Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade (0)

Hugo Treffneri Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
Virve   Kass  
Kaheksakanna kui  populaarse   ornamendi  tähendus Eestis läbi aegade 
 
uurimistöö 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja :  Aare  Ristikivi 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu  2010 
 
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 
1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 
1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti ................................................................................... 4 
1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval .............................................................................. 5 
 1. Kaheksakand  ...................................................................................................................... 6 
2.1.Kaheksakanna päritolu ................................................................................................. 6 
 2.2.Kaheksakand vanasti .................................................................................................. 7 
2.3. Kaheksakand tänapäeval ............................................................................................. 8 
Kokkuvõte ........................................................................................................................... 10 
Summary ............................................................................................................................. 11 
Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 13 
Lisad .................................................................................................................................... 14 
Lisa 1.  Aprillis  2010 läbi  viidud  küsitlus koos  osalise   kokkuvõttega  ................................ 14 
Lisa 2.  Intervjuu  tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega ......................................................... 15
 
 
Sissejuhatus 
21.  sajandil  võib   riietel   näha  sajanditevanuseid  ornamente  ja   mustreid ,  mis  kunagi  omasid 
inimeste  jaoks  kindlat  tähendust.  Eriti  palju  võib  kohata  geomeetrilisi  ornamente  ja  neist 
populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid 
tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus 
on inimeste mälust kadunud, see on ka mu uurimistöö  hüpotees . 
Uurimuses  keskendun  põhiliselt  kaheksakannale,  sest  see  on  üks  enam  levinud  ornamente 
ning usun, et ühe ornamendiloo põhjal võib teha ka üldistuse  rahvakunsti  muutumise kohta.  
Uurimuse esimeses osas keskendun üldisemalt käsitöö ja rahvamustrite tähtsuse ja tähenduse 
muutumisele.  Selleks  võrdlen  mineviku  elulaadi  ja  mõttemaailma   tänapäevaga .  Uurimistöö 
teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. 
Info sellest, mida  tähendas  rahvakunst   inimeste  jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti 
teadlaste  väljaantud  teostest,  näiteks  Ants  Viirese  «Kultuur  ja  traditsioon»,  aga  ka 
käsitöömeistrite  raamatutest,  näiteks  Rosaali  Karjami  «Elumõnu».  Tänapäeva  tähenduste 
teada  saamiseks  viisin  läbi  küsitluse  Connect  Interneti  uuringuteenuse  abil.  Küsitlusele 
vastamiseks oli aega 3.aprillist 9. aprillini  ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, 
vastajate  keskmiseks  vanuseks  tuli  20  aastat.  Vastanutest  74  olid  naised  ning  53  mehed. 
Uurmistöös  esitan  tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka 
uurimusse  (vt. Lisa 1).  Lisaks  kasutan  ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel 
läbi  viidud  intervjuud  tekstiilikunstnik  Ehalill  Hallistega.  Viimati   mainitud   intervjuu  on 
lisatud uurimusse (vt. Lisa 2). 
1. Rahvamustrid 
Rahvamustrid  on  ornamendid  ja   mustrid ,  mis  esinevad  tavaliselt  riideesemetel,  aga  ka  muul 
käsitööl, näiteks keraamikal. 
1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti 
Eestis algas rahvakunsti kogumine ja  uurimine  alles 19. sajandi lõpul. Väga paljud kunagised 
tähendused  olid  selleks  ajaks  kadunud  ning  neid  võib  ainult  oletada  kasutuskohtade  ja 
nimetuste  põhjal.1 Siiski on rahvakunstiuurijad andnud oma  parima  ning seda teen  minagi . 
Koopamaalinguid  leidub  Eestis  vähe  ning  need  on  enamasti   skemaatilised   kujutised 
inimestest  või  loomadest,  mida  ei  saa  mustriteks  nimetada.  Esimesed  mustriga  kaunistatud 
esemed  Eestis  on  pärit   kammkeraamika   kultuurist  umbes  aastast  4000  eKr.  Need  on  
kaunistatud  joontega,  mis  on  tehtud  kammitaolise  esemega.  Võib  oletada,  et  sealt  hakkas 
kaunistamiskultuur  järjest  edenema  ja  hakkasid  tekkima   geomeetrilised   ornamendid,  mis 
hiljem levisid  riietele . 
Rahvamustrite seisukohalt on kindlasti olulisim näputöö. Vanasti polnud  poode , kust eestlased 
oleksid saanud endale osta  riideid  või muid tarbeesemeid. Seetõttu valmistati kodus  tööriistad , 
nõud,  riided  ja  kõik  muu  eluks  vajalik.  Kui  suvel  tegeleti  maaharimisega,  siis    talvel  oli 
põhiliseks tegevuseks käsitöö. Mehed tegid tarbe- ning naised riideesemeid.2 Tüdrukud pidid 
enne  meheleminekut  näputöö  selgeks  saama,  sest  nagu  juba  mainitud,  oleks  pere  muidu 
riieteta  jäänud.  Selleks  vabastati  neljapäeva  või  pühapäeva   õhtuti   nad  muudest  kodutöödest 
(villa-  ja  linatööd)  ning  lasti  tegeleda  käsitööga.3   Seto   neiu  pidi  mehele  minnes  omama 
veimevakka   ehk  kirstu  kingitustega   peiu   emale  ja  teistele  sugulastele4.  Seega  oli  käsitöö 
vanade eestlaste elus tähtsal kohal. 
Ka mustrid ja tehnikad olid vanasti  teistsugused . Näiteks kooti kinnastele  tihedamalt  küüsilist 
kirja ja muster kooti mustaga ning kindapõhi valgega. Enamasti oli igas  talus  oma kindakiri, 
mida  kooti  kõigile  selle  talu  kinnastele.5  Ka  oli  mustritel  palju  erinevaid  tähendusi,  näiteks 
siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3. 
                                                
