Näiteks kooti kinnastele tihedamalt küüsilist kirja ja muster kooti mustaga ning kindapõhi valgega. Enamasti oli igas talus oma kindakiri, mida kooti kõigile selle talu kinnastele. 5 Ka oli mustritel palju erinevaid tähendusi, näiteks siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3. 1 Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 339 2 Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88 3 Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46 4 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13 5 Karjam, R., Summatavet, K. (2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 40 4 1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval Tänapäeva kodudest võib leida küll rahvamustritega esemeid, aga enamik lapsi ei saa kodust enam käsitööoskust kaasa
Kihnu Kool Referaat Smaragd & Teemant Pille Karjam IX klass Kihnus, 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus...............................................................................................................3 Smaragd ................................................................. 4 Teemandi struktuur....................................................................................................... 8
Interneti: 6. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2011, Loopealsed. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13 (viimati külastatud 16.01.2012) 7. Lotman A. 2011, Rannaniidud. Kättesaadav http://www.roheline.ee/books/kkj296.html (viimati külastatud 16.01.2012) 8. Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. 2012, Karjamaad. Kättesaadav http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaadeplaneerimine/karjam aad (viimati külastatud 19.01.2012) 9. Kukk T. 2012, Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=755 (viimati külastatud 16.01.2012) 10. Suurkask M. 1999, Soomaa luhaniidud. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9910/luhad.html (viimati külastatud 19.01.2012) 11. Taru Ülikool. 2008 Aruniidud. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm (viimati külastatud 19.01.2012)
välja ja valmistooteid sisse võib järeldada ,et riik on veel arengumaa,sest tooraine on tihti odavam mitu korda kui valmistoode,seepärast tekivad suured kaod. Maakasutamine 4% Künnim aa 36% Teraviljamaa Karjam aa 60% 9.2 Kalandus Serbia ja Montenegro on mereäärne riik,täpsemalt Aadria mereäärne riik,kuid see riik ei saa eriliselt oma kalavarudega ,,kekutada".Kalavarud on nagu igal pool maailmas vähenemas ning seepärast püütakse kalavarude vähenemist takistada igasuguste piirangutega,lepingutega,kvootidega jne.Kalapüük reguleeritakse Serbias ja Montenegros Kalanduse seadustega (35/94).1992. aastal võeti vastu
Taimedega värvimine on nüüd ära jäänud, sest 19. sajandil tulid poodidesse müügile aniliinvärvid. Alljärgnev taimedega värvimise õpetus on aga pärit Vormsi käsitööseltsi esinaise Kristiina Rajando koostatudVäikesest käsiraamatust. Vormsil toimusid traditsioonilist ja loodussõbralikku parkimist, viltimist, lõngade värvimist tutvustavad õppepäevad. Lisaks paljudele huvilistele ja oma ala asjatundjatele Eestist, Soomest, Rootsist, võttis sellest osa ka Rosaali Karjam, Kihnu Roosi, kelle õpetuses kajastub rannarahva vähemalt paarisaja-aastane käsitöömälu. Olulisemad momendid õppepäevadest on jäädvustatud väikesesse vihikusse. Minuni jõudis see vajalik brosüür Elle Puurmanni kaudu, kes on Vormsil MTÜ Lääneranniku, Väinamere projekti koordinaator. Tema lahkel loal lisame brosüüris avaldatud materjalid teemade kaupa ka oma kodulehe eri alajaotuste alla. Taimedega värvimine
lutserni seeduvus küpsusega kiiremini kui punasel ristikul ja karjamaa raiheinal. Tabel 2. Liblikõieliste ja kõrreliste seeduva KA saak t/ha (SKA) ja seeduvus (S%) Liik Kõrsumine/ Loomisalgus/ Loomine/ varsumine nuppumine õitsemine SKA S% SKA S% SKA S% Timut 2,50 65 3,22 64 4,02 62 Harilik aruhein 1,88 67 3,01 65 3,79 64 Karjam raihein 2,44 69 3,19 67 4,10 66 Lutsern 3,02 68 3,31 66 4,47 64 Pun. ristik 2,44 70 2,75 67 3,75 66 Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede keemiline koostis Proteiin Proteiini hindamisel arvestame sööda proteiinisisalduse kõrval selle lahustuvust vatsavedelikus ja lõhustuvust vatsa mikroorganismide poolt. Tabelis 3 on toodud liblikõieliste ja
annaabi.ee 
