03Sisu481 560 (0)

Layout 1



Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned E n E k E n   L a a n E s uurides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu-
nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle  taskust  olevat  leitud  „tasuja”  (Palm  1935:  171).  Lugu  mehest,  kes
võitleb  Landeswehri  sõjas,  taskus  raamat  jüriöö  ülestõusust,  illustreerib
kultuurimälu  uurija  ann  rigney  väidet,  et  ilukirjandusteosed  on  „kaasas-
kantavad monumendid” (rigney 2004: 383), mis loovad meeldejäävate kujun-
dite abil minevikupilte ja kannavad neid edasi ruumis ja ajas. „tasuja” toimi-
mist kaasaskantava monumendina on uurinud marek tamm. ilmumishetkel,
1880.  aastal  sai  18-aastase  Eduard  Bornhöhe  „tasujast”  avatakt  ajalooliste
jutustuste  buumile,  mille  summutas  alles  tsaaririigi  tsensuur  1894.  aastal.
rohkem  kui  tosina  aasta  jooksul  ilmus  üle  30  jutustuse  ja  romaani,  mille
rollist kujuneva rahvuse ajaloomälu loomisel annab tunnistust juba seesama
ärakeelamise fakt ise. „tasuja” käekäiku XX sajandil kirjeldab tamm kui jüriöö-teksti kujune- mist eesti kultuuris (tamm 2008: 113). ta näitab detailselt, kuidas Bornhöhe
„tasuja”  leidis  jäljendamist  ja  vastukaja  erinevatel  ajastutel  ja  mitmetes
mälukultuuri  meediumides  –  lisaks  ilukirjandusele  ka  populaarajaloolistes
tekstides, teaduskirjanduses ja mälupoliitilistes algatustes –, kirjeldades sel-
le  kaudu  ilukirjandusliku  teksti  muutumist  kultuuritekstiks.1 nii  pakkus 481 1 kultuurimälu uurija aleida assmann käsitleb kultuuriteksti retseptsiooninähtusena, 7/2012 LV aastakäik EEsti  tEadustE akadEEmia  ja  EEsti  kirjanikE  Liidu ajakiri Keel ja Kirjandus Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 481


„tasuja”  1920.  aastatel  alguspunkti  tol  ajal  kujunemises  olevale  jutustusele
eestlaste suurest vabadusvõitlusest võõrvõimude vastu, mille võidukat lõppu
hakkas tähistama Vabadussõda (tamm 2008: 118).2 samuti oli „tasuja” vas-
tandumine baltisakslastele aktuaalne nõukogude vägedes võidelnud eestlas-
te  jaoks  teise  maailmasõja  ajal  ja  järel  (tamm  2008:  121). alles  tänu  neile
taaskasutustele  on  „tasujast”  saanud  see  monument,  millena  me  seda  XXi
sajandi veerult tunneme. kui  aga  küsida,  mille  monument  „tasuja”  täpsemalt  on  või  –  rigney sõnastuses  –  mis  on  selle  raamatu  loodud  meeldejääv  kujund,  siis  kerkib
tamme analüüsist vastusena esile ennekõike sõjakas, rahvuslikku enesetead-
vust ja viha õhutav kangelasekuju (tamm 2008: 113). Pakkudes teist, rööbi-
tist  vastust  sellele  küsimusele,  uurib  järgnev  artikkel  seisuste  piiril  asuva
vaba mehe kuju loomist „tasujas”. kõigepealt otsitakse vaba mehe tüübi juu-
ri ja taustu olustikust ja kirjandusest. Lähtudes Herbert salu osutusest, vae-
takse jaanuse kuju võimalikku mõjutatust alexandre dumas’ Wilhelm tellist
ja selle kaudu scotti romaanide piiripealsetest kangelastest. seejärel vaadel-
dakse,  millise  tähenduse  omandasid  need  vormidena  imporditud  kangelase-
tüübid 1880. aastate eesti kontekstis, ennekõike seoses rahvuse piiride tõm-
bamisega,  ning  milliseid  järeltulijaid  on  nad  andnud.  kuna  „tasuja”  kirjan-
duslike uuenduste märkamine eeldab põhimõtteliselt uut vaadet XiX sajandi
lõpu eesti kirjandusele, siis annab see tekst põhjust ka põgusaks kirjandus-
looliseks mõtiskluseks. millest on tehtud „Tasuja”? iseloomustades  eestlaste  ajalooteadvust  XiX  sajandil,  on ants  Viires  näida-
nud, kuidas sajandi esimesel poolel valitsenud lugu luteriusu jõudmisest Ees-
ti  aladele  asendub  teisel  poolel  jutustusega  „rahva  iseolemisest,  selle  kaota-
misest  ja  taastärkamisest”  (Viires  2001:  36).  marek  tamm  rõhutab,  et  selle
uue ajaloolise raami loomiseks muudeti baltisaksa ajaloo positiivsed teetähi-
sed  miinusmärgilisteks  (tamm  2008:  503).  Põhilisteks  allikateks  eestlaste
ajalooteadvuse  üldise  raami  ümbertegemisel  olid  kesk-  ja  varauusaegsed
kroonikad, kuid nagu Linda kaljundi on näidanud Henriku kroonika puhul,
võimaldas  see  vaid  jutustust  rahvuslikust  tragöödiast  (kaljundi  2011:  424).
kirjutatud  vallutajate  vaatepunktist,  andsid  kroonikad  vähe  positiivseid
sündmusi  ja  tegelasi,  keda  eestlased  said  omaks  pidada.  seetõttu  torkab
silma  ühtede  ja  samade  tegelaste,  sündmuste  ja  motiivide  kordumine  läbi
erinevate kultuurimälu meediumide. Paljud neist on pärit balti valgustajate
tekstidest  ja  jõuavad  sealt  rahvusliku  liikumise  tegelaste  kihutuskõnede  ja
populaarajalooliste tekstide kaudu ilukirjandusse. see sündmuste ja motiivi-
de piiratus ja kordamine muudab kultuurimälu, selle laenamised ja edasiaren-
dused hästi uuritavaks. Verstapostidena  rahvusliku  ajalooteadvuse  kujunemise  teel  mainitakse tavaliselt  Friedrich  reinhold  kreutzwaldi  „kalevipoega”  (1857–1861),  Carl
robert jakobsoni „kolme isamaakõnet” (1868) ja jakob Hurda „Pilte isamaa 482 mille puhul pole tähtis selle esteetiline väärtus, vaid roll rahvusliku, kultuurilise või reli-
gioosse identiteedi loojana (assmann 1995: 241). 2 Eestlaste suure vabadusvõitluse kui Eesti ajaloomälu põhilise narratiivse mustri koh- ta vt tamm 2007. Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 482


sündinud asjust” (1871).3 kuid need – eepos, populaarajalooline tekst ja kihu-
tuskõne – panid paika vaid eestlaste ajaloo üldise raami. jutukirjandus, mis
astus areenile mõnevõrra hiljem, pidi selle raami täitma inimeste, sündmus-
te  ja  eluolukirjeldustega.  see  ülesanne  ei  olnud  sugugi  kergete  killast,  sest
puudus  traditsioon  kujutamaks  maarahvast  nende  minevikus,  samuti  oli
vähe selliseid ajaloolisi teadmisi, mis võimaldanuks kujutada nende eluolu ja
kombeid. need probleemid tulevad esile ka „tasujas”. see jutustus on heaks
näiteks  sellest,  millised  vahendid  olid  käepärast  kirjanikul,  kes  tahtis  XiX
sajandi  teisel  poolel  jutustada  üksikisikutele  keskenduvat  lugu  maarahva
minevikust. „tasuja” varasemad uurijad on oletanud, et Bornhöhe sai jüriöö kujuta- mise idee jaan Bergmanni kalendrilisana ilmunud populaarajaloolisest teks-
tist  „Eestlane  ordo  ajal”,  mida  peetakse  ülestõusu  esimeseks  mainimiseks
eesti keeles (nirk 1961: 33; tamm 2008: 112). kuigi „eestlaste mässule” vii-
datakse vaid kirjatüki allmärkuses (Bergmann 1879: 14), võis Bergmanni kir-
jutis ärgitada saksakeelse hariduse saanud Bornhöhet pöörduma seal kordu-
valt osundatud kelchi kroonika poole, kus sündmusest pikemalt juttu.4 jutustamaks  maarahvast  nende  minevikus  on  Bornhöhe  saanud  abi  ka populaarajaloolaselt  jaan  jungilt  (1835–1900),  kelle  geograafiliste  paikade
ümber  koondatud  minevikulood  keskenduvad  just  üksikisikutele.  Bornhöhe
kasutab  jungi  lugu  „Vana andrese  viimased  elupäevad  ja  surm”  raamatust
„mõnda isamaa vanust aegust” (jung 1874), mis räägib vabast kuramaa lät-
lasest  andresest,  kes  üldise  pärisorjuse  taustal  on  saanud  sakslastelt  talu
päriseks  teenete  eest  sõdades  venelaste  vastu.  sealt  on  üle  võetud  jaanuse
vanaisa tambeti surivoodistseen, kus too peab oma järglastele kõne. Laena-
tes jungilt oma peategelase perekonnaloo ja ühe stseeni, paneb Bornhöhe aga
jaanuse vanaisa suhu talle iseloomuliku vabaduse idee – vabadus on inime-
se pärisõigus, kuid on ülekohtuselt talt võetud ja kui ongi imekombel tagas-
tatud, siis vajab pidevat valvet ja kaitsmist. kui küsida, kust on pärit „tasujas” kujutatud XiV sajandi maailma sot- siaalne süsteem, siis on Bornhöhe siin selgelt anakronistlik, projitseerides XiV
sajandisse pigem XViii–XiX sajandi esimese poole ühiskondlikud olud. Ühel
pool  seisavad  baltisaksa  aadlikud,  keda  esindavad  jaanuse  sõbrad  Emiilia,
Oodo ja nende isa, teisel pool pärisorjad maanuse näol. Olulisel kohal on ka
XiX  sajandile  tüüpiline  sotsiaalne  vahekiht  kubjas-kilter-aidamees,  keda
esindab kubjas. jaanuse vaba talupoja pere on ja jääb erandlikuks Bornhöhe
jüriöö-sajandi sotsiaalses süsteemis. kui  arvestame,  et  ajalooline  proosa  mitte  ainult  ei  kasuta  anakronisme, vaid tegeleb tihti ka kirjutamisaja ühiskondlike ja kultuuriliste probleemide-
ga, võib vaba talupoja motiivi paeluvust XiX sajandi fantaasiates maarahva
minevikust  seletada  talude  päriseksostmisega,  mis  Liivimaal  saavutas  oma
kõrgpunkti  just  „tasuja”  kirjutamise  ajal,  1860.–1880.  aastatel,  Eestimaal
hiljem (Lust 2010: 240; kahk 1993: 65). samal ajal erineb Bornhöhe vaba talu-
poeg XiX sajandi teise poole omast. tal on rohkem ühist aadlike kui pärisorja- 483 3 jakobsoni, Hurda ja merkeli tekstide rolli kohta ajaloomälu loomisel vt undusk 1997. 4 kroonikast  on  „tasujasse”  võetud  samu  lõike,  mida  kasutab  Bergmann,  kuid  Born- höhe on tõlget vastavalt oma soovidele muutnud. „tasuja” esimeses peatükis, mille ülesan-
deks on selgitada loo ajaloolist tausta, osundab Bornhöhe kelchi kuulsat passust: „Eesti ja
Liiwimaal  oli  mõisnikude  taewas,  pappide  paradiis,  wõeraste  rahahauk,  aga  talupoegade
põrgu” (Bornhöhe 1880: 7). Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 483


dega, ta on haritud ja peab tähtsaks oma au. miks valib Bornhöhe jaanuse
oma loo peategelaseks ja miks ta teda just sellisena kujutab? tundub, et jaa-
nuse kuju päritolu on pigem kirjanduslik kui sotsiaalne või ajalooline. Peategelane,  kes  seisab  kahe  vastanduva  ühiskonnakihi  vahel,  on  ilu- kirjanduslik  võte,  millele  pani  aluse  moodsa  ajalooromaani  žanri  rajaja
Walter  scott.  Georg  Lukácsi  järgi  on  sellise  peategelase  ülesanne  viia  kahe
vastasseisus oleva sotsiaalse jõu vahel liikudes need kaks kokkupõrkeni, mil-
lest  saab  siis  ajalooromaani  keskne  ajalooline  konflikt  (Lukács  1983:  36).
Et seda rolli täita, ei ole scotti peategelased Lukácsi järgi kunagi silmapaist-
vad ajaloolised isikud, vaid „keskpärased inglise džentelmenid” (Lukács 1983:
33). „tasuja” jaanus ei ole küll ei tüüpiline ega keskpärane, vaid sotsiaalselt
erandlik, kuid ka tema ülesanne „tasujas” on võimaldada erinevate seisuste
kokkupõrget. scotti tegelane on tavaliselt ühe vastasseisu sattuva osapoole liige, kes sõl- mib ajutiselt vähemasti emotsionaalse liidu teise poolega. näiteks scotti esi-
meses romaanis „Waverly” sõbruneb Hannoveri dünastia vägede sõdur ingla-
ne Eduard Waverly Charles Edwardit pooldavate Šoti mägismaa jakobiitide-
ga  ja  vahetab  jakobiitide  vastuhaku  käigus  poolt.  Bornhöhe  töötluses
võimaldab jaanus vastasseisu tekkimist aga seetõttu, et ta on erandlik, asub
seisuste  vahel  ja  häirib  kehtivat  jaotust.  Bornhöhe  peategelane  ei  ole  kesk-
pärane  inglise  džentelmen,  vaid  vaba  mees,  kes  ei  kuulu  kummassegi  leeri,
kuid on sunnitud nende vahel valima. selline vaba mees oli ilmselgelt Bornhöhe kinnisidee. tema kahe teise aja- loolise jutustuse peategelased on samuti vabad mehed: „Villu võitluste” (1891)
Villu on vaba sepp ja jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päe-
vad” (1893) Gabriel on ema poolt pärisori, isa poolt vürst. seega pole asjaolu,
et jaanus on vaba t a l u p o e g, esmatähtis. sellisena kujutab ta endast kõi-
gepealt  tüüpilist  Bornhöhe  peategelast,  kes  on  vaba  selles  mõttes,  et  seisab
sotsiaalselt piiril. Enne kui uurida, mida juurtega scotti loominguni ulatuv peategelasetüüp võimaldas  Bornhöhel  eesti  kultuuri  kontekstis  teha,  peaks  küsima,  kuidas
scotti  tegelane  Bornhöheni  jõudis.  scott  pani  oma  ajalooromaanidega  aluse
uuele kirjanduslikule vormile, mis, näidates minevikku olevikust erinevana,
osales suuresti moodsa, muutumist ja arengut tähtsustava ajatunnetuse loo-
misel (Lukács 1983: 53). Erinevalt varasemast minevikuteemalisest kirjandu-
sest kujutas scott minevikku ajalooliselt eripärasena ja tuletas oma tegelas-
te individuaalsuse nende ajast. tema „antikvaarsed kirjeldused” andsid pano-
raamselt  edasi  mineviku  inimeste  eluolu  ja  kombeid  (Lukács  1983:  83;
maxwell 2009: 101). kuna scott leidis palju järgijaid, sai ajalooromaanist XiX
sajandi võtmežanr (moretti 1998: 38). kuid sugugi mitte kõik ajalooromaani
arenguharud XiX sajandi Euroopas ei kandnud edasi scotti uuendusi. Eesti kirjanduslugu ei pea XiX sajandi ajaloolise proosa peamisteks ees- kujudeks mitte niivõrd scotti, kelle „Quentin durward” tõlgiti esimesena ees-
ti keelde alles 1888. aastal, kuivõrd saksa kirjanduse madalamaid registreid,
vähemal määral ka baltisaksa ja vene kirjandust, kus scotti uudne ajakäsit-
lus  ja  vahepealne  tegelane  sageli  puuduvad.  siiski  ei  tohi  unustada,  et  XiX
sajandi  kirjamehed  olid  hariduse  saanud  sageli  võõrkeeles  ja  olid  ka  muidu
rahvusvahelised mehed, kes olid töö otsinguil sageli palju rännanud. näiteks
Bornhöhe  oli  hariduse  saanud  saksa  keeles  ja  rändas  juba  enne  „tasuja” 484 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 484


kirjutamist  kaunases  raudteekontoris  töötades  priiküüdiga  saksamaal  ja
mujal  (Bornhöhe  1962:  106).  1912.  aastal  martin  kampmaale  saadetud  kir-
jas  kirjeldab  ta  oma  noorusaja  kultuurihuvi  järgmiselt:  „lugesin  kõike,  mis
saksa raamatukogudes ilukirjandusest saada oli; keegi „suurvaim” pole mul
tundmataks  jäänud  [---]  Ühe  vahe  oli  mul  kange  keelteõppimise  tuhin,  kus
juures  mõned  sõnaraamatud  (Ladina,  Greeka,  Vene  ja  Prantsuse)  kaanest
kaaneni pähe õppisin ja suuremate kulturarahvaste vaimuvara originaalkee-
les vabalt lugeda võisin” (Bornhöhe 1962: 106, 107). mitmetel kultuurivälja-
del elavate XiX sajandi kirjameeste isiklik lugemus võis nende loomingu kau-
du mõjutada kirjanduse arengut ka juhuslikumal moel. Lisaks,  scotti  tegelasest  inspiratsiooni  saamiseks  ei  pidanud  Bornhöhe lugema tingimata scotti ennast. richard maxwell, kes uurib oma monograa-
fias XiX sajandi ajalooromaani arenguharusid Euroopa kirjandustes, loetleb
ühena  kolmest  kõige  tähtsamast  harust,  mis  kandsid  huvitavalt  edasi  just
scotti narratiivseid uuendusi, alexandre dumas’ ja robert Louis stevensoni
seiklusjuttude  traditsiooni  (maxwell  1998:  545).  arvestades  seiklusjuttude
populaarsust ka XiX sajandi lõpu Eestis, võis scotti tegelasetüüp jõuda kir-
janikuni just selle traditsiooni kaudu. dumas’d on Bornhöhe eeskujuna välja pakkunud Herbert salu juba 1955. aastal,  kuid  tema  osutus  on  jäänud  suurema  vastukajata.5 konkreetsemalt
peab salu „tasuja” allikaks Wilhelm telli lugusid dumas’ 1834. aastal ilmu-
nud  Šveitsi  reisikirjades  „reisimuljed:  Šveits”  (salu  1955:  136).6 Laiemalt
levisid  dumas’  telli-lood  reisikirjadest  mugandatud  eraldi  raamatukesena
„muinasjutt  Wilhelm  tellist  ja  Šveitsi  liitriigi  rajamisest”  (salu  1955:  137).
selle kohta, kuidas Bornhöhe dumas’ni jõudis, salu oletusi ei paku, küll aga
ärgitavad  tema  kümnes  punktis  ära  toodud  sarnasused  nende  kahe  teksti
suhet täpsemalt uurima.7 tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et kirjas kampmaale
Bornhöhe küll eitab eeskujude kasutamist, kuid rääkides oma tegelaste aja-
loolisusest,  võrdleb  ta  neid  just  Wilhelm  telliga,  öeldes:  „Luuletatud  on  nad
ses mõttes, et neil ajalooline ristitäht, ajalooliselt kinnitatud nimi ja pass puu-
duvad. [---] sarnane passita, aga rahvale siisgi üliarmas ajalookangelane on
ju  näiteks  ka  Wilhelm  tell,  kellest  temaaegsed  kirjad  midagi  ei  tea”  (Born-
höhe 1962: 109).  dumas jutustab oma Šveitsi reisikirjades kolm legendi Šveitsi talupoegade vabadusvõitlusest  austria  kõrgklassi  vastu.  Esimeses  tuuakse  ülestõusu
põhjusena  ära  mitu  ülekohtule  viitavat  vahejuhtumit:  austria  vürst  solvab
talupoega,  kelle  ehitatavat  maja  ta  peab  tolle  jaoks  liiga  uhkeks;  austria
vürstid tahavad võtta talupoeg mechthalilt tema härjad, keda peetakse samu-
ti liiga headeks; mechthali isal torgatakse silmad peast. teises legendis aitab
tell  põgenevat  abielupaari,  kelle  naispoolt  kimbutab austria  vürst.  kolmas
legend on kuulus õunalaskmise lugu, milles tell vangistatakse süüdistatuna
väheses  aupaklikkuses  austria  ametivormi  suhtes,  nii  et  ta  pääseb  vaid
tänu oma üleloomulikele võimetele, mis aitavad tal oma vangistajad tormist
päästa. 485 5 nirk peab seda paralleeli ebaveenvaks (nirk 1961: 31). 6 Bornhöhe ajal olid telli lood Eestis tuntud ka Friedrich schilleri draama kujul ja mats kirseli 1876. aastal ilmunud töötluses.  7 Et saksakeelset versiooni ei ole õnnestunud leida, siis on minu võrdlusaluseks „rei- simuljete”  prantsuskeelne  originaal.  Vt  dumas  1922.  abi  eest  võrdlemisel  tänan  Heete
sahkaid. Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 485


Osa salu poolt välja toodud kõnekaid sarnasusi puudutab üksikuid detai- le,8 kuid neist olulisemad tunduvad olevat süžeemotiivid, mille Bornhöhe on
dumas’lt  laenanud.  nii  maanuse  kimbutamine  kupja  poolt,  jaanuse  katse
teda kaitsta, jaanuse isa maja mahapõletamine ja ajaloo tundmine kui tegut-
semise  ajend  tunduvad  pärinevat  dumas’lt.  kummatigi  on  kõige  olulisem
siiski peategelase tüüp: tell ise, kes on kahe vastasseisus oleva sotsiaalse kihi
vahepealne tegelane. ta on nunnakloostri maksukoguja ja alpi kütt, kes ei soo-
vi alguses üldse konflikti sekkuda. tema positsioon loob süžeed, mida juhivad
isiklikud motiivid, kogetud ülekohus ja solvangud, mitte sotsiaalsed või polii-
tilised  ideaalid.  asetades  selle  laenatud  peategelasetüübi  Eesti  konteksti,
loob Bornhöhe võimsa kultuurimälu kujundi, mille abil tõmbab rahvuste raja-
jooni XiX sajandi lõpu Eestis ja mis on liigendanud eestlaste enesemõistmist
ka XX sajandil. bornhöhe „vaba mees” „tasuja”  jutustab  loo  sellest,  kuidas  vabast  talupojast  jaanusest  saab  tasu-
ja, talurahvaülestõusu mitteametlik juht. tüüpiliselt ajaloolisele ilukirjandu-
sele  ei  keskendu  lugu  esialgu  mitte  tähtsale  ajaloosündmusele,  jüriöö  üles-
tõusule,  vaid  peategelaste,  jaanuse  ja  tema  sõprade,  baltisaksa  aadlilaste
Emiilia ja Oodo suhetele. munkade juures hariduse saanuna ja heal majan-
duslikul järjel oleva vabamehe pojana suhtleb jaanus mõisnikega nagu võrd-
ne  võrdsega.  tal  on  romantiline  suhe  aadlipreili  Emiiliaga. aga  kui  jaanus
otsustab kaitsta noort pärisorja, ihunuhtlust saanud maanust edasise karis-
tuse eest, peksab lapsepõlvesõber Oodo tema isa ja põletab maha nende maja.
jaanus pääseb hukatuslikust konfliktist põgenema, kuid naaseb jüriöö üles-
tõusu ajal, siis juba tasujana. ta juhib lapsepõlvesõprade mõisa rüüstamist
ja  hukkub  seejärel  lahingus  tallinna  all,  mis  tähistab  ühtlasi  ülestõusu
mahasurumist.  „tasuja”  tugevus  ilukirjandusliku  tekstina  seisneb  hästi  komponeeritud süžees, mis arendab tõusvas joones teose üht põhiprobleemi, jaanuse seotust
ühiskonnaga ja sellest seotusest tulenevaid valikuid. sellise süžee loomisel on
aga  otsustavaks  peategelase  kuju,  kes  seisab  kahe  seisuse  piiril.  asetades
scotti/dumas’ peategelase Eesti oludesse, teeb Bornhöhe temast vaba talupo-
ja, kes on vaba pärisorjusest, omab maad, aga on ka haritud ja kõrge autun-
dega. tal on midagi ühist nii aadlike kui ka pärisorjadega: esimestega ühen-
dab teda haridus, majanduslik järg ja vaba inimese autunne, teistega pärit-
olu.  sellisena  on  tal  süžeed  loov  jõud  –  vahepealsena  peab  ta  paratamatult
poole  valima.  see  mittekuulumise,  vahepealsuse  ja  poole  valimise  draama
muudab „tasuja” uudseks muu ajaloolise proosa taustal, kaasa arvatud Born-
höhe enda hilisemad ajaloolised jutustused. jutustuse esimene osa keskendub jaanuse suhetele mõisnikulastega, sot- siaalse  vastanduse  teine  pool,  kelleks  on  pärisorjad,  ilmub  teksti  alles  selle
keskel 9. peatükis maanuse näol. kuid juba näidates jaanuse sõprust aadli-
võsudega, pikib Bornhöhe jutustusse vihjeid tema erinevusest ja mittekuulu-
misest  nende  hulka.  kui  isa  temalt  pärast  laste  esimest  tutvust  küsib,  kas
Emiilia ja Oodo ka lahked olnud, vastab jaanus: „Olivad küll. muudkui ei ole 486 8 mõlemad peategelased kannavad kübaral sulge; nad on mõlemad õppinud eremiidi juu- res; mõlema ülestõusu käigus süüdatakse märgutuled ja neid võrreldakse vulkaanidega. Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 486


ikka nii kui meie oleme” (Bornhöhe 1880: 28), nõutab aga samas loa nende-
ga ka edaspidi mängima minna. Pärast tüli Oodoga ratsutamisel nendib jaa-
nus oma käitumist kahetsedes, et sõbrad olid talle armsad olnud, kuid ta „ep
olnud  nende  vääriline.  Ei  see  ole  kusagilt  pärit,  niisuguse  rahvaga  sõbrust
pidada” (Bornhöhe 1880: 44). need esimesed märgid mittekuulumisest jäävad
lugejale esialgu ähmaseks, Bornhöhe ei too jaanuse päritolu poisi erinevuse
põhjuseks. kuigi jaanusel on aadlilastega palju ühist, näib, et ta pole päris
nende kõrgusel oma erandliku ühiskondliku positsiooni tõttu. jutustuse eel-
loos tuletab jaanuse vanaisa, endine pärisori, surivoodil oma pojale ja poja-
pojale küll meelde „orjapõlve, ... oma rahva häda” (Bornhöhe 1880: 13), kuid
teksti esimene pool ei näita jaanusel „oma rahvaga” midagi ühist olevat.  tähelepanuväärselt  on  vanaisa  kõne  kuni  jutustuse  keskpaigani  ainus kord, kui puudutatakse poisi päritolu. Bornhöhe on pununud kogu mittekuu-
lumise  intriigi  rahvuse  kategooriat  kasutamata.  ta  räägib  „eestlastest”  ja
„eesti soost” vaid esimeses peatükis, mis annab ülevaate sündmuste ajalooli-
sest  taustast,  kuid  ei  kasuta  rahvuse  nime  väga  väheste  eranditega  kuni
jüriöö  sündmusteni  jutustuse  lõpus.9 Päritolu  ja  rahvuse  kategooria  asemel
juhib jaanuse käitumist ja tekitab konflikte kupja ja Oodoga hoopis au- ja õig-
lustunne.  rahvuse küsimuse seisukohalt on huvitav kupja kuju aadlilastega tutvu- mise stseenis. jaanusele on ta vastumeelne. kui poiss uutelt sõpradelt küsib,
mis rahvusest kubjas on, kas sakslane, siis vastavad need vaid, et too räägib
„veidrat saksakeeli” (Bornhöhe 1880: 22). kubjas on vahepealne nagu jaanus-
ki, kuid tema miinusmärgiga vaste, kelle see keelemärkus seostab XiX sajan-
di kontekstis otseselt kadakasakslusega.  see  rahvusliku  mõõtmeta  mittekuulumise  draama  saab  aga  otsustava pöörde jutustuse 8. peatükis, kui jaanus loeb ajalooraamatut messeenia sõda-
dest ja vestleb sellest oma paljude aastate pärast taas kohatud lapsepõlvesõb-
ra  Emiiliaga.  tüdruk  märkab,  et  jaanust  liigutab  messeenia  rahva  õnnetu
vabaduspüüdlus,  ärgitades  tõmbama  paralleele  kodumaa  oludega.  jaanus
unistab elukorraldusest, nagu see olnud Periklese aja ateenas, kus „jalge all
õitses neil paradiisi sarnane maa, pea üle läikis alati sinine taevas, mahe tuu-
leõhk muisutas näu pealt murepilved ära, mida mitte orjapõlv ep olnud sün-
nitanud. ma tahaksin, et sell ajal atenas, ehk tuhat aastat tulevikus oleksin
elanud, kus ehk meie maal ka haridus ja vabadus halli taevast siniseks vär-
vib,  ning  kadakapõesaid  roosideks  muudab”  (Bornhöhe  1880:  68).  jaanus
armastab  oma  maad,  kuid  tunneb  end  üksikuna,  sotsiaalse  sidemeta,  sest
nagu ta ütleb: „hakkaksin ma siin auu ja kitust otsima, siis peaksin ma ilma-
tingimata  oma  rahva  rõhujate  hulka  minema,  nende  mõtted  oma  mõteteks
tegema  ja  nende  püüdmiste  edendamises  omale  auu  ja  tänu  otsima”  (Born-
höhe 1880: 69). siin püstitab jaanus endale esmakordselt „oma rahva” ja sel-
le rõhujate küsimuse ning kerkib esile isikliku kuuluvuse ja sellest välja kas-
vava kohustuse motiiv. kui jaanuse armastatu Emiilia temalt küsib, kas ta
oleks valmis „oma rahva” toetuseks ka tema vaenlaseks hakkama, ongi jaa-
nus raske valiku ees. ajalooline  paralleel  messeenia  sõdadega  aitab  jaanusel  ära  tunda  või õigemini valida kokkukuuluvuse „oma rahvaga”. alles seejärel ilmuvad jutus- 487 9 kaks korda nimetatakse „eestlaseks” jaanuse vanaisa tambetit teise peatüki alguses, kord räägitakse „eestlaste vanadest jumalatest” (Bornhöhe 1880: 21). Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 487


tusse pärisorjad. järgmises peatükis külastab jaanus oma ihunuhtlust saa-
nud sõpra maanust ja näeb seejärel halba und, kus Emiilia ja Oodo surnud
isa nimetab teda talupojaks ja orjaks. jaanus näeb „suure, kollendava välja,
kelle  peal  sadanded  orjad,  meeste  ja  naesterahvas,  vilja  leikamas  olivad.
[---] kui jaanus orjade silma vaatas, arvas ta igaühes oma lihast venda, oma
lihast õde äratundvat” (Bornhöhe 1880: 87–88). selles peeglistseenis tunneb
jaanus  ära  oma  kokkukuuluvuse  pärisorjadega.  nagu  näeme,  ei  ole  see
kokkukuuluvus Bornhöhe kujutuses midagi iseenesestmõistetavat, vaid alles
tekkiv, õpitud ja valitud. jaanus saab oma päritolulisest kokkukuuluvusest ja
sellest välja kasvavast kohusetundest teadlikuks tänu ajaloo uurimisele ja aja-
looliste  paralleelide  tõmbamisele.  see  õpitud  ja  valitud  kokkukuuluvus
hakkab edasise süžee motiveerimisel konkureerima autundega.  kui „tasuja” esimeses osas näitab Bornhöhe jaanust aadlilaste võrdväär- se  seltsilisena,  siis  seisneb  otsustav  lünk,  mille  ta  peab  jutustuse  hilisemal
loostamisel täitma, küsimuses, miks jaanus otsustab kaitsta maanust. Ühest
küljest  valmistab  vastuse  sellele  küsimusele  ette  messeenia  sõdade  stseen:
jaanus tunneb ära oma kokkukuuluvuse pärisorjadega ja temas tärkab kohu-
setunne, kuid samas jääb tema käitumist motiveerima ka autunne, mis seo-
tud vaba inimese staatusega ja mitte kitsamalt uhkusega oma päritolu üle. jaanuse ja kupja-Oodo otsustavas tülis maanuse pärast on keskseks kate- gooriaks just vaba mehe au. kui kubjas tahab jaanuse majja tungida, keelab
too seda vaba mehena, kellel on voli oma omandi üle. Vaba mees on võrdne
aadlikega, sest erinevalt pärisorjast on tal au, mida ei tohi haavata. kui Oodo
tuleb jaanuselt maanust välja nõudma, rõhutab too, et ta on vaba mees, kes
oskab „teotust kätte tasuda” (Bornhöhe 1880: 76) ja nõuab võitlust mees mehe
vastu, nagu on „vaba meeste pruuk” (Bornhöhe 1880: 77). see jaanuse au, mil-
les  on  midagi  nii  rüütliromaanide  kui  ka  valgustusaja  antiikkreeka  vaba
kodaniku aust, ei kaota oma tähtsust loo lõpuni. ka  jüriöö  sündmustes,  kus  Bornhöhe  võtab  lõpuks  kasutusele  rahvuse nime,  viidates  sellega  ülestõusu  rahvuslikule  paatosele,  motiveerivad  jaa-
nust  endiselt  ka  isiklikud  motiivid.  ka  jääb  ta  lõpuni  vahepealseks,  millele
viitab ülestõusus osalevate talupoegade vaidlus selle üle, kas tasuja on „tub-
li  eestlane”  või  hoopis  „prii  mees  ja  mõisnik”,  kes  talupoegade  eest  seismise
tõttu sakslastega konflikti läinud (Bornhöhe 1880: 120–121). Bornhöhe laenab scotti/dumas’ peategelase, et kujutada jaanuse trajek- toori  aadlilähedasest  vabatalupojast  tasujaks,  näidates,  kuidas  õpitud  ja
valitud rahvuslik kuuluvus hakkab tasapisi asendama autunnet peategelase
valikute motiveerimisel. seda rõhutab veelgi rahvuse nimetuste kustutamine
jutustuse  esimeses  osas  ja  jõuline  sissetoomine  alates  jüriöö  sündmustest.
Laiemalt  näitab  Bornhöhe  jaanuse  najal,  kuidas  rahvustunne  tekib.  Et
seletada, miks jääb autunne konkureerima rahvusliku kuuluvusega jaanuse
käitumise motiveerimisel, tuleb aga teha väike kirjanduslooline ekskurss. rändavad vormid kirjandusloos kirjandusloolises  jutustuses  XiX  sajandi  kirjandusest  kui  eesti  kirjanduse
lapseeast kujutab kahe viimase kümnendi ajalooline proosa põgusat rahvus-
romantilist  välgatust  eelnenud  valgustuslike  rahvajuttude  ja  realismi  esile-
tõusu  vahel.  kui  aga  vaatame  romantismi  alla  liigitatud  tekstikogumit  täp- 488 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 488


semalt, näeme, et ajalooliste jutustuste žanr kandis stilistiliselt väga mitme-
suguseid vilju ja erinevus ühelt poolt andres saali juttude ülikeerukate int-
riigide  ja  teisalt  Bornhöhe  „tasuja”  peategelase  vahel  on  määratu.  seetõttu
on XiX sajandi lõpu kirjandusest rääkides mõttekam kasutada kõrgkirjandu-
sele viitava romantismi asemel pigem idealismi mõistet. thomas Pavel määratleb idealistlikku traditsiooni kirjandusena, kus fikt- sionaalset maailma vormib üks abstraktne idee, mida näitlikustatakse kõigis
episoodides.  ka  tegelased  ja  miljööd  on  idealiseeritud  ja  kannavad  seda  üht
ideed (Pavel 2006: 11). XiX sajandi lõpu ajaloolised jutustused kuuluvad ena-
masti kõik sellesse traditsiooni, kuid esindavad selle erinevaid palgeid. näiteks andres saali ajaloolistel jutustustel on hoopis vähem ühist scot- tiliku  ajalooromaaniga  kui  kohaliku  sentimentaalse  jutukirjanduse  tradit-
siooniga, mille kujunemises olid määrava tähtsusega kreutzwaldi, körberi jt
töötlused saksa kirjanike G. O. marbachi ja Chr. von schmidi jenoveva hale-
duslugudest (Eka 1966: 73). Haleduslugude tausta tõttu on saali peategelas-
te hulgas palju naisi ja muinaseestlaste religioossete mõtiskluste retoorika on
läbini kristlik. saali  jutustused  ilmusid  annetena  ja  esindavad  sellistena  XiX  sajandil väga levinud järjejututraditsiooni, mis paneb pitseri ka teksti ülesehitusele.
järjejutus peab iga eraldi ilmunud osa sisaldama teatava hulga süžeepöördeid
ja  lõpupuänti,  et  üles  kütta  lugeja  huvi  järgmise  osa  vastu  (sassoon  2008:
299).  samuti  korratakse  varem  toimunud  sündmusi  tegelaste  suu  läbi  üha
uuesti, et poole pealt liitunud lugejaid kurssi viia. tulemuseks on äärmiselt
keerukad, kordusi täis süžeed, mis sisaldavad klassikalisi süžeemotiive, nagu
pagendatud troonipärija, laste või vanemate kaotamine, enese maskeerimine
vastassoo  esindajaks  jne.  samasse  voolusängi  kuuluvad  põhimõtteliselt  ka
jaak järve kaks esimest romaani, mis on aga siiski saali omadest ladusamad.
maie kalda nimetab järve „Vallimäe neitsit” „potentsiaalseks seebiks” (kal-
da 1997: 205), kuid XiX sajandi sentimentaalse kirjanduse ja nüüdisaegsete
seebiooperite seost tuleb näha ikkagi vastupidi – neid ühendab melodramaa-
tiline element, mille seebiooperid on laenanud just sellest XiX sajandi võim-
sast  erinevaid  registreid  läbinud  traditsioonist,  kuhu  kuuluvad  ka  saali  ja
järve teosed.10 saali jutustuste stiil mõjutab ka viisi, kuidas need lõid kujuneva rahvuse ajaloolist mälu. kuigi saalil olid tolle aja ajalookirjanikest ehk kõige suure-
mad teadmised Eesti ajaloost – ta oli tuttav kõigi kroonikatega ja tegutses ka
populaarajaloolasena –, upub kroonikatest pärit ajalooline aines tema teksti-
des sentimentaalsetesse süžeedesse. seetõttu ei andnud tema jutustused mit-
te  niivõrd  teadmisi  mineviku  sündmuste  ja  tavade  kohta,  kuivõrd  levitasid
ideograafilisele  meetodile11 kohaselt  ideed  eestlastest  kui  üllast  ja  auväärse
ajalooga rahvast. sellisena oli tema mõju tohutu, kuid samas kahanes niipea,
kui kirjanduslik maitse muutus ja ideograafilise kujutusega kaasnevad liial-
dused muutusid ebausutavateks. Bornhöhe „tasuja” on oma stiililt hoopis teistsugune. teos kuulub küll ka idealismi  traditsiooni,  sest  jutustuse  peategelane  jaanus  on  üllas  kõrge
moraaliga  rüütel,  kelle  tegevust  motiveerib  soov  võidelda  oma  põhimõtete
eest. jutustuse keskseks kategooriaks on autunne. ka teised tegelased esin- 489 10 melodraamatilise elemendi kohta XiX sajandi kõrgkirjanduses vt Brooks 1995. 11 Pavel  peab  ideograafilise  meetodi  all  silmas  ülal  juba  kirjeldatud  idealistlikele romaanidele iseloomulikke kujutusvõtteid (Pavel 2006: 11). Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 489