1 
Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus  Ilmamaa  lk 339 
2 
Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88 
3 
Karjam , R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS  Pajo  lk 29; 46 
4 
Riitsaar, R. «Seto  tikand », Printon lk 13 
5 
Karjam, R.,  Summatavet, K. (2008)  «Kihnu  Roosi  kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 
40 
4  
1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval 
Tänapäeva  kodudest  võib leida küll rahvamustritega esemeid, aga enamik lapsi ei saa kodust 
enam käsitööoskust kaasa. Praegu loodetakse, et käsitöö saadakse selgeks koolis, aga ka seal 
algavad korralikumad käsitöötunnid enamasti alles 5.   klassist . Ka  mu küsitlusele  vastanutest 
30% ei  tegelenud  üldse käsitööga ning 38% tegeles harvem kui korra kuus. Vaid 14% tegeles 
käsitööga  igal  nädalal.  Kui  varem  oli  käsitöö  iga  pere  siseasi,  siis  nüüd  ostetakse  enamik 
riideid poest ja need on vabrikutes valmistatud. Ka ornamente oskab juba masin teha ning see 
arvatavasti ei mõtle ornamentide tähendusele. 
Küsisin   vastanutelt  lisaks  käsitööle  ka  rahvamustrite  kohta.  Üllatav  oli,  et  üle  poole 
vastanutest  väitis,  et  nende  riietel  pole  rahvuslikke  ornamente.  Isiklikult  arvasin,  et  kõigil 
inimestel on ornamente vähemalt kinnastel, aga järelikult on ikkagi pildid kõikjal põhiliseks 
kaunistuseks  saanud.  Samas  tähenduse  poole  pealt  olid  asjad  rõõmustavamad.  Üle  poole 
vastajatest olid  kuulnud  mingit tähendust ning neist veel 8% uskus ka ise mustrite tähendusse. 
Seega ei saa väita, et sümbolism oleks täielikult kadunud. Tähendustena toodi välja  patriotism  
ja  üldlevinumate  sümbolite  tähendus,  näiteks  süda  kui  armastus  ja  päikeseratas  kui 
energiaandja. 
Professionaalide seas on viimastel aastatel  rahvamustrid taas populaarseks muutunud. Paljud 
kunstnikud ,  näiteks  Ene   Pars   ja  Ehalill   Halliste ,  on  kasutanud  oma  kunstiteostel  vanu 
mustreid.  Nende  teoseid  sai  imetleda  2010.  aasta  alguses  Tartu  Kunstimajas  näitusel  «Eesti 
mustrid».6    Lisaks  eraldi  kunstinäitustele  korraldatakse  näitusi  ka  käsitööst.  Näiteks  2010. 
aasta  alguses  oli  Tartus  Laulupeomuuseumis   üleval   näitus,  mis  koosnes  vaipadest,  vöödest, 
nahk-  ja  puitesemetest7.  Ehalill  Hallistega  sain  teha  ka  meili  vahendusel  intervjuu,  kus 
uurisin ,  mille  järgi  ta  valib  mustrid,  mida  kasutab.  Ta  vastas,  et  valib  need  täiesti 
emotsionaalsetel  ajenditel,  eesmärgiks  on  kas  tekitada  mingi  liikumine,  eriline  seisund  või 
oluline sõnum. Samuti on tema jaoks tähtis romantilisemotsionaalse õhustiku loomine. 
Ka moekunstis on rahvamustrid uuesti populaarseks saanud. Presidendi vastuvõttudel on juba 
mitu  aastat  silma  hakkanud  rahvusliku  ornamentikaga   kleidid .  Lisaks  sellele  pühenduvad 
paljud  moekunstnikud  ja  -näitused  rahvuslike  mustrite  näitamisele.  Näitena  võib  tuua  Aldo  
Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui  kummardus  vanale käsitööle ja mustritele ning tõi 
moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna8. 
                                                
