat servare posteritas (Die Freiheit, die erwarben die Alten, möge die Nachwelt würdig erhalten) und findet sich als Inschrift über dem Portal des Rathauses. Die Fläche Hamburg beträgt 755,264 km² und die Einwohnerzahl Hamburg ist...
· Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse
amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu
Korallrifide levik ja iseloomustus: Indoneesia ja Austraalia Põhjaosa, Vaikses ookeanis, Kariibi meres ja india ookeanis. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab nende peale uus põlvkond. Kasvavad u paar cm aastas. Elupaigaks veerandile kogu ookeani liikidest. Kõrge bio-produktsiooniga alad ookeanis. Vihmametsade järel suuruselt II ökosüsteem maailmas. · Korallriffide tüübid: o Randa ääristav o Platvormriff o Barjääririff o Atoll Vetikametsade levik ja iseloomustus · Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas, Lõuna-Jäämeres · Tiheda vetikaasustusega veealused alad, ühed produktiivsemad süsteemid. On paljudele organismidele elupaigaks. Meenutavad vees vaadatuna metsi. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. · Elustik on plankton e. Hõljum. · Planktonil on oluline roll aineringes, org aine esmatootjana. · Bioindikaatorid ja isepuhastusprotsessidest osa võtmine.
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
Sügisel ja kevadel võib päikesetõusu ja loojangu järgi ligikaudselt leida ida-lääne suuna. Ilmakaari võib määrata ka lainetuse ja ummika suuna järgi, kuna see oli teada enne avariid. Passaat- ja mussoontuulte piirkonnas saab suunda leida ka tuule püsiva suuna järgi. Mere ja ümbruse vaatlusest saab teha muidki järeldusi. Nii näitavad lehtedega oksad vees kalda lähedust. Üksik liikumatu rünkpilv võib anda teavet sellest, et tema all on väike vulkaaniline saar või atoll. Teatud liiki kajakad suunduvad õhtu saabudes kaldale. 4.2 Elu korraldamine autonoomse päästevahendi pardal. Elu korraldamine päästevahendi pardal toimub paadivanema või ametilt kõrgeima tekiohvitseri juhtimise all. Ka teiste päästevahenditega grupis või eraldi oleval pääste- parvel võtab juhtimise endale ametilt kõrgeim ohvitser või meeskonna liige. Juht peab organiseerima esmaabi andmise kannatanuile kui seda keegi vajab, korraldama arvepidamise ja kindla valve
had been infinitesimal. The largest ship sunk had been a destroyer, and so more than adequate forces remained for the new drive. Furthermore, they reasoned, the defense perimeter would be protected as much by greater depth as by greater consolidation. They therefore set in motion two ambitious plans. One was an amphibious assault southward to Port Moresby, a town on the southeastern tip of New Guinea only 400 miles from Australia. The other pivoted on Midway, a tiny atoll in the middle of the Pacific that stood as a sentinel to Hawaii. This second plan had two parts. The first part aimed at the atoll's capture. Its two coral islets—the larger barely two miles long—possessed no intrinsic worth but great strategic value, for whoever held them controlled the central Pacific and hence the approaches to either end of the oceanic basin. The second and more important part of the plan sought to lure out the remainder of the American fleet and destroy it.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