davad idealistlikule tekstile kohaselt vaid üht ideed või iseloomuomadust ja
nende eredus on pöördvõrdeline nende nüansirikkusega. kuid scotti/dumas’
peategelase  tüüp  toob  sellesse  traditsiooni  ka  uue  inimese  algeid,  sest  oma
idealismis ei ole jaanus ühiskonnast ära lõigatud, vaid tema suhted ümbrit-
sevaga on jutustuse üheks keskseks probleemiks.12 see uus inimene sigitab teksti omakorda uusi kirjanduslikke võtteid, mis aitavad kujutada tema probleeme. kui Bornhöhe paneb jaanuse sotsiaalselt
vahepealse tegelasena läbi elama mittekuulumise ja poole valiku draamat, siis
sigitavad  valikusituatsiooniga  kaasnevad  hingelised  otsingud  teksti  ka  uut
tüüpi jutustamise ja jutustuse fokuseerimise viise. Bornhöhe näitab sündmu-
si  kord  piiratud  teadmistega  ja  kohati  iroonilise  jutustaja,  aga  ka  jaanuse
enda vaatepunktist, võimaldades nii lugejal sisse elada jaanuse dilemmades-
se. Vastuseks küsimusele, miks jääb autunne „tasujas” lõpuni konkureerima
uue inimese rahvustundega, võib seega öelda, et „tasuja”, nagu mõned teised-
ki  XiX  sajandi  lõpu  eesti  kirjandustekstid,  sisaldab  erinevatesse  kirjandus-
traditsioonidesse kuuluvaid nähtusi. ta on kirjutatud valdavalt idealistlikus
traditsioonis,  kuid  laenab  üksikuid  elemente  ka  moodsamatest  kihistustest.
seetõttu,  kui  me  liigitame  „tasuja”  kirjandusloo  seisukohalt  traditsioonilise
romantismi ja realismi vastanduse alusel romantismi alla, jäävad meile suu-
resti nähtamatuks nii selle teksti poolt toodud kirjanduslikud uuendused kui
ka kogu XiX sajandi lõpu kirjanduse areng. teatavasti näeb eesti kirjanduslugu XiX sajandi autoreid suuresti Euroo- pa kirjanduse hilinenud ja ebatäiuslike jäljendajatena. kui kasutatakse küsi-
tavat  vooluloolist  liistu  –  romantism,  realism,  modernism  –,  millele  eesti
kirjandus  tõmmata,  paistab  XiX  sajandi  lõpu  eesti  kirjanduse  puhul  olevat
tegemist hoogsa, kuid hilinenud arenguga, kus läbiti kiirkorras romantismi ja
realismi etapp.13 aga kuna eesti kirjandusest ei leita peaaegu kunagi täiuslik-
ke  vasteid  Euroopa  kirjanduse  arenguketi  erinevatele  lülidele,  siis  jääb
ta alati veidi puudulikuks ja igal juhul hilinenuks. toimub küll kokkusurutud
kiire  areng,  kus  püütakse  mahajäämust  tasa  teha,  kuid  see  on  ikkagi  igave-
ne.  tulemuseks  on  lugu  eesti  kirjanduse  igavesest  hilinemisest.  seda,  mille
poolest erineb minu käsitlus Bornhöhe laenulisest suhtest XiX sajandi ajaloo-
romaani žanriga sellest vaatest, aitab selgitada Franco moretti idee rändava-
test kirjanduslikest vormidest. uurides moodsa romaani tekkimist erinevate maade kirjandustes, näitab moretti, et see leidis peaaegu alati aset kompromissina võõra (Euroopa) vor-
mi,  kohaliku  sisu  ja  kohalike  vormide  vahel  (moretti  2003:  150,  155).  see
kompromiss võtab kõikjal isesuguse kuju, luues kohalikes kontekstides uusi
pingeid täis vorme, mis on vahel huvitavamad kui keskusest pärinev vorm ise.
Võõra  vormi  ja  kohaliku  ainese  koosmõjul  sündinud  tekstidele  ei  ole  seega
mõtet  otsida  täpseid  vasteid  Euroopast,  eriti  mitte  vooluloolises  kontekstis,
sest  kompromissi  tulemusena  sündiv  tekst  ei  saagi  olla  sarnane,  vaid  peab
paramatult olema midagi uut.  moretti  idee  laiemaks  taustaks  on  katse  leida  uusi  viise  tohutult  suure korpusega maailmakirjanduse uurimiseks ja korrastamiseks, kuid mind huvi- 490 12 Pavel  kirjutab,  et  „XiX  sajandi  romaanid,  tegeldes  üksikisiku  pärinemisega  oma kogukonnast, uurisid üksikisiku ja ühiskonna vahelisi seoseid, kujutades neid mitte üldis-
te  ja  suhteliselt  ühetaolistena,  vaid  täpse  ja  mitmekesise  sotsiaalsete  ja  ajalooliste  sõltu-
vuste võrgustikuna” (Pavel 2006: 22). 13 Vooluloolise kirjandusloo kriitikat eesti modernismi kontekstis vt Hinrikus 2011: 98–106. Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 490


tab  selle  potentsiaal  kultuurimõjude  ja  -ülekannete  kirjeldamisel.  moodne
romaan on moretti jaoks vaid üks näide. ta rõhutab, et mõjutusi ja nende tule-
musel  sündivaid  uusi  vorme  saab  uurida,  võttes  luubi  alla  ükskõik  millised
elemendid, mis on kas väiksemad või suuremad kui tekst, näiteks võtteid, tee-
masid ja kujundeid või žanre ja süsteeme (moretti 2003: 149). Üheks selliseks
võtteks  pean  ma  ka  scotti  peategelasekuju  ja  selgroogu,  mille  too  annab
„tasuja” süžeele. Bornhöhe laenab selle võõra vormi käsitlemaks kohalikku ainest kohali- kus,  valdavalt  idealistlikus  kirjandustraditsioonis  ja  asjaolu,  et  autunne  ei
asendu  „tasujas”  kunagi  täielikult  rahvusliku  kokkukuuluvusega,  on  märk
sellest võõra vormi, kohaliku ainese ja kohalike vormide kohtumisest – see on
morettilik mõra vormis. nii  saab  ka  selgeks,  miks  ei  saa  vaadelda  XiX  sajandi  eesti  kirjandust Euroopa kirjanduse põhjal vormitud romantismi ja realismi vastanduse kau-
du. need tekstid sisaldavad mõlema traditsiooni koostisosi. kui alates noor-
eestlastest on seda stilistilist ebaühtlust peetud võimetuseks vastata mõnele
Euroopa  kirjanduse  nähtusele,14 siis  moretti  vaimus  võiks  see  olla  hoopis
märk uuendusest kohaliku kirjanduse kontekstis. ka Bornhöhe uurija nirk maadleb 1960. aastatel realismi ja romantismi läbipõimumise probleemiga XiX sajandi eesti autorite puhul, kuid ta eelistab
mõistetavatel põhjustel realismi ja otsib „sisemisi seaduspärasusi”, mis viisid
selle kui täiuslikuma tõe tunnetamise vahendini kirjanduslikus kunstis (nirk
1962).  kuid  selle  asemel  et  konstrueerida  seaduspärasusi  ja  sidusust,  mis
annavad tulemuseks, nagu nägime, järjepideva hilinenud arengu, oleks vaja
teoretiseerida hoopis ebakoherentsust, laene, katkestusi ja hübriide. sellisele  vaatele  XiX  sajandi  kirjandusest  rajab  teed  märt  Väljataga käsitlus juhan Liivi „Varjust”. Liiv on üks neid XiX sajandi lõpu kirjanikke,
kelle  paigutamisel  realismi  ja  romantismi  jaotusesse  on  kirjanduslool  alati
raskusi  olnud.  tuglas  heidabki  talle  ette  stiiliühtsuse  puudumist.  Väljataga
näitab aga, et meeleliselt konkreetse ja ideeliselt abstraktse ühendamine vor-
milisel tasandil kannab „Varju” keskset ideed, milleks on idealismi ja realis-
mi, aadete ja reaalsuse vastandus (Väljataga 2006: 1892). Lisaks ei jätku stii-
lipuhtuse  otsijatel  Väljataga  arvates  küllalt  teravat  pilku  Liivi  siirdkõne
uuenduslikkuse  suhtes,  mille  abil  mitmel  pool  maailmas  nii  filosoofias  kui
ühiskonnakriitikas  käsitletakse  olulist  teiste  olendite  teadvuse  probleemi,
Liivi variandis siis mõisniku ja pärisorja suhetes.  moretti rändavate vormide idee on kasulik ka seetõttu, et ta näeb keskuse ja  perifeeria  mõjusuhet  suhteliselt  juhusliku  kohtumisena  võõraste  vormide
ja põletavate kohalike teemade vahel (moretti 2003: 157). moretti idee toetab
veelgi  ettepanekut,  et  eesti  kirjanduse  arengulugu  ei  tuleks  vaadata  vaid
Euroopa kirjandusvoolude jõudmisena ääremaale, vaid mõista, et XiX sajan-
di lõpp eesti kultuuris kujutab endast tohutult põnevat perioodi, kus mitmes
keeleruumis elavatel ja töö otsinguil palju rännanud kirjameestel, nagu Born-
höhe, oli märksa rohkem mudeleid ja inspiratsiooniallikaid käepärast, kui seni
arvesse  võetud.  nad  kombineerisid  oma  loomingus  vahel  üsna  juhuslikke
leide ja laene kohalike teemade ja vajadusega, andes nii laenatud vormidele
hoopis uue kultuurilise sisu.  491 14 tooniandvaks olid siin kindlasti tuglase „Eduard Vilde ja Ernst Peterson” (1909) ja „kirjanduslik stiil” (1912). Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 491


rahvuse rajajooned XX  sajandil  on  see  morettilik  mõra  „tasuja”  vormis  –  lõpuni  läbi  viimata
liikumine  autundelt  rahvustundele  –  jäänud  märkamatuks  mitte  ainult
kirjandusloolistel, vaid ka ühiskondlikel põhjustel. XX sajandi lugejal polnud
enam raskusi vastata küsimusele, miks jaanus otsustab kaitsta maanust: sest
nad  on  mõlemad  eestlased.  kuid  nagu  nägime,  ei  ole  rahvuse  kategooria
„tasujas” sugugi iseenesestmõistetav. see on tekst, mis seda kategooriat alles
kujundab.  seetõttu  ei  võimalda  Bornhöhe  peategelane,  vaba  mees,  mitte  ai-
nult  vastasseisus  olevatel  ühiskondlikel  jõududel  kohtuda,  vaid  joonistab
alles  selle  vastasseisu  täies  jäikuses  välja.  „tasuja”  keskseks  probleemiks
rõhumisvastase kangelasliku võitluse varjus on seega ka kogukondadevahe-
liste piiride tõmbamine rahvuse loomise eesmärgil. see on see kohalik teema,
mille käsitlemiseks Bornhöhe laenab scotti/dumas’ peategelase. kui  ajalooromaanid  tegelevad  minevikku  kujutades  alati  kirjutamisaja ühiskondlike ja kultuuriliste dilemmadega, siis vaba mehe, tema vahepealsu-
se, mittekuulumise ja poolte valimise draama näol vaevavad Bornhöhet enne-
kõike  talupoegade  sotsiaalsest  kihist  väljunud  inimese  valikud  XiX  sajandi
Eestis. Vaba talupoja kujus on seega paradoksaalselt küsimuse all mitte talu-
poja, vaid vahekihtide, ka kadakasakslase rahvustunne.  saksastumist  teadvustas  probleemina  ka  tekkiv  rahvuslik  eliit.  nii  kur- dab  Hurt  oma  1870.  aasta  kõnes,  „et  meie  koolitatud  Eestlased  koolist  läbi
saades  ja  talorahva  seisusest  lahkudes  ka  Eestirahvast  lahkuvad”  (Hurt
1939: 67). küsimus, kuidas olla haritud ja elus edasi jõuda ilma saksastuma-
ta,  vaevas  ilmselt  ka  Bornhöhed  ennast.  kirjas  kampmaale  seletab  ta,  et
mõisnike  lapsi  õpetades  häiris  teda  küll  pere  seisuseuhkus,  kuid  samas  oli
nende seltskond kultuuriliselt kosutav, samal ajal kui teda „muude tuttavate
ja  sugulaste  poolt  narriks  seletati,  kes  „häid  kohte”  ei  pidanud  ja  oma  raha
reiside  ja  raamatute  pääle  raiskas”  (Bornhöhe  1962:  107).  „tasuja”  põhjal
võib ühe rahvusliku liikumise olulise probleemina seega diagnoosida küsimu-
se, kuidas lisaks talupoegade kihi majanduslikule ja hariduslikule edendami-
sele  veenda  saksastunud  keskkihti  olema  eestlased;  kuidas  luua  kokkukuu-
luvust erinevate eesti päritolu sotsiaalsete kihtide vahel.15 saksastumise  probleem  on  selgesti  nähtav  ka  viisis,  kuidas  Bornhöhe käsitleb  „tasujas”  mesalliansi  ehk  seisuslikult  ebavõrdse  abielu  teemat.
motiivile on juhtinud tähelepanu jaan undusk, keda huvitab baltisaksa aad-
liku ja eestlase vahelise armusuhte ajalugu eesti kirjanduses. unduski väitel
on  motiiv  XiX  sajandi  lõpu  kirjanduses  ennekõike  kirjanduslik  kompensat-
sioon: reaalsuses eksisteerinud illegaalse ja madala abieluvälise suhte legali-
seerimine ja õilistamine kunstis ning selle pööramine sotsiaalseks utoopiaks
inimeste võrdsusest nende seisuslikust kuuluvusest hoolimata (undusk 1995:
131). Üheks unduski näiteks on ka Bornhöhe „tasuja”. uurides  mesalliansi  motiivi  rolli  Ladina-ameerika  kirjanduses,  näitab doris  sommer,  et  need  romaanid  on  valdavalt  armunutest,  kes  esindavad 492 15 Ea jansen näeb saksastumist laiaulatusliku probleemina XiX sajandi eesti päritolu keskkihi  ja  haritlaste  seas.  saksastusid  mitte  ainult  väikekodanlased  linnas  ja  mõisatee-
nijad-ametnikud maal, vaid ka haritlastel oli kaksikidentiteet (jansen 2007: 364, 378). Hari-
dust  omandades  ja  leivateenimise  võimalusi  otsides  liiguti  paratamatult  saksakeelsesse
kommunikatsioonisfääri. Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 492


riigi erinevaid piirkondi, rasse, parteisid, majanduslikke huvisid ja kelle vas-
tav kuuluvus on takistuseks nende õnne teel (sommer 1991: 5). mesalliansi
motiivile ülesehitatud süžee, kus erootiline kirg päädib abieluga, annab neis
romaanides võimaluse kustutada rahvuse sisemised piirkondlikud, seisuslikud
või rassilised erinevused (sommer 1991: 14). ka Franco moretti jaoks on XiX
sajandi ajalooromaani üheks funktsiooniks just rahvuse „voolujoonestamine”
(moretti  1998:  40).  sommeri  ja  moretti  tähelepanekud  viitavad  sellele,  et
mesalliansi motiivi puhul võib olla kaalul veelgi rohkem kui unduski sotsiaal-
ne utoopia. Bornhöhe „tasujas” on tegemist tagasihoidliku armastuslooga vaba mehe jaanuse  ja  baltisaksa  preili  Emiilia  vahel,  millel  ei  ole  romantilisest  vaate-
punktist õnnelikku lõppu. kuid Bornhöhe kujutus ei pane meid lugema seda
luhtumist traagilise märgina sotsiaalse utoopia teostumise võimatusest. sar-
naselt sommeriga võime öelda, et kirjanduslik motiiv on siin ajalooromaani kui
rahvust  ehitava  žanri  teenistuses.  Eesti  kirjanduses  ei  leia  erootiline  iha
baltisakslaste  ja  eestlaste  vahel  positiivset  lahendust,  sest  rahvuslik  projekt
XiX sajandi lõpus ei olnud suunatud nende etniliste ja seisuslike piiride kus-
tutamisele, mis läksid baltisakslaste ja eestlaste vahelt, vaid vastupidi, nende
rõhutamisele, et selle kaudu kustutada seisuslikke piire maarahva päritolu ini-
meste vahel. armastusloo õnnetu lõpp teenib siin seega rahvuslikke huve. Veelgi  selgemini  viitab  sellisele  tendentsile  mesalliansi  motiivi  töötlus ühes  teises  sama  perioodi  olulises  ilukirjanduslikus  tekstis:  jakob  Pärna
„mustas kuues” (1883). seal on ühe asemel kaks vastupidise soolise jaotuse-
ga segapaari. Lugu lõpeb paaride lagunemise ja kummagi paari eesti osapoo-
le  omavahelise  abieluga.  see  näitab  veelgi  selgemalt,  et  XiX  sajandi  lõpu
baltisaksa aadlike ja eestlaste vahelised armastuslood tegelevad etniliste pii-
ridega, aga on suunatud nende tugevdamisele, mitte kustutamisele. rahvuse  piiride  tõmbamise  olulisusele  „tasujas”  viitab  veel  üks  asjaolu. Bornhöhe on „tasujat” redigeerinud vähemalt kaks korda, 1905. ja 1921. aas-
ta väljaande jaoks. kuigi Endel nirk räägib peamiselt keelelisest redigeerimi-
sest (nirk 1961: 110, 128), leidub ka olulisi muudatusi ja juurdekirjutusi just
rahvuslike vastanduste loomise eesmärgil. Vähemal määral on tehtud muutu-
si juba 1905. aastal, mil näiteks jutustuse viimases peatükis on tasujast kui
„hirmutavast  kättetasujast”  (Bornhöhe  1880:  145)  saanud  „kardetav  mässu-
tõstja ja rahva vabastaja” (Bornhöhe 1905: 123). Žanrile omane kättemaksu-
motiiv on 1905. aasta õhustikus asendatud mässamise ja rahva vabastamisega. suurem  osa  muudatusi  on  aga  pärit  1921.  aastast.  Püüdes  neid  üldista- da, võib öelda, et Bornhöhe rõhutab nüüd veelgi enam „sakste ja maarahva”
vastandust, muudab selle jäigemaks. kui 1880. aastal küsib jaanus ülal juba
käsitletud stseenis, kas kubjas on sakslane, siis 1921. aastal, kas „maamees
või saks” (Bornhöhe 1921: 20), ja saab aadlilastelt vastuseks, et too on „värd-
jas”.  Värdjaks  on  Oodo  suus  muutunud  ka  jaanuse  vabatalupojapere,  keda
varasemates  väljaannetes  nimetatakse  lihtsalt  „need  inimesed”  (vrd  Born-
höhe 1880: 98 ja 1921: 78). kultuurimälus  muudetakse  kirjandusklassikat  päevakohaseks  tavaliselt uute  tõlgenduste  abil,  mis  tõstavad  kilbile  teksti  seni  varju  jäänud  tahke.
Bornhöhe  muudatused  näitavad,  et  1921.  aastal  sobitas  ta  oma  „tasujat”
Vabadussõja-järgse noore vabariigi mälupoliitiliste vajadustega lausa teksti-
liste paranduste abil. kuivõrd raamatu hilisemad väljaanded toetuvad 1921. 493 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 493


aasta omale, siis „tasuja”, mida meie tunneme, ei kanna mitte niivõrd 1880.
aastate, kuivõrd 1921. aasta sõjaka kultuurilise õhustiku jälgi. seletades 1912. aastal kampmaale, miks pidas ta oluliseks kujutada oma tasujat  vaba  mehena,  haritud  ja  autundega  maaomanikuna  –  ebaajaloolise
kujuna  nii  käsitletud  ajaloosündmuste  kui  ka  kirjutamisaja  kontekstis,  väi-
dab  Bornhöhe,  et  tegi  seda  just  ajaloolisuse  huvides.  tema  arvates  ei  oleks
saanud pärisorjad üles tõusta, sest mässu organiseerimiseks oli tingimata vaja
rahvakangelasi,  kelle  vaim  oli  „saksa  teadusega  teritatud”  (Bornhöhe  1962:
109).  aga  kui  lähtume  oletusest,  et  „tasuja”  tegeleb  kogukondadevaheliste
piiride tõmbamisega ja osaleb selle kaudu rahvuse loomise protsessis, siis on
sellel  ebaajaloolisel  valikul  tegelikult  tulevikuline  mõõde.  Bornhöhe  vabal
mehel  on  need  omadused  –  vabadus,  maa,  haridus  ja  autunne  –,  mis  XiX
sajandi fantaasiates olid vajalikud inimestele, kes tulevase rahvuse liikmena
teeksid  selle  rahvuse  võimalikuks.  sellisena  on  Bornhöhe  jaanus  ka  Vana-
rooma kahenäoline janus, alguste ja üleminekute jumal, kes vaatab ühe näo-
ga minevikku, teisega tulevikku. Olles küll paigutatud minevikku, projitsee-
rib jaanuse kuju tulevikku visiooni teistsugusest ajast ja asjade korraldusest.
kui jaanus räägib Emiiliale oma ateena ideaalist, ütleb ta mäletatavasti, et
tahaks elada seal või „tuhat aastat tulevikus ...., kus ehk meie maal ka hari-
dus  ja  vabadus  halli  taevast  siniseks  värvib,  ning  kadakapõesaid  roosideks
muudab” (Bornhöhe 1880: 68). kuigi vaba mehe motiivi analüüsi põhirõhk on selles artiklis vabal mehel kui  sotsiaalselt  vahepealsel  kujul,  kes,  võimaldades  ühiskondlike  jõudude
vastasseisu tekkimist, kujustab oma mittekuulumise ja poole valimise draa-
maga  rahvuse  kujunemise  protsessi,  ei  ammenda  see  tahk  Bornhöhe  vaba
mehe kõiki tähendusi. nagu juba öeldud, tuleb Bornhöhe vaba meest lugeda
ka  XiX  sajandi  teise  poole  talude  päriseksostmise  kontekstis,  kus  vabadus
tähendas  ennekõike  vabadust  pärisorjusest  ja  võimalust  olla  (oma  maa)
peremees.  just  seepärast  käib  „tasujas”  sõna  „priius”  tihti  käsikäes  sõnaga
„pärismaa”.16 kuid  nagu  nägime,  on  Bornhöhe  vaba  mehe  mudeliks  ka  vaba  ateena kodanik,  kelle  puhul  Bornhöhe  rõhutab  haridust  ja  seaduste  kaitset.  siin
kannab  Bornhöhe  edasi  balti  valgustajate  diskursust,  kes  kasutasid  XViii–
XiX  sajandi  vahetusel  Vana-kreeka  näidet  kritiseerimaks  Balti  provintside
pärisorjuslikku korda. Et pärisorjusest vabanemine ja talude päriseksostmi-
ne ei tähendanud vaid potentsiaalset majanduslikku sõltumatust, vaid võima-
lust  väljuda  õigusteta  isikute  kihist,  saada  kõigepealt  inimeseks,  näitab  ka
Bornhöhe rõhk autundel. Bornhöhe vabal mehel on au ja väärikus, nagu aad-
likulgi, ja seda ei tohi haavata. Lõpuks on Bornhöhe vabal mehel ka romantiline dimensioon. ta on „rohi- lisi metsade vaba poeg” (Bornhöhe 1880: 15). kuigi Bornhöhe vaba mees on
sunnitud sootsiumi tingimustes valima, on tema liidud siiski ebakindlad. ta
kehastab ka vaba meest, kes tegelikult ei tahagi kuhugi kuuluda, otsustada
ühe  või  teise  valiku  kasuks,  vaid  käia  looduslapsena  oma  teed.  ka  sellel
nüansil on ajalooromaani žanris oma prototüüp, Walter scotti yeoman – röö-
vel, vaba talupoeg, lindprii nagu robin Hood ja rob roy. ja kuigi nende XiX 494 16 anti selart juhib tähelepanu sellele, et XiX sajandi lõpu kontekstis on muinaseest- laste vabadusest rääkimisel ennekõike mittepärisorise seisundi tähendus, mis XX sajandil
asendub poliitilise iseolemisega (selart 2003: 110). Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 494


sajandi inimese vabaduse teemaliste ideede kajastused on „tasujas” põgusad
ja ebasidusad, muudavad need selle teksti päevakohaseks ka XX sajandi kul-
tuuri ja selle vabadusefantaasiate jaoks. Lõpetuseks olgu toodud paar näidet
vaba mehe edasiarendustest 1970.–1980. aastate Eestis. „Vaba mees” XX sajandil 1969. aastal valmis tallinnfilmis film „Viimne reliikvia” Bornhöhe teise aja-
loolise jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad” ainetel.
Filmi tegemisse oli kaasatud mitu tolle aja silmapaistvat loojat: arvo Valton
stsenaristi,  Grigori  kromanov  režissööri,  Lennart  meri  toimetaja  ja  Paul-
Eerik  rummo  laulusõnade  autorina.  „Viimne  reliikvia”  laenab  Bornhöhe
jutustuselt  väga  vähe,  ainult  tegelased  ja  mõned  süžeemotiivid,  töötades
jutustuse põhiidee täielikult ümber. Venemeelse Liivi sõja käsitluse asemel on
filmi keskseks probleemiks vabaduse piiramine, mida filmis kehastab Pirita
püha Brigitta klooster ja selle katse saada enda kätte reliikvia (torop 2011:
121, 125). Vabaduse teema tõusmist filmi keskpunkti seletavad nii tegijad kui
ka hilisemad kriitikud nõukogude režiimi ja 1968. aasta sündmustega Euroo-
pas (torop 2011: 126; rummo 2010: 525). kuid lähemalt vaadates näeme, et
vabaduse  küsimus  ei  ole  filmis  esitatud  vaid  kollektiivse  vabadusena  totali-
taarsest režiimist. Film on säilitanud bornhöheliku peategelase tüübi, kes on vaba mees sot- siaalsete kihtide vahepealsena. Gabriel ei ole ei mõisameeste ega talupoega-
de leerist ja tema liidud on ajutised. Valtoni mälestuste kohaselt tahtsid nad
kromanoviga kujutada „kõhklevat intelligenti, vaba meest, kes ei kuulu ega
tahagi kuuluda ühtegi leeri ning kes elus jääb seega kõigi osapoolte tule alla,
romantilises filmis võib ajuti aga ka üksinda võitjaks tulla” (Valton 1990: 76).
Vabaks meheks olemise dilemmasid kannavad filmis kõige enam Paul-Eerik
rummo  laulutekstid.  Oma  meenutustes  juhib  rummo  tähelepanu  asjaolule,
et ühiskondliku vabaduse apoloogia asemel, mille vaatajad tema lauludest väl-
ja  lugesid,  huvitas  teda  pigem  vabaduse  analüüs  (rummo  2010:  525).  rum-
mo nimetab vabaduse teema puhul teda paelunud küsimustena vabaduse ja
angažeerituse  ehk  enesemüümise  vahekorda,  absoluutse  vabaduse  ja  selle
ühiskonnale  kohaldamatuse  probleemi  ja  vägivalla  suhet  vabadusega  selle
kättevõitmisel  ja  kaitsmisel  (rummo  2010:  523–525).  Vabaduse  ideel  olid
sulaaja  nõukogude  Eestis  kindlasti  oma  inspiratsiooniallikad  ja  taustad,
kuid eos on need teemad oma mitmete XiX sajandi ideelooliste nüanssidega
olemas  juba  Bornhöhe  ateena  demokraatiat  oma  ideaaliks  pidava,  kuid
samas  ka  „roheliste  metsade  vaba  poja”  jaanuse  kujus  ja  tema  teistes  pea-
tegelastes. kui jaan kross visandab 1982. aastal ajalooromaani genealoogia eesti kir- janduses, siis nimetab ta „tasujat” „pateetiliseks rahvusromantiliseks” looks
ja peab seda ning teisi XiX sajandi ajaloolisi jutustusi distantseerivalt „sajan-
deist ja eriti sajandilõpu surveoludest johtunud rahvusliku alaväärsustunde
ja selle tõrje” viljaks (kross 1986: 139–140). ka kirjandusloos näivad krossi
„tõsised”,  XX  sajandil  eesti  kirjandusele  kõige  enam  rahvusvahelist  tähele-
panu  toonud  ajalooromaanid  asetsevat  Bornhöhe  juttudest  valgusaastate
kaugusel.  samas  võiks  jaanuse  hinge  väljavalamist  Emiiliale  messeenia 495 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 495


sõdade  teemal  kujutleda  üsna  vabalt  krossi  tegelaste  sittowi,  michelsoni,
jannseni,  russowi,  mättiku  või  martnesi  suhu.  nii  võib  öelda,  et  ka  krossi
loomingu läbivaks peetud peategelasetüüp – päritolu ja seisuse vahel lõhes-
tunud eestlane (Laanes 2004: 201) – on suuresti laenatud Bornhöhelt. Artikkel  on  valminud  ETF-i  grandi  nr  8530  „Ajalooromaan  kui  kultuurimälu
meedium” toel. Kirjandus a s s m a n n, aleida 1995. Was sind kulturelle texte? – andreas Poltermann, Lite- raturkanon  –  medienereigniss  –  kultureller  text.  Formen  interkultureller
kommunikation und Übersetzung. Berlin: Erich schmidt, lk 232–244. B e r g m a n n, jaan 1879. Eestlane ordo ajal. – Eesti Postimehe kalender 1880. tartu: Laakmann, lk 12–17. B o r n h ö h e,  Eduard  1880.  tasuja.  jutustus  Eestimaa  vanast  ajast.  tallinn: Brandt. B o r n h ö h e,  Eduard  1905.  tasuja.  jutustus  Eestimaa  vanast  ajast.  –  E.  Born- höhe, kirjatööde kogu. tallinn: keyler. B o r n h ö h e, Eduard 1921. tasuja. tallinn: kool.
B o r n h ö h e, Eduard 1962. E. nirk (koost), E. Bornhöhe kaks kirja m. kampmaa- le. – keel ja kirjandus, nr 2, lk 105–109. B r o o k s,  Peter  1995.  the  melodramatic  imagination:  Balzac,  Henry  james, melodrama,  and  the  mode  of  Excess.  new  Haven–London:  Yale  university
Press. d u m a s, alexandre  1922.  Oeuvres  Complètes  d’alexandre  dumas.  impressions de voyage: En suisse. ii. Paris: Calmann-Lévy. Eka  1966  =  Eesti  kirjanduse  ajalugu  ii.  XiX  sajandi  teine  pool.  toim  E.  nirk. tallinn: Eesti raamat. H i n r i k u s, mirjam 2011. dekadentlik modernsuskogemus a. H. tammsaare ja nooreestlaste loomingus. tartu: tartu Ülikooli kirjastus. H u r t, jakob 1939. meie koolitatud ja õpetatud meestest. – jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. toim H. kruus. tartu: Eesti kirjanduse selts. j a n s e n, Ea 2007. Eestlane muutuvas ajas: seisusühiskonnast kodanikuühiskon- da. tartu: Eesti ajalooarhiiv. j u n g, jaan 1874. mõnda isamaa vanust aegust. tartu: Laakmann. 
k a h k,  juhan  1993.  talude  päriseksostmise  aegu.  tallinn:  Eesti  teaduste aka- deemia.  k a l d a, maie 1997. järelsõna. – jaak järv, Vallimäe neitsi. tallinn: Eesti raa- mat, lk 203–208. k a l j u n d i, Linda 2011. the Chronicler and the modern World: Henry of Livo- nia and the Baltic Crusades in the Enlightenment and national traditions. –
m. tamm, L. kaljundi, C. s. jensen (toim), Crusading and Chronicle Writing
on the medieval Baltic Frontier: a Companion to the Chronicle of Henry of Livo-
nia. ashgate: Fahnham, Burlington, lk 409–456. k r o s s, jaan 1986. Ettekanne tampere kirjanikeorganisatsioonis oktoobris 1982. – j. kross, Vahelugemised iV. tallinn: Eesti raamat, lk 131–149. L a a n e s,  Eneken  2004.  jakob  mättik  jaan  krossi  „keisri  hullus”:  jutustajast 496 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 496


tegelaseks.  –  kultuuri  maailmad.  (Eesti  Humanitaarinstituudi  toimetised  4.)
tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, lk 201–219.  L u k á c s, Georg 1983. the Historical novel translated by Hannah and stanley mitchell. Lincoln–London: university of nebraska Press. L u s t, kersti 2010. Eestikeelse Liivimaa talupoegade suhtumine talude päriseks- ostmisse 1863–1882. – t. tannberg, B. Woodworth (koost), Vene impeerium ja
Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja
20. sajandi alguses, 2. tartu: Eesti ajalooarhiiv, lk 239–254. m a x w e l l, richard 1998. Historical novel. – P. schellinger, Encyclopedia of the novel. kd 1. Chicago–London: Fitzroy dearborn Publishers, lk 543–548. m a x w e l l,  richard  2009.  the  Historical  novel  in  Europe,  1650–1950.  Cam- bridge–new York: Cambridge university Press.  m o r e t t i,  Franco  1998. atlas  of  the  European  novel,  1800–1900.  London–new York: Verso. m o r e t t i, Franco 2003. Oletusi maailmakirjandusest. – Vikerkaar, nr 7/8, lk 146– 158. n i r k, Endel 1961. Eduard Bornhöhe. kirjanik ja inimene. tallinn: Eesti riiklik kirjastus. n i r k, Endel 1962. romantismi ja realismi probleemist XiX sajandi eesti kirjan- duses. – keel ja kirjandus 1962, nr 11, lk 641–655; nr 12, lk 710–722. P a l m, august 1935. ärkamisaja olustiku- ja ideeproosa ning ajalooliste jutustis- te  osatähtsus  rahva  elus.  –  raamatu  osa  eesti  rahva  arengus.  tartu:  Eesti
kirjanduse selts, lk 125–183.  P a v e l, thomas 2006. the novel in search of itself: a Historical morphology. – F. moretti (toim), the novel. kd 2: Forms and themes. Princeton–Oxford: Prin-
ceton university Press, lk 3–31. r i g n e y, ann 2004. Portable monuments: Literature, Cultural memory, and the Case of jeanie deans. – Poetics today, nr 25: 2, lk 361–396. r u m m o,  Paul-Eerik  2010.  ääremärkmeid  ja  isiklikke  kogemusi  teemal  „sõna võim”.  –  P.-E.  rummo,  kuldnokk  kõnnib.  jooksvast  kirjandusest  1964–2009.
(Eesti mõttelugu 91.) tartu: ilmamaa, lk 517–527. s a l u, Herbert 1955. Eesti „Wilhelm tell”. – tulimuld, nr 3, lk 130–139.
s a s s o o n, donald 2008. Euroopa kultuuri ajalugu alates 1800 kuni tänapäeva- ni. tlk tõnis Värnik. tallinn: Varrak. s e l a r t, anti 2003. muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar, nr 10/11, lk 108–120.
s o m m e r,  doris  1991.  Foundational  Fictions:  the  national  romances  of  Latin america. Berkeley: university of California Press. t a m m,  marek  2007.  Eestlaste  suur  vabadusvõitlus:  järjepidevus  ja  kordumine Eesti ajaloomälus. – riigikogu toimetised, nr 16, lk 9–19. t a m m,  marek  2008.  Bornhöhe  „tasuja”  ning  jüriöö-tekst  eesti  kultuuris.  – E.  Bornhöhe,  tasuja.  jutustus  Eesti  vanast  ajast.  tallinn:  Eesti  Päevaleht,
akadeemia, lk 111–128. t o r o p, Peeter 2011. tõlge ja ideoloogia: „Viimne reliikvia” kui intersemiootilise tõlke  ideoloogiline  juhtum.  –  P.  torop,  tõlge  ja  kultuur.  tartu:  tartu  Ülikooli
kirjastus, lk 113–128. u n d u s k,  jaan  1995.  abielu  kui  utoopia.  sissejuhatus  ühte  kirjanduslikku motiivi. – m. Lotman, t. Viik (toim), uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuu-
rist. Eesti Humanitaarinstituudi toimetised 2. tallinn: Eesti Humanitaarinsti-
tuut, lk 126–138. 497 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 497


u n d u s k,  jaan  1997.  kolm  võimalust  kirjutada  eestlaste  ajalugu.  merkel– jakobson–Hurt. – keel ja kirjandus, nr 11, lk 721–734; nr 12, lk 797–811. V a l t o n, arvo 1990. Proovipildid. tallinn: Eesti raamat.
V i i r e s , ants 2001. Eestlaste ajalooteadvus 18.–19. sajandil. – tuna, nr 3, lk 20– 36. V ä l j a t a g a,  märt  2006.  Orja  teadvus  valguses  ja  varjus.  –  Looming,  nr  12, lk 1884–1892. ’Free man’ in eduard bornhöhe’s The avenger: Cultural memory, Travel-
ling Forms, and the boundaries of the estonian nation keywords:  historical  novel,  cultural  memory,  Eduard  Bornhöhe,  Walter  scott,
Franco moretti, idealist literature  the article deals with the most prominent text of the first wave of Estonian his-
torical fiction, which is Eduard Bornhöhe’s Tasuja (1880, the avenger). the novella
is exemplary of the role of historical fiction as the medium of cultural memory in
the Estonian nation building period of the second half of the 19th century. How-
ever, while the previous research on the text has underscored the creation of the
figure of a militant national hero, the article explores the trope of the ’free man’
created in the novella, searching its roots in the contemporary historical culture,
social  reality  as  well  as  literature.  On  the  one  hand,  the  novella  borrows  exten-
sively from other media of cultural memory such as early modern chronicles and
contemporary  texts  of  popular  history.  On  the  other  hand,  the  figure  of  the  free
man  who  stands  in  between  conflicting  social  classes  is  a  literary  device  typical
of Walter scott’s historical novel. the article traces scott’s influence on Bornhöhe
through alexandre  dumas’s  rendering  of  the  stories  of  Wilhelm  tell.  in  the  line
with  Franco  moretti’s  idea  of  travelling  forms  the  article  then  explores  how  the
type of the protagonist, foreign to the contemporary idealistic context of Estonian
literature, became productive in the local context in drawing the boundaries of the
nation. Whereas in many literatures the historical novel has had a streamlining
function working for the erasure of borders within a nation, in the Estonian con-
text,  the  article  argues,  the  19th-century  historical  fiction  worked  primarily  to
strengthen the border between Estonians and other ethnicities (Baltic Germans,
russians etc) of the Baltic area. in conclusion the article opens up a new perspec-
tive  on  the  history  of  the  19th-century  Estonian  fiction  which  has  traditionally
been discussed in terms of belated romanticism and lack of stylistic unity. in tak-
ing  cue  from  moretti’s  idea  of  travelling  forms  the  stylistic  heterogeneity  is  re-
interpreted  as  a  sign  of  multiple  incoherent  innovations  in  the  national  literary
tradition.  Eneken Laanes (b. 1972), PhD, Senior Research Fellow of the Under and Tuglas
Literature Centre of Estonian Academy of Sciences, [email protected] 498 Laanes, avaartikkel_Layout 1  29.06.12  12:32  Page 498