6 
  Piirimäe , K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu  Postimees  
7 
 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 
8 
 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo»,  Femme  
 1. Kaheksakand 
Kaheksakand  on  kaheksanurkne  geomeetriline   ornament   (vt  pilte  1  ja  2).  Sarnast ornamenti 
nimetatakse  ka  oktagooniks,  koidutäheks,  kahekordseks  viisnurgaks,  õnnetäheks  ja   muhu  
männiks.  Kaheksakanda  kooti,  tikiti  ja  heegeldati  riideesemetele.  Vähemal  määral  võib 
kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel.9 
Pilt 1. Kaheksakand kindal10   
 
 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 
2.1.Kaheksakanna päritolu 
Ornamendi tähendus sõltub  väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et 
vanadel  eestlastel oli  ristil  juba enne risiusu tulekut olemas kindel tähendus. Samamoodi saab 
vaielda  kaheksakanna päritolu ja tähenduse üle. 
Ühe  teooria  kohaselt  pärineb  kaheksakand  Mesopotaamiast,  kust  levis  Euroopasse  ja 
arvatavasti ka Eestisse12. Seda teooriat kinnitab kaheksakanna üleilmne  levik. Nimelt kohtab 
seda  nii   Peruus   kui  ka  Indias,   rääkimata   kõigist  Euroopa  riikidest.  Lätis  on  kaheksakand 
Koidutähe nime all suisa riiklikuks õnne  sümboliks  nimetatud.13 
                                                                                                                                                   
 
 5  
9 
 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 182 
10 
  Nagel , T.(2009) Kaheksakand kindal [WWW-materjal] 
 
    http://tinypic.com/view.php?pic=30utj7a&s=5  (Vaadatud 21.02.2010) 
11 
 Tegemiseks kasutatud joonistusprogrammi  Paint , tehtud teose  Karjam R., Summatavet K.(2008)  
«Kihnu         Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 109 põhjal 
12 
 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas»   Haridus  7-8.   lk 48  
13 
  Soosaar , M. (10.01.2004) «Mõjusad Muhu mustrid» Postimees 
6  
Samas  on  ka  teooriad,  et  kaheksakand  tuleneb  eestlaste  igapäevaelust.  Nimelt  koosneb 
kaheksakand kahest ühesugusest teineteise peale asetatud ristist (vt joonis 1). Selline  rist  võis 
sümboliseerida  kaevurakkeid  või  palktara  põhiplaani.  Teine   rist   on  lihtsalt  esimese  45-
kraadine pöördkujutis.14 
    
  +  
  =  
 
Joonis 1.Kaheksakanna pärinemine kahest ühesugusest ristist15 
Käesolevas uurimuses pühendun mõlemale  teooriale , sest tähendused on tegelikult omavahel 
põimunud  ning mõlemad tähendused eestlaste mällu kinnistunud. 
 2.2.Kaheksakand vanasti 
Kolga -Jaani  kihelkonnas  võeti  metsa  kaasa  mõni  kaheksakannaga  ese,  sest   usuti ,  et  see 
kaitseb äraeksimise vastu. Selline  uskumus  tuleneb eestimaisest teooriast, sest palktara ja ka 
ruut  kaheksakanna  keskel  sümboliseerisid  kodu.  Usuti,  et  kui  inimesel  on  sümbol  kodust 
kaasas, on kergem koju tagasi pöörduda. Lisaks sellele näitab kaheksakand ilmakaari ja mitte 
ainuüksi  põhja,  lõunat,  ida  ja  läänt,  vaid  ka  vahepealseid,  seega  oli  see  ka  omapärane 
kompass.15 
Kaheksakanda kasutati ka jõulukroonidel, uste ja  akende  kohal, et  hinged  oskaksid koju tagasi 
pöörduda ning nendega oleks võimalik suhelda. See tuleneb märgi keskel olevast rombist, mis 
sümboliseeris  vaimsust  ja  võimalust  esivanemate  hingedega  suhelda.  Seega  kaitses 
kaheksakand ka vaimse eksimise eest.15 
Eesti  uskumustes  oli  kaheksakannal  ka  raviv  toime.  Kihnus  kasutati  ornamenti  iirissöödi 
raviks.  Iirissööt  on  nagu  sügeline,  aga  ringikujuline  ja  kiheleb.  Raviks  tehti  õhus  haigele 
kohale ühe liigutusega kaheksakand. Joonistada tuli  hoides  nimetissõrme, keskmist sõrme ja 
pöialt  koos.16  Riideesemeid  arvatavasti  ravina  ei  kasutatud17.     Toris   usuti,  et  kui  hõbedase 
kaheksakannakujutisega esemega 7 või 9 korda vastu soolatüügast vajutada, siis see kaob15. 
                                                
14 
 Kelle, S.  «Hingetuli tuleb päikesele  toeks »  Maaleht ,  Targu  Talita [WWW-materjal] 
 
    http://paber.maaleht.ee/?page=26839&grupp=targutalita&artikkel=367  (vaadatud 11.04.2010) 
15 
 Artla, T. (2009) „Märgid,  sümbolid  ja värviilm rahvaornamentikas.” lk 39-42 [WWW-materjal] 
 
     http://www.aveler.ee/public/files/Symbolid.doc  (vaadatud 11.04.2010) 
16 
 Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 22 
17 
 Karjam, R., Summatavet, K. (2008)  «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 
46 
7   
Üleilmselt   on  kaheksakand  tuntud  ka  õnnetähena.  Eestis  oli  selline  tähendus  levinud  enim 
Setumaal , kus kaheksakanda kasutati rättidel,  linikutel  ja sõlgedel.  Kaheksakannale omistati 
kaheksakordne õnnetoov mõju.18  
Kristlikus kultuuris, mis on kindlasti oma jälje jätnud ka eesti kultuuri, võrdub kaheksakand 
koidutähega.  Koidutäht  on   lootuse ,  valguse  ja  parema  homse  sümbol.  Kristlikus  kunstis 
tähistatakse koidutähega  Jeesus  Kristuse ülestõusu, mis on kõige lootustandvam osa Piiblist. 
Kristuse  ülestõusuga  on  lunastatud  inimeste  patud  ning  võib   alata   tulevane  patuvaba  elu.  
Samas tähistab kaheksakand ka Kristuse sündi kuulutavat Petlemma tähte.19 Eesti sakraalses 
kunstis  on  kaheksakand  levinud  kirikute  kaunistamisel,  näiteks  Saarema  Karja  kiriku 
laemaalidel. Kaheksakanda kasutas ka 15. sajandi Tallinna kunstnik Michel  Sittow  oma teosel 
«Madonna lapsega», kus seda on kujutatud vaibal Jeesuslapse all (vt ka pilt 3 ja 4). Kunstnik 
on ühendanud Kristuse tuleviku (ülestõusu) tema lapseeaga. Ka teised kunstnikud, näiteks Jan 
van   Eyck ,  Rogier  van  der   Weyden ,  Carlo  Crivelli,  on  kasutanud  sarnase  teemaga  teosel 
kaheksakanda.  Eesti  rahvakunstis  omab  kaheksakand  koidutähe  tähendust  pruudipõlledel  ja 
veimevaka kaantel, kus sümboliseerib samuti uue aja ehk abikaasaks olemise algust.20 
 