pööratud polaarsusega 
retoorilised küsimused argivestluses K i r s i   L a a n e s o o 1. sissejuhatus artikli eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada pööratud polaarsusega küsimusi loomulikus suulises suhtluses. Pööratud polaarsusega küsimu-
sed on retoorilised küsimused, mis edastavad küsimuse jaatusele-eitu- sele  vastupidiseid  väiteid. selliselt  on  üldjuhul  defineeritud  kõiki  retoorilisi
küsimusi  erinevates  allikates,  sealhulgas  erinevate  keelte  grammatikates
(nt ilie 1995; eKG ii; Quirk jt 1976), kuid leian, et on olemas erinevat liiki
retoorilisi küsimusi ja ainult teatud retooriliste küsimustega on võimalik väl-
jendada  jaatusele-eitusele  vastupidiseid  väiteid.  retooriliste  küsimuste  all
pean üldiselt silmas küsimuse vormis väiteid, mis sisaldavad nii küsimuse kui
ka sellele mõeldud vastuse. artiklis käsitlen ühte retooriliste küsimuste alaliiki, mille kirjeldamiseks on  kasutusele  võetud  termin  pööratud  polaarsusega  küsimused  (reversed
polarity questions, edaspidi PPK) (Koshik 2005). Polaarsus on kategooria, mis
hõlmab  lause  eitust  ja  jaatust.  Pööratud  polaarsus  tähendab  seda,  et  lausel
on vormilt üks polaarsus, sisult aga teine. PPK-de puhul vormilt jaatav küsi-
mus  edastab  sisult  eitavat  väidet  ja  vastupidi.  näiteks  vormilt  jaatav  PPK
Keda see huvitab? väljendab sisuliselt eitavat väidet See ei huvita kedagi.  eitav PPK väljendab aga jaatavat väidet (Kas mul ei olegi õigus arvusta- da? – Mul on õigus arvustada.). eesti  keeles  ei  ole  retoorilisi  küsimusi  suulise  suhtluse  materjali  põhjal varasemalt käsitletud. Vähesel määral kirjeldavad retoorilise küsimuse kee-
lelist väljendusvormi – retoorilist küsilauset – teaduslik eesti keele gramma-
tika  (eKG  ii)  ja  Helle  Metslangi  „Küsilause  eesti  keeles”  (1981).  sarnase
tähendusega küsilause konstruktsioone on pragmaatilisest aspektist vaadel-
nud renate Pajusalu (2006). Käesoleva artikli analüüsi aluseks on autentsed argivestlused, milles lei- dunud PPK-sid olen käsitlenud vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika meeto-
deid kasutades. analüüsimisel olen lähtunud eelkõige sellest, kuidas vestle-
jad  ise  analüüsivad  suhtluses  ettetulevaid  pööratud  polaarsusega  retoorilisi
küsimusi. 2. retooriline küsimus ja infoküsimus et käsitlen PPK-sid retoorilise küsimuse alaliigina, võib neid iseloomus- tada  valdavalt  samade  tunnusjoontega,  millega  kõiki  teisigi  retoorilisi  küsi-
musi (vt tabel 1). omadus, mis eristab PPK-sid teistest retoorilistest küsimus-
test,  on  see,  et  kuigi  kõik  retoorilised  küsimused  funktsioneerivad  seisu- 499 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 499


kohtadena, siis ainult PPK-d väljendavad sõnastatule vastupidiseid seisukoh-
ti. Võtame näiteks kaks retoorilist küsimust – Kas taevas on sinine? ja Keda
see huvitab? retoorilises küsimuses Kas taevas on sinine? ei avaldu jaatuse-
le-eitusele  vastupidist  seisukohta,  vaid  sellega  edastatav  väide  (taevas  on
sinine)  on  sama  (jaatava)  polaarsusega  kui  küsimuski.  Teisalt  retooriline
küsimus Keda see huvitab? väljendab vastupidise polaarsusega (eitavat) väi-
det (see ei huvita kedagi). eesti keeles on seni kõiki retoorilisi küsimusi kirjeldatud enamasti väite ja küsimuses avalduva polaarsuse nihke kaudu. eesti keele grammatika kir-
jeldab retoorilisi küsilauseid kui küsilausete sekundaartähenduste alla kuu-
luvaid küsimusi ja defineerib retoorilist küsilauset kui väidet, mis on jaatu-
se-eituse poolest sõnastatule vastupidine (eKG ii: 174). Helle Metslangi sõnul
„retooriline  küsilause  vormistub  eesti  keeles  nagu  kahtlusküsilause,  kuid
kommunikatiivselt ja loogiliselt on ta väide” (Metslang 1981: 105). Metslang
kirjeldab  retoorilist  küsilauset  ka  semantika  kaudu,  väites:  „Teatud  retoori-
listes  küsilausetes  esitatud  propositsioon  on  semantiliselt  vasturääkiv  või
absurdne,  tehes  ainuvõimalikuks  vastupidise  vastuse  (nt  Kas  päike  on  kan-
diline?)” (1981: 106). retoorilise  küsimuse  (nt  Kas  taevas  on  sinine?)  ja  infoküsimuse  (nt  Mis kell on?) vahel on mitmeid märkimisväärseid erinevusi, mis tulenevad sellest,
et  retoorilisel  küsimusel  on  lisaks  küsimuse  tunnustele  ka  väitele  omaseid
tunnusjooni.  olulisemaks  erinevuseks  retoorilise  küsimuse  ja  infoküsimuse
vahel on see, et retoorilise küsimusega väljendatakse küsijale juba teada ole-
vat infot väitena ja vastuse ootus ei ole seega eriti suur. infoküsimus aga esi-
tataksegi selleks, et täita puuduv infolünk, ja seetõttu on vastus sellele äär-
miselt  oluline.  Vestlusanalüüsi  seisukohalt  on  oluline  erinevus  retoorilise
küsimuse ja infoküsimuse vahel veel see, et kui infoküsimusele vastamata jät-
mine tekitab vestluse sujuvuses probleeme, siis üldjuhul retoorilise küsimu-
se puhul vastuse puudumine ei mõjuta vestluse edasist kulgu. Kuna retoori-
line küsimus sisaldab implitsiitset vastust, võib kaasvestleja reaktsioon sel-
lele  jääda  mentaalseks  ja  seda  pole  vaja  eraldi  sõnastada.  infoküsimuse
vastus tuleb aga verbaliseerida, et tulla vastu küsija soovile saada uut infot
(ilie 1995: 129). 3. materjal ja meetod Uurimuses kasutan pööratud polaarsusega küsimuste kirjeldamiseks ja ana-
lüüsimiseks üksteisega tihedalt seotud suulise keele uurimismeetodeid: suht-
luslingvistikat ja vestlusanalüüsi. Mõlema meetodi aluseks on vestluste mik-
roanalüüs, mis võimaldab materjalile kvalitatiivselt läheneda. suhtluslingvistika vaatleb, milliseid keelelisi vahendeid inimesed suhtlu- ses  kasutavad,  et  läbi  viia  soovitud  tegevusi.  Uuritakse,  kuidas  keelelised
struktuurid ja mustrid kujundavad suhtlust, ja teisalt, kuidas suhtlus kujun-
dab neid mustreid. suhtluslingvistikas kasutatakse materjali analüüsimiseks
erinevaid  keeletasandeid  –  foneetikat,  fonoloogiat,  morfoloogiat,  süntaksit,
leksikat,  semantikat  ja  pragmaatikat  (Couper-Kuhlen,  selting  2001;  Keev-
allik 2002). 500 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 500


Vestlusanalüüs uurib samuti suulist suhtlust, sealjuures norme ja seadus- pärasusi, mida kõnelejad suheldes järgivad. Vestluste mikroanalüüsi aluseks
on järgmised küsimused: kuidas on vestluses voorud ja järjendid liigendatud
ning kuidas töötab vooruvahetusmehhanism; kuidas kõnelejad parandavad nii
enda  kui  ka  kaasvestleja  kõnes  ettetulevaid  vigu  ja  arusaamatusi?  Lisaks
vaatleb  vestlusanalüüs,  kuidas  moodustatakse  vestluses  erinevaid  suhtlus-
tegevusi (vt sacks, schegloff, Jefferson 1974; schegloff, sacks 1973; schegloff,
Jefferson,  sacks  1977;  Drew,  Heritage  2006;  Liddicoat  2007;  Kasterpalu,
Gerassimenko 2006). Lähtun analüüsimisel ühest olulisemast vestlust juhtivast järjendiliigen- dusest – naabruspaariliigendusest, mille kohaselt teatud kõnevoorud moodus-
tavad järjendeid, mis on jagatavad esi- ja järelliikmeks, mis asuvad vestluses
üldiselt kõrvuti ja on eri kõnelejate esitatud. naabruspaarid on näiteks küsi-
mus–vastus,  tervitus–vastutervitus.  naabruspaari  üheks  peamiseks  omadu-
seks on, et esiliige määrab järelliikme (schegloff, sacks 1973: 295–296). Põhi-
nedes  naabruspaaride  liigendusel,  mille  kohaselt  küsimus  moodustab  koos
vastusega tervikliku sekventsi, ei ole võimalik küsimusi ja vastuseid suulises
suhtluses  eraldi  uurida.  seetõttu  olen  analüüsimisel  vaatluse  alla  võtnud
lisaks küsimustele ka nendele eelnevad ja järgnevad voorud.  Uurimismaterjaliks on spontaansed argivestlused, mis on kogutud Tartu ülikooli suulise eesti keele korpusest. Uuritud 84 argivestluses leidus 42 pöö-
ratud polaarsusega küsimust. Käsitlen ainult küsilausena vormistatud küsi-
musi,  seega  PPK-de  otsimisel  lähtusin  küsilause  üldistest  grammatilistest
tunnustest,  see  tähendab,  et  päringuna  esitasin  küsipartiklid  ja  küsisõnad.
saadud  tulemuste  hulgast  otsisin  omakorda  välja  pööratud  polaarsusega
küsimused.  analüüsitavad vestlused on silmast silma argivestlused, milles osalejad on sugulased  või  head  tuttavad.  Kuna  suhtlussituatsioonid  on  igapäevased, 501 1 Tabel  põhineb  osaliselt  Cornelia  ilie  uurimusel  (1995:  129),  kuid  olen  kohandanud seda vastavalt oma uurimistulemustele.  T a b e l 1.  retoorilise ja infoküsimuse peamised erinevused1 reTooriLine KüsiMUs infoKüsiMUs – sisaldab implitsiitset vastust, – ei sisalda implitsiitset vastust mis on vastajale järeldatav – toimib korraga nii küsimusena – toimib tavaliselt verbaalset vastust kui ka seisukohana esile kutsuva küsimusena – võib toimida eelneva – ei saa tulemusrikkalt toimida küsimuse vastusena eelneva küsimuse vastusena – kutsub esile mentaalse vastuse,  – kutsub esile verbaalse vastuse võib saada verbaalse vastuse – võib saada reaktsiooniks  – sellele ei saa üldjuhul reageerida nõustumise või mittenõustumise nõustumise ega mittenõustumisega – põhineb infol, mis on teada  – põhineb infol, mis on eeldatavalt teada nii küsijale kui ka vastajale  ainult vastajale Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 501


mitteametlikud,  valitseb  vestlustes  suhteliselt  vaba  ja  loomulik  õhkkond.
Vestlussituatsioonideks on enamasti söögilauavestlused või muud koosistumi-
sed,  milles  vestlejad  räägivad  erinevatel  teemadel.  Muuhulgas  arutletakse
vestlustes näiteks eesti kirjanduselu, poliitika ning kaupade hindade üle.  artiklis  vaatlen  pööratud  polaarsusega  küsimuste  grammatilist  ülesehi- tust;  sekventsiaalset  ehk  järjendilist  positsiooni  vestluses;  samuti  käsitlen
küsimusi  nendele  järgneva  reaktsioonivooru  seisukohast  ja  kõiki  eespool
nimetatud vaatenurki arvestades analüüsin pööratud polaarsusega küsimus-
te suhtluslikku eesmärki.  4. pööratud polaarsusega küsimuste ülesehitus PPK-de struktuuri uurimine näitas, et neid küsimusi vormistatakse samal vii-
sil ja samade vahenditega kui infoküsimusi. Kõige rohkem PPK-sid esineb eri-
küsimuste hulgas (tabel 2). Pööratud polaarsusega valikküsimuste kohta, mis
väljendavad seisukohta, leidus neli näidet. Pööratud polaarsusega valikküsi-
mused moodustatakse küsisõna kas ja lauselõpulise partikli või abil. eriküsi-
muste hulgas moodustatakse enim pööratud polaarsusega küsimusi küsisõna-
ga mis, mis tuleneb sellest, et mis võib (eelkõige) suulises kõnes asendada ka
teisi  küsisõnu,  näiteks  miks ja  mida.  mis-algulistele  pööratud  polaarsusega
küsimustele  järgnevad  arvukuselt  kus-algulised  küsimused,  mida  leidus
materjali  hulgas  kuuel  korral. analüüsil  selgus,  et  samuti  saab  tulemusrik-
kalt  väljendada  väiteid  vastaspolaarsusest  miks-  ja  kes-alguliste  (ja  selle
käändeliste variantide keda, kelle, kellele) küsimuste abil.  et PPK-sid vormistatakse samamoodi kui infoküsimusi, võib selguda alles vestluse laiemas kontekstis, et tegemist on PPK-ga. siinkohal vaatame järg- 502 T a b e l 2.  erinevad küsisõnad ja -partiklid  pööratud polaarsusega küsimustes Küsisõna / esineMUsi näiDe -ParTiKKeL (kokku 42) Kas+Või 2 kas me ei `ela demo`kraatlikus `vabariigis või. Kas 2 kas see `nimi peaks mulle midagi `ütlema. Kes 4 `kes ütleb kelle saatus see `parem on KeLLe 1 `kelle se `asi on KeDa 1 aga `keda see `uvitab. KeLLeLe 2 `kellele `kurat seda `vaja läheb KUs 6 kus `mina tean mis seal `on KUsT 1 `kust ta `muidu teadis et see `vana inime on. MiKs 5 `miks on `vaja nii `võõra [sõnaga `rääkida.] Mis 16 no `mis on `viga `noor `olla MiLLaL 1 `millal ma sinna `lähen. KUiDas 1  `kuda ma `tulen kella `kolmeks Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 502


mist  näidet2 (näide  1),  kus  vestlejateks  on  e,  Ve3 (e  ema)  ja  a  (e  minia).
Jutt käib vestluses mitteosalevast inimesest Karinist, kes töötab koolis ja on
haigestunud.  (1)
01 e: =aga siss see (1.6) noh mina=ei=`Tea kas nende oma auto sis=ei `käi või, (1.0)  02 et kas sis `saab `Margusega või `Vahuriga tulla, (1.2) nemad olid andnud 
03 telefoninumbrid, (0.8) et kui teie=ei tule sis neeme läheb `ise järgi, (1.2) no  04 mina nüd `ka ei tea, eile `õhtal Kariniga rääkisime.
05  (0.6)
06 a:aa 
07 e: Karinil oli [HääL] `nii `ära et piuks piuks ainult, 
08 a: [tõesti] 
09 e: heh mina=ei=tea=`kuss=ta=külmetas, ütles et päris on kodus haigus- `lehel noh  10 rääkida ei saa mis=ta seal koolis teeb.
11  (0.4)
12 a: s:oh 
13 e: jah, (0.6) ütles et pidi homme lastega minema `VaLKa (1.0) aga et ta ei saagi  14 minna et neeme peab minema vist vist.
15 (1.0) 
16 a: hm=  Küsilause Mis ta seal koolis teeb? (rida 10) võib kontekstist eraldi vaadel- duna olla ka infoküsimus, mille puhul küsimuse esitaja tahab tõepoolest tea-
da saada, mida kõne all olev inimene koolis teeb. Kui aga vaadata seda küsi-
lauset  vestluskontekstis,  võib  seda  tõlgendada  kui  pööratud  polaarsusega
küsimust: vormiliselt jaatav küsilause sisaldab sõnastatule vastupidist – eita-
vat – väidet ta ei tee seal koolis midagi. PPK sisaldab seisukohta, et Karinil
pole midagi koolis teha, sest tal ei ole häält. Küsimuse propositsiooniga esi-
tatud  tegevuse  sooritamine  on  teatud  mõttes  võimatu.  e  kasutab  PPK-d,  et
teha selle abil järeldus oma eelnevast jutust. Küsimus lõpeb langeva intonat-
siooniga ja sellele järgneb paus. need märgid viitavad sellele, et e on oma voo-
ru  lõpetanud  ja  keegi  vestluskaaslastest  võiks  kõnevooru  üle  võtta.  Pärast
pausi alustabki vooru a. a-le on eelnevas voorus esitatu uus info, sellele osu-
tab real 12 s:oh, mis väljendab üllatust. Uus info on see, et Karin on kodus
haiguslehel. PPK-le reageerimise seisukohast saab järeldada, et küsimust ei ole tõlgen- datud infoküsimusena, kuna sellele ei järgne otsest vastust, vaid reageerimi-
ne s:oh-iga on reaktsioon voorule kui tervikule. selles vestluses tuleb hästi esi-
le  see,  kui  oluline  on  PPK-de  tõlgendamisel  kontekst  ja  kuidas  vestluskaas-
lane on võimeline tajuma küsimuse retoorilisust konteksti kaudu. eespool  kirjeldasin  pööratud  polaarsusega  küsimusi,  mis  on  vestluskon- tekstist sõltuvad, aga materjalis eristusid veel sellised PPK-d, mis on täielikult 503 2 Transkriptsioonimärgid on toodud artikli lõpus. 3 Ve ei võta antud näitelõigus sõna, kuid on vestlussituatsioonis osaleja. Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 503


või osaliselt kinnistunud ehk vormelistunud. selliste küsimuste puhul       on
ka ilma täiendava suhtluskontekstita võimalik aru saada, et tegemist on pöö-
ratud polaarsusega küsimustega. Vaatame  lähemalt  järgmises  vestluskatkes  (näide  2)  esinevat  küsimust aga  `keda  see  `uvitab,  mis  on  näide  täielikult  kinnistunud  vormiga  PPK-st.
selles  vestluses  räägivad  söögilauas  kaks  sugulast  s  ja  P.  P  räägib  oma
nädalalõpuplaanidest.  (2)
01 s: [`reedel] oled `tööl=vä. /---/
02 P: `Leiki täna ommikul `nägi mind ja=sis ta `ütles=et 03  (2.4) ((keegi segab tassis lusikaga)) 04 P: @ `Pille sa `pe:ad tulema, ei `saa muidu, @ kuigi ma ütsin @`oi, et ma  05 olen `laubäeval $ kella `kuueni `tööl, et `kuda ma `tulen kella `kolmeks.@
(0.6)  06 aga `keda see `uvitab. $ (.) a=`muidugi: `võib juhtuda ka `nii=et 
näiteks kui  07 `mul (0.9) ma=i=`tea (0.6) `aare rääkis midagi `sünnipäevast, et kui
äkki mingi  08 `sünnipäevaleminek *`laubäeval sis (0.5) sis ma vist* `küll ei lähe sinna  09 `mängima.=hh 10  (1.5) 11 P: või `siis ma=i tea 12  (0.2) 13 s: mul jäi `kõht tühjaks. ((nukralt)) analüüsitav küsimus asub pikas P voorus, mis järgneb s-i küsimusele, kas P on reedel tööl4 (rida 1). Pööratud polaarsusega küsimus esineb selles vest-
luse osas, kus P kirjeldab oma tänahommikust kohtumist Leikiga. Küsimus
aga `keda see `uvitab väljendab seisukohta see ei huvita kedagi.  reageerimise  seisukohast  võib  vestlusest  välja  lugeda  seda,  et  kumbki kõnelejatest ei käsitle seda küsimust küsimusena, millele oodatakse vastust.
Pärast PPK-d tuleb mikropaus ja P jätkab oma kõnevooru, mis näitab, et ta
ei  oota  kaasvestlejalt  reaktsiooni.  Vestluskaaslane  s  ei  reageerigi  sellele
PPK-le kuidagi, mis näitab, et ta on seda küsimust tõlgendanud retoorilisena. ainus  märk  vestluses,  mis  võib  osutada  mingil  määral  reaktsiooni  ootu- sele, on see, et kuni analüüsitava küsimuseni taasesitab P varem toimunud
vestlust, aga PPK-d aga `keda see `uvitab võib tõlgendada kui käimasolevas-
se  vestlussituatsiooni  suunatud  lausungit.  sellele  osutab  eelkõige  see,  et
PPK-le eelnevad lausungid on esitatud saatelausega, mis on omane referee-
ringule suulises kõnes, analüüsitavas PPK-s seda aga ei ole kasutatud. see-
ga  aga  `keda  see  `uvitab  ei  kajasta  enam  minevikus  toimunud  situatsiooni,
vaid see on teatud mõttes hinnang jutustatud olukorrale, millele teoreetiliselt
kaasvestleja võiks reageerida. Tasub tähele panna, et PPK on esitatud naer-
des, mis väljendab samuti teatud hinnangut. sellegipoolest ei pea vestluskaas-
lane sellele PPK-le reageerimist vajalikuks. 504 4 näite transkriptsioonist on välja jäetud read, mis ei osutunud selle PPK analüüsimi- se seisukohast oluliseks. Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 504


Täiesti  kinnistunud  pööratud  polaarsusega  küsimuste  alla  kuuluvadki sellised küsimused, mille kasutus on väga levinud ja mille retoorilisus on küsi-
muse vormiga tihedalt seotud. näiteks selles näites toodud Keda see huvitab?
või Mis vahet seal on?. sellised vormelistunud küsimused on olemas samuti
teistes  keeltes,  nt  inglise  keeles  Who  cares?  What  difference  does  it  make?
(Koshik 2005: 64–67). osa sellistest küsimustest on lühenenud ja seetõttu kin-
nistunud, nt mis teha, kes teab. osaliselt kinnistunud vormiga pööratud küsilauseteks loen selliseid küsi- lauseid, mis esinevad vestlustes enamasti ühesugusel kujul, kuid nendes on
võimalik  vastavalt  olukorrale  ja  kõneleja  soovile  mõnda  lause  osa  muuta.
näiteks lauseid Mis see sinu asi on? ja No mis sest kasu? võib muuta järg-
nevalt: Mis see tema asi on? Mis nendest kasu? jne.  Kokkuvõtvalt võib PPK-de ülesehituse kohta öelda, et need küsimused on üldjuhul vormistatud samamoodi kui infoküsimused. osa PPK-sid on tuvas-
tatavad ainult konteksti toel, teised on osaliselt või täielikult vormelistunud
ja on seega kontekstist sõltumatud.  5. pööratud polaarsusega küsimuste järjendiline positsioon vestluses selleks et kirjeldada PPK-de järjendilist asukohta, tuleb vestluste mikroana-
lüüsi teel välja selgitada, kuidas vestluskaaslased analüüsitavatele küsimus-
tele  reageerivad.  Teisisõnu,  vestlusanalüüsi  ja  suhtluslingvistika  kohaselt
saab järeldusi teha selle põhjal, kuidas vestlejad ise käsitlevad vestluses ette
tulnud PPK-sid. samuti on oluline arvestada, mis vestluses nendele küsimus-
tele eelneb.  analüüsitud materjalis esines kolm reageerimisvõimalust PPK-dele: tüü- piline reageerimisviis on väite või seisukohaga nõustumine või mittenõustu-
mine, sageli jääb PPK-le reaktsioonivoor üldse saamata või sellele vastatak-
se hoopis otseselt nagu infoküsimusele. PPK-dele reageerimise kaudu on võimalik välja selgitada, kas PPK moo- dustab mõne vooruga kokkukuuluva järjendi või mitte. Vastavalt sellele tulid
analüüsitud vestlustes esile PPK-d, mis olid naabruspaari järjendi liikmed, ja
PPK-d, mida ei olnud võimalik analüüsida naabruspaari osana 5.1. pööratud polaarsusega küsimused, mis kuuluvad naabruspaari Pööratud polaarsusega küsimused, mis kuuluvad naabruspaari, moodustavad
kas  seisukoht-nõustumine/mittenõustumine  naabruspaari  või  küsimus-vas-
tus naabruspaari.  5.1.1.  seisukoht–nõustumine/mittenõustumine  naabruspaar.  et  PPK-de
põhiliseks  tegevuseks  vestluses  on  seisukoha  väljendamine,  kuulub  enamik
uuritud pööratud polaarsusega küsimustest naabruspaari seisukoht–nõustu-
mine/mittenõustumine.  selles  naabruspaari  järjendis  võivad  PPK-d  olla  nii
esiliikmed kui ka järelliikmed.  Järgnevad  näited  (3  ja  4)  iseloomustavadki  pööratud  polaarsusega  küsi- musi naabruspaari seisukoht – nõustumine/mittenõustumine liikmetena. näite 3 vestluses osalevad neli inimest. a ja B on abielus, C on nende pere- konnatuttav, D on a ja B-ga tuttav eelmisest õhtust saadik. Vestluse teemaks 505 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 505


on  raamatud  ja  kirjandus.  a  suhtub  vestlusteemasse  kohati  irooniliselt.
selles vestluse osas on käimas arutelu teemal, kas eesti kirjanikud on „õiged”
kirjanikud või mitte. (3) 
01 a: seal `samaseski kust `ellen kirjutas seal `Urvaste kandis `sääl on üks
`Kontra `ka  02 ju, ega siss `see kurat pole vel `kirjanik o[metigi.] 03 B: ((pisut irooniliselt)) [se=on `luule]taja muide.  04 (0.4)
05 C: [`r(h)ahvalaulik.]  06 a: [minu arust on=ta] 07 (.)
08 D: [ta on r][ohkem mingi `ühiskonnategelan]e.
09 {-}: ]
10 a: [minu=arust minu=arust on ta `jah.] 11 (1.6)
12 C: `ise annab oma raamatud ] 13 B: [`luuletaja] `luuletaja nüüd on `seal [samases see] 14 a: [minu=arust on neid `küla] 15 napakaid eestis `küllalt teat. hehe  16 B: ei `miks ta=i või [`olla, {--}] 17 C: [ei minu arust on=ta=selline] [`ehtne kuju=ja] 18 a: [((köhatab))] 19 (.)
20 a: kuidas? 21 B: `sina pole ka `mida[:gi.] 22 C: [`eht]ne ja `loomulik [kuju.] 23 a: [`ehtne ja `loomulik] `jah? [`seda `küll.] 24 B: [see on `oma] [see on `oma `a][si.] 25 {C}: [jah] 26 a: [`just `täpselt.] 27 B: [ega `sina ei ole] `arvustaja siin, `mitte `mingi[sugune.] 28 a: [((köhatab))] 29 a: kas `minul ei o(h)legi õigus `arvustada või. 30 (0.8)
31a: to`hoo `taevas `appi. $ kas me ei `ela demo`kraatlikus `vabariigis
või. $  32 B: nooh? 33 C: >$ikka on `õigus.$< 34 (0.6)
35 B: erilist ] `ütlemist sul ei `ole `selle kohta. 36 a: [((köhatab))] 37 (4.3)
38 B: mt minu=melst oli [`siin] selles `ekspressis `ka. ((otsib Contra kohta
infot)) Vestluskatkes  räägitakse  Contrast  ning  vestlejad  esitavad  oma  seisu- kohti ja isiklikke arvamusi tema kohta. Kuna a-l ja B-l on erinevad arvamu- 506 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 506


sed  käsitletavast  teemast,  muutub  arutelu  vestluse  käigus  vaidluseks,  kus
ühelt poolt süüdistatakse üksteist ja teisalt üritatakse oma seisukohti õigus-
tada. selles näites esineb kolm pööratud polaarsusega küsimust (rida 16, read 29–30). Juba näitelõigu alguses (read 1–2) avaldab a Contra kohta oma arva-
muse, mida võib lugeda selles vestluskatkes oleva vaidluse alguspunktiks. siit
alates on vestlejate seisukohad ja väited järjest teravamad (nt rida 3). Teiseks
vaidluse seisukohalt oluliseks vooruks on a seisukoht ridadel 14–15, milles a
jääb oma esimese seisukoha juurde (read 1–2) ja millega lisab veelgi teravust
juba käimasolevale vaidlusele. Teravust lisab ka naer vooru lõpus. ei järgmi-
se vooru algul (rida 16) väljendab vastuolu a ja B arvamuste vahel ja näitab,
et B ei nõustu a-ga. ei-le järgneb B pööratud polaarsusega miks-küsimus miks
ta ei või olla, millega B astub Contra kaitseks välja. selle PPK-ga väljendab
B  seisukohta,  et  Contra  võib  olla  küll  kirjanik.  Poole  vooru  pealt  (rida  17)
tuleb C välja omapoolse seisukohaga ja kasutab erimeelsuse väljendamiseks
samuti ei-algulist vooru, nagu B-gi real 16 on teinud. real 20 algatab a paranduse, sest ta ei kuulnud köhimise tõttu C viima- se vooru lõppu. C asemel aga algatab vooru hoopis B, kes esitab väga isikli-
kuks  minnes a-le  süüdistuse  sina  pole  ka  midagi.  Viimase  sõna  ajal  viib  C
paranduse läbi. ridadel 21–26 a ignoreerib B juttu ja reageerib C jutule.  Pööratud polaarsusega küsimused ridadel 29 ja 31 on reageering B seisu- kohale (rida 27, [ega `sina ei ole] `arvustaja siin, `mitte `mingi[sugune.]). Tege-
mist  on  väga  isikliku  ja  halvustava  seisukohaga,  mis  mõnevõrra  kordab  ja
samas  täiendab  juba  eespool  öeldud  samaväärset  hinnangut  (sina  pole  ka
midagi,  rida  21).  seisukoht  võib  olla  sellepärast  esitatud  nii  teravalt,  kuna
paarile eelnevale B voorule a ei reageerinud ja nüüd kasutab B sellist „äär-
muslikku”  väljendust,  et  tähelepanu  saada.  PPK,  mis  asub  real  29,  on  selle
seisukohaga  otseselt  seotud.  sellele  viitavad  lausungites  esinevad  sõnad
arvustaja ja arvustada. PPK väljendab eelneva seisukohaga mittenõustumist,
seega  võib  lugeda  seda  naabruspaari  seisukoht–mittenõustumine  järelliik-
meks. nagu eespool mainitud, on tegemist vaidlussituatsiooniga. enne analüü- sitavaid küsimusi esineb palju pealerääkimist, mis on üheks märgiks sellest,
et  vaidlus  on  kulmineerumas.  Küsimustega  kas  `minul  ei  o(h)legi  õigus
`arvustada või ja kas me ei `ela demo`kraatlikus `vabariigis või esitab a B-le
vastuseisukoha.  PPK-dega  edastab  a  küsimuse  vastaspolaarsuselt  väiteid,
mis võiksid sõnastatud olla järgnevalt: Mul on ka õigus arvustada ja Me ela-
me  demokraatlikus  vabariigis.  esimene  küsimus  on  isiklikust  seisukohast
esitatud, teine küsimusena esitatud argument on tugeva üldteadmise põhine.
PPK  real  31  kindlustab  ja  toetab  juba  eelneva  PPK-ga  esitatud  seisukohta.
Küsimusele kas `minul ei o(h)legi õigus `arvustada või võib a oodata ka vas-
tust. sellele viitab 0.8-sekundiline paus (rida 30). reaktsioon järgnebki, aga
alles pärast teist küsimust. B reageerib a voorule kõigepealt real 32 partikli-
ga  nooh?,  mis  on  öeldud  tõusva  intonatsiooniga.  sellest  võib  järeldada,  et  B
mõtleb, kuidas nii tugevatele argumentidele vaidluses vastata.  Kuigi vestluses osaleb rohkem inimesi, võib arvata, et küsimusena vormis- tatud väited on suunatud otseselt B-le, kes on eelnevas voorus a-d halvusta-
nud. siiski real 33 sekkub ka C, kes vastab a küsimusele otseselt väitega, mis
sisaldus juba küsimuses endas. Pööratud polaarsusega küsimusele (rida 29) 507 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 507


reageerib  üks  kaasvestlejatest  seisukohaga  nõustumisega  (rida  33),  teine
vestleja mittenõustumisega (rida 35). Kolmest vestluskaaslasest ei reageeri keegi a teisele küsimusele (kas me ei `ela demokraatlikus `vabariigis või). Põhjus võib olla selles, et küsimus puu-
dutab tugevat üldteadmist, mida keegi ei taha vaidlustada, erinevalt esime-
sest küsimusest, mis puudutab vastajate jaoks tuttavat inimest (a-d) ja tema
õigusi. samuti tasub tähele panna seda, et teine küsimus on öeldud naerdes,
mis juba iseenesest väljendab, et seda lausungit ei pea vestluskaaslased nii-
öelda tõsiselt võtma. Järgmises  näites  (4)  on  taaskord  tegemist  vaidlussituatsiooniga.  oma- vahel räägivad s, M ja J. s on M-i onunaine ja J on hea perekonnatuttav. Vest-
luse teemaks on erinevad murrakud, üleüldine normikeel ja inimeste tegelik
keelekasutus.  Kuigi  vestlejad  on  kõik  ühel  seisukohal,  vaidlevad  nad  vastu
ühiskonna üldistele normidele ja tavadele. antud juhul on nad selle poolt, et
inimesed võiksid rääkida nii, nagu nad tahaksid, mitte ei peaks pidevalt jär-
gima kirjakeele norme. (4)
01 J: .hhh see on jah. aga neid jah (0.4) no=ku=akkad `meelde tuletama eks
neid `sõnu  02 oli=jo=`palju. 03 M: {mhmh}
04 J: mt mis olid `noh nisugused `eriskummalised. 05 (0.5)
06 J: .hh[hhhhhh] mõni oli `niisukene et noh et ega praegult `nooremad 
inimesed ei  07 s: ** 08 J: `saagi aru `mis ta [tähendab.] 09 M: [ei `saagi] aru [jah.] 10 s: [`noo]jah? {---}. 11 J: * jah igasugused `väljendid. * 12 s: `silvit ma `vahetpidamata siin igatsugu sõnadega $`harin,$ .hh 
`Karla vahest ota  13 `mis `mis sõna peale ta alati `õiendab mu kallal et ei (0.6) @ ei `öelda  14 niimoodi=et, @ (1.4) et kudas sa `räägid et sa räägid ju `valest-, m: ma
`tahangi  15 $ `r(h)ääkida `valesti, no `kellele see 16 [`kurat korda läheb`k][uidas ma räägin .hhh] $ 17 J: [no`jah ke- `kelle se `asi on] 18 M: [Peaasi eT `arU saaDUD.] 19 J: no[jah] 20 s: [`küll] ma `siis `räägin korralikult, kui selleks `vajadust on=eksole, `miks ma  21 pean `r(h)ääkima kogu aeg niugest `mingisugust `kirjakeelt= 
noh. .hhh 22 J: jaa 23 s: `kellele `kurat seda `vaja läheb. 24 (0.7)
25 J: ei [`kellelegi] .hh (0.8) ei `KeLLeGiLe. 508 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 508


26 ] 27 (0.6)
28 s: mjah 29 M: `jaa [hakkame] nüd `vaidlema [hehehehehehe ] ((lõbusalt))
30 J: [sin=oli]  [jaa hehehehehe] 31 J: oli jah ei `kellegile.(0.4) sin oli jah [see veel `ka] 32 s: ((torisedes)) [% ei `kellegi][le või `kellelegi %]  33 M: [peaasi et sa `õigesti] 34 `kirjutad, 35 s: [`noojah] näites  on  neli  pööratud  polaarsusega  küsimust  (read  15–16;  17;  20–21; 23). sekventsiaalselt võib kõiki neid PPK-sid käsitleda kui järelliikmeid vest-
luses mitteosaleva Karla seisukohale (kudas sa `räägid et sa räägid ju `valest-
(rida 14)), sest sisuliselt vaidlustavad need kõik Karla arvamust, et tuleb rää-
kida normikeele kohaselt. PPK-d väljendavad Karla seisukohaga mittenõus-
tumist ja esitavad sellele vastuväiteid. samal ajal aga vaidlustavad PPK-d ka
ühiskonna tavasid.  selle näite esimene PPK no `kellele see `kurat korda läheb `kuidas ma rää- gin on  kõige  selgemalt  naabruspaari  seisukoht–mittenõustumine  järelliige.
esiliige on juba eespool mainitud Karla seisukoht (rida 14).  real 17 esitab J oma nõusolekuvooru, mis on samuti väljendatud sarna- se  pööratud  polaarsusega  küsimusega (no`jah  ke-  `kelle  se  `asi  on),  kinnita-
maks s-i seisukohti. ei saa väita, et nojah oleks nõusolek eelneva PPK-ga, sest
J-i voor algab enne, kui s on jõudnud oma küsimuse lõpetada. nojah võib olla
(hilinenud)  reaktsioon  seisukohale  ma  `tahangi  `r(h)ääkida  `valesti.  Pärast
nojah-i  pööratud  polaarsusega  küsimuse  konstruktsiooni  kasutamine  võib
olla mõjutatud s-i pööratud polaarsusega küsimusest. Pööratud polaarsusega küsimus ridadel 15–16 on liitlause. Pealause moo- dustab PPK esimene osa no `kellele see `kurat korda läheb`; teine osa kuidas
ma räägin on kõrvallause ja täiendab esimest. M tõlgendabki esimest osa juba
tervikliku üksusena ja näeb võimalust alustada oma vooru, mis tuleb peale-
rääkimisena  ja  on  valjemalt  öeldud  (rida  18).  selle  vooruga  väljendab  ka  M
ühtehoidmist s-i ja J-i seisukohtadega.  ridadel 20–21 oleva PPK-ga (`miks ma pean `r(h)ääkima kogu aeg niugest `mingisugust `kirjakeelt=noh.), mis sisaldab tugevat hinnangut, vaidlustab s
taaskord  fakti,  et  on  vaja  rääkida  korrektses  kirjakeeles.  Jällegi  vaidlustab
ta nii Karla arvamust kui ka üleüldist hoiakut ühiskonnas. J reageerib küsi-
musele partikliga jaa (rida 22), mis näitab, et ta nõustub s-i öeldud arvamu-
sega, ja tõlgendab s-i küsimust kui seisukohta. real 23 on veel üks pööratud polaarsusega küsimus (`kellele `kurat seda `vaja läheb), mis sisaldab tugevat hinnangut (ka ilma vandesõnata). J vastab
küsimusele otsese vastusega, millega võiks vastata infoküsimusele (rida 25).
Pärast pausi esitab J meelega grammatiliselt vale vormi, näidates, et ta võib
rääkida, kuidas tahab. sellega toob ta vestlusesse irooniat. sellele vastusele
ei reageeri kohe keegi, pärast pausi kinnitab seda s (rida 28). real 29 kinni-
tab jaa-ga eelnevat ka M ja lisab oma vooruga veelgi irooniat. Kuigi see PPK
on sisuliselt nii Karla seisukoha kui ka teiste vestlejate esitatud seisukohta-
de järelliige, moodustab see koos järgneva otsese vastusega ka naabruspaari
küsimus–vastus, mille puhul vaadeldav PPK on hoopis esiliige. 509 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 509


reageerimine PPK-le selles avalduva seisukohaga nõustumise või mitte- nõustumisega on nende retooriliste küsimuste puhul kõige levinum reageeri-
misviis. see kinnitab tõsiasja, et vastuvõtjad tõlgendavad PPK-sid pigem sei-
sukohtadena kui küsimustena. asjaolu, et PPK võib olla ka reaktsioon talle
eelnevale seisukohale, tõestab samuti seda, et PPK-de peamine funktsioon on
seisukoha edastamine. 5.1.2. küsimus–vastus naabruspaar. Küsimus–vastus naabruspaarist võib
rääkida juhtudel, kui PPK-le vastatakse otseselt nagu infoküsimusele, hooli-
mata  sellest,  et  pööratud  polaarsusega  küsimuste  vastuse  ootus  ei  ole  nii
tugev kui infoküsimuste puhul. analüüsitud  vestlustes  tuli  esile  vaid  kolm  näidet,  milles  kaasvestleja käsitleb  PPK-d  infoküsimusena.  siiski  nende  näidete  puhul  ei  ole  tegemist
valesti mõistmisega, vaid võib arvata, et PPK-d on teadlikult käsitletud info-
küsimusena. ühte nendest vestlustest vaatlen lähemalt järgmisena. näites  5  vestlevad  omavahel  ema  (V),5 tütar  (r)  ja  tütre  sõber  (e).  Jutt käib erinevatest teedest ja kohvidest. Terve vestlus käib naljatlevas ja irooni-
lises toonis. (5)
01 r: .hh=`noo=se `must=võ (0.2) `kollane. 02 (1.0)
03 e: kollast võib {`ka juua.} 04 (0.3)
05 r: mis `vahe sel `mustal=ja kollasel=on 06 (0.5)
07 e: @`maitse `vahe?@  08 (0.4)
09 r: `ei=ole.  10 (.)
11 e: `on [`küll.] 12 r: [mqm] 13 e: oopis `teine `maitse=on, `mis=sa `seletad. 14 (1.3)
15 r: `vaevalt. 16 (1.0)
17 e: ei `tiia sina ka midagi, 18 (0.2)
19 r: $ no ikka `tean `küll. $ 20 (1.5) ((mingi kõlks))
21 e: >oled=sa=seda `musta `joond< `üldse=vä. 22 r: @`m(h)mudugi `ole:n.@ sekventsiaalselt  on  võimalik  PPK-d  selles  näites  tõlgendada  järjendi naabruspaar küsimus–vastus esiliikmena. PPK-le (rida 5) järgneb otsene vas-
tus  (rida  7).  Küsimusele  järgnev  paus  (rida  6)  näitab,  et  on  olemas  vastuse
ootus või vähemalt soov, et teine kõneleja võtaks vooru.  esmapilgul  on  käsitletavat  küsimust  keeruline  tõlgendada  PPK-na,  sest see tundub kontekstist eraldi vaadelduna infoküsimus ja r-il võib olla tõesti 510 5 V ei võta selles näitelõigus sõna, kuid on vestlussituatsioonis osaleja. Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 510


soov teada saada, mis vahe on mustal ja kollasel teel. samuti võib esialgu e
vastuse sisu järgi oletada, et vastuvõtja on analüüsinud seda küsimust info-
küsimusena  ja  ta  annabki  r-ile  infot,  et  nendel  teedel  on  maitse  vahe.  Kui
aga  vaadelda  e  kõnevooru  üksikasjalikumalt,  selgub,  et  tema  vastus  ei  ole
neutraalselt esitatud: reageerimisel PPK-le on kõneleja toon muutunud, ehk
teisisõnu, vastaja on vooru esitanud oma tavapärasest kõnest erinevalt. sel-
lest võib järeldada, et pakutud vastus ei ole tõsiselt võetav ja vastaja on ana-
lüüsinud vaadeldavat küsimust PPK-na. seda, et vaadeldav küsimus on PPK, kinnitavad ka e voorud alates realt 9. sellest ja järgmistest kõnevoorudest selgub, et küsimuse esitaja r ei olegi
e  vastuses  pakutavast  infost  huvitatud,  vaid  hakkab  talle  vastu  vaidlema.
sõbralik vaidlus, mis algab pärast vastust PPK-le, jätkub näitelõigu lõpuni.
seega võib järeldada, et selles näites analüüsitud küsimus mis `vahe sel `mus-
tal=ja kollasel=on sisaldab vastupidist seisukohta mustal ja kollasel pole min-
git vahet. selles näites tuli vastaja kõnetoonist välja, et PPK-le järgnenud otsest vas- tust ei saa nii-öelda tõsiselt võtta, kuid analüüsitud vestluste hulgast tuli esi-
le ka näide, milles vastaja vastusvoorus on midagi, mis lisab vestlusesse iroo-
niat ja pöörab sellega olukorra naljaks (näide 4, rida 25). otseste vastuste kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et kuigi PPK vastuvõtja teab, et tegemist on retoorilise küsimusega ja vastus sellele on ilmselge, võib
ta teadlikult vastata niimoodi, nagu vastatakse infoküsimustele, et lisada või
rõhutada juba vestlusesse tekkinud irooniat ja huumorit.  eespool toodud näited kajastavad seda, millised on pööratud polaarsuse- ga küsimusest lähtuvad reaktsioonivoorud, kuid esineb ka selliseid olukordi,
mil vastus/reaktsioon küsimusele jääb üldse saamata.  5.2. pööratud polaarsusega küsimused, mis ei kuulu naabruspaari selle jaotuse juures olen samuti lähtunud vestluskaaslaste tegelikust reakt-
sioonist. selle alajaotuse PPK-d ei kuulu naabruspaari, sest PPK-le ei järgne
vooru (tegevust), mille põhjal oleks võimalik jagada sekventsi esi- ja järelliik-
meks.  Pööratud  polaarsusega  küsimused,  millele  ei  järgne  reaktsiooni,  asuvad üldjuhul pikemas kõnevoorus. reaktsioonita võivad jääda PPK-d, mis esine-
vad  näiteks  suulises  jutustuses.  Järgmises  näites  (6)  kasutatakse  PPK-d
jutustuse alustamiseks. Vestluses on neli osalejat: iT, sT ja aT on sugulased
ja KM on nende sõber.  (6)
01 KM: `minu isa on ka see `kaitse `liitlane nendel on [`ka nüüd `šeif]id on  [kodus.] 02 aT: [älfi] [kesse `ma]gab 03 kõht `püs[ti.] ((koerale)) 04 KM: [e]ma naeris=et `ennem peetakse `noor `sõda maha kui `meie isa  05 ükskord oma `püssi k(h)ätte [s(h)aab.] [mhemhe] ((kostab  nõudekolinat)) 06 iT: [noh] 07 sT: [hehehehe] [hehe] 511 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 511


08 iT: no `mis sest `kasu, see (.) `Toilast see `alde Juss, (0.2) `limunaadis on  09 me`haanikus (0.9) *ee* (0.3) no Juss ta `õige nimi=ei=ole=aga `alde ta
`ongi  10 seal. (1.0) temal `kõik `vägev `seif ja i- i- ise me`haanika=mees, `tões-
ti no=et 11 (.)
12 KM: mhmh
13 iT: seda ikka `annab lahti `muukida. (0.7) `süda`päeval keset `Toila tal on enne  14 `seda (0.2) post`kontorit Toilamõisa küla vahel. 15 (0.8)
16 iT: `käidi `sies, (0.3) muugit[i viidi tal=see `pukk]`püss 
17 {-}] 18 iT: min[ema=ja=`mis tal viel, puhas] vuuk tehti [`vobsem.]
19 {-}] analüüsitav PPK no mis sest kasu asub vooru alguses (rida 8) ja see moo- dustab jutustuse sissejuhatuse sekventsi (routarinne 1997: 140). iT jutustu-
se esitamine on ajendatud vestluse teemast, milleks on seifid ja see, kui kind-
lad need on. esimest korda vihjab iT sellele, et tal on midagi öelda, real 6. Ta
ei oota võimalikku vooruvahetuskohta, vaid alustab KM-i pooleliolevale voo-
rule  pealerääkimist.  Pealerääkimine  võib  olla  tingitud  sellest,  et  iT  on  saa-
nud piisavalt infot ja ta ei pea vajalikuks kaasvestleja vooru lõpuni kuulata. iT  teab  juhtumit,  kus  ühel  inimesel  varastati  seif  tühjaks,  ja  pööratud polaarsusega küsimusega teeb selle loo jutustamiseks sissejuhatuse (rida 8).
Jutustusele  eelneb  tavapärane  vestluse  ülesehitus,  milles  kõnelejad  vahetu-
vad  kordamööda  ja  ükski  vestlejatest  ei  räägi  pikalt.  Kuigi  senise  vestluse
struktuuriga võrreldes alustab PPK vestluses midagi uut (jutustust), on küsi-
mus tihedalt eelmise vooruga seotud. Küsimus algab partikliga no, mis sisal-
dab endas infot, et sellele järgneb eelneva vooruga seotud tekst ja samas no
projitseerib  teatud  vastuolu  eelnevale  jutule.  PPK  kannab  endas  kogu  järg-
neva  jutu  mõtet.  Küsimusega  väidab  iT,  et  seifidest  pole  kasu.  Küsimusele
järgnev jutt toetab PPK-ga väljendatud seisukohta ja seletab täpsemalt, miks
seifidest kasu pole. Võib oletada, et PPK (rida 8) ei oota endale reaktsiooni, sest küsimus on esitatud  poollangeva  intonatsiooniga  ja  kohe  sujuvalt  järgneb  sõna  see,  mis
näitavad,  et  voor  on  jätkumas.  Mikropaus  pärast  PPK-d  ja  see-d  on  väike
takerdumine,  mis  on  tavapärases  kõnes  üsna  levinud.  Vestluskaaslastest  ei
reageeri  keegi  PPK-le.  M-i  mhmh real  12  on  tavapärane  tagasiside  vahend,
mis väljendab, et vestluskaaslane jälgib jutustust. Pööratud  polaarsusega  küsimuse  funktsioon  on  sekventsiaalselt  jutustu- se sissejuhatamine ja seose loomine eelmise vooruga. sisuline funktsioon on
vastanduse  väljendamine.  Pööratud  polaarsusega  küsimus  ilmneb  vestlus-
kontekstis, kus inimestel on erinevad seisukohad käsiloleva teema kohta. KM
edastab oma ema seisukoha, et seifid on kindlad, iT arvates ei ole. siiski ei
ole tegemist otseselt vaidlusega, vaid vestlejate vastuoluliste teadmistega. PPK-d, millele ei järgnenud analüüsitud materjalis vastust, asuvadki kas kõnevooru algul, nagu näites 6, või kõnevooru keskel. üldjuhul ei reageerita 512 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 512


PPK-le siis, kui sellele ei järgne võimalikku vooruvahetuskohta, see tähendab,
et intonatsiooniliselt on kõneleja küsimusvoor lõpetamata või pärast küsimust
ei järgne pausi, mis oleksid kaks põhimärguannet vestluses, et teine kõnele-
ja võtaks vooru üle. samas leidus analüüsitud materjali hulgas ka näiteid, kus
PPK-le  järgneb  paus,  ja  milles  kõneleja  ootab  võib-olla  kaasvestlejalt  reakt-
siooni, kuid mingil põhjusel kaasvestleja ei võta kõnevooru üle (näide 3 rida
30). 5.4. vahekokkuvõtteks PPK-de  analüüs  näitas,  et  olenevalt  kaasvestleja  reaktsioonist  võivad  need
küsimused  esineda  vestluses  erinevates  järjendilistes  ehk  sekventsiaalsetes
positsioonides. Materjalist esile tulnud PPK-dele reageerimise võimalused on järgmised:
- seisukohaga nõustumine/mittenõustumine - otsene vastus - reaktsiooni puudumine sekventsiaalselt liigituvad analüüsitud PPK-d järgmiselt:
1. PPK-d, mis kuuluvad naabruspaari
- seisukoht–nõustumine/mittenõustumine naabruspaar  - küsimus–vastus naabruspaar  2. PPK-d, mis ei kuulu naabruspaari Kuigi PPK-d võivad kuuluda vestluse erinevatesse osadesse, on nad see- juures nende osadega küllaltki kindlalt seotud. Pööratud polaarsusega küsi-
mused on seotud nii küsimusele eelneva vooru või tegevuse kui ka sellele järg-
neva  vooruga.  eelnev  voor  võib  olla  näiteks  seisukohavõtt,  mis  kutsub  esile
PPK  ja  mis  omakorda  võib  esile  kutsuda  kaasvestleja  seisukoha.  Võrreldes
infoküsimustega, võib öelda, et PPK-d on suunatud vestluses pigem tahapoo-
le, erinevalt infoküsimustest, mis on eelkõige orienteeritud küsimusele järg-
nevale voorule – vastusele (Koshik 2005: 36–37; 147–148). Kuigi ka infoküsi-
mused  võivad  olla  seotud  neile  eelneva  vooruga,  ei  pruugi  see  alati  nii  olla.
näiteks infoküsimus võib alustada vestluses täiesti uut teemat, mis ei ole eel-
nevate  voorudega  kuidagi  seotud.  PPK-de  puhul  on  asi  vastupidi:  PPK-dele
järgnev voor ei ole nii oluline, sest vastus sisaldub juba küsimuses endas. 6. pööratud polaarsusega küsimuste suhtluslik eesmärk Pööratud  polaarsusega  küsimusi  kasutatakse  vestluses  eelkõige  selleks,  et
edastada väidet või seisukohta, millel on hinnanguline varjund. need küsimu-
sed  puudutavad  enamasti  küsijale  ja  vastuvõtjale  tuttavaid  seisukohti  või
sündmusi. Pööratud polaarsusega küsimused tulenevad üldjuhul vestluskaas-
lase eelnevalt produtseeritud voorust, milleks on mõni seisukoht või tegevus,
mille pööratud polaarsusega küsimused tihtipeale vaidlustavad. samuti võib
pööratud  polaarsusega  küsimusega  vaidlustada  vestluskaaslase  ideid  või
tõekspidamisi, mis on vestlejatele juba taustateadmisena teada (vt näide 3).  Kuigi sisuliselt ühendab kõiki analüüsitavaid küsimusi see, et nad väljen- davad  seisukohta,  tuli  materjalist  esile  ka  selliseid  küsimusi,  mis  puuduta-
vad otseselt kellegi füüsilist tegevust. sellised PPK-d näitavad, et küsimuse 513 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 513


propositsiooniga esitatud tegevuse sooritamine on kõneleja meelest võimatu,
mõttetu või soovimatu (kus ta läheb kui ta rääkida ei saa, vt näide 1). nende küsimustega esitatakse vestluskaaslasele nii öelda väljakutse. Väl- jakutset vastu võttes peab vastaja kinnitama või põhjendama oma seisukoh-
ta. näidetes esitati väljakutse ka vestluses mitteosalevatele inimestele, hoo-
limata sellest, et sel hetkel ei saa need inimesed oma seisukohtade eest seis-
ta (näide 4). Põhjuseks, miks valivad kõnelejad seisukoha edastamiseks küsimuse vor- mi,  võib  olla  see,  et  pööratud  polaarsusega  küsimused  teevad  samaaegselt
mitut asja (avaldavad kõneleja seisukohta, annavad hinnangu millelegi, kut-
suvad üles kaasvestlejat ennast õigustama) (vrd kas me ei ela demokraatlikus
vabariigis  või  ja  me  elame  demokraatlikus  vabariigis),  mõjudes  seetõttu  ka
tugevamate väidetena kui otsese väitlausega edastatud väide. Küsimuse vor-
mis  väitele  on  seega  vestluskaaslastel  raskem  vastuväidet  esitada.  Vaidlus-
olukorras pööratud polaarsusega küsimuse esitaja tahab, et temaga vaidleja
ütleks ise välja, mis on küsija arvates õige seisukoht. samas teatud vestlus-
tes võib küsimuse vorm olla hoopis vaidlusolukorra pehmendaja, mis tähen-
dab, et midagi öeldakse kaudselt, mitte otse. näiteks ironiseerivad PPK-d ei
pruugi mõjuda nii jäikade seisukohtadena.  7. kokkuvõte artiklis  analüüsisin  ühte  retoorilise  küsimuse  liiki  –  pööratud  polaarsusega
küsimust – eesti igapäevase argisuhtluse taustal. otsisin vastust küsimuste-
le, kuidas tegelikus suhtluses käsitletakse selliseid küsimusi ja mis suhtlus-
eesmärke  need  küsimused  seejuures  täidavad.  selle  väljaselgitamiseks  ana-
lüüsisin  42  pööratud  polaarsusega  küsimuse  ülesehitust,  järjendilist  asu-
kohta ja vestluskaaslaste reageerimist nendele.  analüüs näitas, et pööratud polaarsusega küsimusi moodustatakse sama- moodi kui infoküsimusi. see tähendab, et kontekstist eraldi vaadelduna võib
osutuda  raskeks  kindlaks  määrata,  kas  tegemist  on  pööratud  polaarsusega
küsimuse  või  infoküsimusega.  Pööratud  polaarsusega  küsimused  on  seega
vestluskontekstiga  tihedalt  seotud.  need  pööratud  polaarsusega  küsimused,
mis ei ole vestluskontekstiga niivõrd seotud, on osaliselt või täielikult kinnis-
tunud. Vestluses jääb küsimuse vastuvõtja otsustada, kuidas kuuldud küsimust tõlgendada  ja  kuidas  sellele  reageerida.  Tüüpiliselt  reageeritakse  pööratud
polaarsusega  küsimusele  seisukohavõtuga,  kuna  see  on  iseenesest  samuti
seisukoht.  samuti  võib  pööratud  polaarsusega  küsimus,  mis  on  sisuliselt
retooriline küsimus, saada vastuseks otsese vastuse. otsene vastus pööratud
polaarsusega  küsimusele  ei  pruugi  tähendada,  et  vastuvõtja  on  küsimust
valesti tõlgendanud. Kuigi vastuvõtja teab, et vastus retoorilisele küsimusele
on  endastmõistetav,  võib  ta  reageerida  teadlikult  otsese  vastusega,  et  tuua
vestlusesse  huumorit.  Pööratud  polaarsusega  küsimused,  mis  asuvad  ühe
kõneleja  pikema  kõnevooru  algul  või  keskel,  võivad  jääda  ka  kaasvestleja
reaktsioonita. olenevalt sellest, kas pööratud polaarsusega küsimusele reagee-
ritakse vestluses või mitte, jagunevad nad küsimusteks, mis kuuluvad naab-
ruspaari  (nt  küsimus–vastus  naabruspaar),  ja  küsimusteks,  mis  ei  kuulu
naabruspaari.  suhtluse  seisukohalt  on  reaktsioonid  pööratud  polaarsusega 514 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 514


küsimustele orienteeritud tegevusele, mis selle küsimusega läbi viidi. see sõl-
tub  vestluskontekstist.  seetõttu  saab  vaidluses  näiteks  süüdistav  pööratud
polaarsusega küsimus reaktsiooniks enda õigustamise. Kui aga vestluses on
mänguline  või  irooniline  toon,  siis  pööratud  polaarsusega  küsimusele  vasta-
takse samuti irooniaga. Pööratud polaarsusega küsimuste suhtluses kasutamiseks on kõnelejatel erinevad eesmärgid. eelkõige kasutatakse neid, et teha teatavaks oma seisu-
koht,  mis  on  tihtipeale  hinnanguline.  Vaidlustes  õigustab  kõneleja  pööratud
polaarsusega küsimuste abil oma arvamust ja samal ajal ironiseerib või süü-
distab kaasvestlejat. Kaasvestlejad võtavad pööratud polaarsusega küsimust
kui  väljakutset,  et  oma  arvamust  õigustada.  ühelt  poolt  teravdab  pööratud
polaarsusega küsimuste kasutamine vastuolu kõnelejate seisukohtade vahel,
teisalt võib see muuta vestluse hoopis huumorikamaks.  Artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusfond (grant 8558). kirjandus C o u p e r - K u h l e n,  elizabeth,  s e l t i n g,  Margret  2001.  introducing  inter- actional Linguistics. – studies in interactional Linguistics. Toim Margret sel-
ting,  elizabeth  Couper-Kuhlen.  amsterdam–Philadelphia:  John  Benjamins
Publishing Company, lk 1–22. D r e w,  Paul,  H e r i t a g e,  John  2006.  introduction.  –  Conversation  analysis. Kd 1. Turn-taking and repair. Toim Paul Drew, John Heritage. London–Thou-
sand oaks–new Delhi: sage Publications, lk xxi–xxxvi. eKG ii = Mati erelt, reet Kasik, Helle Metslang, Henno rajandi, Kristiina ross, Henn  saari,  Kaja  Tael,  silvi  Vare,  eesti  keele  grammatika  ii.  süntaks.  Lisa:
kiri. Tallinn: eesti Teaduste akadeemia Keele ja Kirjanduse instituut, 1993. i l i e, Cornelia 1995. What else Can i Tell You? a Pragmatic study of english rhe- torical Questions as Discursive and argumenative acts. stockholm: almqvist &
Wiksell international. K a s t e r p a l u, riina, G e r a s s i m e n k o, olga 2006. Vestlusanalüüs. – Teoree- tiline keeleteadus eestis ii. Toim ilona Tragel, Haldur õim. (Tartu ülikooli üld-
keeleteaduse  õppetooli  toimetised  7.)  Tartu:  Tartu  ülikooli  Kirjastus,  lk  112–
126. K e e v a l l i k, Leelo 2002. Grammatika suhtluses. – Teoreetiline keeleteadus ees- tis. Toim renate Pajusalu, ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur õim. (Tartu üli-
kooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Tartu: Tartu ülikooli Kirjastus,
lk 89–104 K o s h i k,  irene  2005.  Beyond  rhetorical  Questions.  assertive  Questions  in everyday  interaction.  amsterdam–Philadelphia:  John  Benjamins  Publishing
Company. L i d d i c o a t, anthony  J.  2007. an  introduction  to  Conversation analysis.  Lon- don–new York: Continuum. M e t s l a n g, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. eesti nsV Teaduste akadeemia Keele ja Kirjanduse instituut. Tallinn: Valgus. P a j u s a l u,  renate  2006.  Multiple  motivations  for  meaning  of  an  elative wh-construction in estonian. – Trames: Journal of the Humanities and social
sciences, nr 10 (4), lk 324–340. 515 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 515


Q u i r k,  randolph,  G r e e n b a u m,  sidney,  L e e c h,  Geoffrey,  s v a r t v i k,  Jan 1976. a Grammar of Contemporary english. Longman. r o u t a r i n n e, sara 1997. Kertomuksen rakentaminen. – Keskustelunanalyysin perusteet. Toim Liisa Tainio. Tampere: Vastapaino, lk 138–155. s a c k s,  Harvey,  s c h e g l o f f,  emanuel,  J e f f e r s o n,  Gail  1974.  a  simplest systematics for the organization of Turn-taking for Conversation. – Language,
nr 50 (4), lk 696–735. s c h e g l o f f,  emanuel,  J e f f e r s o n,  Gail,  s a c k s,  Harvey  1977.  The  Prefer- ence for self-correction in the organization of repair in Conversation. – Lan-
guage: Journal of the Linguistic society of america, nr 52 (2), lk 361–382. s c h e g l o f f, emanuel, s a c k s, Harvey 1973. opening up Closings. – semiotica: Journal of the international association for semiotic studies, nr 4, lk 289–327. transkriptsioonimärgid 1. L i i g e n d u s ü k s u s e d
Lausungit lõpetav (langev) intonatsioon märgitakse punktiga.
Lausungi  sees  olevad  intonatsiooniliste  üksuste  piirid  (poollangev  intonatsioon)
märgitakse komaga.
Tõusva intonatsiooniga lõppeva üksuse lõpus on küsimärk.
2. P a u s i d
(.) – mikropaus: 0.2 sekundit või lühem
(1.2) – pausi pikkus sekundites
3. K õ n e   p r o s o o d i l i s e d   j a   p a r a l i n g v i s t i l i s e d   o m a d u s e d
` – rõhk
>......< (sissepoole osutavad nooled) kiirendatud lõik
<......> (väljapoole osutavad nooled) aeglustatud lõik
t:ere – häälikuvenitused märgitakse kooloniga
@.....@ – hääle kvaliteedi muutumine (kõne jäljendamine, kirjutatud teksti luge-
mine jms)
s(h)õna – (sulgudes h sõna sees): sõna on lausutud naerdes
$.....$ – naerva häälega öeldud sõna või pikem lõik
* ..... * – vaiksem jutt
si- – sõna poolelijätmine 
tulin=ja – kokkuhääldatud sõnad
4. P e a l e r ä ä k i m i s e d   j a   h a a k u m i s e d
[ – pealerääkimise algus
] – pealerääkimise lõpp
= – kaks iseseisvat üksust on hääldatud kokku
5. e b a s e l g u s e d   j a   k o m m e n t a a r i d< – halvasti kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi< – ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja< – pikem ebaselgeks jäänud lõik 
((tuleb laua juurde)) – litereerija kommentaarid ja seletused situatsiooni kohta 516 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 516


reversed polarity rhetorical Questions in estonian everyday interaction Keywords: reversed polarity rhetorical questions, interactional linguistics, conver-
sation analysis, estonian everyday interaction The article gives an overiew of reversed polarity rhetorical questions (rPQ-s) in
estonian everyday interaction. rPQ-s are rhetorical questions that convey strong
reversed  polarity  assertions.  The  data  for  this  article  comes  from  the  Corpus  of
spoken  estonian  of  the  University  of  Tartu. a  total  of  42  rPQ-s  from  different
everyday conversations were analysed using the methodology of interactional lin-
guistics and conversation analysis. The article focuses on the grammatical construction, sequential position and interactional purposes of the rPQ-s. The analysis shows that the grammatical con-
struction  of  rPQ-s  does  not  differ  from  that  of  information  asking  questions.
Therefore some rPQ-s can be interpreted as rhetorical only in a wider conversa-
tional context. in the data analysed there occurred three different possibilities of responding to  rPQ-s:  (1)  the  recipients  respond  with  a  (dis)approval  of  the  statement
expressed in the question; (2) the recipients respond with a straight answer, and
in some cases (3) rPQ-s get no response. Whether rPQ-s receive an answer or not,
they can be sequentially divided into questions that are part of an adjacency pair
(question – answer; statement – (dis)approval) and questions that are not. The main function of these questions is to convey an assertion or a statement that  can  have  an  evaluative  connotation.  Most  rPQ-s  occur  in  positions  where
there is a contradiction in the interactants’ opinions. rPQ-s may be argumenta-
tive, justifying, defensive, sarcastic or accusatory. The recipient of the question can
be challenged by the question. accepting the challenge the recipient takes a defen-
sive position for her/his opinion.  Kirsi Laanesoo, PhD student, University of Tartu, [email protected] 517 Kirsi Laanesoo_Layout 1  29.06.12  12:33  Page 517


518 OTTO WILHELM MASING VALGUSTUSLIKU
LASTE- JA NOORTEKIRJANIKUNA AV E   M AT T H E U S Eesti laste- ja koolikirjanduse ajaloos ei ole siinse uurimuse kangelase Otto  Wilhelm  Masingu  (1763–1832)  teosed  sugugi  tundmatud.  Kõrgelt
hinnatakse tema esimese aabits-lugemiku „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele,  kes  tahawad  lugema  õppida” (1795,  edaspidi  „ABD  ehk  Luggemise-
Ramat Lastele”) ilmalikke jutustusi (Järv 1989: 20–21; Laul 1989: 289–290;
Krusten 1995: 35), esiletõstmist on leidnud ka mõningad teised kooliraama-
tud ja rahvavalgustuslikud tööd (Vinkel 1966: 100–146; Andresen 2002: 247–
248), kuid puuduvad süvendatud käsitlused Masingu loomingu sellest osast,
mis on mõeldud lastele ja noortele.  Masing  ei  kirjutanud  noorele  lugejale  raamatuid  vaba  aja  veetmiseks, n-ö meelelahutuslikuks lugemiseks, tänapäevases mõttes olid kõik tema vas-
tavad teosed pedagoogilise alatooniga ehk mõeldud õpperaamatutena kasuta-
miseks kas kodus või koolis. Teoste sihtgrupi vanus varieerus vastavalt žan-
rile,  kuid  oli  ka  topeltadresseeritud  tekste.  Lugema  õppimise  raamatud  olid
mõeldud  arvatavasti  kuni  12-aastastele  lastele,  kelle  kohta  kehtis  kindral-
kuberner Browne’i koolipatent 1765. aastast (vt Laul 1989: 132, 141), ülejää-
nud  neile,  kes  juba  lugeda  oskasid.  Et  täiskasvanuks  saamise  iga  tähistas
XVIII  sajandi  lõpus  ja  XIX  sajandi  alguses  17.  eluaasta  ületamine  (vt  Laul
1989: 275), võib öelda, et need tekstid olid suunatud kas lastele, noortele või
noortele täiskasvanutele. Laias  laastus  jagunevad  Masingu  laste-  ja  noortetekstid  kaheks,  ilmali- keks ja vaimulikeks, kuigi pastori ja kõrge kirikutegelasena olid kõik ta tööd
kristlikest ideedest läbi põimunud. Ilmalike tekstide hulka võib arvata 8 nn
musta pedagoogika valda kuuluvat jutustust ja kombeõpetuse osa juba mai-
nitud 1795. aasta aabits-lugemikust, samuti ajalehetekstid ning loodusteadus-
likke ja antropoloogilisi lugemispalu sisaldava jutukogu „Pühhapäwa Wahhe-
luggemissed” (1818). See aimekirjanduslik teos ei ole otseselt suunatud noo-
rele publikule, kuid Masingu kirjavahetus Johann Heinrich Rosenplänteriga
(Masing 1995: 293; 1996a: 43; 1996b: 185)1 ja lugejate kirjad (vt Beiträge 1823,
16: 65–88) annavad teada, et lapsed lugesid (või kuulasid) raamatut hea mee-
lega, ja et see oli vähemalt Saaremaa kihelkonnakoolides kasutusel ka kooli-
õpikuna. Et teose kuuluvus laste- ja noortekirjandusse on vaieldav ja Aarne
Vinkel (1966: 116–120) on sellest juba andnud põhjaliku ülevaate, siis ma seda
alljärgnevalt  lähemalt  ei  vaatle.  Küll  aga  peatun  Masingu  koostatud  ja
väljaantud Marahwa Näddala-Lehel (1821–1823, 1825), mille ilukirjandusli-
kud  lugemispalad  –  paraboolid,  näidislood,  (värss)mõistatused  jms  –  olid
mõeldud väga laiale lugejaskonnale alates lastest ja noortest kuni täiskasva-
nuteni.  1 Masingu  kirjavahetusele  viidates  osutan  leheküljenumbriga  (enamasti  saksakeelse- le) originaalile, tsitaatide puhul kasutan Leo Anveldi tõlget, mis on toodud iga kirja järel. Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 518


519 Kristlikku  suunda  Masingu  laste-  ja  noorteloomingus  esindavad  enne- kõike kaks mahukat usuõpetusraamatut: „Wanna-seädusse-aja sündinud as-
jad,  mis  Wannast-Testamendist  kokkokirjutand  ja  nore  rahwa  õppetusseks
trükki  pannud  Otto  Willem  Masing”  (1819,  edaspidi  Vana  Testamendi  (VT)
lood) ja „Wiiskümmend kaks Luggemist Uest-Testamendist wäljawallitsetud,
kuhhu küssimisi, mis mõtlemist tahtvad, häid õppetusi, ja pühha kirja salmi-
sid jurepandud, mis Otto Willem Masing, nore rahwa ja kolilaste heaks wäl-
jaandnud” (1824, edaspidi Uue Testamendi (UT) lood). Usuõpetusraamatute-
ga  kuulub  kokku  „Täieline  Ristiusso  õppetus  mis  targema  rahwa  ja  kool-
meistrite  kassuks  wäljaandnud  Otto  Willem  Masing” (1825,  edaspidi
„Täieline Ristiusso õppetus”). Kuigi pealkirja järgi võiks arvata, et see on õpe-
tajaraamat, mida ta kahtlemata ongi, rõhutab Masing UT lugude lõppsõnas,
et ristiusu õpetust võiks lugeda paralleelselt piiblilugudega, sest need täien-
davad teineteist (Masing 1824: 238). Seega on ka „Täieline Ristiusso õppetus”
mõeldud  nooremale  rahvale  lugemiseks  ja  kuulub  laste-  ja  noortekirjandus-
uurimuse huviorbiiti.  Masingu  religioosse  sisuga  teoste  hulka  kuuluvad  osaliselt  ka  aabitsad. 1795. aastal ilmunud „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele” sisaldab ilmalike
tekstide  kõrval  katekismuseosi  ja  palveid;  „Täieline  ABD-Ramat,  kust  ma-
kele  luggemist  õiete  õppida”  (1823b,  edaspidi  „Täieline ABD-Ramat”)  pakub
lugemiseks pühakirjasalme, väikest katekismust ja üht palvet, mistõttu võib
seda  teost  pidada  aabits-katekismuseks.  Õppematerjal  „Luggemisse  lehhed
mis Otto Willem Masing wäljaandnud” (1821a) kordab „Täielist ABD-Rama-
tut”,  kuigi  selles  puuduvad  katekismus  ja  palve  ning  lugemiseks  on  vaid
pühakirjaõpetused. Seetõttu on seda trükist raske pidada sisuliselt või metoo-
diliselt iseseisvaks õpperaamatuks. „Luggemisse lehtede” juurde käiv metoo-
diline abivahend „Õppetus kuida neid luggemise lehti kassuga prukida, mis
Otto Willem Masing wäljaandnud” (1821b) on klassikaline õpetajaraamat ja
pakub  pedagoogilist,  mitte  kirjandusloolist  huvi.  Järgneva  vaatluse  alt  jääb
samuti  välja  Masingu  matemaatikaõpik  „Arwamise-ramat.  1  Tük  mis  Otto
Willem Masing koolmeistrite ja kolilaste kassuks wäljaandnud” (1823a), mis
ei sisalda ilu- või aimekirjanduslikku materjali.  Religioonipedagoogilised tööd  Masingu  laste-  ja  noortekirjanduslikest  töödest  moodustavad  mahukama,
žanriliselt  mitmekesisema  ja  vähem  uuritud  osa  vaimulikud  tekstid,  mis-
tõttu alustan nendest. Kuna religioosse lastekirjanduse uurimise traditsioon
Eestis veel puudub, kujutavad alljärgnevad arutlused alles esimesi samme sel-
lel teel. Toeks on mul sealjuures teiste maade kogemus (vt Reents 1984; 1991;
Bottigheimer  1996;  Adam,  Lachmann  1999;  Adam,  Lachmann,  Schindler
2003). Religioosne ainestik kooliõpikutes Kuigi Masingu esimene lasteraamat, koduõppeks mõeldud „ABD ehk Lugge-
mise-Ramat” on alapealkirja järgi suunatud lastele, kes tahavad lugema õppi-
da, sisaldab eessõnas oma aja kohta eesrindlikku lugemaõpetamise metoodi- Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 519


520 kat  ja  esmakordselt  eesti  keeles  kirjavahemärkide  seletusi, on  tegu  pigem
lugemiku  kui  aabitsaga,  sest  tähestiku  ja  veerimisharjutuste  osa  on  selles
väga napp (kolm lehekülge). Meie kultuurilugu hindabki teost peamiselt sel-
les  sisalduvate  ilmalike  lugemispalade  tõttu,  religioossed  tekstid  on  jäänud
valdavalt tähelepanuta, kuigi rõhutatakse, et need on varasemate aabitsate-
ga  võrreldes  antud  kokkusurutumalt  (Järv  1989:  20).  Tõepoolest,  Masingu
aabits-lugemikus puudub usutunnistus, mis oli toonaste aabitsate lahutama-
tu  osa,  kümne  käsu  ja  meieisapalve  kõrval  on  toodud  mõned  lühikesed  pal-
ved, mida laps saab lausuda hommikul, õhtul, söögi eest tänades või muudel
elupuhkudel.  Lastepalved ehk laste pöördumised jumala ja/või Kristuse poole on nii reli- gioosse kasvatuse kui ka religioosse lastekirjanduse oluline osa. Teemakoha-
ses uurimuses eristatakse ühelt poolt selliseid palveid, mida vanemad loevad
lastele või koos nendega, ja teiselt poolt selliseid, mida lapsed sõnastavad ja
loevad  ise  (Bichler  2001:  2).  Masingu  lastepalved  vastavad  pigem  esimesele
tüübile, sest neis leidub vähe lastepärase mõttemaailma ja eluviisi peegeldu-
si. Lastepalveteks lubab neid siiski pidada tekstide lühidus, keele lihtsus, seo-
tus lapse päevarežiimiga ja ilmumiskoht. Varasematele sajanditele iseloomu-
likult on Masingu lastepalved värsivormis. Kohati päris heade rütmi- ja rii-
miskeemide kõrval (nt „Hommiko-Laul”) leidub ka kohmakust ja keelevääna-
mist (nt „Sööma palwe”).  Masingu  teine  aabits,  1823.  aastal  ilmunud  „Täieline  ABD-Ramat” on juba rohkem lugemaõppimise raamatu moodi. See 40-leheküljeline raamatu-
ke  sisaldab  tähestikku,  silbitamis-  ja  veerimisharjutusi,  õpetussõnu-püha-
kirjasalme, katekismuse osi ja üht palvet lugemiseks. Teises pooles on antud
algteadmisi numbrite ja kirjavahemärkide kohta, toodud piiblitegelaste nime-
kujud saksa-eesti võrdluses ning raamatu lõpetab rohkem õpetajatele kui õpi-
lastele suunatud peatükk, mis sisaldab lühikesi selgitusi selle kohta, mis on
veerimine, millised lühendid on käibel, kuidas kasutada õ-tähte ning millis-
test osadest koosneb UT. Kirjandusloolises  mõttes  on  kõige  huvipakkuvamad  õpetussõnad,  mis  on valdavalt  pärit  UT-st  ja  Lauluraamatust.  Suurem  osa  neist  räägib  jumala
võimsusest ja tarkusest ning manitseb lugejaid kuulekusele ja allaheitlikkuse-
le,  kuid  on  ka  valgustusajastu  lastekirjandusele  tüüpilist  moraali-  ja  kombe-
õpetust  (nt  joomise,  varastamise,  valetamise,  vägisõnade  pruukimise  keeld
jms). Aabits-katekismuse ainsas palves, mis algab sõnadega „Ma ollen weike
lapsoke” (Masing 1823b: 26), võib lapslugeja end paremini ära tunda, sest sel-
les rõhutatakse jumala ülistamise kõrval ka vajadust austada oma vanemaid,
kuid üldiselt ei ole teos mõeldud (ainult) lastele, vaid võimalikult laiale kasu-
tajateringile.  Võrreldes 1795. aasta aabits-lugemikuga, mis on žanriliselt mitmekesine ja maailmavaateliselt avatud, on „Täielise ABD-Ramatu” tekstivalik konser-
vatiivne ja piiratud. Võib arvata, et Masingu rangemaks muutunud religioos-
sete hoiakute taga oli võitlus hernhuutlastega, mis teravnes eriti 1810. aas-
tate lõpus ja 1820. aastate alguses (vt Põldmäe 2011: 425–470). Adressaatide
ringi  laiendamine  räägibki  tõenäoliselt  sellest,  et  Masingu  arvates  ei  olnud
kristlikku elementaarõpetust vaja anda mitte ainult lastele, vaid ka noortele
(täiskasvanutele), kes kippusid libisema vennastekoguduse jutlustajate mõju-
võimu alla.  Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 520