 
Pilt 3.M.Sittow «Madonna lapsega»20 
Pilt 4.Kaheksakand samal maalil20 
2.3. Kaheksakand tänapäeval 
Arvatavasti  võib  ka  tänapäeval  pidada  kaheksakanda  kõige  populaarsemaks  ornamendiks. 
Isiklikult olen seda näinud kõikjal  kunstiteostest  sussideni. Ka mu küsitlusele vastanutest olid 
69% kaheksakanda  mõnel  esemel  kaunistusena  näinud. Vaid 14% andis   vastuseks  kindla ei, 
teised  polnud  kindlad,  mis  on  ka  mõistetav,  sest  me  lihtsalt  ei  pane  tihti  tähele,  mis  meid 
ümbritseb. 
                                                
18 
 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 25 
19 
 Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 184-185 
20 
 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas»   Haridus  7-8.   lk 48-49  
8  
Tähenduse poole pealt olid lood  kurvemad , nimelt vaid 12% vastanutest olid kuulnud mingist 
tähendusest. Mainiti, et kaheksakand tähendab rukkilille ja tähte. Kolm vastanut olid kuulnud 
ka  ornamendi  kaitse  eesmärgist  ning  üks  vastanu  leidis,  et  kaheksakand  on  eestimaine  ning 
seeläbi meie kodumaa sümbol. Seega enamik vanast ajast pärit tähendusi pole enam tavalisele 
inimesele teada. 
Professionaalses  tarbekunstis  esinevad  rahvamustrid  tihti,  samamoodi  ka  kaheksakand. 
Näiteks  kasutas   Krista    Kadak   ornamenti  oma  nahkkotil,  mis  võitis  Tartu  Maanaiste  Liidu 
kotivõistlusel  2008.  aastal  esikoha.  Krista  Kadak  avaldas  oma  mõtteid  kaheksakanna 
tähenduse  teemal Tartu  Postimehes. Ta  kirjutas  kaheksakannast  kui  õnnetähest,  mis  ei  näita 
ainuüksi põhja, lõunat, ida  ja  läänt, vaid ka vahepealseid  ilmakaari  ja on elus  niisiis  tarvilik 
suunanäitaja. Samuti mainis ta, et kaheksakand kaitseb ja hoiab nii inimese hinge kui vara.21  
Tema jutust on näha, et ta on kuulnud vanu tähendusi, näiteks  ilmakaared , ja need põiminud 
enda mõttemaailma jaoks sobivateks. 
Kaheksakand on ka suurerakonna Isamaa  ja Res   Publica  Liidu (edaspidi IRL) sümboliks  (vt 
ka pilt 5). Ka nende jaoks omab see tähendust, mis osaliselt on otsitud ajaloost, kuid osaliselt 
on  ka  uudne.  Nimelt  kirjutab   IRLi   turundusspetsialist  Andres   Kask ,  et  kaheksakand 
sümboliseerib  päikest,  viljakust  ja  ilmakaari.  Kask  näeb,  et  parteilogona  tähistab  ornament 
mineviku ja tuleviku seost ning ka kahe erakonna omavahelist ühendust.22 
Pilt 5. IRLi logo23 
Üldiselt  võib  väita,  et  inimesed,  kes  pole  uurinud  kaheksakanna  tähendust,  seda  ka  ei  tea. 
Samas on populaarseks muutunud ornamendile uute tähenduste andmine ja seda tehakse tihti 
läbi  vana  ning  vähemalt  seeläbi  säilib  ka  inimeste  mälus  mingil  määral  ornamendi  algne 
tähendus. 
                                                