521 Piiblilood Kõige  huvitavamad  Masingu  religioossest  laste-  ja  noortekirjandusest  on
kahtlemata  piibli  ümberjutustused,  mis  on  koondatud  kahte  väljaandesse  –
VT ja UT lood –, kuid kavandatud ühtsena. Uut valgust nii Masingu kirjan-
duslikule tegevusele kui ka XIX sajandi alguse eesti kultuuriloole tervikuna
heidab asjaolu, et neile lugudele on eeskujuks olnud saksa pedagoogi, kooli-
kirjaniku  ja  varavalgustaja  Johann  Hübneri  (1668–1731)  traditsioone  loov
teos  „Zweymal  zwey  und  funffzig  Auserlesene  Biblische  Historien  Aus  dem
Alten und Neuen Testamente” (1714, „Kaks korda viiskümmend kaks valitud
lugu Vanast ja Uuest Testamendist”) (vt Masing 1996a: 52, 244), mis kujun-
das Saksamaal piibliõpetuse suundi kogu XVIII sajandi vältel, arvukate tõl-
gete ja muganduste kaudu ka mujal Euroopas ning isegi Ameerikas (Reents
1984: 269–275).2 Et piiblilood on religioosse laste- ja noortekirjanduse üks ise-
loomulikumaid vorme, kuid Eestis veel täiesti läbiuurimata teema, analüüsin
põhjalikumalt  nii  lugude  valikupõhimõtteid  kui  ka  nende  keelelis-stiililise
vormimise eripärasid. Vaatlen Masingu ja Hübneri teoseid võrdlevalt, et sel-
gitada välja Masingu tööle iseloomulikud tunnused.  Juba  tekstide  pealiskaudsel  vaatamisel  näeme,  et  Masingu  raamatute peatükkide arv kaldub kohati Hübneri omast kõrvale. VT lugude puhul on ta
piirdunud  39  peatükiga  Hübneri  52  asemel,  UT  lugude  puhul  on  järginud
Hübneri eeskuju, sest selles on tal samuti 52 lugu. Christine Reents, kes on
põhjalikult uurinud Hübneri piiblilugusid, on toonud välja, et 52 viitab näda-
late arvule aastas, andes mõista, et igal nädalal võiks raamatust lugeda ühe
loo.  Reentsi  arvates  on  see  reformatsioonieelse  kiriku  perikoobikorralduse
pärand, mille Luther üle võttis ja mida kasutati päris palju hingekosutus- ehk
harduskirjanduses (Reents 1991: 235–236). Masingu puhul võib oletada, et 39
peatükki tema VT lugude puhul viitab protestantide VT 39 raamatule. Samal
ajal ei ole ta pakkunud sissevaateid igasse raamatusse, vaid teinud neist oma
valiku. VT lugude esimeses osas on ta üldjoontes järginud Hübneri mustrit,
teises pooles käinud oma rada. UT lugude valikus on kõrvalekalded Hübne-
rist minimaalsed. Nagu  Hübneri  nii  on  ka  Masingu  piiblilugude  tekstivaliku  esimene  tun- nusjoon  lugude  kronoloogiline  ja  loogilis-põhjuslik  järgnevus.  Masingu  VT
lugudes  on  esindatud  kõik  VT  olulisemad  sündmused:  kanooniline  loomis-
lugu  ja  Iisraeli  rahva  esiisade  lugu  (1Ms),  mis  hõlmab  umbes  poole  raama-
tust.  Seejärel  tuleb  kaheksas  peatükis  juttu  Iisraeli  rahva  orjapõlvest  Egip-
tuses, põgenemisest kodumaale ja lepingust jumalaga Siinai mäel (2Ms–5Ms)
ning viimases kolmeteistkümnes peatükis on teemaks elamaasumine tõotatud
maale ja rahva koondamine kuningate valitsemise alla (Kuningate raamat ja
Ajaraamat). Prohvetite raamatute sisust räägib ta ühes väga ülevaatlikus pea-
tükis „Prohvetid” ja VT apokrüüfidest refereerib kaht Makkabite raamatut.  Kõige suuremad erinevused Masingu ja Hübneri VT lugude vahel ilmne- vad nn kuningate ajastu käsitlemisel, sest Hübner esitab rohkesti kaasahaa- 2 Hübneri piiblilugude tõlkemugandused on perspektiivikas uurimisteema, sest neid on eesti  keelde  vahendatud  rohkem  kui  üks  kord.  Esmakordselt  jõudsid  need  meieni  „Eesti-
ma  Rahwa  Kalendri,  ehk  Täht-Ramatu”  (Köhleri  trükikoda)  veergudel  1720.  aastal,  kus
ilmusid korduvalt kuni 1770. aastani (Annus 2000: 14). Masinguga enam-vähem samal ajal
vahendas Hübnerit lastele ka pietistlik kirjamees Carl Matthias Henning (1821).  Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 521


ravaid  näidislugusid  erinevate  valitsejate  käekäigust  ja  teeb  sageli  juttu
silmapaistvatest  naistest  (Ester,  Juudit,  Susanna),  kuid  Masingul  nii  selget
suunitlust märgata ei ole ja naistegelasi ta peaaegu väldib.  UT lugudes on nii Hübneril kui ka Masingul valiku aluseks Jeesuse elu, mis  algab  peaingel  Gaabrieli  kuulutusega  Ristija  Johannese  sündimisest  ja
lõpeb Jeesuse taevaminemise ning Pauluse uskupöördumisega. Sinna vahele
jääb  terve  rida  peatükke,  mis  räägivad  Jeesuse  imetegudest  või  pakuvad
mõistujutte  usu  leidmise,  kinnitamise  ja  praktiseerimise  kohta.  Mõnes  pea-
tükis kaldub Masing Hübnerist küll kõrvale, kuid suures plaanis järgib ta siis-
ki oma saksa alusteksti ja võib arvata, et kõrvalekallete põhjuseks ei ole nii-
võrd teoloogilised kaalutlused, kuivõrd piibliteksti eesti lugejale vastuvõeta-
vaks mugandamine. Masing on tekstide valikul ühelt poolt arvestanud lugeja
geograafilis-klimaatilisi tingimusi (nt on ta loobunud viljatu viigipuu loost –
21Mt: 18–22), teiselt poolt on ta rohkem tähelepanu pööranud lugudele, mis
räägivad võitlusest usulise vastastega (vrd võitlus hernhuutlastega). Kolman-
daks  on  tema  valikutes  märgata  kodanliku  (seksuaal)moraali  rõhutamist,
millest tuleb allpool põhjalikumalt juttu.  Kuigi Masing esitab oma teostes näidislugusid vähem kui Hübner, võimal- davad põhjalikumalt käsitletud Joosepi lugu ja Jeesus kui suur eeskuju rää-
kida näidislugude esitamisest kui tema teisest tekstivaliku põhimõttest. Näi-
dislood  tekstivaliku  alusena  on  juba  antiigist  ja  keskajast  saadik  levinud
võte,  mis  leidis  laialt  kasutust  nii  Lutheri  religioonipedagoogilistes  töödes
(Reents 1991: 236) kui ka paljudes hilisemates lastepiiblites või piiblimugan-
dustes.  Näidislugude  esitamisele  kui  ühele  teose  põhijoonele  vihjab  Masing
juba oma VT lugude eessõnas, kus ta annab juhtnööre selle kohta, kuidas raa-
matus sisalduvaid tekste pruukida: nimelt mõistlikult ja loetu üle reflektee-
rides. See tähendab õppimist toodud näidetest: jumalakartlikke ja vagasid ini-
mesi  ootab  õnn  ja  rahulolu,  jumalakartmatud  ja  õelad  aga  paisatakse  vilet-
suse ja vaesuse sisse (Masing 1819: Eestkõne). Perekonnaelustseenid ja vägivald piiblilugudes Lutheri mõjudega on Reentsi (1991: 239) järgi ka hilisemate autorite tendents
esitada piibli ümberjutustustes perekonnaelustseene, et muuta piibel kodan-
likule  ühiskonnale  vastuvõetavaks  ja  piibli  tegelased  kodanlikule  lugejale
sarnasemaks.  Kuigi  eestikeelse  raamatu  lugejaskonna  moodustasid  XIX
sajandi  alguses  veel  suurperedes  elavad  talupojad,  propageeris  Masing  oma
teostes  Hübneri  eeskujul  ka  siinmail  juba  kodanliku  tuumikpere  ideaali,
mida  võib  pidada  tema  kolmandaks  tekstivaliku  põhimõtteks.  Pereelustsee-
nide  uurimine  võimaldab  omakorda  vaadelda  mitmeid  tekstivaliku  juures
olulisi küsimusi, nagu vanemate ja laste, meeste ja naiste suhted või seksuaal-
suse ja vägivalla kujutamine.  Vanemate ja laste suhteid käsitleb Masing palju: Iisaku ohverdamise lugu (VT lood ptk 9), Joosepi ja tema vendade suhted (VT lood ptk-d 10–19), Taa-
veti ülekäte läinud poja lugu (VT lood ptk 28) ning muidugi Jeesuse sünni- ja
lapsepõlvelood (UT lood ptk 6, 10 jt). Kõigis neis juttudes on vanemate ja las-
te, peamiselt poegade, vahelist läbikäimist kujutatud küll üldjoontes sõbrali-
ku ja lugupidavana, kuid samas hoiatatakse vanemaid laste liigse hellitami- 522 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 522


se eest ning manitsetakse neid lapsi võrdselt kohtlema, lastele aga tuletatak-
se meelde esivanemate austamise vajadust. Seda tendentsi illustreerib hästi
Absalomi lugu: „Tawet oli teda [Absalomi – A. M.] maast maddalast liastegi
armastanud  ja  hellitanud,  selle  läbbi  olli  temma  üllemelelisseks  saanud,
ja  südame  polest  hukka  läinud”  (Masing  1819:  55).  Tagajärjeks  oli  ülekäte
läinud poja vastuhakk elatanud isale, mis lõppes poja jaoks traagiliselt. Kuidas kujutab Masing mehe ja naise suhteid ning seksuaalsust, mis VT kohati vägagi vabameelsete seksuaalelunäidete taustal valmistab arvatavas-
ti  kõigile  adapteerijatele  peavalu?  Nagu  juba  öeldud,  teeb  Masing  oma  VT
lugudes  naistest  tunduvalt  vähem  juttu  kui  Hübner.  Näiteks  mainib  ta  VT
lugude peatükkide pealkirjades nimeliselt 12 meest, kuid naistest suudavad
anonüümsusest  välja  murda  vaid  Eeva  ja  Saara,  sedagi  oma  meeste  kõrval
(ptk  2  „Adamad  luuakse  mullast  ja  Ewad  temma  küljeluust”;  ptk  9  „Abram
ja Sara”). UT lugude pealkirjades figureerib kolm korda Jeesuse ema Maar-
ja, mainitakse ka Johannese ema Eliisabeti ning naisi, kes Jeesuse imetegu-
sid  kogevad  (Samaaria  naine,  Jairuse  tütar,  Kaananimaa  naise  tütar,  Laat-
saruse õed Marta ja Maria), kuid enamik naisi jääb anonüümseks. Väga tüü-
piline  Masingu  piiblilugudele  on  selline  tekstilõik:  „Abramil  olli  poeg  Isak;
Isakil olli kaks poega Esaw ja Jakop, agga selle viimsele oli Jummal kaksteist-
kümmend poega andnud; kelle seast norem nimmega Josep olli. Sedda wan-
nemad ennam armastasid, kui teisi, sest et temma nende wanna ea sees olli
sündinud”  (Masing  1819:  15).  Mitte  sõnagi  naistest,  kellega  neil  esiisadel
pojad olid, või emadest, kes neid poegi ilmale kandsid. Muidugi ei ole mõtet
Masingu tekste analüüsida tänaste feministlike mõõdupuudega, sest aeg, mil
ta elas, oli patriarhaalne. Küll aga aitab sootundlik pilk mõista, kuidas piib-
lit ümber jutustades konstrueeriti ja taastoodeti traditsioonilist soosüsteemi,
samuti  näha,  et  kodanlikke  moraaliarusaamu  propageeriv  Masing  oli  soo-
küsimuses tegelikult konservatiivsem kui Hübner.  Piibli(lugude) sootundlikud analüüsid on nimelt kindlaks teinud, et vaba- meelseid seksuaalsuhteid, mida veel XVI ja XVII sajandi saksa- ja ingliskeel-
setes lastepiiblites esitati ilma igasuguse valehäbi ja liialdatud kombekuseta
(Bottigheimer  1991:  26,  viidatud  Rosenberger  1997:  46  järgi),  hakati  alates
XVIII sajandi keskpaigast allutama rangemale moraalsele ja pedagoogilisele
tsensuurile.  Kui  XVII–XVIII  sajandi  vahetusel  tegutsenud  Hübneri  piibli-
lugudes võib veel leida mitmeid episoode, kus on juttu mitmenaisepidamisest
(Jaakobi naised Raahel ja Lea) või naise ähvardavast seksuaalsusest (Simson
ja Delila, Taavet ja Batseba, tantsiv Salome jt) – naise vägistamise (Taaveti
tütar Taamar) ja intsesti (Lot ja ta tütred) juhtumid on tema raamatust siis-
ki  välja  jäänud  –,  võib  Masingut  pidada  tunduvalt  konservatiivsemaks.  Kui
Masing naisest räägib, siis ainult kui emast või abikaasast, ja nii saab kinni-
tust oletus, et nende Hübneri skandaalide all, mis rahvast šokeerivat ja mil-
le ta oma piiblilugudest soovivat välja jätta, nagu ta Rosenplänterile kirjutas
(vt Masing 1996a: 244), pidas ta silmas seksuaalsuse kujutamist.  Seoses seksuaalsuse kujutamisega tõstatus juba vägivalla teema, mis hõl- mab piiblis tunduvalt enam aspekte kui vägivald naiste vastu või üldisemalt
inimestevaheline vägivald. Piibli lastele ja noortele adapteerimisel kerkib ala-
ti  üles  küsimus  jumala  vägivaldsest  loomusest.  Põhimõtteliselt  eristavadki
(laste)piibli ja piiblilugude uurijad vägivalda, mis lähtub jumalast (nt juma-
la käsu vastu eksinute karm karistamine), ja vägivalda, mille põhjustavad ini- 523 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 523


mesed  ise,  alustades  jumala  käsu  eiramisest  paradiisis  kuni  oma  vihavaen-
laste tapmiseni.  Võiks arvata, et kui Masing on seksuaalsuse kujutamisel väga kõlbeline, siis on ta seda ka vägivalla suhtes, kuid paraku see nii ei ole. Tema VT ja UT
lugudest  leiab  vägivallastseene  suhteliselt  palju  ja  tunduvalt  rohkem  kui
Hübneril. Kaini ja Aabeli, Iisaki ohverdamise, Joosepi ja tema alatute venda-
de kanooniliste lugude kõrval räägib Masing oma VT lugudes põhjalikult ka
juuda ja iisraeli hõimude omavahelisest võitlusest, Jeruusalemma hävitami-
sest kaldealaste poolt, sellest, kuidas Nebukadnetsar juute vangipõlves pidas
jne. Eriti suure jõhkruse poolest torkab silma lugu seitsmest vennast ja nen-
de emast, keda süürlased nende usu pärast piinavad ja lõpuks tapavad, kus-
juures selles tehakse juttu ka mitmesugustest piinamisviisidest (ptk 36). Ini-
mestevaheliste  tülide  ja  arveteklaarimiste,  sõdade  ja  hävitustööde  rohke
kujutamine VT lugude viimastes peatükkides on ka põhjus, miks pean seda
Masingu teksti vähem õnnestunuks kui Hübneri oma. Vägivallastseenide väl-
jaarendusi võib leida ka Masingu UT lugudes (nt juutide viha Jeesuse vastu,
Stefanose kividega surnuks loopimine jms), kuid need ei torka üldpildis häi-
rivalt  silma.  Võib-olla  on  rohke  vägivalla  esitamine  seotud  Masingu  sooviga
pakkuda näiteid kangelastegudest oma usu kaitsmisel, võib-olla pidas ta ees-
ti  maarahvast  jämedakoeliseks,  kellega  tulebki  just  sellisel  viisil  rääkida,
kuid minu meelest on sellised jutud noorele lugejale mõeldud teoses igal ajal
ja igas kultuuris küsitava väärtusega ning mõjuvad pigem vägivalla ja jõhk-
ruse ülistamise kui selle eest hoiatamisena.  Jumala kujutamine piiblilugudes Piibli  adapteerimise  üks  keerulisemaid  küsimusi  on  VT  jumala  türanlik  ja
brutaalne  loomus.  Eespool  sõnastatud  mulje,  et  Masingu  piiblimuganduses
domineerib inimestevaheline vägivald, ei ole intuitiivne, vaid seotud sellega,
et  jumal  tõepoolest  ei  ole  tema  lugudes  hirmutavalt  vägivaldne,  vastupidi,
teda on kujutatud suuremeelse, armuliku, hoolitseva ja isegi heana (vt Masing
1819:  7,  9,  20,  34,  44,  49,  53  jne).  Ameerika  kirjandusteadlase  ja  (laste)-
piibliuurija  Ruth  B.  Bottigheimeri  sõnul  on  selline  muutus,  kus  karmist  ja
karistavast jumalast saab heatahtlik, tark ja isalik kaitsja, toimunud Euroo-
pa  rahvaste  lastepiibli  ja  piiblilugude  väljaannetes  XVIII  sajandi  vältel  ja
olnud  tingitud  nii  pedagoogilistest  kaalutlustest  (süütut  last  tuleb  kurjast
eemal hoida) kui ka konfessionaalsetest arengutest, millised mõningatele eri-
nevustele vaatamata andsid lõpuks siiski sarnase, kuigi paradoksaalse tule-
muse – jumala muutumatu loomuse muutmise piiblimugandustes (Bottighei-
mer 1996: 59–69; 1999: 93–98). Masingu piibliadaptatsioon on näide sellest,
kuidas  jumala  karakter  on  sellise  muutuse  juba  läbi  teinud:  temast  on
saanud  isalik  kaitsja.  Kahtlemata  leidub  Masingu  juttudes  jumala  viha  ja
karmikäelisuse  märke,  sest  jumal  karistab  neid,  kes  on  eksinud  või  temast
ära pööranud (nt lood veeuputusest, Soodomast ja Gomorrast, Iisraeli rahva
kiusamisest teel tõotatud maale jne), kuid nagu Bottigheimer (1999: 96) väi-
dab, lahendasid protestandid, kelle hulka kuulusid nii Hübner kui ka Masing,
jumala karakteri muutmise seeläbi, et nad eemaldasid piiblist episoodid, mis
kutsusid  esile  jumala  viha,  ja  sellepärast  ei  olnudki  jumalat  vaja  kujutada 524 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 524


vägivaldsena. Katoliiklastest piiblimugandajad hoidsid vabameelse seksuaal-
elu ja igat sorti vägivallategude kujutamisest kiivamalt kinni, kuid lahenda-
sid  karistuse  probleemi  puhastustulega,  mis  tabas  patuseid  pärast  surma.
Seetõttu  ei  pidanud  ka  nende  jumal  enam  olema  patuste  nuhtleja,  vaid  sai
muutuda pehmemaks.  Jumala iseloomu muutmine piiblilugudes on seotud VT ja UT omavaheli- se  suhte  muutumisega.  Kuni  XVIII  sajandini  moodustas  religiooniõpetuse
aluse  VT,  kuid  alates  valgustusajastust  hakati  rohkem  tähelepanu  pöörama
UT-le, millest sai XIX sajandi jooksul kristlastele keskse tähendusega tekst.
Seda tähendusmuutust näitab selgesti ka Masingu piiblimugandus: VT lugu-
de  39  osa  mahuvad  tal  ära  92  lehele,  UT  lugude  52  peatükki  võtavad  enda
alla aga 237 lehekülge. Hübneril näiteks on mõlemad piibliloo osad veel tasa-
kaalus. Lisaks suuremale mahule näitab UT tähtsust Masingul ka see, et Jee-
sus  Kristus  leiab  tema  VT  lugudes  sageli  mainimist.  Nii  on  juba  mõnede
lugude  pealkirjad  sõnastatud  Jeesuse  tuleku  ootuses  või  on  Jeesuse  õpetus-
sõnu ja UT kirjakohti põimitud VT lugude sisse (Masing 1819: 50).  Masingu piiblimuganduse neljanda tekstivaliku põhimõttena võib nimeta- da realismitaotlust ja imetabase ning mõistuspäraselt seletamatu minimeeri-
mist. Masingu VT lugudes ei mainita näiteks, et inimesed elavad kuni 400-
aastaseks ja saavad veel saja-aastastena lapsi, UT lugudes on redutseeritud
Jeesuse imetegude arvu. Christine Reentsi järgi on juba Hübneri piiblilugu-
de UT osas evangeeliumides kujutatud 60 imeteost kajastamist leidnud vaid
11  (Reents  1991:  240),  Masingul  12.  Näeme,  et  selles  küsimuses  on  Masing
suhteliselt truult järginud saksa alusteksti. Realismitaotluseks sisu tasandil
võib lugeda ka selle, et Masing on teksti mugandanud talupoeglikule lugejas-
konnale vastuvõetavaks; ta on neid VT lugusid, kus on juttu põlluharijate või
karjakasvatajate  elust,  eriti  põhjalikult  lugeja  silme  ette  maalinud,  andes
muu  hulgas  soovitusi  ikaldusaastate  üleelamiseks  (Masing  1819:  25).  UT
lugudes  rõhutab  ta  eriliselt  Jeesuse  sündimist  viletsatesse  oludesse,  mis  ei
takistanud tal saada maailma õnnistegijaks ja kogu ilma valitsejaks (Masing
1824: 16).  Vormilis-stiililine mugandamine Piibli mugandamine eesti talupoeglikule lugejale vastuvõetavaks seostub tei-
se suure küsimusteringiga, teksti vormistamise ja keelelis-stiililise kujunda-
mise põhimõtetega. Siingi järgib Masing oma saksa eeskuju, kuid talitab ka
omasoodu. UT lugudesse on ta Hübnerilt üle võtnud kolmekordse metoodili-
se lisa, seda küll tugevasti Eesti oludele kohandades. VT lugude puhul on ta
piirdunud vaid juttudega, neile ta Hübneri moodi küsimusi, õpetusi ja värs-
se lisanud ei ole. Eraldi  tähelepanu  väärib  UT  lugude  järel  olev  metoodiline  lisa,  mille struktuur  on  laenatud  Hübnerilt,  kuid  sisu  mitte.  Nagu  Hübneril  nii  on  ka
Masingul kolmeosaline lisa põhitekstist tüpograafiliselt selgelt eristatud. Kõi-
gepealt on nummerdatud „[k]üssimised, mis järrelearwamist tahtvad”, mida
on iga peatüki lõpus keskeltläbi 5–8, maksimaalselt 14. Küsimustele järgne-
vad samuti nummerdatud „õppetused”, mida on iga loo lõpus kaks kuni viis,
ja kõige lõpus on taandreaga muust tekstist eraldatud pühakirjasalm, mille
eesmärk on anda loole aforistlik tõlgendus või moraal.  525 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 525


Kui Hübneri katehheetilisel meetodil põhinevad küsimused toetuvad ühe- mõtteliselt eelnevalt loetud tekstile ja on lastele jõukohased, kusjuures neile
vastuse leidmist hõlbustavad tekstis olevate lausete ees asuvad numbrid, mis
vastavad küsimuste järjekorranumbrile, siis Masingu küsimustele tuleb vas-
tused lugejal endal tekstist üles leida. Masingu eelistatud sünteetiline mee-
tod (vt Masing 1996a: 213) nõuab vastajalt kriitilist eneseanalüüsi ning eel-
teadmisi nii kristlusest kui ka Eesti ühiskonnast. Masing ise on oma lähene-
mist  Rosenplänterile  kommenteerinud  nii:  „loole  järgnevates  küsimustes
sisaldub ajend ja kutse vaagida meie rahva praegusi moraalseid ja intellek-
tuaalseid  vajadusi,  eelarvamusi,  eksimusi,  eriti  aga  suure  hulga  eesti  hern-
huutlaste  väärkujutlusi  oma  separatistlikest  lahkõpetustest  ja  teesidest”
(Masing 1996a: 250).  Õpetused,  mida  Masing  küsimuste  järel  pakub,  on  oluliselt  rohkesõnali- semad  kui  tema  eeskujul  Hübneril,  kuid  nad  võtavad  kokku  esitatud  loo
sõnumi,  mis  võis  nii  jutustuses  endas  kui  ka  küsimustes  ähmaseks  jääda.
Christine  Reents  on  kindlaks  teinud,  et  Hübneri  piiblilugude  UT  osa  156
õpetussõnast,  mida  on  iga  peatüki  järel  alati  täpselt  kolm,  tegelevad  kaks
viiendikku  vaga  kodanliku  elukorralduse  ülistusega,  üks  viiendik  jumala-
sõna  ja  õige  usu  propageerimisega  ning  vaid  kümnendik  teose  põhiteema  –
Jeesuse Kristuse õpetusega. Ülejäänud pakuvad kujutatud religioossete prak-
tikate  või  juudi  ajaloo  selgitusi  (Reents  1991:  248).  Masingul  on  õpetussõnu
UT lugude peatükkide järel kokku 162 ja peaaegu pooled neist tegelevad ini-
meste jumalakartlikkusele ja -kuulekusele manitsemisega või räägivad juma-
likust ettehooldusest (75). Teine suur teema on Masingul kodanlikud vooru-
sed (nt omavahelise koostöö ülistamine, kiusatusele mitte järeleandmine, sal-
livus, sõnapidamine, viha taltsutamine jms) (61) ja kolmas Jeesuse Kristuse
õpetus (23).  Mõnes  üksikus  õpetussõnas  selgitab  Masing  juudi  kombeid,  kristlikke tähtpäevi  (nt  suvistepüha  ehk  nelipüha)  vms.  Otseseid  pöördumisi  noore
lugeja poole UT lugude kolmekordsest lisaaparaadist leiab, kuid mitte üleliia
palju (Masing 1824: 13, 74–75, 115, 125). Ühed tähelepanuväärsemad õpetus-
sõnad  toonases  ajas  puudutavad  raamatulugemist,  mida  Masing  soovitab
teha hingamisepäeval üksi olles, kusjuures ta ei soovita lugeda mitte ainult
jumalasõna ega Jeesuse õpetust, vaid ka neid raamatuid, „mis kui innimeste
kirjad,  sinno  ja  kõige  targema  rahwa  õppetuseks  kirjutud”  (Masing  1824:
106).  Võib  arvata,  et  ta  mõtles  nende  all  iseenda  ja  kolleegide  rahvavalgus-
tuslikke töid.  Võrreldes sellega, et Hübneri õpetussõnades domineerib kodanlik kombe- õpetus, tundub ligi 100 aastat hiljem tegutsenud Masingu rõhk jumalasõna-
le anakronistliku reliktina. Selle põhjusi tuleb küllap taas otsida tema võit-
lusest hernhuutluse vastu, sest nii küsimustes kui ka õpetustes võib leida mit-
mesugust kriitikat vennastekoguduse aadressil (Masing 1824: 216–217), keda
ta nimetab vale õpetajateks (Masing 1824: 189) või evangeeliumi ja jumala-
sõna segajateks (Masing 1824: 226). Vennastekoguduse vastu suunatuks võib
pidada ka neid õpetussõnu, milles Masing kuulutab, et Jeesuse armu- ja tõe-
õpetuse kõige õigemad rahvale vahendajad on need, kes on hoole ja armastu-
sega seda ametit õppinud ning sooritanud mitmesuguseid eksameid ja katseid
(Masing  1824:  226)  ehk  omandanud  teoloogi  kutse  nagu  ta  ise.  Vennaste
vagatseva,  müstilise  ja  usulisse  fanatismi  kalduva  liikumise  vastu  asetas 526 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 526


Masing valgustatud luterluse, mis tegi panuse inimese mõistusele ja „loomu-
likule” moraalile. Hübneri lisaaparaadi kolmanda osa, värsivormis riimitud mõttetera, mida on  lihtne  lugeda  ja  kerge  meelde  jätta  ning  mis  kordab  veel  kord  üle  teksti
mõtte,  on  Masing  asendanud  piiblisententsiga,  nagu  näiteks:  „Sirak  2,  6.
Ussu Jummalat, siis tulleb ta sulle appi; sea ommad teed hästi, ja lota tem-
ma peale” (Masing 1824: 58). Selline asendus on mõistetav, sest luuletamine
ei ole lihtne ja luule tõlkimine on veelgi keerulisem, kuid teksti üldisele ise-
loomule  ei  ole  selline  samm  minu  meelest  kasuks  tulnud  –  Masingu  tekst
mõjub monotoonse ja moraliseerivana. Keeleliselt  võib  Masingu  piiblilugusid  pidada  õnnestunuks.  Esineb  küll saksa keele poolt mõjutatud kirjameestele iseloomulikke grammatilisi vigu (nt
vigased objektikäänded, ma- ja da-infinitiivi ebaõige kasutus, artikli ja tarbe-
tute  lisasõnadega  liialdamine,  kongruentsireegli  eiramine  jms),  otsetõlkeid
(sks nieder kommen ’maha tulema = sünnitama’), ortograafilist ja morfoloogi-
list  ebaühtlust,  pikki  ning  lohisevaid  lauseid  või  õ-tähe  ülemäärast  kasuta-
mist, mis Arnold Kase (1970: 125) järgi võib tuleneda ka idamurde mõjudest,
kuid  siiski  on  tegemist  oma  aja  kohta  hea  eesti  keelega.  Oli  ju  Masing  üks
XIX sajandi alguse paremaid eesti keele oskajaid, kelle autoriteeti tunnusta-
sid paljud kaasaegsed ja kellele usaldati tähtsate seaduste ja ametlike teada-
annete  tõlkimine  ning  pastorikandidaatide  teadmiste,  sealhulgas  ka  eesti
keele hindamine.  Kui analüüsida Masingu tekste sellest aspektist, kas nad on pigem piibli keele lähedased või mitte, siis ühest hinnangut on siin raske anda. VT lood
kasutavad kohati 1739. aasta piiblile lähedast väljendusviisi, UT lugudes on
autor endale võtnud suuremaid vabadusi. Näiteks esitab ta Luuka evangee-
liumi 10. peatükis suhteliselt napilt jutustatud lugusid heast samariitlasest
ja Jeesusest Marta ja Maarja kojas tervelt kahes erinevas peatükis (UT lood
27.  ja  28.  ptk).  Sealjuures  alustab  ta  28.  peatükki  nii:  „Olleme  seiesadik
Õnnisteggijat niihästi Pühas kojas, kui rahwa hulga keskes näinud immeteg-
gusid  teggewad,  õppetawad,  ja  kawwala  kirjatundjate  pahhad  nõud  tühjaks
teggewad: läkki siis nüüd Petania, ühte allewisse, Laatsaruse majasse, ked-
da Jesus armastas; et temmast õppida, kuidas issikeskeses ellus sõbrust pida-
da, ja neile, keda armastame, head sowida ja head teha” (Masing 1824: 104).
On näha Masingu püüdu lugejat kaasa haarata, talle sündmusi elavalt ja aru-
saadavalt  esitada,  mis  toob  paratamatult  kaasa  kaugenemise  piibli  keelest.
Kuna mõlemas raamatus võib leida lugejapöördumisi, mõiste- ja kontekstisel-
gitusi  (nt  pidalitõbi,  pagan,  prohvet,  Paal  jt),  millele  lisanduvad  sündmuste
lühendamised,  tihendamised,  ümberpaigutamised,  võib  Masingu  lähenemist
pidada adapteerivaks, rõhuga kaasajastamisele ja kommenteerimisele.  Masingu  VT  ja  UT  lugusid  võib  žanrilises  mõttes  pidada  piiblilugudeks, nagu Masing isegi on neid määratlenud, mitte lastepiibliks. Nad ei ole mõel-
dud väikestele lastele, vaid pigem noortele ja täiskasvanutele. Nad lähtuvad
toonase Eesti talurahva eluolust (vrd siiski kodanliku (seksuaal)moraali pro-
pageerimine) ja autori võitlusest hernhuutlastega ning sobivad kasutamiseks
kodus ja/või koolis (lugude valik, pikkus, sünteetilisel teadmiste omandamise
meetodil põhinev lisaaparaat). Olles saksa varavalgustusest pärit piibliadap-
tatsiooni mugandus eesti keelde, kujutavad Masingu piiblilood omamoodi tei-
se astme tõlgendust, mis kaugeneb nii sisult kui ka vormilt piiblist märkimis- 527 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 527


väärselt. Veelgi enam – jumalasõna on siin asetatud pedagoogiliste eesmärki-
de teenistusse, mis oli iseloomulik saksa valgustusteoloogia ühele suunale neo-
loogiale,  mida  Masing  õppis  tundma  Halle  ülikoolis  teoloogiat  õppides
(1783–1786), kus see oli toona juhtiv teoloogiline suund.  Muud religioonipedagoogilised tööd Et  Masing  on  oma  religioonipedagoogilised  tööd  kavandanud  ühtse  terviku-
na, väärib tähelepanu veel üks aimekirjanduslik teos, mida võib žanrimäärat-
luselt pidada usuõpetuse käsiraamatuks. Kirjas Rosenplänterile 19. märtsist
1818  ütleb  ta,  et  on  „visandanud  plaani  piiblilugude,  lühikese  kooliraamatu
[s.o  „Täielise ABD-Ramatu” –  A.M.]  ja  õige  lühikese  piiblisissejuhatuse  tar-
vis” (Masing 1995: 226). Viimase all peab ta silmas „Täielist Ristiusso õppe-
tust” (1825), mis annab süstemaatilise ülevaate piibli osadest, nende kirjapa-
nemise  ajast,  keelest  ja  eesmärkidest.  Näiteks  selgitab  seda,  et  VT  esimesi
raamatuid tuleb mõista kui Iisraeli rahva ajalugu jumala valitsemise all või
et UT-d tuleks lugeda kui ristiusu tekkimise ja levimise (esimesed ristikogu-
dused) ajalugu. Samuti tutvustab see raamat piibli eri osade kirjapanijaid, VT
tarku mehi ja UT prohveteid ning apostleid ning toob paljude võõraste sõna-
de,  nähtuste  või  käitumispraktikate  selgitusi  (nt  epistel,  ingel,  vaim,  lunas-
tamine, sakrament jne), avab taustu ja pakub tõlgendusi. Ristiusu rituaale (nt
õpetus  pühast  ristimisest  ja  pühast  õhtusöömaajast  jms)  selgitatakse  nende
praktilisest  tähendusest  lähtuvalt.  Sealjuures  on  Masingu  keel  lopsakas  ja
kujundirohke;  jumala  suurtest  tegudest  jutustamiseks  kasutab  ta  sisendus-
jõulist  mina-vaatepunkti,  meieisapalve  tähendust  avades  haarab  ta  lugeja
kaasa meie-vormi abil. Masing põimib jutu sisse piiblitsitaate ja aktuaalseid
seiku iseenda või ümberkaudsete elust, kuid siiski leidub raamatus ka kuiva
didaktilisust  ja  manitsusi,  mis  selle  populaarsusele  (noorte  lugejate  hulgas)
kindlasti kasuks ei tulnud.  Raamat ei ole otseselt mõeldud lastele, alapealkirja järgi on see kirjuta- tud „targema rahwa ja koolmeistrite kassuks”, kuid õpetused, mis on jagatud
13 peatükki, on minu hinnangul jõukohased eri vanuses lugejatele. Nad avar-
davad lugeja teadmisi kristlusest, tehes seda ladusas ja talurahvale harjumus-
pärases keeles. Et „õige teadmine” ristiusust religioosselt keerulisel ajal (s.t
võitluses hernhuutlastega) kiiremini lugejateni jõuaks ja vajalike tõdede juu-
rutamine liiga kaua aega ei võtaks, kui sellega alustada noore rahva hulgas,
otsustas Masing mõned raamatu osad juba oma Marahwa Näddala-Lehes ära
trükkida  (vt  Masing  1996b:  217–218).  Need  ilmusidki  1822.  aasta  sügisel,
numbrites 43–46.  Ilmalikud lugemispalad õpikutes Masingu kõige tuntumad lastekirjanduslikud tekstid on kahtlemata kaheksa
ilmalikku jutustust „ABD ehk Luggemise-Ramatus Lastele”, vähem tähelepa-
nu on pälvinud lugemiku veerimisharjutusena esitatud ilmalik kombeõpetus.
On  arvatud,  et  Masing  on  lugemikutekstide  koostamisel  saanud  eeskuju  ja
toetust  XVIII  sajandi  saksa  valgustajatelt  (Krusten  1995:  38),  täpsemaid
nimesid siiski ei mainita. Kuna Masing eelistas tõlkimisele mugandamist ja 528 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 528