21 
 Jõgi, A.(23.05.2008)  «Kolm võitjat poosetavad võilillemurul» Tartu Postimees   
22 
 Kask, A.(2006) «IRL-i uus nägu: vormilt päikeseline, sisult rahvuslik» Isamaa ja Res Publica Liidu 
ajaleht 5 
23 
 IRLi  logo , Isamaa ja Res Publica liidu  koduleht  [WWW-materjal] 
http://www.irl.ee/UserFiles/S_mboolika/__thumb_-2-irl_nobg.gif  (vaadatud 11.04.2010) 
9  
Kokkuvõte 
Minu uurimuse eesmärgiks oli uurida kaheksakanna tähendust Eestis läbi aegade ja seeläbi ka 
üldisemalt rahvakunsti tähtsuse muutumist. 
Esmalt  uurisin trükitud teostest käsitöö tähtsust minevikus. Välja tuli, et käsitöö oli inimeste 
jaoks  väga  tähtis,  sest  see  oli  ainuke  võimalus  saada  endale  eluks  vajalikke  tarbeesemeid. 
Samuti tuli välja, et mustirtega kaunistamine oli olulisel kohal ning võrreldes tänapäevaga on 
kaunistamistehnika  muutunud.  Näiteks  kui  vanasti  kasutati  põhiliselt  küüsilist  kirja,  siis 
tänapäeval lapilist. 
Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö 
olemust  tänapäeval. Tuli  välja,  et  enamik  inimesi  ei  tegele  enam  käsitööga  ning  ka  mustrid 
pole  enam  põhiline  riiete  kaunistamisviis.  Samas  usuti  või  vähemalt  oldi  kuulnud,  et 
ornamendid  omavad  tähendust.  Ajakirju  uurides  avastasin,  et  väga  paljud  professionaalsed 
kunstnikud kasutavad rahvamustreid oma teostes. Samas kunstnik, kellega  tegin  intervjuu, ei 
teadnud  kasutatavate mustrite tähendust ning  tunnistas , et valib neid välimuse põhjal. 
Järgnevalt  keskendusin  kaheksakannale.  Esimeses  alapeatükis  keskendusin  kaheksakanna 
päritolule.  Avastasin,  et  teadlaste  seas  on  levinud  kaks  teooriat.  Esimene  väidab,  et 
kaheksakand  on  tulnud  Eestisse  teiste  rahvaste  kultuurist  ning  eelkõige  kristlikust  kunstist 
levinud rahvakunsti. Teise kohaselt hakkasid eestlased ise kaheksakanda kasutama. Kuna pole 
võimalik kindlaks teha,  kumb  teooria on õigem, siis keskendusin ka oma uurimuses mõlemast 
teooriast pärinevatele tulemustele. 
Järgnevas  alapeatükis  keskendusin  kaheksakanna  tähendustele  minevikus.  Avastasin,  et 
erinevaid  tähendusi  oli  päris  palju:  õnn,  kaitse,  ravi,  kodu  ja   vaimsus .  Kristlikus  kunstis 
tähistas kahkesakand nii Petlemma tähte kui ka Jeesuse ülestõusu. 
Viimaks  keskendusin  kaheksakanna  tähendusele  tänapäeval.  Küsitlusele  vastanutest  oli 
enamus  kaheksakanda  näinud,  kuid  tähendust  omas  kaheksakand  vaid  väheste  jaoks. 
Tähendustest,  mida  pakuti,  läks  vanaaegse  tähendusega  kokku  ainult  kaitse.  Teised 
tähendused,  näiteks   rukkilill ,  eestlus,  täht,  olid  arvatavasti  vastajate  enda  kogemustest 
tulenevad. Avastasin, et ka IRL-i logoks on kaheksakand ning nende jaoks on vana tähendus 
osaliselt põimunud enda antud tähendusega. 
Tänu  rahvakunsti  uurijatele  on  meil  teada  vanad  tähendused,  kuid  need  pole  enam 
tavainimeste jaoks tähtsad ning praegusel ajal vaadatakse põhiliselt ornamendi välimust, mitte 
ei mõelda selle tähendusele. 
Summary 
HUGO TREFFNER  GYMNASIUM  
Virve Kass 
Supervisor: Aare Ristikivi 
The  meaning  of  «kaheksakand»( eight - star ) in Estonia  through   times  
Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus läbi aegade 
Research  paper  
2010 
Number of pages: 15 
The   current   research  paper  focuses  on  the   changes   that  have  taken   place   in  the  minds  of 
Estonian people about the  importance  and meanings of folk art. Mostly the paper focuses on 
«kaheksakand», which is one of the most popular ornaments in Estonia and also in the world. 
Information  about  past  I  got  from  trade   literature :  mainly   books ,  but  also  from   another  
research  paper.  To  get  information  about  modern  people  thoughts  I  carried  out  a   survey   on 
Internet, which got 127 answers from people aged 13-43. In  addition , I interviewed one artist 
by e-mail. Also I used  articles  from  newspapers  and  journals . 