teksti kohandamist vastuvõtjakultuuri oludele vastavaks, on tema võimalike
mõjutajate väljaselgitamine keeruline, peaaegu võimatu. Need vähesed pilgud,
mis  ma  olen  saanud  heita  väga  tekstimahukasse  saksa  valgustusajastu
laste-  ja  noortekirjandusse,  näitavad  selle  aabits-lugemiku  teatud  sarnasusi
Christian Felix Weiße (1726–1804) ja Johann Peter Hundeikeri (1751–1836)
töödega, kuigi kindlad tõendid selle kohta puuduvad, et Masing oleks nende
autorite  loomingut  tundnud  või  kasutanud.  Saksa  lastekirjanduse  rajajaks
peetava  Weiße  aabits-lugemik  „Neues A,  B,  C,  Buch,  nebst  einigen  kleinen
Uebungen und Unterhaltungen für Kinder” (1773, „Uus A, B, C, raamat lühi-
keste  harjutuste  ja  meelelahutuslike  paladega  lastele”),  mis  sai  Saksamaal
traditsioone  loovaks  eeskujuks  paljudele  järgnevatele  (Brunken  1982:  833),
võib oma struktuuriga olla mõjutanud ka Masingut. Üks tema aabitsajuttu-
dest sarnaneb aga peaaegu äravahetamiseni autodidaktist koolinõuniku Hun-
deikeri aabitsa „Privatfibel oder einsilbige angenehme und nützliche Uebun-
gen  im  Lesen  und  Denken  für  Buchstabirschüler  aus  gesitteten  Ständen”
(1791,  „Koduaabits  ehk  tagasihoidlikud  meeldivad  ja  kasulikud  lugemis-  ja
mõtlemisharjutused lugemaõppijatele hästikasvatatud seisusest”) värssloole. Mõlemad aabits-lugemikud on mõeldud koduõppeks: Weißel kodanlase- ja Masingul taluperes ning nende ülesehitus on sarnane. Nad algavad põhjali-
ku  eessõnaga,  milles  puudutatakse  lugemaõppimis-  ja  keeleküsimusi,  k.a
tähestikku, silbitamis- ja hääldusharjutusi ning kirjavahemärke. Masing teeb
veel  juttu  lastekasvatusest,  Weiße  mitte,  tema  keskendub  rohkem  saksa  ja
ladina  keele  võrdlusele.  Sellele  järgneb  mõlemal  kombeõpetus:  Weißel  72,
Masingul 35 sententsi ja vanasõna, mis on mõlemal viimases osas antud trü-
kitähtedega,  kuid  kokkulugemise  lihtsustamiseks  kogu  ulatuses  hääldus-
piiridega. Kuigi paljud neist mõtteteradest kattuvad, ei saa kindlalt väita, et
Masing on need Weißelt laenanud, sest kohati on tegu universaalsete ütlus-
tega,  mida  võib  leida  paljudes  toonastes  saksa-,  aga  ka  eestikeelsetes  kooli-
raamatutes. Näiteks: „Laps, ol-le ab-biks om-ma is-sa-le tem-ma wan-na-us-
ses”, „Är-ra ol-le nob-be om-ma ke-le-ga, ja är-ra ol-le laisk om-ma teg-gu-des”
(Masing  1795:  17–18).  Sarnane  on  kahes  raamatus  moraaliõpetuse  ilmalik
suunitlus, manitsusi jumalakartusele võib leida vaid mõnest üksikust sentent-
sist.  Weißel  on  osa  mõtteteradest  antud  kaherealistes  riimitud  salmides,
Masing piirdub proosaga. Edasi järgib kumbki õpik oma struktuuri: Masing
jätkab  religioossete  tekstidega  ja  jõuab  siis  jutustuste  juurde,  Weiße  pakub
lugemiseks kohe jutustusi. Temal on neid kokku 38, Masingul 8 ja võib kind-
lalt väita, et neid ei ole meie autor laenanud Weißelt, sest viimase lugude tege-
vuspaigaks on linn või asula ning tegelasteks kodanluseseisusesse kuuluvad
lapsed. Masingu jutustuste sündmustik leiab aset maal, talutares. Erinev on
ka jutustuste tonaalsus – Masingul karm didaktika, Weißel pigem õpetamine
positiivsete  näidete  abil,  millest  kumab  juba  läbi  filantroopide  lapsesõbrali-
kum ja lapse vajadusi ning võimeid arvestav maailmavaade, mis sai Saksa-
maal valdavaks alates 1770. aastatest (vt Ewers 1998: 26–45).   Laadilt sarnanevad Masingu jutustused rohkem Hundeikeri aabits-luge- mikus leiduvate tekstidega, mida võib žanrimääratluselt pidada hoiatuslugu-
deks, nn musta pedagoogika näideteks. Sellise nimetuse andis kasvatusmee-
todile, milles eksimustele järgneb karm karistus või isegi surm, saksa publit-
sist  Katharina  Rutschky,  kes  uuris  varasemate  sajandite  lastele  ja  lastest
kirjutatut (Rutschky 1977). Iseloomulikuks näiteks Masingu mustast pedagoo- 529 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 529


gikast  on  lugu  pealkirjaga  „Üllekohtsest  warrast  ei  olle  siggidust”,  milles
väike  Tomas  varastab  naabripoisilt  noa  ja  läheb  siis  teiste  lastega  kuker-
palle tegema. Kui ta end mäest alla veeretab, tungib põues olnud nuga talle
kõhtu.  Tugevaid paralleele võib täheldada Hundeikeri (1791: 47) värssjutustuse „So  geht’s,  wenn  man  lügt”  („Nõnda  juhtub,  kui  valetada”)  ja  Masingu  „Kes
ükskord  walletanud,  sedda  ei  ussuta  mitte  ennam”  vahel.  See  räägib  valla-
tust poisist, kes tekitab asjatult hundipaanikat, ja kui metsaline ühel päeval
tõesti platsis, siis ei tule külarahvas talle enam appi, sest arvatakse, et ta teeb
jälle nalja. Kui Hundeikeri loos sööb hunt lapse ära, siis Masing, kes on olus-
tikku veidi rohkem välja joonistanud, nimetanud lapse Peetriks ja teinud tast
karjapoisi,  piirdub  sellega,  et  laseb  metsalise  saagiks  langeda  lammastel.
Mõlemad autorid toovad loo lõpus muust tekstist kas taandrea (Masing) või
punasega (Hundeiker) eristatud moraali, mis meie autori sõnastatuna kõlab
nii: „Kui sa tahhat armas lapsoke! et teised ikka peawad uskma mis sa ütled;
– siis räki iggal ajal mis tõsi on ....” (Masing 1795: 27). Rohkem sarnasusi Hundeikeri ja Masingu aabits-lugemike tekstide võrd- lus ei näidanud, kuigi mõlemad autorid kujutavad maalapse elu ja käsitlevad
musta pedagoogika võtmes valgustusajastu lastekirjandusele tüüpilisi teema-
sid (loomade piinamise ja vägijookide pruukimise keeld, vanemate sõna kuu-
lamise  käsk  jt).  Võib-olla  on  Masing  kasutanud  teisi  eeskujusid,  võib-olla
kompileeris ta oma lood mitme allika põhjal, kuid igatahes võib kindlalt väi-
ta, et tema lastejutud on kaasahaaravad ja puändiga ning neis võib juba mär-
gata mõningast kunstipära (tegelaste algeline karakteriseerimine, metafoori-
ka). Eesti lastekirjanduse ajaloos seisavad tema jutustused erilisel kohal, sest
lapse psühholoogia hea tundmise, lühiduse ja keelelise lihtsuse tõttu olid nad
ajas, kus domineeris raskepärane ja manitsev religioosne kirjasõna, ainulaad-
sed. Eriliseks muudab raamatukese ka tiitelillustratsioon, puulõige, mis väi-
detavalt pärineb Masingult endalt (Erm 1976: 138). See kujutab talutare, kus
kaks last, poiss ja tüdruk, seisavad vanemate ja noorema õe-venna ees, kus-
juures  isa  ees  laual  lebab  paks  raamat,  tõenäoliselt  piibel,  ja  poisil  on  käes
paberilehed, küllap õppematerjalid.  Lausa kahju, et Masingu (1995: 94, 144) poolt heaks eesti keele tundjaks peetud  Alutaguse  praosti  Peter  Kochi  (1757–1816)  kriitika  raamatu  keele
aadressil Masingu (laste)kirjanduslikku tegevust pikkadeks aastateks pidur-
das ja teda teose müümata jäänud 300 eksemplari põletama ajendas (Anvelt
1979: 43), kogutiraaž ei ole kahjuks teada. Kui Rosenplänter, kes 1813. aas-
ta teise numbri Beiträges (25) oli aabitsa keelt kiitnud, ühes kirjas Masingu-
le ette pani raamatuke uuesti välja anda, siis arvas enesekriitiline autor, et
muudatusi  tuleb  ette  võtta  rohkem  kui  ühes  suhtes,  et  teha  sellest  elemen-
taar-kooliraamat,  mis  sobiks  paremini  ostjate  ootustele  (Masing  1995:  109).
Ühes  teises  kirjas  nimetas  ta  oma  aabits-lugemikku  armetuks  ja  vastikuks
räbalaks, keele häbiplekiks, mille nägemine talle veel aastaid hiljemgi hävi-
tavalt  mõjus  ja  hoiatusena  silme  ees  seisis  (Masing  1995:  280).  Küllap  oligi
autori  liigne  enesekriitilisus  põhjuseks,  miks  kordustrükist  asja  ei  saanud,
kuid  seda  tuleb  küll  öelda,  et  hilisemad  õpikud,  mis  Masing  välja  andis,  ei
olnud sisult ega keelelt enam nii lastepärased kui tema esimene lastekirjan-
duslik üllitis. 530 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 530


Perioodikas ilmunud palad Lastele  ja  noortele  sobilikku  lugemist  leiab  ka  Masingu  rahvavalgustusliku
sisuga  ajalehest  Marahwa  Näddala-Leht.  Kuigi  selle  põhiteemad  on  võitlus
ebausu vastu, maarahva majandusliku olukorra parandamine läbi põlluhari-
mis-,  loomakasvatus-  ja  tervishoiunõuannete,  kodumaa  ja  kaugemate  piir-
kondade ajaloolis-geograafilis-etnograafiline tutvustamine, loodusnähtuste ja
tehnikasaavutuste kirjeldamine jms, leidub esimeses aastakäigus ka mitme-
kesist ilukirjanduslikku materjali (sh lastele). Mõni lugu pöördub juba peal-
kirjas otsesõnu laste poole, nagu näiteks „Lapsed! piddage meles seda käsko,
mis tõutusega antud” (MNL 1821, 26). See räägib vanemate austamise vaja-
dusest ja hurjutab vanemaid laste liigse hellitamise eest. Ajalehes  ilmunud  ilukirjanduslikest  vormidest  on  lastele  kindlasti  kõige sobivamad  lühikesed  (värss)mõistatused,  mida  on  kõikide  väljaannete  peale
kokku üheksa ja mis on sageli seotud keelemängude või keele omandamise-
ga:  nt  „Wõtta:  kot,  not,  pot,  rot  /  kui  tahhad,  weel  peälegi:  lot:  /  wõtta  ärra,
mis  kõigil  neil  ees;  /  siis  olen  ma  noor-,  ehk  wannagi  mees”  (MNL  1821,  11:
88). Õiged vastused annab ta tavaliselt järgmises või mõnes hilisemas lehe-
numbris (antud juhul: mehe nimi Ot).  Teine  lastele  huvipakkuv  žanr  on  paraboolid  ehk  mõistulood,  mis  ei  ole Masingu  originaallooming,  vaid  mõjutatud  kuulsate  valmimeistrite  töödest.
Juba ajalehe esimeses numbris esitab Masing Aisopose algupäraga loo „Arm
jõuab ennam kui hirm” (MNL 1821, 1: 6–8) päikese ja tuule jõukatsumisest –
kummal  õnnestub  kiiremini  mantel  talumehe  seljast  maha  saada.  Rahvus-
vaheliselt  tuntud  on  ka  lugu  pealkirjaga  „Jummal  on  kõik  targaste  teinud
(Üks  mõistejut)”  (MNL  1821,  3:  20–22),  mis  räägib  talumehest,  kes  sõitleb
jumalat, sest see on tammepuule liiga väikesed viljad teinud, kõrvitsad oleks
kohasemad. Kui tõuseb tuul ja puu alla puhkama heitnud meest tabab tõru-
desadu, võtab ta oma sõnad tagasi, mõistes, et jumal on siiski kõik õigesti tei-
nud.  Eesti  keelde  jõudis  see  mõistujutt  esmakordselt  saksa  valgustusajastu
kirjaniku  Johann  Wilhelm  Ludwig  Gleimi  värssloo  kaudu  Reinhold  Johann
Winkleri  vahendusel  1808.  aasta  Gresseli  „Eesti-ma  Rahwa  kalendris”.
Masing tegi värsivormilisest valmist proosapala, lisas olustikulisi detaile ning
õpetussõnu. Hiljem on seda mõistulugu oma lastejuttude kogumikes esitanud
ka  Karl  Körber  (1863:  19–20)  ja  Carl  Eduard  Malm  (1874:  38–39),  samuti
proosaversioonis.  Kõige kuulsam Masingu mõistulugu, mis aabitsatekstide kõrval meie (laste)- kirjanduse  ajalugudes  ja  ühes  antoloogiaski  (vt  Jaaksoo  1997:  11–13)  esile-
tõstmist  on  leidnud,  on  „Päts”  (MNL  1821,  3:  22–24;  4:  25–27).  Kui  üldiselt
teatakse,  et  Masing  on  selles  värssloos  toetunud  Christian  Fürchtegott  Gel-
lerti eeskujule (Vinkel 1966: 136; Kaalep 2001: 688–689), kusjuures Ain Kaa-
lep rõhutab vaid motiivilisi sarnasusi Gellerti „Tantsukaruga” ja peab Masin-
gu teost algupäraseks, siis küllap ei olnud Masingule tundmatu ka teine sak-
sa  valgustusajastu  kirjanduse  samanimeline  meistriteos  Gotthold  Ephraim
Lessingilt. Lessingil mõistavad kodumetsa karud Pätsi hukka uhkuse, edevu-
se  ja  oma  juurte  reetmise  pärast,  sest  tantsukaru  on  omaks  võtnud  võõrad
kombed ja kuulutab neid nüüd kui ainuõigeid. Meie kirjanduslood on Masin-
gu  teost  tõlgendanud  kibestumisena  tema  rahvahariduslike  püüdluste  eba-
õnnestumise  pärast  (vanameelsed  murravad  Pätsu  kadedusest),  kuid  kas  ei 531 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 531


võiks  me  sellest  Lessingi  tekstiga  sarnaselt  välja  lugeda  ka  idee  kättemak-
sust  oma  rahva  reetmise  ja  võõra  ideoloogia  (kristlus)  omaksvõtu  pärast?
Tõsi, lapslugeja jaoks, olgu toona või praegu, ei ole arvatavasti kummalgi tõl-
gendusel tähtsust. Kolmas  tüüpiline  valgustusajastu  laste-  ja  noortekirjanduse  žanr,  mida Marahwa  Näddala-Lehest võib  leida,  on  näidislugu  ehk  eksempel.  Siia  alla
mahub  ennekõike  jutustus  Maddi  Reinust  (MNL  1821,  36,  37),  vaeslapsena
üles  kasvanud  töökast  ja  arukast  noormehest,  kes  valib  endale  kaasa  süda-
me järgi, mitte teiste soovitusel. See jutt, täieliku pealkirjaga „Hea inimene
teeb tõistele sedda head, mis Jummal temmale hea rahwa läbbi lasknud teh-
ha. Maddi Rein”, sobib lastele ja noortele seetõttu, et selles on kujutatud pea-
tegelase lapsepõlve ja noorusaega, mil ta eluks tarvilikke kogemusi omandab
(nt aednikutööd mõisas). Tähelepanuväärseks ja lastele kindlasti huvipakku-
vaks muutis teksti sellele lisatud oforditehnikas illustratsioon „Maddi Rein”,
mis ilmus lehe vahel pagineerimata kleebisena (MNL 1996b: 71) ja on esime-
ne eesti ajakirjanduses ilmunud illustratsioon (Erm 1976: 137). Tegemist on
Masingu  enda  tööga,  mis  kujutab  Reinu  kätlemas  mõisnikuga,  kes  teda
elluastumisel abistas.  Masingu  rahvavalgustusliku  ja  pedagoogilise  angažeerituse  juures  on mõneti üllatav, et ta ei näita Reinu teadmishimulisena: „Ta [Rein – A. M.] ei
käinud kõrtsis; ei sõitnud ka mitte koli vahet; et ütles ilma selle viimseta Jum-
mala  ees  lootvad  armu  leida  ja  toetas  julgeste  ommas  südames  sellesinatse
pühha Kirja sõnna peäle, mis ütleb: kõige rahwa seast on se Jummala melest
armas, kes tedda kardab ja õigust teeb” (MNL 1821, 37: 290). Teisiti öeldes ei
pea  Rein  koolitarkust  oluliseks,  peaasi  on  jumalakartlikkus  ja  ausus  teiste
vastu, mida saab õppida ka pühakirjast. Lugu lõpeb sellega, et täiskasvanud
Rein otsustab oma perre võtta kaks orbu, kuigi tema pere on juba suur – nai-
ne on kohe-kohe viienda lapsega maha saamas. Kui lugeda Masingu teisi ajalehes avaldatud arvamusavaldusi eesti talu- laste koolitamise teemadel, siis ei pruugi tema mõtted seoses Reinu haridus-
püüdluste  eitamisega  nii  ootamatud  tunduda.  Nimelt  võttis  Masing  1825.
aasta  kevadel  läbi  mitme  kuu  jutuks  talurahva  koolihariduse  teema,  hurju-
tades lapsevanemaid, et need ei saadaks oma võsukesi kallitesse saksakeel-
setesse koolidesse. Mitte sellepärast, et maarahva ärksamaid päid ähvardab
seal saksastumise oht ja nad lähevad niimoodi oma rahvale kaduma, vaid sel-
lepärast, et talupojale piisab sellest, et lapsed „mõistlikuks ja kõlblikuks inni-
mesiks  saaksid,  kes  omma  seisuse  kutsumises  kõikipiddi  kõhhased  oleks  ni
hästi  mõistmise  kui  ka  kõige  mu  nõu  polest”  (MNL  1825,  11:  82).  Masing  –
justkui oma kujunemisloo unustanuna – hoiab kinni seisuslikust ühiskonnast,
mida näeb jumala poolt seatuna, ega pea sotsiaalset tõusu hariduse kaudu või-
malikuks. Ta toob hulgaliselt näiteid juhmidest talupoistest, kelle koolitami-
se  peale  vanemad  üksnes  raha  raiskavad.  Põhjusi,  miks  talupojale  paremat
kooliharidust  vaja  ei  ole,  nimetab  ta  mitmeid:  saksa  keele  õppimine  on  ras-
ke,  kooliharidus  on  kallis,  talulapsel  ei  jätku  kooliskäimiseks  piisavalt  kan-
natust ja püsivust, ebaõnnestunult koolitatud lapsest ei saa enam korralikku
põllumeest  või  käsitöölist  jne.  Tema  arvates  saaksid  vajalikku  elementaar-
tarkust talurahvale anda ka valla- ja kihelkonnakoolid (MNL 1825, 18: 137–
138).  532 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 532


Kokkuvõte  Kui vaadata Masingu laste- ja noortekirjanduslikku loomingut tervikuna, siis
võib  väita,  et  tema  kirjatööd  olid  mõeldud  talurahvale  elementaarhariduse
andmiseks, leidku see siis aset kodustes tingimustes või alamastme haridus-
asutuses, küla-, valla- või kihelkonnakoolides. 1820. aastad, mil valmis ena-
mik siinkäsitletud tekste, olid Masingu elus tema rahvapedagoogilise tegevuse
kõrgaeg – ta võttis nii ajakirjanduses kui ka erakirjavahetuses aktiivselt sõna
maarahva  kooliolude  parandamise  küsimuses  (vt  Masing  1996b:  185,  204,
271–272; Anvelt 1979: 72–78), tegi plaane talurahvakooli õpetajate seminari
asutamiseks  (Masing  1995:  198,  258),  koostas  õppematerjale.  Sealjuures  ei
piirdunud need üksnes usuõpetusega, vaid pakkusid ka praktilisi nõuandeid
ja mõningast meelelahutust. Oma õpperaamatutesse põimis Masing mitmekesist materjali, mis vaimu- likes  žanrites  ulatub  katekismuseosadest  ja  lastepalvetest  kuni  piiblilugude
ja pühakirja ülevaatliku tutvustuseni, ilmalikes žanrites aga (moraliseeriva-
test) näidislugudest, paraboolidest ja (värss)mõistatustest kuni kombeõpetu-
seni.  Mitte  ühelgi  teisel  toonasel  eestikeelsel  autoril  ei  ole  ette  näidata  nii
sisukat ja keeleliselt rikast loomingut kui temal.  Masingu laste- ja noortetekstide žanriline, temaatiline ja vormiline rikkus tuleneb nende laenulisusest. Suur osa tema töödest tugineb arvatavasti sak-
sa eeskujudele, millega ta puutus kokku Saksamaal õppides. Kuna ta harras-
tas mugandav-adapteerivat lähenemist ega andnud oma allikatest eksplitsiit-
selt  teada,  ei  ole  kõikide  tema  eeskujude  väljaselgitamine  lihtne.  Kindlad
teadmised on meil vaid neist teostest, mida ta oma kirjavahetuses Rosenplän-
teriga  või  ka  saksakeelsetes  raamatureklaamides  on  maininud  (nt  Hübner),
või  mida  varasem  uurimistöö  on  kindlaks  teinud  (nt  Gleim,  Gellert).  Teised
võimalikud eeskujud (nt Hundeiker, Weiße) on leitud juhuslike otsingute tule-
musena.  Kuid  on  veel  terve  rida  tekste,  mille  laenulisus  või  algupärasus
vajab kontrollimist.  Hinnates  Masingu  vahendajategevust,  võib  kõigepealt  esile  tõsta  tema alustekstide  kõrget  taset.  Ta  on  saksakeelsest  (laste-  ja  noorte)kirjandusest
eesti  lugejale  vahendanud  teoseid,  mida  võib  pidada  klassikalisteks  valgus-
tuskirjanduse näideteks ja traditsioone loovateks nii saksa kultuuriruumis kui
ka  laiemalt.  Samuti  tuleb  tunnustada  naturaliseerivat  lähenemist  alus-
tekstidele. Eestikeelne kirjandus oli XIX sajandi alguses veel välja kujunema-
ta  ja  kui  tõlkijad  ei  oleks  sugugi  arvestanud  siinse  lugeja  sotsiokultuurilise
taustaga, vaid oleks võõrad mõttemustrid ja keelekontruktsioonid mehhaani-
liselt  üle  kandnud,  oleks  see  võinud  mõjuda  meie  kultuuriruumile  hukatus-
likult. Naturaliseeriv tõlkimine oli laialt levinud praktika kogu toonases Eu-
roopas;  Masingu  võimaliku  eeskuju  Weiße  tekstid  olid  näiteks  prantsuse
lastekirjanduse tõlkemugandused (Brunken 1982: 831), mõistulood aga ena-
masti Aisopose  algupäraga.  See  tõi  kaasa  sarnaste  motiivide  ja  žanrite  laia
leviku Eu- roopa rahvaste laste- ja noortekirjanduses. Tänu Masingu vahen-
dustegevusele tutvus ka eestikeelne lugeja valgustusajastu ideedega ja sai osa
euroopalikest mõttemallidest. Masingut võib pidada üheks esimeseks eesti kultuuriloos, kes pööras täis- kasvanute  harimise  kõrval  palju  tähelepanu  ka  lastele  ja  noortele.3 Kaks 533 3 Omaette küsimus, millele siinne artikkel ei keskendunud, on Masingu tekstide jõud- Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 533


illustratsiooni,  mis  kaunistavad  tema  kirjatöid,  teevad  temast  ühtlasi  eesti
lastekirjanduse esimese illustraatori. Samas näitavad Masingu tekstid väga
ilmekalt,  milliste  raskustega  oli  seotud  lastekirjanduse  kui  kirjanduse  ala-
liigi väljakujunemine eesti keeles. Autoril tuli oma esialgseid kavatsusi sage-
li  korrigeerida,  kuna  selgus,  et  järeleaitamist  ilmaasjades,  eriti  moraalses
plaanis,  vajab  ka  täiskasvanud  talupoeg.  Ei  olnud  aega  oodata,  kuni  sirgub
„õiget õpetust” saanud põlvkond, talurahva harimisega tuli alustada kohe ja
võimalikult  laiapõhjaliselt.  Sellepärast  ongi  paljud  tema  teosed  suunatud
laiale  kasutajaskonnale  ja  jäänud  seni  laste-  ja  noortekirjandusuurimuse
huviorbiidist välja.  Kirjandus A d a m,  Gottfried,  L a c h m a n n,  Rainer  (toim)  1999.  Kinder-  und  Schulbibeln. Probleme ihrer Erforschung. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.  A d a m,  Gottfried,  L a c h m a n n,  Rainer,  S c h i n d l e r,  Regine  2003.  Das  Alte Testament in Kinderbibeln. Eine didaktische Herausforderung in Vergangenheit
und Gegenwart. Zürich: Theologischer Verlag.  A n d r e s e n,  Lembit  2002.  Eesti  rahvakooli  ja  pedagoogika  ajalugu  III.  Kooli- reformid ja venestamine (1803–1918). Tallinn: Avita. A n n u s, Endel 2000. Eesti kalendrikirjandus 1720–1900. Tallinn: Teaduste Aka- deemia Kirjastus.  A n v e l t,  Leo  1979.  O.  W.  Masing  ja  kaasaegsed.  Lisandusi  nende  tundmiseks. Tallinn: Eesti Raamat. Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache 1813–1832. Toim J. H. Rosenplänter. Pernau: Marquardt.  B i c h l e r, Albert 2001. Kindergebet. – Kinder- und Jugendliteratur. Ein Lexikon. Autoren, Illustratoren, Verlage, Begriffe. Loseblätter seit 1995. Toim A. Baum-
gärtner, K. F. Clemens. Meitingen: Corian-Verlag, lk 1–17.  B o t t i g h e i m e r, Ruth B. 1991. Religion for the Young in Bible Story Collections. – Fabula. Zeitschrift für Erzählforschung (32), nr 1–3, lk 19–32.  B o t t i g h e i m e r, Ruth B. 1996. The Bible for Children. From the Age of Guten- berg to the Present. New Haven–London: Yale University Press.  B o t t i g h e i m e r,  Ruth  B.  1999.  Gott  in  Kinderbibeln.  Der  veränderliche  Cha- rakter  des  Gottes.  –  G. Adam,  R.  Lachmann  (toim),  Kinder-  und  Schulbibeln.
Probleme ihrer Erforschung. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, lk 90–102.  B r u n k e n, Otto 1982. Christian Felix Weiße (1726–1804): Neues, A, B, C, Buch, nebst einigen kleinen Uebungen und Unterhaltungen für Kinder. Frankfurt und
Leipzig 1773. – T. Brüggemann, H.-H. Ewers (toim), Handbuch zur Kinder- und
Jugendliteratur von 1750 bis 1800. Stuttgart: Metzler, lk 830–834. E r m, Voldemar 1976. Otto Wilhelm Masing illustraatorina. – Töid kunstiteadu- se ja -kriitika alalt 1. Artiklite kogumik. Tallinn: Kunst, lk 133–141.  E w e r s,  Hans-Heino  1998  [1980].  Kinder-  und  Jugendliteratur  der Aufklärung. Eine Textsammlung. Reclam Universal-Bibliothek Nr. 9992. Stuttgart: Reclam.  H e n n i n g,  Carl  Matthias  1821.  Kaks  kord  viiskümmend  kaks  Piibli-luggemist 534 mine reaalsete lugejateni. On teada, et tema piiblilood juurdusid külakoolides pietistidest
pastorite ja köstrite vastuseisu tõttu halvasti (vt nt Masing 1996b: 90), ja tuntud on ka auto-
ri kaebused oma ajalehe kehva leviku üle. Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 534


wannast  ja  uest  testamendist,  mis  meie  ma  rahwa  laste  öppetusseks  Saksa
kelest Ma kele üllespannud Karel Maddis Henning. Tallinn: Gressel.  H u n d e i k e r,  Johann  Peter  1791.  Privatfibel  oder  einsilbige  angenehme  und nützliche Uebungen im Lesen und Denken für Buchstabirschüler aus gesitte-
ten  Ständen.  Braunschweig.  Schulbuchhandlung.  – http://rzbl04.biblio.etc.tu-
bs.de:8080/docportal/receive/DocPortal_document_00028956 (20. X 2011). H ü b n e r,  Johann  1986.  Zweymal  zwey  und  funffzig Auserlesene  Biblische  His- torien Aus dem Alten und Neuen Testamente. Der Jugend zum Besten abgefas-
set.  Mit  Vorwort,  Einführung  und  theologie-  und  illustrationsgeschichtlichem
Anhang.  Toim  R.  Lachmann,  C.  Reents.  Erste  illustrierte  Ausgabe  Letzter
Hand, Leipzig 1731. Hildesheim–Zürich–New York: Olms. J a a k s o o, Andres  (koost)  1997.  Eesti  lastekirjanduse  antoloogia.  II  kd.  Kuule, Kutsik, kuhu lähed? Tallinn: Steamark. J ä r v, Ants 1989. Eesti lastekirjandus. Kujunemine ja areng kuni a. 1917. Tartu: TRÜ trükikoda. K a a l e p, Ain 2001. Tantsukaru. Christian Fürchtegott Gellert. Tlk A. Kaalep. – Akadeemia, nr 4, lk 687–689. K a s k, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu: Taru Riiklik Ülikool.
K r u s t e n, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
K ö r b e r, Karl 1863. Pähkle ramat. Tartu: Laakmann.
L a u l, Endel (toim) 1989. Eesti kooli ajalugu neljas köites. Kaugemast minevikust tänapäevani.  Peatoim  Ferdinand  Eisen.  1.  kd.  13.  sajandist  1860.  aastateni.
Tallinn: Valgus.  M a l m, Carl Eduard 1874. Laulud ja Loud. Üks kooli-lugemise-raamat. Tallinn: Kluge.  M a s i n g, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahawad luggema õppida. Tartu: Grenzius.  M a s i n g,  Otto-Wilhelm  1818.  Pühhapäwa  Wahhe-luggemissed.  Essimenne jaggu mis Otto Wilhelm Masing kirjutand ja wäljaandnud. Tartu: Schünmann.  M a s i n g, Otto Wilhelm 1819. Wanna-seädusse-aja sündinud asjad, mis Wannas- Testamendist  kokkokirjutand  ja  nore  rahwa  õppetusseks  trükki  pannud  Otto
Willem Masing. Tartu: Schünmann. M a s i n g,  Otto  Wilhelm  1821a.  Luggemisse  lehhed  mis  Otto  Willem  Masing wäljaandnud. Tartu: Schünmann.  M a s i n g,  Otto  Wilhelm  1821b.  Õppetus  kuida  neid  luggemise  lehti  kassuga prukida, mis Otto Willem Masing wäljaandnud. Tartu: Schünmann. M a s i n g, Otto Wilhelm 1823a. Arwamise-ramat. 1 Tük mis Otto Willem Masing koolmeistrite ja kolilaste kassuks wäljaandnud. Tartu: Schünmann. M a s i n g,  Otto  Wilhelm  1823b.  Täieline  ABD-Ramat,  kust  makele  luggemist õiete õppida. Tartu: Schünmann. M a s i n g, Otto Wilhelm 1824. Wiiskümmend kaks luggemist Uest-Testamendist wäljawallitsetud,  kuhhu  küssimisi,  mis  mõtlemist  tahtvad,  häid  õppetusi,  ja
pühha kirja salmisid jurepandud, mis Otto Willem Masing, nore rahwa ja koli-
laste heaks wäljaandnud. Pärnu: Markwart.  M a s i n g, Otto Wilhlem 1825. Täieline Ristiusso õppetus mis targema rahwa ja koolmeistrite kassuks wäljaandnud Otto Willem Masing. Pärnu: Markwart. Masing  1995  =  Otto  Wilhelm  Masingu  kirjad  Johann  Heinrich  Rosenplänterile 1814–1832. Esimene köide 1814–1818. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 535 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 535


Masing  1996a  =  Otto  Wilhelm  Masingu  kirjad  Johann  Heinrich  Rosenplänterile 1814–1832. Teine köide 1818–1820. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Masing  1996b  =  Otto  Wilhelm  Masingu  kirjad  Johann  Heinrich  Rosenplänterile 1814–1832. Kolmas köide 1821–1823. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. MNL = Marahwa Näddala-Leht mis Otto Willem Masing 1821–1825 wäljaandnud. Tartu, Pärnu. – DEA = Digiteeritud eesti ajalehed. http://dea.nlib.ee/ Piibel. – Eesti Piibliseltsi elektrooniline väljaanne. www.piibel.net
P õ l d m ä e, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu: Ilmamaa.
R e e n t s, Christine 1984. Die Bibel als Schul- und Hausbuch für Kinder. Werk- analyse und Wirkungsgeschichte einer frühen Schul- und Kinderbibel im evan-
gelischen Raum: Johann Hübner, Zweymal zwey und funffzig Auserlesene Bib-
lische Historien, der Jugend zum Besten abgefasset… Leipzig 1714 bis Leipzig
1874  und  Schwelm  1902.  Arbeiten  zur  Religionspädagogik  2.  Göttingen:
Vandenhoeck & Ruprecht.  R e e n t s, Christine 1991. Johann Hübner (1668–1731): Zweymal zwey und funff- zig  Auserlesene  Biblische  Historien  aus  dem  Alten  und  Neuen  Testamente.
Leipzig 1731 (Bibl. Nr. 452). – T. Brüggemann, O. Brunken (toim), Handbuch
zur  Kinder-  und  Jugendliteratur  von  1570–1750.  Stuttgart:  Metzler,  lk  231–
259.  R o s e n b e r g e r, Gertraud 1997. Das große Buch für kleine Leute. Kriterien und Beurteilung  ausgewählter  Kinderbibeln.  Religionspädagogische  Perspektiven.
Kd 28. Essen: Die Blaue Eule.  R u t s c h k y,  Katharina  (toim)  1977.  Schwarze  Pädagogik.  Quellen  zur  Natur- geschichte der bürgerlichen Erziehung. Berlin: Ullstein. V i n k e l, Aarne  1966.  Eesti  rahvaraamat.  Ülevaade  XVIII  ja  XIX  sajandi  luge- misvarast. Tallinn: Eesti Raamat. W e i ß e, Christian Felix 1777. Neues A, B, C, Buch nebst einigen Uebungen und Unterhaltungen für Kinder. Leipzig: Crusius. Otto Wilhelm Masing als aufklärerischer Kinder- und Jugendautor Stichworte: Geschichte der estnischen Kinder- und Jugendliteratur, Gattungen der
aufklärerischen  Kinder-  und  Jugendliteratur,  deutsch-estnische  Literaturbezie-
hungen Otto Wilhelm Masing (1763–1832) gilt in der estnischen Kulturgeschichte als Auf-
klärer par excellence. Auch in der Geschichte der estnischen Kinderliteratur wur-
den  seine  Verdienste  gewürdigt,  weil  er  im  Jahre  1795  ein ABC-Buch  mit  welt-
lichen  Lesetexten  veröffentlichte,  das  einzigartig  und  seiner  Zeit  voraus  war.
Masing hat noch weitere ABC-Bücher, didaktische Erzählungen und religiöse Tex-
te für Jugendliche verfasst, die allerdings bisher noch nicht untersucht sind. Der
vorliegende  Artikel  nimmt  alle  seine  Werke,  die  an  Kinder  und  Jugendliche
gerichtet sind, unter genauere Betrachtung und analysiert ihre inhaltlichen und
formalen Eigenschaften sowie sucht ihre möglichen Vorbilder.  Den  größeren  Teil  seines  Kinder-  und  Jugendwerkes  bilden  religiöse  Texte, zwei  Historienbibeln  (1819,  1824),  die    Adaptationen  des  traditionenbildenden
Werkes  von  Johann  Hübner  „Zweymal  zwey  und  funffzig Auserlesene  Biblische
Historien Aus dem Alten und Neuen Testamente” (1714) sind, und ein religiöses 536 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 536


Haus- und Handbuch (1825). Darüber hinaus hat Masing in seinen ABC-Büchern
Kindergebete und biblische Sprüche gebracht, die zu den wichtigen Gattungen der
aufklärerischen religiösen Kinder- und Jugendliteratur gehören. Die zweite Grup-
pe seiner Kinder- und Jugendtexte bilden acht didaktische Erzählungen und Sit-
tenlehren aus dem ABC-Buch des Jahres 1795 sowie Parabeln, Beispielgeschich-
ten und (Vers)Rätsel aus der von ihm selbst herausgegebenen „Wochenzeitung des
Landvolkes”  (1821–1823,  1825).  Die  Untersuchung  der  weltlichen  Texte  von
Masing ergab, daß seine möglichen Vorbilder Christian Felix Weiße, Johann Peter
Hundeiker,  Johann  Wilhelm  Ludwig  Gleim  und  Christian  Fürchtegott  Gellert
sind  –  hervorragende  Vertreter  der  deutschen  aufklärerischen  Kinder-  und
Jugendliteratur. Masing  ist  seinen  deutschen  Vorbildern  nicht  sklavisch  gefolgt,  sondern  hat die Texte den Bedürfnissen und dem Bildungsstand des bäuerlichen Lesers ange-
passt,  was  bedeutet,  dass  er  einige  ursprünglich  kinder-  und  jugendliterarische
Texte in doppeladressierte Werke umgewandelt hat, weil in Belangen, die über den
bäuerlichen  Alltag  hinausgingen,  bedurften  nicht  nur  estnische  Kinder  und
Jugendliche Nachhilfe, sondern auch Erwachsene. Dennoch gehört er zu den her-
vorragendsten und vielseitigsten Autoren der estnischen Kinder- und Jugendlite-
ratur der Aufklärungszeit.  Ave Mattheus (geb. 1971), MA, Universität Tallinn, Institut für Estnische Sprache
und Kultur, Lektorin für vergleichende Literaturwissenschaft, 
[email protected]  537 Ave Mattheus_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 537


538 Eestis toimub huvitav eksperiment kee-
lega.  Olen  mitmel  puhul  kirjutanud,1
enamasti  kriitiliselt,  meie  keelekorral-
dusest,  mõelnud  aga  vahel,  et  uus,
intensiivselt  õpetatud  ja  lausa  autori-
taarselt  kohustuslikuks  tehtud  keel
saab  nooremale  põlvele  loomulikuks-
koduseks. Pole aga selge, kas see siiski
niimoodi  on.  Olen  küsitlenud  30–40-
aastaseid ja ka algkoolilapsi, ning mul-
le  oli  omajagu  üllatus,  et  nende  keele-
tunne ei erine minu omast nii palju, kui
arvasin.  Isegi  kirjakeeles,  olgu  siis  toi-
metajate  hoolikuse  või  kirjutajate  kon-
formismi tõttu lausa obligatoorne lühike
superlatiiv  näib  ka  noortele  ja  lastele
tunduvat  võõras,  kõnes  nad  seda  ei
kasuta,  erandiks  ehk  mõned  sõnad:
parim,  suurim ja  võib-olla  veel  mõned,
keeles  sagedased  ja  paljudes  Euroopa
keeltes  supletiivsete  vormidega  sõnad:
vrd vene хороший – лучший, inglise good
– better, ladina bonus – melior jne.  Kui  parim tõesti  on  kõnekeeles omaks  võetud,  tähendab  see,  et  suple-
tiivsusega ei pruugi käia kaasas arhai-
liste  vormide  säilimine,  vaid  siin  on
innovatsioon  vägagi  võimalik.  Tegu  on
siis  ehk  sõnadega,  mille  paradigma
võib kergemini muutuda korrapäratuks
mingil välisel põhjusel. Siin siis tähen-
daks  see  kunagise  hea  ~  hää  – parem
muutusele  lisandunud  muutust parem
~ kõige parem – parim. Ning ka seda, et
uuenduslikud  vormid  võivad  jõuda
keelde  just  tavaliste  sõnade  kaudu.
Ning mõne moesõnaga, nagu praegu on nautima (naudime  puhkust,  naudime
õlut),  mis  on  viimase  kümmekonna
aasta jooksul saanud, väga võimalikult
soome (nauttia) ja inglise (enjoy) mõjul
mõnevõrra  uue  tähenduse  ja  tõrjunud
kõrvale  vanemad  omad  konstruktsioo-
nid (tunneme puhkusest mõnu ~ rõõmu,
joome mõnuga õlut). Kui mõnedki konst-
ruktsioonid  (nõustama,  rahastama)  on
selgelt tõlkelaenud, siis lühikese super-
latiivi puhul see ei ole päris selgelt nii.
Inglise  keeles  ei  saa  analoogset  vormi
(nagu best, strongest, longest) kasutada
paljudest sõnadest (nt beautiful, deceit-
ful,  nameless),  sama  kehtib  vene  keele
kohta,  kus  sufiksiga  moodustatud
superlatiiv  (nagu  величайший,  важ-
нейший) ei  tähenda  loogilises  mõttes
ülivõrret,  vaid  pigem  seda,  mis  eesti
keeles väga jm sõnade abil moodustatud
intensiivvorm (siin siis väga suur, väga
tähtis ~ ülitähtis). Nii on lühike super-
latiiv  eesti  kirjakeelde  tulnud  pigem
soome  keele  ja  mõnede  keeleuuendaja-
te  logitsistliku  mõtlemise  tulemusena
ning  viimase  mõjul  ka  püsib.  Kuid
kõnekeeles näib pilt olevat keerulisem.
On vorme, mida siin kindlasti ei kasu-
tata,  ennekõike  üksikvokaaliga  pike-
mad sõnad, nagu valulisim, tundlikem,
rahvuslikem.  Et  eesti  keeles  on  rõhuta
silpide  vokaalid  üldiselt  tugevasti
redutseerunud,  siis  on  kõnes  raske
vahet teha näiteks i ja e vahel: kuulaja
kõrvus  kõlavad  valulisim ja  valulisem
liiga sarnaselt.  Kõnes on raske teha vahet kompara- tiividel ja lühikestel superlatiividel, kui
üht  eristab  teisest  vastavalt  diftong
ja lühike vokaal: ilusam – ilusaim, ras-
kem  – raskeim,  rammetum  –  ramme- PÄEVATEEMA Kas KaKs eesti Keelt? 1 J. K a p l i n s k i, Keelekorralduse süva- struktuurist.  –  J.  Kaplinski,  Kõik  on  ime.
Eesti  mõttelugu  55.  Tartu:  Ilmamaa,  2004,
lk 333–346. PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 538


tuim. Nii on need vormid jäänud tava-
lisele, igapäevasele kõnekeelele võõraks
ja neid kohtab vaid sääl, kus teadlikult
või  poolteadlikult  püütakse  rääkida
korrektselt, näiteks TV või raadio dikto-
rite kõnes. Isegi hüperkorrektne kõnele-
ja ei saa hästi hakkama sõnadega, kus
superlatiivi  märkivale  diftongile  järg-
neb  käändelõppu  märkiv  diftong:  ilu-
saimaid,  raskeimais,  rammetuimail.
Nii asendatakse superlatiiv siin kompa-
ratiiviga nagu tavalises kõnekeeles: ilu-
samaid,  raskemaid,  rammetumaid,  või
kasutatakse liitvorme: kõige ilusamaid,
kõige  raskemaid,  kõige  rammetumaid.
Nii on väga tihti ka kirjakeeles, kirjuta-
tud tekstis, nii et võime lühikese super-
latiivi vältimise-asendamise kokku võt-
ta mõne lihtsa reegliga. Osa Eesti taht-
matust  keeleeksperimendist  võib  anda
vastuse  küsimusele,  kuivõrd  loogika
peab  arvestama  fonotaktikat.  Drastili-
sel  kujul:  kas  neologismid,  mis  seniste
fonotaktika reeglitega ei arvesta, muu-
davad fonotaktika reegleid. Mu enda ja
küsitletud  noorte  inimeste  keeletunne
ütleb, et nii see ei lähe: kirjakeel erineb
siin  kõnekeelest  ja  nende  erinevuste
põhjus  on  foneetikas.  Kui  eestlased  ei
püüa  rääkida  ülikorrektselt,  ei  kasuta
nad vorme, nagu kauneim või raskeim.
Nii nagu kõnes ei kasutata ka i-mitmu-
se vorme kauneis ja raskeis. Need ei ole
kuigi  sagedased  ka  kirjakeeles.  i-mit-
muse hääbumine on osa eesti keele evo-
lutsioonist,  mis  on  viinud  järgsilpide
vokaalide  redutseerumisele.  Lühikese
superlatiivi toomine keelde töötab selle-
le tendentsile vastu, kuid näib, et sellel
vormil  on  elujõudu  ainult  niikaua,  kui
seda  toetab  ametliku  keele  õpetus  ja
valvamine,  keeleline  tsensuur  ja  enda-
tsensuur, kui ümber öelda Valter Taulit.  Küsimus on, miks kõnekeel kasutab vorme  nagu  ilusaid ja raskeid,  kus
nagu i-mitmuses ja lühikeses superlatii-
viski  on  lõppsilbis  diftong.  Kas  on  asi
lihtsalt  selles,  et  lühike  superlatiiv  on
keelde  hiljaaegu  ja  vägisi  toodud? Arvan, et see pole päämine põhjus: kee-
les on ju kodunenud näiteks samamoo-
di  XX  sajandil  introdutseeritud  essiiv.
Arvan, et põhjus võib siin olla selles, et
diftongilise lõppsilbiga mitmuse partitii-
vi ei saa kõnes hõlpsasti millegagi segi
ajada,  siin  ei  ole  temaga  opositsioonis
olevat  paarilist.  i-mitmusel  ja  lühi-
superlatiivil need paarilised on. Kuula-
ja  peab  saama  aru,  kas  öeldakse  ilu-
sam või  ilusaim,  ilusais või  ilusas.
Lõppsilpide  vokaali,  nagu  ka  diftongi
reduktsioon  teeb  selle  vahetegemise
sageli  raskeks,  isegi  võimatuks.  Mäle-
tan kunagist jutuajamist kadunud pää-
piiskopi,  tookord  veel  Niguliste  pastori
Jaan Kiivitiga, kes ütles, et kirikus jut-
lust  pidades  asendab  ta  tsitaatides
i-mitmuse vormid de-mitmuse omadega,
sest viimaseid kuuleb kogudus selgemi-
ni. Nii võib mitmuse partitiivi lühivor-
mide lõppsilpi hääldada üsna lohakalt,
isegi  nii,  et  ilusaid kõlab  nagu ilusad
või (eriti lõunaeestis, kus siin ongi lühi-
vormid  ilosit,  raskit)  ilusid.  Mitmuse
partitiiv  saab  aga  haruharva  esineda
iseseisvalt, ühesõnalise fraasina, lisaks
opositsioonis  oleva  vormi  puudumisele
aitab ka kontekst siin selgelt aru saada,
millega  on  tegemist.  Nii  ei  ole  erilist
vajadust  leida  alternatiivseid,  hõlpsa-
mini arusaadavaid ja hääldatavaid vor-
me nende diftongilise lõppsilbiga parti-
tiivi vormidele.  Keele evolutsioon, uute vormide teke ja  vanade  hääbumine  on  kõnelejate  ja
kuulajate  vahelise  „keelemängu”  tule-
mus. Nii kõneleja kui kuulaja püüavad
ökonoomsuse,  mugavuse  poole.  Kõnele-
jale  tähendab  see  lihtsamat  hääldust,
lihtsamaid-korrapärasemaid  vorme,  lü-
hemaid  sõnu  ja  fraase,  häälikute  re-
duktsiooni  ja  assimilatsiooni.  Kuulajal
on hõlpsam aru saada selgelt hääldatud
sõnadest-silpidest,  vormidest,  mis  üks-
teisest piisavalt erinevad, sõnadest, mis
pole  liiga  lühikesed.  Kasutades  infor-
matsiooniteooria  keelt:  kõneleja  püüab,
muidugi tahtmatult, väiksema, kuulaja 539 PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 539


suurema  liiasuse,  redundantsi  poole.
Keele  konkreetne  kuju  mingil  ajal  on
nende  vastakate  taotluste  koosmõju
tulemus.  Keel  on  kompromiss,  dünaa-
milises tasakaalus protsess.  Eesti  keeleeksperiment  saab  meile öelda, mis juhtub, kui seda loomulikku
dünaamilist  tasakaalu  püütakse  tõsi-
selt  kõigutada  mingis  suunas,  mis  ei
tulene  otse  ei  kõneleja  ega  kuulaja
vahelisest  „mängust”,  vaid  mingitest
muudest  taotlustest.  Nii  on  tegemist
teisegi  omamoodi  mänguga,  mänguga
keele „kujundajate” (korraldajate, hool-
dajate,  uuendajate  jt)  ning  keele  kasu-
tajate,  teisisõnu  keele  enda  vahel.
Mõlemad mängud on omavahel muidu-
gi seotud; see, milliseks elav keel kuju-
neb, on mõlema tulemus. Nüüd mõned
konkreetsed tähelepanekud. On ammu teada, et sõna, resp. mor- feemi  kasutussagedus  on  ligikaudu
pöördvõrdelises seoses tema pikkusega,
või  ehk  täpsemalt,  pingutusega,  mis
kõneleja-kirjutaja  teeb  teda  öeldes  või
kirjutades.  See  on  kindlasti  ka  põhjus,
miks  arvsõnad  on  viimase  paari  inim-
põlve  jooksul  lühenenud.  Minu  kooli-
põlves  olid  ainsana  lubatud  pikad  vor-
mid,  nagu  kaheteistkümne  aastane või
kaheteistkümnes. Kuna uuel ajal pruu-
gitakse arve palju rohkem kui vanasti,
on  loomulik,  et  kõnekeeles  ja  osalt  ka
kirjas on nüüd nende vormide asemele
tulnud lühemad: kaheteistaastane, kahe-
teistmes.  Ent  siin  tuleb  mängu  teinegi
tegur,  nimelt  analoogia,  mis  töötab
kõneleja  kasuks,  teeb  talle  rääkimise
lihtsamaks.  Minu  eluajal  on  siin  lühe-
mate vormide viit ja kuut kõrvale, tihti
ka nende asemele tulnud pikemad, ent
teiste arvsõnadega vormilt-rütmilt sar-
nasemad  viite ja  kuute.  Paradigma  on
nüüd siis ühte, kahte, kolme, nelja, vii-
te, kuute ... Üks  kõneleja-kuulaja  keelemängu tulemusi on ilmselt kas-lõpuliste sõnade
rohkus  kõnekeeles,  mille  kohta  olen
paar  artiklikest  avaldanud.2 Jätame kõrvale  paralleeli  vene  ик-tuletistega
(multikas  – мультик, fotokas – фотик,
telekas  – телик),  mis  vääriks  omaette
käsitlust. kas-sõnad on mugavad kõne-
lejale,  kes  ei  pea  hääldama  pikki  ja
kohmakaid liitsõnu või meie mallidega
halvasti  klappivaid  võõrsõnu.  Kuulaja-
le ei ole kas-sõnad eriti mugavad, kuid
neid aitab raskusteta mõista kontekst.  Üks värskelt eesti kõnekeeles tavali- seks saanud sõna on eur, mis näib ole-
vat täiesti asendamas ametlikku euro’t.
Miks?  o-lõpulised  sõnad  on  pärast  o
u-ga  asendanud  häälikumuutust  eesti
keeles  vaid  võõrsõnad:  auto,  stuudio,
sumo, džuudo, NATO või pärisnimedes,
nagu  Vallo,  Hando,  Ardo,  Helo.  Võõr-
sõnadeski  kohtame  lihtrahva  ja  laste-
keeles  või  siis  prostoi  kõnet  matkivalt
vorme,  nagu autu,  raadiu.  Meie  uue
raha  nimi  aga  on  midagi,  mis  kuulub
igapäevasesse  keelde,  olgu  siis  fami-
liaarsesse  või  neutraalsesse  stiili.  Siia
euru selgelt ei sobiks ja nii ongi euro’st
saamas või juba saanud eur, mis kuulub
samasse  paradigmasse  kui  valdav  osa
keeles täiesti kodunenud laenusid, nagu
pott, pann, kapp, supp, tops, klaas jne. Lühemate  vormide  asemele  on  tul- nud pikemad mõnel puhul ilmselt kuu-
laja  huvides.  Kuid  ka  kõnelejale  võib
pikem  sõna  olla  lihtsam  hääldada  kui
lühem:  see  on  üks  võimalik  põhjus,
miks  vorme  nagu  kauneimaid või lah-
keimais ~ lahkemais kõnekeeles ei koh-
ta,  seeasemel  öeldakse  kaunimaid  ja
lahkemates.  See,  et  paljude  meie  nimi-
sõnade  kolm  esimest  käänet  olid  ja  on
kirjakeeles  samasugused:  see  isa,  selle
isa,  seda  isa;  see  nõu,  selle  nõu,  seda
nõu,  võib  sünnitada  arusaamatusi  ja
nii  on  siin  kõnekeeles  partitiivi  lõpuks
sageli juba saamas -t või -d: isat, nõud,
tädit.  Äsja  leidsin  ühest  kirjast  vormi
samat.  Lühikest  mitmuse  partitiivi,
mille moodustamise reeglid on keeruli- 540 2 J. K a p l i n s k i, Ebakombekalt kombe- kast. – Keel ja Kirjandus 2011, nr 1, lk 55–
57. PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 540


sed ja mis on kõnelejale tülikas, hakkab
asendama sid-, sageli ka si-lõpp: mänge,
tube,  vaate,  rohte,  linnu kõrval  ja  nen-
de asemel kuuleb nüüd väga tihti män-
gusi(d), tubasi(d), vaatisi(d), rohtusi(d),
linnasi(d), kuigi kool ja keelehooldajad
on nende vormide, eriti -si vastu. Üldi-
seks  näib  us-lõpulistel  sõnadel  olevat
saanud ka mitmuse partitiivi lõpuks -si
asemel  -seid;  esimene  neist  on  mulle
tänini  kodusem,  võib-olla  sellepärast,
et olen lõunaeestlane. Tavakeele, valdavalt kõnekeele sõna- de tähendused pole defineeritud, selgelt
määratletud, nagu on või peaksid olema
terminoloogias.  Paljudel  sõnadel  pole
õigupoolest  üldse  selgeid,  üheseid
tähendusi, tähendus on ainult lausel ja
sõna  tähendusest  võime  rääkida  vaid
konkreetses  kontekstis.  Eriti  käib  see
abisõnade  kohta:  näiteks  saavad  pääle
~  peale,  järgi  ja järele,  õigesti  või õieti
tähenduse alles lausetes, nii ei ole vaja-
dust siin taotleda täpsust sõna tähendu-
se  ametliku  määratlemisega,  nagu
omal  ajal  tehti.  Kahemõttelisustest
(pääle ülikooli on veel õppimisvõimalu-
si ...) hoidumiseks on palju võimalusi ja
nendega  tegelevad  tahes-tahtmata  kir-
janikud ja tõlkijad. See pole õigupoolest
keelekorralduse,  vaid  pigem  stiili,  ül-
dise  väljendusoskuse  küsimus.  Sellele
aga  jääb  eesti  keele  õpetuses  vähem
aega  kui  vaja,  osalt  selletõttu,  et  aega
kulub  liiga  palju  selliste  reeglite  õppi-
miseks,  mille  vajadus  on  üldse  kahtla-
ne.  Nagu  oli  minu  nooruses  pääle  ~
pärast,  õigesti  ~  õieti,  järgi  ~  järele,
oma ~ enda jms „korrektne” kasutami-
ne.  Julgen  arvata,  et  siin  mindi  vastu-
ollu  keele  enda  seaduspäraga,  sõnade
tähenduse  paratamatu  hajuvusega.
Siin lõppes mäng keelekasutajate (resp.
keele  enda)  ja  keelekorraldajate  vahel
keele võiduga: suure osa sõnade kasuta-
mine „anti vabaks”.  Mäng jätkub vahelduva eduga. Nii ei ole selge, kuidas kujuneb lõpuks asjalu-
gu nominatiivse ja genitiivse liitumise- ga, kas pääle jäävad lumekate või lumi-
kate,  talvejorjen  või talijorjen,  suvikõr-
vits või suvekõrvits, tuumkütus või tuu-
makütus,  sukkpüksid  või sukapüksid,
suhkurtõbi või suhkrutõbi ~ suhkruhai-
gus,  lehtsalat  või lehesalat jne,  jne.
Senised  katsed  seda  korraldada,  olgu
terminoloogias või tavakeeles, on olnud
„logitsistlikud”,  meile  on  õpetatud,  et
näiteks  kasvukohta  tähistav  abisõna
peab  olema  nimetavas  käändes:  aas-
nelk, nurmnelk, metskannike, metsvint,
jõgivästrik, merihunt, merihumur... Ent
loogika  on  siin  sageli  kahtlane  ja  poo-
lik.  Räägime  ikka  metsalilledest,  aasa-
taimedest,  metsataimestikust,  mere-
kaladest...  Keelel  näib  siin  olevat  oma
loogika, mis eriteadlaste ja keelekorral-
dajate omaga alati kokku ei lange. Esi-
komponent  mets- tähendab  mõnel  pu-
hul  pigem  metsikut,  mitte  otse  metsas
elavat  olevust.  Metsmees pole  metsa-
mees,  metsinimene pole  metsainimene,
metslinnud pole  metsalinnud,  metsvii-
napuu ja metspipar on kultuurtaimede
viinapuu  ja  pipra  sarnased  metsikud
taimed.  Eesti  keeles  ja  kultuuris  on
metsa nagu nature’i vastandatud kodu-
le,  aiale,  nurmele,  culture’ile.  Nii  on
reegel tahes-tahtmata kirvereegel. Pää-
le muu ei ole selliste logitsistlike kirve-
reeglite puhul arvestatud keele seadus-
pärasid  ega  arengutendentse.  See,  et
Loodusuurijate Selts muudeti Looduse-
uurijate  Seltsiks,  ignoreeris  selliseid
liitsõnu  nagu  looduskaitse,  loodushoid,
loodusteadus,  haigustõrje ...  Kui  tsen-
seeritud  keelega  ilmateadetes  loeme-
kuuleme  ainult  pilvkattest ja  lumikat-
test, siis on ametlikuski kõnes ja kirjas
endiselt  kasutusel  lumevaip,  lumeonn,
pilvevaip,  pilvevöö.  Millised  seaduspä-
rad  siin  mängu  tulevad  (sekkuvad),
jääb elava keele uurijate selgitada. Ent
ma usun, et neid tundmata poleks õige
püüda anda uusi reegleid.  Keelt on ammu võrreldud organismi- ga ja keele arenemist elusolevuste evo-
lutsiooniga.  Ning  evolutsioon  saab  toi- 541 PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 541


muda vaid siis, kui elusolevustes on pii-
savalt  varieeruvust,  isegi  vigu,  mis
mõnes olukorras võivad osutuda kasuli-
kuks. Meie genoomi „grammatika reeg-
lid”  pole  jäigad.  Varieeruvust,  määra-
matust  vajab  ka  keel.  Väga  jäigalt
reeglistatud  keel  on  arenemisvõimetu,
surnud.  Ka  keele  arenemine  algab
muutustest,  mis  keeleõpetajate  ja  toi-
metajate meelest on vead. Nagu sellest,
et inimesed hakkavad aina sagedamini
lisama  vokaalilõpulisele  partitiivile  -t:
isat,  tädit,  samat...  Nominatiivne  või
genitiivne  liitumine  on  hägusad  piir-
konnad,  kus  võivad  vähehaaval  toimu-
da  muutused  ühes  või  teises  suunas.
Kalduksin arvama, et omastavaline lii-
tumine saab ülekaalu. Olen küsitlenud
inimesi selle kohta, kas neile tunduvad
loomulikumad sukkpüksid või sukapük-
sid, lehtsalat või lehesalat, siidkleit või
siidikleit jms,  mingit  selget  tendentsi
aga  silma  ei  hakanud.  Tähelepanu-
väärt  on  siiski  see,  et  omastavalised
vormid  on  hoolimata  kooliõpetusest
visalt  säilinud  ja  mõnel  puhul  nähta-
vasti isegi üldistunud: mulle oli näiteks
sukapüksid alguses  harjumatu,  nüüd
kasutan seda isegi.  Mäletan  aega,  kui  atribuudina  ei lubatud kasutada ja-deverbaale. Ei toh-
tinud  kirjutada  paraneja  haige (mul
parandas ajaleheartiklis toimetaja selle
haigusest  tervistujaks),  haukuja  koer,
kakleja poiss. Nüüd on ka ÕS-i tegijate-
ni jõudnud arusaam, et haukuja koer ja
haukuv  koer või  toriseja  vanamees ja
torisev  vanamees pole  päris  üks  ja
sama. See pole ilmselt ainus juhus, kus
keelekorraldajad on ignoreerinud keeles
tegelikult eksisteerivaid reegleid. Võiks
öelda,  et  see  korraldamine  pole  olnud
dialoogiline,  pole  arvestatud,  kuulatud
keelt ennast, vaid on püütud teda kee-
leväliste, olgu esteetiliste või poliitiliste
kriteeriumide järgi ühes või teises suu-
nas  muuta.  Kord  taheti  taastada  vanu
hääbunud  vorme  (sõnalõpu  -u asemel
-o), kord lähendada soome keelele, kord võideldi oletatavate või tegelike germa-
nismuste vastu, kord hoiti keelt puhta-
na  oletatavatest  või  tegelikest  vene
mõjudest.  Viimaste  hulka  sattus  ka
mõni ürgne vene keelde mingist soome-
ugri  keelest  laenatud  konstruktsioon,3
näiteks sõna eluolu, mille asemel nüüd
kasutatakse  enamasti  kunsttuletist
olme. Praegune suund keelekorralduses
näib mulle vastuoluline: ühelt poolt on
hoogu saanud võõrsõnadele eesti vaste-
te  leidmine,  tahame  eestipärasemat
eesti keelt. Infost saab toimetajate käe
all  ikka  teave,  integreerumisest lõimu-
mine,  infrastruktuurist  taristu.  Ent
samal  ajal  ei  märgata,  kuidas  keelest
kaob semantiline omapära. Uued sõnad
on sageli loodud ad hoc, ei sobi vanades-
se  tähendusseostesse.  Taristu peaks
kuuluma kokku sõnadega nagu järvistu,
saaristu, rahastu, rõivistu, kuid ei kuu-
lu, sest pole kuidagi seotud sõnaga tari
(marjakobar). Eesti oma sõnade tähen-
dusi  arvestades  poleks  kellelegi  pähe
tulnud,  et  mustanahaline on  viisakam
sõna  aafriklase  või  afroameeriklase
kohta kui neeger. Siin tuleb selgelt väl-
ja,  et  meie  sõnade  tähendusi  hakkab
ikka enam määrama nende suhe ingli-
se  keele  sõnadega.  Ning  keeleuuendus
tähendab  lihtsalt  inglise  sõnale  eesti-
päraselt  kõlava  vaste  leidmist.  Me  ei
tõlgi  enam  tekste,  kõnet,  vaid  ikka
enam keelt. Kas ja kui kiiresti viib see
eesti keele omapära kadumisele või on
sellele  tulemas  ka  mingi  vastureakt-
sioon?4 Esialgu  ei  ole  seda  ametlikus
keeles  märgata,  küsimuseks  jääb,  kui-
võrd see ametlik keel suudab mõjutada
kõnekeelt  ja  kas  ametlik  keel  peab
varem või hiljem arvestama kõnekeeles
toimuvat arengut.  542 3 O.  Т к а ч е н к о,  Сопоставительно- историческая  фразеология  славянских  и
финно-угорских  языков.  Киев:  Наукова
Думка, 1979.  4 M. H i n t, Kas ynnad sa olbama sirnan- got?  Johannes  Aaviku  visionäärsus  keele-
teoreetilisest  vaatepunktist.  –  Keel  ja  Kir-
jandus 2011, nr 11, lk 809–820. PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 542


Eesti keelt kasutab igapäevakeelena vähem  kui  miljon  inimest,  samal  ajal
nõuab  oma  riigi,  oma  kultuuri  olemas-
olu, et peame väga paljudes valdkonda-
des  saama  kasutada  eesti  keelt.  Meil
peab olema oma terminoloogia jurispru-
dentsis,  peame  tõlkima  eesti  keelde
Euroopa  Liidu  dokumendid,  meil  pea-
vad olema teaduse ja tehnika terminid
ligilähedalt samas ulatuses kui suurtes
keeltes. Nii mõjutavad eesti keelt termi-
noloogia ja ka muud tõlketekstid. Tõlge-
te  mõjust  keelele  on  kirjutatud,  termi-
noloogia  mõjust  aga  minu  teada  mitte.
See on aga probleem: ühe eestlase koh-
ta  tuleb  palju  kordi  rohkem  juriidilist-
teaduslikku-tehnilist teksti kui prants-
lase või inglase kohta. Nii saab termino-
loogia  sageli  ametliku  keele  osaks,
tungib  isegi  kirjanduslikku  stiili.  Vii-
masel  ajal  on  mul  tulnud  seletada,  et
sõna  jumalus ei  sobi  kasutada  otseses
pöördumises  tema  poole,  niisama,  et
luuletuses pole mõtet ajada taga ülimat
täpsust,  rädilinnu asemel  sobib  väga
hästi  meie  lugejale  hoopis  rohkem
ütlev, bioloogiliselt esimesele väga lähe-
dane  põõsalind.  Tele-  ja  raadiouudised
ei  ole  meil  kõnekeelsed,  vaid  jälgivad
püüdlikult  ametlikku  stiili.  Lauseid,
nagu „Vene võimud survestavad võima-
likest  võltsingutest  teavitajaid”  või
„Linnaliinidel ei ole üldreeglina põhjen-
datud  seada  sõidusoodustused  sõltu-
vusse  sõitja  registrijärgsest  asukohast,
kuna tegu on võrdse kohtlemise rikku-
misega  üldprintsiibis”,  leian  ERR-i
uudistest ilma suurema vaevata. Seda-
laadi näiteid võib tuua veel. Kui inglise
keeles  on  kompuutri  ja  nutitelefoni
kasutaja  sõnavaras  tavalised  inglise
sõnad  save,  reset,  backup,  option,  siis
meie  ametlikud  eesti  vasted  on  üpris
kummalised  uustuletised,  nagu  varun-
dama,  lähtestama,  suvand.  Mäletan
ühe  oma  filoloogiadoktorist  tuttava
kurtmist, et ta ei saa neist terminitest
aru,  peab  need  kodusemasse  inglise
keelde tõlkima.  Sellise  terminologismi  tulemus  on stiilide  segiminek  või  ametliku,  isegi
kroonuliku  stiili  või  siis  terminoloogia
tungimine  tavalisse  kõnesse.  Avalik
kõne  erineb  stiililt  tugevasti  intiimse-
mast kõnest, siin ei kasutata, isegi väl-
ditakse keelt, mida kasutame suhtlemi-
ses  lähedaste  inimestega.  Kas  tähen-
dab  see  seda,  et  avalikkuses  ei  räägi
lihtsalt  inimene  inimesega  ~  inimeste-
ga, vaid sellel kõnel on muid väga olu-
lisi  funktsioone?  Piltlikult  võiks  seda
ehk mõista nii, et niipea kui inimene ei
räägi enam lähedastega, vaid suurema
kuulajaskonnaga, avalikult, tuleb män-
gu kolmas partner, nimetame seda siis
rahvuseks, keelekorraldajateks, ÕS-iks
või  teisiti.  Avalikus  kõnes  ei  räägi
inimene ainult enda, vaid ka eesti rah-
va,  eesti  kultuuri,  eesti  keelekultuuri
eest  ja  nimel,  riiklikult,  ametlikult.
Siin saab fotokast kaamera või fotoapa-
raat, telekast teler, teadaandmisest tea-
vitamine,  ei  öelda,  et  toidu  osa  hinna-
tõusus on väiksem kui varem, vaid „toit
panustab  hinnatõusu  varasemast vähem”.  Teadlased tahavad sageli tavakeelele pääle  suruda  terminoloogilisust,  nii
püüti  omal  ajal  värvitelevisiooni  ase-
mele  hakata  kasutama  värvustelevi-
siooni, nüüd püütakse pilditöötluse ase-
mel  terminiks  suruda  kuvanditöötlust.
Bioloogid protestivad sõnapaaride sood
ja  rabad ning  linnud  ja  loomad vastu,
kuna  taksonoomias  kuuluvad  rabad
soode  ja  linnud  loomade  hulka.  Eesti
loodusteadlased  on  olnud  usinad  maa-
ilma loomadele-lindudele nimesid-nime-
tusi panema, nii et kui see õnnestub, on
eesti  keel  ladina  keele  kõrval  ainus,
kus elusolevustel on rangelt fikseeritud
ametlikud  nimed.  Kuivõrd  neid  haka-
takse  kasutama,  on  omaette  küsimus.
Kahtlen,  kas  ilukirjanduslikku  teksti
või isegi reisikirja sobivad sõnad, nagu
pugal-puhvlind,  taidur-pilalind,  bantu
väljaledik või koldsäälik. Päris teadus-
likke tekste eesti keeles kaugete maade 543 PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 543


lindude kohta ei avaldata ja infot nen-
de  kohta  saab  ikka  ladina-  või  inglis-
keelsete  nimede  kaudu.  Terminoloogia
ja  tavakeele  põhivahesid  on  see,  et
tavakeeles  ei  nimetata  asju  ühe  „õige
nimega”, siin ei kehti range ei-jaa loogi-
ka,  vaid  pigem  hägus  loogika.  Katsed
tuua eesti keelde sama range bioloogili-
ne nomenklatuur, kui on ladina keeles,
osutavad  omaltki  poolt  sellele,  et  meie
keele  korraldamine  ja  arendamine  on
monoloogiline  või  karmimalt  öeldes
autoritaarne.  Keelel  ei  lasta  kujuneda,
teda kujundatakse. Dialoogi keelekasu-
tajate  ja  keele  üle  otsustajate  vahel  ei
ole või on see õige napp. Avalikus sõnas
peab kasutama ametlikult tunnustatud
sõnu ja vorme. Nende valik ei ole auto-
rite, olgu ajakirjanike, tõlkijate või dik-
torite,  vaid  toimetajate  ja  ülemuste
otsustada.  ERR  otsustab  ühel  päeval,
et infrastruktuurist on saanud taristu, ja
raadio- ning telehääled kuulavad sõna.
Nii  on  väljaandel  või  infokanalil  õigus
autoritele keelekasutust ette kirjutada.
Suurel määral käib see ka ilukirjandu-
se,  kindlasti  aga  erialase  kirjanduse
kohta, kus autori õigus oma keelekasu-
tusele on olematu või väga piiratud.  Ma  ei  tea,  kas  ja  kuivõrd  selline praktika  sobib  kokku  autoriõigusega,
ilmselt  on  seda  mõtet  küsida.  Mulle
oleks  aga  huvitavam  mõista,  miks  on
meie  keelepoliitika  sellisel  kombel  mo-
noloogiline-autoritaarne,  nagu  ta  on.
Eesti on riik, kus pole meedia või kuns-
ti  sisulist  tsensuuri  ja  sõnavabadus  on
märkimisväärselt  suur.  Keeleline  tsen-
suur  ei  sobi  sellega  hästi  kokku  ja
vajaks  mõtestamist-seletamist.  Mis  on
meie  keelepoliitika,  keelesse  suhtumi-
se  sotsiaalne,  sotsiaalpsühholoogiline
taust? Miks kehtib Eestis keele sfääris
otsekui  piiramisseisukord?  Kas  on  see
jäänud püsima ajast, kui enamik eestla-
si nii või teisiti oli mures keele saatuse
pärast,  kui  tunti,  et  keel  on  ohus  ja
vajab kaitset? Või on tegemist omamoo-
di  Pygmalioni-kompleksiga:  „korrektne keel”,  ametliku  hääkskiidu  saanud
sõnade ja vormide kasutamine on suu-
rele osale eestlastest otsekui garantii, et
nad  kuuluvad  „sakste”,  „eurooplaste”,
edukate  inimeste  või  rahvuste  hulka?
Mis  tähendab,  et  ametlikku  eesti  keel-
de  suhtutakse  nii,  nagu  omal  ajal  sak-
sa keelde, võõrkeelde, mis tuleb laitma-
tult  omandada,  et  saavutada  seltskon-
nas  vääriline  positsioon.  Nii  õpime  ja
õpetame praegu eesti keelt nii omadele
kui ka võõrastele nagu võõrkeelt, mitte
kui emakeelt. Analoogiaid leiab teistest
aegadest ja kohtadest, olgu XIX sajandi
alguse Venemaalt, kus parem seltskond
rääkis  prantsuse  keelt,  või  Valgevene-
Leedu  aladelt,  kus  linnarahvas-linna-
saksad ja aadlikud rääkisid poola keelt.
Ajad  on  muutunud,  nüüd  on  Euroopas
asjad  ümber  hinnatud  ja  igast  keelest
püütakse teha selline saksa, prantsuse
või poola keel, mis oleks ühtaegu nagu
oma ja nagu võõras, ühtaegu kodune ja
euroopalik. On  ka  muid  seletusvõimalusi.  Kuna Eestis  rahvuslus  täidab  suuresti  seda
rolli,  mis  paljudes  ühiskondades  reli-
gioon (religiooni roll on meil marginaal-
ne),  siis  on  ka  keelel  selles  quasi-reli-
gioonis oma koht. Ning nagu religiooni-
deski  hästi  ei  taluta  mitmekesisust,
püütakse  ühtse  praktika  ja  ühtse  usu
poole, püütakse selle poole ka meie kee-
lepoliitikas.  Keelega  tegelemine  asen-
dab eestlastele tegelemist usuga, keele-
korraldus ja keeleuuendus on teoloogia
analoog, eesti keele grammatika, suure
ja  väikese  algustähe  või  nominatiivse-
genitiivse liitumise reeglid on meie aja
katekismus,  midagi,  mis  tuleb  pähe
õppida, kuigi neid on raske põhjendada
ja kõrvaltvaatajal on raske nende vaja-
likkusest aru saada.  Keeletsensuuris  võib  näha  ka  nii tsaariaegse kui ka nõukogudeaegse tra-
ditsiooni  jätkumist  uuel  kujul.  Õigu-
poolest  ei  katkenud  see  traditsioon  ka
Eesti  Vabariigis  ja  isegi  Välis-Eestis.
1930.  aastatel  „parandati”  põhjalikult 544 PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 544


Tammsaare  keelt  ja  Ristikivi  kurdab
oma päevikutes, kuidas Helmut Pürkop
(enne  sõda  KÜ  Looduse,  paguluses
Eesti  Kirjanike  Kooperatiivi  korrektor,
meie  mõttes  keeletoimetaja)  asendas
tal  juure  juurde’ga.  On  huvitav,  et  end
individualistideks pidavad eestlased on
suhtumises keelde vägagi kollektivistli-
kud. Uuendused ja muutused on sageli
lausa  kohustuslikud  (nagu  taristu
puhul  ERR-is),  ent  enamasti  võtab  ka
rahvas  need  erilise  vastuseisuta  kirja-
keeles omaks. Aastakümneid kasutusel
olnud  autokummid saavad  siltidel  ja
meedias  rehvideks,  kuigi  kõnekeeles
näib valdav enamus noortestki endiselt
rääkivat  kummidest.  Kirjakeel  aga
tundub olevat ametlik keel, „dogmaati-
liselt  õige”  keel,  mida  püüavad  ka
kõnes  kasutada  ametnikud  ja  mis  on
ka  TV  ning  raadio  keel.  Tulles  tagasi
keele  ja  religiooni  seoste  juurde,  võiks
öelda,  et  Eestis  asendab  pühakirja,
püha teksti püha keel, püha grammati-
ka.  Ja  kõrvalekaldumine  sellest  on
patt, kuigi mitte surmapatt.  Kas  selline  olukord  jääb  kauaks kestma?  Mis  on  eesti  keele  tulevik?
Jättes kõrvale võimaluse, et keel demo-
graafilistel  või  poliitilistel  põhjustel
üldse kirjakeelena hääbub, on kaks või-
malust. Kuna ilmselt kõnekeel ei muu-
tu oluliselt lähemaks kirjakeelele, võib
ainult  kirjakeel  läheneda  kõnekeelele,
nagu  on  viimaste  aastakümnete  jook-
sul sündinud Soomes. Mulle räägiti, et
Helsingis  on  ainult  üks  inimene,  aja-
looprofessor  Matti  Klinge,  kes  veel
ütleb  me  olemme,  kõik  muud  räägivad
me  ollaan ja  haruldane  pole  ka  poliiti-
kute  suust  kuulda minä  olen asemel
mä oon. Teine võimalus on, et kirjakeel
ja  kõnekeel  lähevad  aina  enam  lahku,
nagu  läksid  teineteisest  lahku  ladina
kirjakeel ja „rahvaladina keel” või hiina
klassikaline kirjakeel ja elav kõnekeel.
Mõlemal  juhul  sai  kirjakeelest  keel,
mida  õpiti  nagu  võõrkeelt  ja  mis  vii-
maks ka hääbus: kirjakeeleks sai-muu-
tus kõnekeel.  J A A N   K A P L I N S K I 545 PÄEVATEEMA, Jaan Kaplinski_Layout 1  29.06.12  12:34  Page 545


546 Marju  Lepajõe.  roomlaste  taltsuta-
mine.  eesti  mõttelugu  102.  tartu:
ilmamaa, 2011. 528 lk. Roomlasi taltsutada on üritanud etrus-
kid, sabiinid, senoonid, gallialased, kar-
taagolased, kimbrid, teutoonid, visigoo-
tid ja paljud teisedki hõimud, ent täie-
liku  ja  kauakestva  eduta.  Ainsatena
suutsid  seda  kavalad  hellenid  Make-
doonia  Aleksandri  järglasriikides,  kes
lasksid ennast ära vallutada ja asenda-
sid  Rooma  kultuuri  enda  omaga  seest-
poolt.  Marju  Lepajõe  raamatu  pealkiri
ületab  Püha  Pauluse  ambitsioonid:
roomlasi ei tule mitte kasvatada ja kir-
jadega pommitades õpetada, vaid hoopis
– nagu Apuleiuse eeslile – neile päitsed
pähe  panna.  Ja  kuna  roomlasi  iseloo-
mustas  püüd  kõikjalt  parim  kokku
koguda  ja  kasutusele  võtta  (kirjandu-
ses, filosoofias, kultuuris tervikuna),1 ei
üllata  eriti,  et  „Roomlaste  taltsutami-
ses” mainitakse  Roomat  ennast  üsna
vähe  –  pealkiri  viitabki  pigem  kogu
rikkusele,  mida  muistsete  latiinide,
Imperium  Romanumi,  Püha  Rooma
keisririigi ja selle järglaste õpetlased on
mujalt  üle  võtnud,  muutnud  ja  edasi
arendanud,  olles  nii  domina  (emanda,
valitsejanna) kui ka ancilla (teenijanna)
rollis.  Raamatu I osa „Platonica et monas- tica” pühendab  Lepajõe  kreeka  filosoo-
fiale  ning  kirikuisadele.  Autorite  ja
teemaasetuste  valik  näitab  teoloogi  ja
Plotinose-uurijat,  kes  keskendub  süs-
teemsele käsitlusele (techne mõiste Pla-
tonil, theos Plotinosel, aeg ja igavik Plo-
tinosel  ja  Augustinusel)  ja  kristlikule
filosoofiale  (Hieronymos,  Sextos).  Sok-
raatiline ja dialektikasse kalduv Platon
jääb  kõrvale,  nagu  ka  natuurfilosoofia,
loogika, Herakleitose vastandite võitlus
ja  kokkukõla  ning  kõige  kurja  juur,
sofistid:  isegi  Platoni  ja  Aristotelese
poeetika  eelkäija  Gorgias  ilmub  vaid
antihomeerilise  kirjanduse  näitena  (lk
155, 191).  Lepajõe Aristotelese-käsitlus on ise- loomulik  nii  uusplatonismi  kui  ka
luterliku  teoloogia  kontekstis:  Martin
Lutheri  poolt  „kuradi  pasaks”  (lk  286)
ja  „pimeduse  vürstiks”  (lk  308)  sõima-
tu käsitlemine on paratamatu, sest Plo-
tinoski  ei  jätnud  kohusetundlikuna
aristoteleslikke  küsimusi  kõrvale  (lk
77),  samuti  aitab  vastandus  Aristote-
lesega  Platoni  või  Plotinose  eripära
välja tuua (lk 105–106). Kuigi Aristote-
lese „tubli akriibia” (lk 33), ta „koolime-
tafüüsika  väsitavus”  ja  tema  käsitleja-
te  „tuim  autoritaarsus”  (lk  245,  248)
ei  köida,  näitab  Lepajõe  Aristotelese
substantsi-aktsidentsi  käsitluse  mõju
kooligrammatikas (sh Gutslaff, lk 226),
tema  poeetika  rolli  XVII  sajandi  juhu-
luules  (lk  289)  ning  rõhutab  tema
teoste  tõlkimise  tähtsust  skolastika
arengus (lk 304), tuues välja ka tõlkimi-
se  rolli  usuteaduse  arengus  üldse  (lk
312). RAAMATUID Marju Lepajõe rooMLaste taLtsutaMisest 1 Just  Rooma  kirjanduse  laenulisuse väljatoomine aitab Lepajõe sõnul seda pide-
valt  muutuvat  hüdrat  ohjata,  tulemuseks
„Roomlaste  esteetiline  taltsutamine”,  vt
M.  L e p a j õ e,  Roomlaste  taltsutamine,
Tartu:  Ilmamaa,  2012,  lk  426–431.  Järgne-
vad viited „Roomlaste taltsutamisele” on an-
tud tekstis leheküljenumbritega sulgudes. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 546