The paper falls into two main chpaters.  Both  focus on comparing modern meanings to the old 
ones . 
First    chapter   talks  about  folk  art  and  handicraft  in  general  and    is   divided   into  two 
subchapters. First subchapter talks about the meaning of handicraft in past. Handicraft in past 
was very  important  for  Estonians , because this was the only way to get clothes and  tools . The 
main  decoration  for things  were  ornaments,  which  often  had  a  certain  meaning. The  second 
subchapter talks about handicraft  today . It  came  out that  nowadays  many young people do not 
deal  with  handicraft  at  all.  Also  using  ornaments  as  decoration  has  fallen.  However,  many 
people  still  know that ornaments had a certain meaning and ornaments have become popular 
in professional art. 
Second  main  chapter  provides  information  about  «kaheksakand»  and  is  divided  into  three 
subchapters.  First  subchpater talks  about  the   origin   of  the  ornament  and  how  it  came  to the  
folk art of Estonia. Second one talks about the meanings of the ornament in past. It came out 
that  «kaheksakand»  meant   protection ,   luck ,  home  and   spirituality .  In  Christianity  the 
ornament symbolises the Star of Petlemma and also the reborning of Christ.  Final  supchapter 
provides information about  the meanings of «kaheksakand» today. The people surveyd knew 
little   about  the  meaning  of  it.  However,  some  meanings  for  example  corn   flower ,  star  and 
protection  were  mentioned.  Also  it  came  out  that  symbol  of  one  Estonian  party  is 
«kaheksakand». 
To sum up, it can be said that the importance of folk art is  fading  away in every day life and 
folk  art   symbols   nowadays  are  mostly  used  in  professional  art.  The  meanings  of 
«kaheksakand»  and   other   ornaments  are   known   only  when  people  have  read  about   them . 
Otherwise, the meaning is just derived from the  look  of the ornament. 
Kasutatud materjalid 
Erialane kirjandus: 
1)  Artla, T. (2009) «Märgid, sümbolid ja värviilm rahvaornamentikas»[WWW-materjal] 
http://www.aveler.ee/public/files/Symbolid.doc  (vaadatud 11.04.2010) 
2)  Karjam,  R.,    Summatavet,  K.  (2008)    «Kihnu  Roosi  kindakirjad»  Tallinn:  Tallinna 
Raamatutrükikoda 
3)  Karjam, R.(2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo 
4)  Riitsaar, R.(2007) «Seto tikand» Tallinn:  Printon 
5)  Viires, A.(2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu:  Ilmamaa 
6)  Viires, A.(2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: Ilo 
Artiklid perioodilistes väljaannetes: 
1)  Jõgi, A.(23.05.2008)  «Kolm võitjat poosetavad võilillemurul» Tartu Postimees 
2)  Kask, A.(2006) «IRL-i uus nägu: vormilt päikeseline, sisult rahvuslik» Isamaa ja Res 
Publica Liidu ajaleht nr 5 
3)  Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas»  Haridus 7-8 
4)  Kelle,  S.«Hingetuli  tuleb  päikesele  toeks»  Maaleht,  Targu  Talita  [WWW-materjal] 
http://paber.maaleht.ee/?page=26839&grupp=targutalita&artikkel=367 
(vaadatud 11.04.2010) 
5)  Kohler,  V.  (30.03.2010)  «Kuhu  kaob  naiste  aeg  ja  kuhu  küll  kulub  niit?»  Tartu 
Postimees 
6)  Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju» Tartu Postimees 
7)  Soosaar, M. (10.01.2004) «Mõjusad Muhu mustrid» Postimees 
8)  Tuulas, R. (9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo» Femme 
Küsitlused ja intervjuud: 
1)  Aprillis 2010  läbi viidud küsitlus. Tulemused autori valduses ja käesolevas uurimuses 
lisana  1. 
2)  Intervjuu  tekstiilikunstnik  Ehalill  Hallistega.  Intervjuu  autori  valduses  ja  käesolevas 
uurimuses lisana 2. 
Pildimaterjal: 
1)  IRLi 
logo, 
Isamaa 
ja 
Res 
Publica 
liidu 
koduleht 
[WWW-materjal] 
http://www.irl.ee/UserFiles/S_mboolika/__thumb_-2-irl_nobg.gif 
(vaadatud 11.04.2010) 
2)  Nagel, T. Kaheksakand kindal [WWW-materjal] 
http://tinypic.com/view.php?pic=30utj7a&s=5  (vaadatud 11.04.2010) 
 
Lisad 
Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega
Respondentide statistika: 
Kokku osalejaid 127 
Mees: 
53 
Naine: 
74 
Keskmine 
20 aastat 
vanus: 
Tulemuste kokkuvõte: 
1. Kui tihti tegeled käsitööga(kudumisest puidutöödeni)? (vastus ei ole vajalik) 
Iga päev 
6       4.7%  
Nädalas korra või 
12       9.4%  
paar 
Kuus korra või paar  23       18.1%  
Harvem 
48       37.8%  
Ei tegele üldse 
38       29.9%  
 
 
 
2. Kas Sinu riietel on rahvuslikke ornamente/mustreid? 
On ja olen ka ise 
10       7.9%  
teinud 
Jah 
28       22%  
Ei ole 
68       53.5%  
Ei tea 
21       16.5%  
 
 
 
3. Kas Sinu jaoks on mustritel/ornamentidel ka mingi tähendus(nt kaitse, õnn vms)? 
Jah 
10       7.9%  
Olen kuulnud, aga minu jaoks pole 
tähtis
58       45.7%  
 
Ei 
42       33.1%  
Ei tea 
17       13.4%  
 
 
 
4. Kui vastasid eelmisele küsimusele jaatavalt, siis palun too näiteid mustrite ja tähenduste 
kohta. (vastus ei ole vajalik) 
5.Kas oled näinud kaheksakanda(vt pilti) kaunistusena mõnel esemel? 
Jah, olen näinud seda paljude 
38       29.9%  
kohtades 
Jah, paaril esemel 
49       38.6%  
Ei ole 
18       14.2%  
Ei tea 
22       17.3%  
 
 
 
6. Kas kaheksakand omab Sinu jaoks mingit tähendust? 
Jah 
3       2.4%  
Olen kuulnud tähendusi, aga minu jaoks ei 
14       11%  
oma 
Ei 
90       70.9%  
Ei tea 
20       15.7%  
 
 
 
7. Kui vastasid eelmisele küsimusele jaatavalt, siis palun nimeta tähendused, mida oled 
kuulnud või ise  usud . (vastus ei ole vajalik)
8. Kas soovid veel midagi lisada (soovitavalt käsitöö, rahvakunsti vms teemal)? (vastus ei ole 
vajalik)
Lisa 2. Intervjuu tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega 
1)Mille järgi  valite  mustrid, mida kasutate(ilu, tähendus või midagi  muud)? 
Rahvakunsti elemente valin täiesti emotsionaalsetel ajenditel, eesmärgiks on kas tekitada 
mingi liikumine, eriline seisund või mingi minu jaoks oluline sõnum. 
2) Kas kasutatud mustrid omavad Teie jaoks ka kindlat tähendust(kaitse, õnn, lootus vms)? 
Ei oma tähendust. Küll ei ole ma väga huvitatud  sellistest  struktuursetest elementidest 
(nurgelised, kandilised), sest nende ümber on raske tekitada  minule  nii lähedast 
romantilisemotsionaalset õhustikku. 
3) Kui jah, siis kust see tähendus tuleneb(vanematelt, raamatutest või mujalt)? 
Kuna elemendid ei ole minu töödes tähenduslikkusega seotud, siis põimin kõiki leitud ja 
minule inspireerivaid etnoelemente muljega mingitest pärimustest, müütidest jms. 
Inspiratsiooni leidmiseks olen töötanud ja töötan jätkuvalt läbi väga palju etnograafilist 
trükimaterjali. 
4) Kas olete oma teostes kunagi kasutanud kaheksakanda? Kas sellel motiivil on Teie jaoks 
mingi tähendus? 
Teadvalt ei. On küll Jämaja tanul ( vaip  Kodutee) ratasristi ja keskel kaheksakanda meenutava 
elemendiga  kompositsioon , aga see on ka kõik.