III  osas  „Saeculo  XVII” leiame  kä- sitlused, mis on pannud aluse süsteem-
sele  uusladina  ja  humanistliku  kirjan-
duse  uurimisele  Eestis,  ja  sõnastanud
tähtsaimad  uurimisprobleemid.  Reiner
Brockmanni värsside vältimatust nenti-
des  näitab  Lepajõe,  et  XVII  sajandi
juhuluule poeetikat iseloomustab püüd
üldisusele,  luuletatakse  „ülevusest  kui
sellisest,  kohtumisest  kui  sellisest ...
sünnipäevast  või  matusest  kui  selli-
sest”  (lk  289),  lähtekohaks  Julius  Cae-
sar Scaligeri „Poeetika” ja viimase suur
autoriteet, Aristotelese  „Poeetika”.  Kui
luule  on  filosoofilisem  ja  tõsisem  kui
ajalugu:  kõneleb  ju  luule  rohkem  üldi-
sest,  ajalugu  aga  üksikust,2 siis  jäävad
mõistatuseks  juhuluule  žanri  peaaegu
täieliku  kadumise  põhjused.  Lepajõe
vihjab,  et  selle  väljasuremisele  ning
renomee  kaotusele  võis  kaasa  aidata
ideaalide  ebahuvitavaks  muutumine
(lk 289). Samas on juhuluule puhul ül-
dine  kombineeritud  üksikuga:  Stina
Hanssoni  väitel  (mis  sobiks  ka  Eesti
ala  kohta)  iseloomustab  Rootsi  pulma-
ja leinaluulet XVII sajandi keskpaigast
alates peaaegu täielikult alustamine in
genere ja jätkamine in specie.3 Üldise ja
liigiomase,  üksiku  ühendamine  struk-
tuurivõttena  ja  poeetika  alusena  aitab
tõusta kõrgemale vähem tõsiselt ja filo-
soofiliselt indiviidi tasandilt ning ülen-
dada  konkreetsetele  elusündmustele
pühendatud  luulet.  Alles  romantilise
geeniuse  ideest  lähtuv  poeetika  jätab
selle tee kõrvale.  Raamatu II osa on pühendatud Da- res Phrygiusele. Marju Lepajõe magist-
ritöö  Phrygiuse  probleemi  ajaloo  pea-
tükk  toob  „haruldaselt  igava  autori”
käsitlemisloo (lk 155) näitel välja täht-
samad  etapid  terves  antiigi  historio-
graafia  arengus  (lk  166–199).  Mõtteloo
köitesse  ei  ole  mahtunud  leksikaalsete
korduste  analüüsid,  mida  ta  kasutab
Dares  Phrygiuse  Trooja-käsitluse  ja
IV–V sajandi ladinakeelse historiograa-
fia  fiktiivsuse  taseme  määramisel.4
Need  näitavad,  kust  võiks  otsida  hin-
damatut  koodi,  mille  abil  eristada  aja-
looteostes  fiktsiooni  objektiivsest  üle-
vaatest,  nagu  osutab  ka  ettekanne
„Dares  Phrygiuse  ränk  mõttetöö”  (lk
153–159).   Virisemist  väljajäetu  üle  Marju Lepajõe  enda  retsensioonides  ei  kohta,
kuigi  nad  täiendavad  autorite  saate-
sõnasid ja neid võib lugeda nt sissejuha-
tustena Vergiliuse-retseptsiooni või pla-
tonlikku traditsiooni Apuleiusel. „Room-
laste alistamises” kasutatud kronoloogi-
line  reastamisprintsiip  on  väga  mõjus
just  V  osas  („Critica”):  „Paul  Flemingi
ränk  saatus”  (1989),  „Võlur  Vergilius”
(1993),  „Platooniline  eesel”  (1994),
„David  Šahari  idamaised  fantaasiad”
(1995),  „Seneca  sünnipäev”  (1996),
„Basic  instinct” (1996),  „Uni  Eestis”
(1997),  „Dumézili  jumalik  laip”  (2002),
„Pankurid käigu puhastustulle!” (2002),
„Zeus – il castrato?” (2003), „Ei mingeid
valendikke!  Paul  Veyne’iga  Platoni
koopas” (2006), „Tacitus ja teine mõõde”
(2007),  „Passio  Molleri” (2008),  „René
Guénoni radikaalsed lohutused” (2009),
„Roomlaste  esteetiline  taltsutamine”
(2010).  Pealkirjade  sõnakasutuse  dü-
naamika  analüüsist  ilmneb,  et  ligi
viieaastane vahe heebrea luule tõlkeile
pühendatud  artikli  „Uni  Eestis”  ja
Dumézili  tõlke  retsensiooni  vahel 547 2 Aristoteles.  Luulekunstist  (Poeetika). Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommentee-
rinud Jaan Unt. Tallinn: Keel ja Kirjandus,
2003, 1451 a36 jj, lk 29, vrd M. L e p a j õ e,
Roomlaste taltsutamine, lk 288–289. 3 Vt S. H a n s s o n, Rhetoric for the Ear and  the  Eye  in  Seventeenth-  and  Eight-
eenth-Century  Sweden.  –  Rhetoric  and  Lit-
erature in Finland and Sweden, 1600–1900.
Toim  P.  Harsting,  J.  Viklund.  Copenhagen:
Nordisk  Netværk  for  Retorikkens  Historie,
2008),  http://www.nnrh.dk/NSHR/nshr2/
index.html.  Esmatrükk:  S.  Hansson,  Från
Hercules till Svea, Gothenburg: 2000).  4 M. L e p a j õ e, Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed
kaasaja  historiograafiaga. Magistritöö.  Tar-
tu, 1995, lk 36–63. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 547


pole juhuslik, vaid markeerib ülemine-
kut platoonilisest, unelevast, end kirja-
nike  fantaasiatest  lummata  laskvast
instinktiivsest  kirjandusearmastajast võitlejaks,  kes  toob  välja  uue  mõõtme:
laip,  kastraat,  puhastustuli,  passio,
taltsutamine!  Lohutuski,  mis  muidu
tundub  malbe  ja  hambutuna,  saab  ra-
dikaalseks.  Lepajõe  retsensioonide pealkirjad  peegeldavad  tema  poolt  ka
mujal  välja  toodud  olukorda  eesti  kir-
jandusteaduses  ning  antiigi  ja  vanade
keelte  õpetamises:  olukorda,  milles
keelte  õpetamine  pole  seotud  uurimis-
tööga, milles tekstide kommenteerimist
ja  tõlkimist  ei  loeta  teaduseks  ja  mis
seetõttu  nõuab  radikaalset  reageeri-
mist!  Ent  taltsutatavad  roomlased  võik- sid  olla  ka  kantseleiaparaadi  sümbol.
Marju  Lepajõe  kosutab  hinge  teadus-
tekstiga,  mis  ei  väsita  faktide  reasta-
misega,  vaid  tekitab  samalaadset  ele-
vust nagu Richard Straussi „Zarathust-
ra” avaakord. Kahtlemata on kommen-
taarid ja joonealused märkused möödu-
nud aegade eruditsiooni, moodsa otsin-
gu mootori võimsuse ja teadlase usinuse
olulised sümbolid,5 ent neile iseloomuli-
ku  (ja  harukorril  kunstiliseltki  köitva)
kumulatiivsuse tõttu võib minna kaotsi
peamine,  samuti  see,  mida  me  antud
küsimuse  kohta  ei  tea,  mis  aga  vähe-
malt  ühe  filosoofi  jaoks  oli  tähtsaim
kõigest  inimlikult  teatavast.  Marju
Lepajõe  meenutab  leebelt,  et  teksti  ei
tule  tappa  kommentaaridega  (lk  429)
ega unustada end fakte kollektsioneeri-
ma (lk 277). Vältides ballasti, pole ta ise
aga  väheteaduslik,  vaid  kasutab  mär-
kusi  eesmärgipäraselt,  juhatades  luge-
jat edasi.  Raamat lõpeb õpetajate käsitlemise- ga,  kes  on  sama  mitmekülgsed  kui
autor.  Saatuse  tahtel  on  viimane  neist
äsjalahkunud  Jaan  Unt,  kelle  puhul Lepajõe toonitab hoolt sõna ja mõttega
ümberkäimisel  (lk  445),  mis  teda  en-
nastki üliväga iseloomustab.   Lõpuks  algusest.  Raamatu  avaar- tikkel „Platon Eestis” näitab Sokratese
juurdumatust,  lausa  nipernaadilikku
saatust  Eesti  varasemas  jutukirjandu-
ses  ning  osutab,  et  esimene  teadaolev
Platoni  õpetuse  tutvustus  ilmus  alles
1911. aastal Sakalas (lk 20–21). Tõsise
Platoni-käsitlemise pikka arengut Ees-
tis  võiks  illustreerida  ka  katke,  mille
otsene eesmärk ei olnud kreeka filosoo-
fia  tutvustamine,  vaid  Eesti  rahva
innustamine  haridusteel.  See  on  pärit
Eesti  Aleksandrikooli  Tartu  esimeses
abikomitees  Jaan  Jõgeveri  peetud
kõnest „Viis ajaloo astet”:6 „ ...Sokrates  seadis  inimese  pea- püidmiseks  voorusline  olla  ja  voorust
tundma  õppida  ja  tuletas  sedaviisi
meele,  et  inimene  ka  iseennast  ei  pia
ära  unustama.  Plato  pani  oma  õpetaja
juhatamist  tähele  ja  seadis  inimese
tundmaõppimise  omale  sihiks.  Mis  on
inimene,  kust  ta  on  tulnud  ja  kuhu  ta
läheb?  niisugused  küsimised  seadis
tema  enese  ette  ja  püidis  nende  peale
kosta. Vaatame siis, kudas kostis tema
igaühe nende küsimiste peale. Plato  õpetuse  järgi  on  inimene kehast  ja  hingest  kokku  pandud;  need
mõlemad jaud on nii kindlaste üksteise-
ga ühendatud, et nende ühest lahutami-
se  järelduseks  surm  on.  Hing  on  jälle
kahest jaust koos, üks jagu, keda loodud
jumalad  on  loonud,  sureb  ühes  kehaga
ära, teine jagu, Ülema Olemise loodud,
on  suremata.  Neid  kahte  hinge  jagu,
suremata  ja  surelikku  hinge  ühendab
vaim ....”  „Mis  saab  inimesest  pärast
surma?  Inimese  keha  ja  ühes  temaga
vaim  ja  surelik  hing  surevad  ära,  aga
suremata hing jääb elama. Kui ta heas-
te  elas,  siis  läheb  tema  üleva  olemise
või  Jumala  juure,  kui  mitte,  siis  mõne
teise inimese, ehk elaja ehk taime sisse
seda  mööda,  kui  heaste  ehk  pahaste 548 5 Üks  eredamaid  näiteid  on  Neuchâteli ülikooli kreeka keele emeriitprofessor Walter
Spoerri,  kes  tavatses  ka  joonealustele  mär-
kustele joonealuseid märkusi kirjutada.  6 Eesti Postimees 1887, nr 36, 38, 40, 42. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 548


Liivlased.  ajalugu,  keel  ja  kultuur.
Koostanud  ja  toimetanud  renºate
Blumberga,  tapio  Mäkeläinen  ja
Karl  pajusalu.  tallinn:  eesti  Keele
sihtasutus, 2011. 436 lk. Tegemist on esimese nii põhjaliku eesti-
keelse  ülevaatega  liivlaste  ajaloost  ja
tänapäevast, keelest ja kultuurist.  Artiklikogumik  koosneb  neljast osast.  Esimeses,  ajalugu  käsitlevas
osas  räägitakse  liivi  keele  ja  kultuuri
uurimisest, Liivimaa vanemast ja uue-
mast  ajaloost  (mh  liivi  asualade  piiri-
dest ajaloo eri perioodidel) ning liivlas-
te  ärkamisajast.  Keelt  käsitlev  osa
annab ülevaate liivi keele põhijoontest,
laensõnakihtidest,  Salatsi  liivi  keelest
ja  liivi  keele  allikatest.  Järgmine  osa
tutvustab liivi rahvausundit ja -kalend-
rit,  Kuramaa  liivlaste  toidulauda,  liivi
kirjandust,  kunsti  ja  muusikaelu.  Vii-
mane,  neljas  osa  sisaldab  mitmesugu-
seid lisasid. Analoogiline  lätikeelne  kogumik, mille seadis kokku Kersti Boiko, ilmus
17  aasta  eest  Riias  (Lªıbieši.  Rakstu
krºajums. Rªıga: Zinºatne), kus mõned au-
toridki  on  samad  kui  käesolevas  välja- andes,  nimelt  Linda  Dumpe,  Kristi
Salve  ja  Tiit-Rein  Viitso.  Nimetatud
kogumik  oli  esimene  ja  seni  ainuke
seda laadi väljaanne läti keeles. Kogumikus on 18 artiklit 13 autorilt. Kõik  autorid  on  oma  ala  tunnustatud
asjatundjad.  Ajaloo-osa  avaartikkel  on
Renºate  Blumbergalt:  „Liivi  kultuuri  ja
keele  uurimine  Eestis,  Lätis  ja  Soo-
mes”,  mis  Soome  uurijate  osas  on  ti-
hendatud  ülevaade  autori  2006.  aastal
ilmunud  lätikeelsest  monograafiast
„Lªıbieši dokumentos un vºestulºes. Somi-
jas  zinºatnieku  ekspedªıcijas  pie  lªıbie-
šiem”.1 Blumberga panus on tähelepanu-
väärne:  ta  on  üks  kogumiku  kolmest
koostajast  ja  toimetajast  ning  avalda-
nud  veel  kolm  muud  kirjutist:  „Liivla-
sed  19.–21.  sajandil”  (kus  mh  vaadel-
dakse  liivlaste  lätistumisprotsesse artikli  autori  enda  ja  teiste  uurijate
tulemuste  põhjal),  „Liivlaste  ärkamis-
aeg  ja  hõimuliikumine”  ja  „Liivlaste
muusikaelu”.  Blumberga  on  jaganud
ülevaate liivlaste uurimisloost kolmeks
perioodiks: Tsaari-Venemaa, 1920–1945
ja  Teise  maailmasõja  järgne  periood. 549 tema  elas,  see  läheb  taime  sisse,  sealt
elaja  sisse  j.n.e.  kuni  ta  inimese  sisse
tagasi  tulles  heaste  elama  ei  hakka ...”
„ „Inimene  on  kõik,  loodus  on  ainult
riist,  kelle  läbi  inimene  oma  tegevust
avaldab,  nimelt  voorusliseks  saada
võib!” kirjutas Plato oma lipule .....” Jõgeveril  lõpeb  Platoniga  inimeste nooriga,  tema  viide  Platoni  metem-
psühhoosiõpetusele  peegeldab  Eesti
platoniaana  lapseea  algust.  Et  Plato
Esthonicus meheeas  edeneks  ja  ilmuk-
sid  „Teosed” II  ja  III  ja  edasi,  on  kogu
lootus Marju Lepajõel .... βαρύτητα τῶν βίβλων τίς ἡμῶν μὴ φιλῇ
μήτ’ ᾀσμάτων ἁλοίη τοῖς κηλήμασι; 
νοῦς ψυχαγωγός ἐσθ’ ὁ θεῖος τῶν καλῶν·  νῦν χαῖρε· καὶ γὰρ σ' ἆθλόν ἐστι βέλτερον. („Raamatu  väärtust  tihti  me  hindame
kaaluga mõõtes, / võidukamaks osutub
laulude nõiduslik hurm, / teejuhiks ent
jumalik  meel  kõigele  kaunile  astub  –  /
jõudu Sul jätkata teed! Võimsamat veel
vägitööd!”) J A N I K A   P ä L L KõigeKüLgne KoguMiK Liivi KuLtuurist ja KeeLest 1 L. V a b a, Lätlased avastavad liivlasi. – Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 71–72. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 549


Artikkel  algab  liivi  keele  uurimise
suurkujude  Anders  Johan  Sjögreni  ja
Ferdinand  Johann  Wiedemanni  ekspe-
ditsioonide  käigu  ja  tulemuste  tutvus-
tamisega.  XIX  sajandi  ja  XX  sajandi
algupoole ekspeditsioonid paistavad sil-
ma pikkusega: Sjögreni esimene, 1846.
aasta  ekspeditsioon  kestis  neli  kuud,
teine, 1852. aasta ekspeditsioon kaks ja
pool kuud, Emil Nestor Setälä 1888. a.
ekspeditsioon  ligi  kolm  kuud.  See  pole
ka  imekspandav,  pidades  silmas  tolle
aja  aeglasi  ühendusi  ja  tehniliste
vahendite  puudumist  keele  talletami-
sel. Setälä teisel, 1912. aasta ekspedit-
sioonil talletati liivi keelt juba ka parlo-
graafiga. Kõik liivi keele silmapaistvad
uurijad  on  käinud  ise  välitöödel  liivi
keele materjali kogumas, sest liivikeel-
set  kirjavara on vähe. Lauri Kettunen
ja  Oskar  Loorits  käisid  ajavahemikus
1920–1937 liivlaste juures 11 kogumis-
reisil, neist mõned olid üpris pikaajali-
sed. Edasi jälgib Blumberga eesti uuri-
jate Ferdinand Linnuse, Gustav Ränga
ja  Julius  Mägiste  uurimiskäike  liivlas-
te  juurde.  Blumberga  märgib,  et  läti
teadlaste  panus  jäi  kahe  maailmasõja
vahelisel ajal väga tagasihoidlikuks. Pärast  Teist  maailmasõda,  kui  pääs Kuramaa  liivi  rannaküladesse  oli  ras-
kendatud,  soome  uurijad  sinna  ei  pää-
senud. Seppo Suhonen leidis siiski teid
liivi  materjali  hankimiseks.  Esimene
Tartu  ülikooli  ekspeditsioon  liivlaste
juurde toimus pärast sõda 1948. aastal
Paul Ariste juhtimisel. Läti  uurijatel  tekib  huvi  liivlaste vastu  õieti  alles  pärast  Teist  maailma-
sõda, veelgi elavamalt aga alles pärast
Läti  taasiseseisvumist,  kuid  peamiselt
seoses  läti  etnilise  ja  kultuuriajaloo
uurimisega  või  läti  murdeuurimisega.
Läti  keeleteadlaste  töödes  on  pööratud
tähelepanu  läti-liivi  ja  liivi-läti  keele-
kontaktidele, nt Marta Rudzªıte ja Beni-
ta  Laumane  töödes.  Hea  erialase  ette-
valmistuse on saanud sellised läti uuri-
jad  nagu  Kersti  Boiko  ja  Valts Ernštreits.  Ent  viljakaim  läti  uurija  ja
uurimistulemuste  publitseerija  on olnud etnoloog Saulvedis Cimermanis. Kogumikku on lülitatud Mauno Kos- ki 2001. aastal Virittäjäs ilmunud artik-
li „Liivinmaan nimi” eesti tõlge pealkir-
jaga  „Mis  on  Liivimaa  erinevatel  aega-
del  olnud”.  Tõlkes  on  tehtud  mõned
ebaolulised  kärped,  parandatud  näpu-
vigu  ja  parema  loetavuse  huvides  lii-
gendatud tihedat teksti vahepealkirjade-
ga  ning  lisatud  illustratiivset  materjali
(nt  Adam  Oleariuse  1659.  aasta  Liivi-
maa  kaardi  fragment  ja  Liivimaa
kubermangu kaart aastast 1820). Läti arheoloogide tööst liivlaste uuri- misel  annab  hea  ülevaate  Guntis
Zemªıtise artikkel „Liivlased. Vanim aja-
lugu  (10.–16.  sajand)”.  Zemªıtise  enda
teaduslik  huvi  on  seotud  peamiselt
hilise  rauaaja  ja  muistsete  semgalite
uurimisega.  Leiumaterjali  detailse  kir-
jelduse kõrval esitab autor huviga loeta-
vaid  üldistusi  liivlaste  etnogeneesi,
lokaalsete  iseärasuste,  eri  ajajärkude
liivi  ühiskonna,  usundi  jpm  kohta.
X–XIII  sajandi  liivi  ühiskonda  iseloo-
mustades rõhutab autor seda, et liivla-
sed  elasid  küll  sotsiaalselt  diferentsee-
ritult,  kuid  riiklus  oli  alles  pealiku-
võimu  staadiumis.  Zemªıtis  refereerib
mh  eri  põlvkondade  uurijate  arvamusi
liivlaste  päritolu  küsimuses,  peatudes
pikalt vendide/võndlaste päritolul, kuid
tunnistab,  et  üksnes  arheoloogilise
materjali abil pole vendide päritolu või-
malik  kindlaks  teha.  Autor  refereerib
Valentin  Kiparsky  1939.  aastal  ilmu-
nud paljutsiteeritud tööd „Die Kurenfra-
ge”  vendide  ja  Kuramaa  suurima  jõe
Venta  nime  võimaliku  etümoloogilise
seose kohta. Arutelu Venta päritolu üle
on päevakorral hoidnud Kiparsky järel
uued uurijapõlved: on argumente Venta
nime balti päriolu poolt ja vastu.  Urmas Sutropi artikkel kannab peal- kirja  „Liivlaste  Metsepole  maakonna
ulatusest põhja suunas muistse iseseis-
vuse ajal”. 2009. aastal on samal teemal 550 RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 550


ilmunud Sutropi ja Pajusalu ühisartik-
kel.  Sutrop  kirjutab  varemalustatud
teemal,  et  näidata:  Metsepole  muinas-
maakonna  põhjaosa  võis  suures  ulatu-
ses  paikneda  tänapäeva  Eestis  ning
ulatuda  Pärnu  jõeni  ehk  Pärnust  lõu-
nasse  jäävad  mereäärsed  alad  võisid
olla asustatud liivlastega. Koos Pajusa-
luga on nad kõnealusel alal toonud esi-
le arvatava liivi substraadi nähtusi. Saulvedis  Cimermanise  artikkel „Uue-Salatsi  valla  liivlased  18.  sajandi
lõpus  ja  19.  sajandil”  on  2003.  aastal
ilmunud  läti  ja  samuti  inglise  keeles.
Selles  vaadeldakse  ajalooallikate,  nagu
hingeloendid,  valla  kohtuprotokollid
jms abil detailselt paari Uue-Salatsi (lt
Svºetciems)  liivi  pere  käekäiku,  kellega
Sjögren aastal 1846 kohtus ja keda oma
1849.  aasta  reisiülevaates  nimetas.
Pisut  ülepingutatud  on  Cimermanise
etteheide  Sjögrenile,  et  viimane  olevat
moonutanud  talunimesid  ja  inimeste
ees- ja perekonnanimesid, „muutes neid
saksapärasemaks,  nii  et  need  sageli  ei
vasta inimeste ega talude õigetele nime-
dele” (lk 117), nt PuriÏni asemel Purring
jt. Tegelikult on Sjögren liivlaste nimed
pannud  kirja  ortograafias,  mida  tollal
järgis  ka  läti  keel:  järkjärguline  ülemi-
nek  uuele,  reformitud  kirjaviisile  algas
küll XIX sajandi keskpaigas, kuid stabi-
liseerus alles pärast 1920. aastat (sic!). Kogumiku keelt käsitlev teine osa on mahult  väikseim,  kuid  seda  sisukam.
Riho  Grünthal  vaatleb  artiklis  „Liivi
keel uue aja esimestel sajanditel” XVI ja
XVII  sajandi  tähendust  liivlaste  aja-
loos: mõlema nimetatud sajandi poliiti-
line ebastabiilsus ja sõjategevus mõjuta-
sid liivlaste demograafilist arengut eba-
soodsalt  ja  viisid  liivlaste  rahvaarvu
järsule  langusele.  Aastakümneid  kest-
nud Liivi sõjad hävitasid liivi keele Lii-
vimaal.  Kuramaa  liivlaste  kauemat
püsimist  seletab  autor  asjaoludega,
mida  ka  teised  uurijad  on  esitanud:
rannakülade  geograafiline  eraldatus
läti  asustusest,  suhtlemine  Saaremaa eestlastega  jms.  Grünthal  puudutab
möödaminnes  küsimust,  kas  Kuramaa
liivi asualad olid liivlaste poolt asusta-
tud Henriku Liivimaa kroonikas doku-
menteeritud  sündmuste  ajal  (lk  196).
Kogumiku teine autor Eberhard Wink-
ler  aga  ei  kahtle  selles,  et  liivlaste
asuala  laius  algselt  ümber  terve  Liivi
lahe,  ulatudes  tänasest  Eesti–Läti  pii-
rist  Ventspilsini  Kuramaal,  kusjuures
kura-  ja  salatsiliivlaste  lahknemise
põhjustas ilmselgelt saksa ekspansioon
(lk 231). Liivi, eriti kuraliivi keeles esi-
nev  kura  adstraat  ja  võimalik  sub-
straat  oleks  vahestine  lingvistiline
tõend, et liivi asustus Kuramaal on kui
mitte põline, siis igatahes väga vana. Tiit-Rein  Viitso  kirjutis  „Liivi  keele põhijooned”  esitab  eelkõige  Kuramaa
idaliivi keeletarvitusel põhineva selgelt
sõnastatud  ülevaate  liivi  häälikusüs-
teemist, tegu- ja käändsõnade muutmi-
sest  ning  olulistest  käändefunktsiooni-
dest  koos  mõningate  käändesüntaksi
küsimustega. Liivi häälikuarenguid jäl-
gib  autor  algläänemeresoome  taustal.
Eraldi osa annab lühiülevaate liivi ase-
sõnadest.  Seejärel  tutvustatakse  liivi
murdeid;  lisatud  on  kolm  liivi  teksti
koos tõlkega eesti keelde. Liivi keelenäi-
dete  kirjutamisel  peab  autor  kinni
1996.  ja  2005.  aasta  keelekonverentsi
otsustest. ªIra murret esindama valitud
Julius  Mägiste  teksti  (aastast  1964)
mªamªı’ed ’maamehed’  ja  idaliivi  keelt
esindava  Sªıkrõgi  teksti  mº…omªı’ed oleks
ilmselt tõlke kõrvale vajanud selgitust,
et  maameeste  all  mõeldakse  sisemaal
elavaid  lätlasi,  vrd  amàd_mº…omi’ed_
a`ttõ  le`tÍlist ‘alle  landbewohner  sind
letten’ (Kettunen 1938: 230a).2 Huviga  loetav  on  Karl  Pajusalu „Salatsi  liivi  keel”.  Salatsi  liivi  keel  on
ainuke  suurem  keeleainestik  Liivimaa
liivi keelest. Pajusalu märgib, et „Salat-
si  liivi  keelenäited  on  kõige  otsesem 551 2 L.  K e t t u n e n,  Livisches  Wörterbuch mit  grammatischer  Einleitung.  Helsinki:
Suomalais-Ugrilainen Seura, 1938, lk 230a. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 551


allikas saamaks aimu, milline võis olla
muistse  Liivimaa,  seega  kaudselt  ka
Koiva  ja  Väina  liivlaste  keel”  (lk  129).
Võiks  lisada,  et  väärtuslikku  lisa
annaks Koiva ja Väina, kõrvutavalt ka
muude  Liivimaa  piirkondade  lääne-
meresoome  kohanimede  hoolikas  ana-
lüüs,  mis  looks  võimaluse  avastada
uusi  Liivimaa  liivi  keele  apellatiive
(pidades  silmas  tuntud  tõsiasja,  et
kohanimed on n-ö apellatiivide kalmis-
tu), liiteid vms. Nii on näiteks mõeldav,
et Salatsi liivi apellatiiviga pºald ’mägi’
on  vahest  seotud  pald-tüvelised  koha-
nimed  Liivimaa  ajaloolistel  liivi  asula-
del: sub PaÃldadzis, PaÃldas, Pa∞ldaža, 86
sub  PaÃlde,  Paldnieks.3 See  uurimistöö
on  valdkond,  mida  paljutõotavalt  alus-
tas Kersti Boiko oma doktoritööga „Bal-
tijas  jºuras  somu  ‘geogrºafiskie  apelatªıvi
un  to  relikti  Latvijas  vietvºardos”
(1993).4 Sellesuunaline  töö  paraku  ei
jätku. Pajusalu annab ammendava ülevaa- te  Salatsi  liivi  keele  allikatest  ja  uuri-
misloost  ning  siirdub  seejärel  käsitle-
ma Salatsi liivi keele häälikusüsteemi,
morfoloogiat  ja  sõnavara.  Autor  teeb
hajamärkmeid  ka  võimaliku  läti  keele
mõju  kohta,  nagu  inessiivi  vormide
kasutamine illatiivi funktsioonis. Selli-
seid  mõjustusi  resp. rööparenguid  lei-
dub  Salatsi  liivi  keeles  enamgi,  nende
võrdlev analüüs ja süstemaatiline esile-
toomine  seisab  ilmselt  alles  ees.  Siin-
kohal  vaid  mõned  näited  rööparengu-
test/laenudest:  las-partikliga  (lt  lai)
jussiivivormistik,  pöördelõpuga  eitus-
vormid ab pagatum ’me ei räägi’, vrd lt
mºes nerunºajam; kaks tulevikuaega: ma lªıb kuts ’ma kutsun (tulevik)’ ja määrat-
letud tulevik (futur exact), mis moodus-
tatakse  abiverbi  sºab/lªıb +  mineviku
kesksõnaga  ma  sºab tien ’ma  saan  tei-
nud’,  vrd  lt  es  (pa)saukšu ’ma  kutsun
(tulevik)’ ja es bºušu darªıjis/darªıjusi ’ma
olen teinud (määratletud tulevikku väl-
jendav  liittulevik,5 samuti  on  rööpne
isikulõppudeta  tingiv  kõneviis,  jussiivi
moodustusmallid.  Salatsi  liivi  morfo-
süntaktilise erijoonena toob autor esile
genitiivikujulise  objekti  imperatiivis
pan šüömis lºod pºäl ’pane söök laua pea-
le’,  ee  (Tahkuranna)  pane  söögi  laua
peale.  Genitiivikujuline  objekt  on  tun-
tud  (vähemalt)  eesti  läänemurde  alal
ilmselt laiemaltki, nt mäletab allakirju-
tanu kirjeldatud objektikasutust lapse-
põlveaegsest  kodukeelest  (Karuse).  Ka
läti  keelt  iseloomustab  objekti  jaotata-
vuse  korral  genitiiviobjekt  ootuspärase
akusatiivi  asemel,  esinedes  verbidega
ºest ’sööma’, dzert ’jooma’, dabºut ’saama’,
gribºet ’tahtma’,  lºugt ’paluma’,  prasªıt
’nõudma’  vms,  eriti  puhkudel,  kui
objekt tähistab midagi söödavat, jooda-
vat,  kaalutavat,  loendatavat,  mõõdeta-
vat,  nt  nºac,  es  tev  došu  siera ’tule,  ma
annan sulle juustu’, Es tev lºudzu, tautu
meita,  /  PiepÏlaun  zaÏla  ºaboliÏna ’ma
sind  palun,  kena  neiu,  /  niida  (pisut)
rohelist  ristikut’  (http://www.liis.lv/
folklora/gadsk/tdz/jani/jani1.htm).6 Salatsi liivi keelt iseloomustab oma- pärane  impersonaali  mineviku  kesk-
sõna  tunnus  –  (t)eds,  mis  on  Pajusalu
järgi  liittunnus,  kuid  täpsemat  selgi-
tust  autor  selles  artiklis  veel  ei  anna.
Kristiina Ross on Eesti Keele Instituu-
dis  mullu  toimunud  seminaril  „Com-
mon German Influences in early written
Estonian and Latvian” peetud ettekan- 552 3 Vt  Latvijas  vietvºardu  vºardnªıca,  Rªıga: Latvijas Universitºates Latviešu valodas ins-
titºuts, 2003, lk 85, 86. 4 Vt lähemalt:  L. V a b a, Doktoritöö lää- nemeresoome geograafilistest apellatiividest
Läti  kohanimedes.  –  Keel  ja  Kirjandus
1995,  nr  1,  lk  67–68;  L.  V a b a,  K.  B o i k o,
Baltijas jºuras somu ‘geogrºafiskie apelatªıvi un
to  relikti  Latvijas  vietvºardos.  Disertºacija
doktora  grºada  iegºušanai,  Rªıga  1993.  196  S.
– Linguistica Uralica XXXI, nr 1, lk 56–58. 5 Vt  J.  E n d z e l ªı n s,  Latviešu  valodas gramatika.  Rªıga:  Latvijas  valsts  izdev-
niecªıba, 1951, lk 966–967; Mºusdienu latvie-
šu literºarºas valodas gramatika. Rªıga: LPSR
ZinºatÏnu  akadºemijas  izdevniecªıba,  1959,  lk
599. 6 Vt  lähemalt:  Mºusdienu  latviešu  literºa- rºas valodas gramatika, lk 394. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 552


des  juhtinud  tähelepanu  Johannes
Gutslaffi piiblitõlkes esinevale imperso-
naali  mineviku  kesksõna  tunnusele
-tuts (sunnituts) ja pidanud seda põhja-
ja lõunaeestilise partitsiibitunnuse kon-
taminatsiooniks. (Juhin siinkohal tähe-
lepanu  Karula  ja  Hargla  läänepoolse
osa  murraku  tud-partitsiibi  topelttun-
nusele -tut.7) Kui lõunaeesti kontekstis
võiks oletada, et -ss on translatiivi lõpp
(saeva  marja  ära  korjatuss),  siis  liivi
puhul  see  kõne  alla  ei  tule,  sest  ks≡.
Võimalik,  et  Salatsi  liivi  partitsiibi-
tunnuses järjekindlalt esinev s-element
lähtub  läänemeresoome  passiivi  pree-
sensi refleksiivitunnusest *-sen, mis on
asendanud  preteeritumi  *hen-tunnuse;
soome, isuri ja karjala keeles on toimu-
nud vastupidine asendus.8 Artikli  lõpuosas  toob  Pajusalu  esile nii Kuramaa kui ka Salatsi liivi lokaal-
seid  ühisjooni  eesti  naabermurretega.
Kuramaa liivi ja Lõuna-Saaremaa mur-
dekeele  ühisjoonte  hulgas  on  esile  too-
dud nt ºa > ºo, au > ou, mis iseloomustab
ka Kuramaa läti murdekeelt.9 Selliseid
ühisarenguid  on  enamgi,  mida  Paul
Ariste  on  iseloomustanud  koguni  kui
Kurakurgu  keeleliitu.  Salatsi  liivi  kee-
lel  on  rohkesti  sarnasusi  lõunaeesti
läänepoolsete  murrakutega,  eriti  Hal-
listega,  samuti  Leivu  keelesaare  ning
lääne-eesti  lõunarühma  (Häädemeeste
ja  Saarde)  murrakuga.  Salatsi  liivi  ja
Mulgi eripärase ühissõnavara hulka on
mh  arvatud  lvS  oza ja  Mulgi,  Saarde osa ’liha’,  ehkki  kõnealuse  sõna  levila
on siiski laiem: seda tuntakse Kuramaa
liivi  v…ozà kõrval  ka  soome  murdekee-
les  (osa ’lihapala  /  Fleischportion  am
Tische’), vadja keeles (õsa),10 rääkimata
lastekeelsest  kujust  oéss jt,  mis  eesti
keeles  on  täiesti  üldine.11 Salatsi  liivi
kºurt,  Mulgi,  Saarde  kurta ’seista’  levib
samuti  ulatuslikumalt  ja  sellel  on  etü-
moloogiline  vaste  vadja  ning  isuri  kee-
les,  kusjuures  verbitüve  tuletus-  ja
semantiline hargmik on lai.12 Pajusalu on taas üles võtnud leivude võimaliku liivi päritolu küsimuse, lisa-
des muu hulgas: „miks lätlastest naab-
rid  on  neid  nimetanud  ikkagi  liivlas-
teks  (leivu tähendab  latgali  murdes
liivlast)”  (lk  229).  Küsimus  on  kahtle-
mata huvitav ja intrigeeriv. Läti uusu-
ses  domineerivad  teatavasti  b-lised
etnonüümivariandid (vt ka Mauno Kos-
ki  kirjutist  samas  kogumikus).  v-liste
etnonüümivariantide kohta on läti kee-
les  äärmiselt  vähe  teateid,  ja  murde-
sõnaraamatud ei registreeri neid üldse.
Vaid  ühes  Võnnu/Cºesise  piirkonnast
(mitte  Dundagast,  nagu  ekslikult  Kos-
kil,  lk  60)  üles  kirjutatud  dainas,  mis
kirjeldab  saajarahva  läbielamisi  võõr-
sil,  esineb  etnonüümi  v-line  variant:
Izstaigºaju Lªıvu zemi ’Käisin läbi liivide
/liivlaste maa’ (http://www.dainuskapis.
lv). Kui leivu (nimisõnast leivi < lªıvi) on
tõepoolest  liivlasi  tähistav  etnonüüm,
siis jääb üha päevakorda küsimus, kas
sellega  on  tähistatud  (ka)  Koiva  ääres
elanud läänemeresoomlasi. 553 7 Vt  H.  K e e m,  I.  K ä s i,  Võru  murde tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002,
lk 17, 46. 8 Vt  A.  L a a n e s t,  Sissejuhatus  lääne- meresoome  keeltesse.  Tallinn:  Eesti  NSV
Teaduste Akadeemia, 1975, lk 157; T. L e h -
t i n e n, Kielen vuosituhannet. Suomen kie-
len  kehitys  kantauralista  varhaissuomeen.
Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura,
2007, lk 132. 9 Vt  M.  R u d z ªı t e,  Latviešu  dialekto- lo ‘gija.  Rªıga:  Latvijas  valsts  izdevniecªıba,
1964,  lk  150;  M.  R u d z ªı t e,  Latviešu  valo-
das  vºesturiskºa  fonºetika.  Rªıga:  Zvaigzne,
1993, lk 160, 238. 10 J.  M ä g i s t e,  Estnisches  etymologi- sches  Wörterbuch  VI.  Helsinki:  Finnisch-
Ugrische  Gesellschaft,  2000,  lk  1847–1848;
Suomen  sanojen  alkuperä.  Etymologinen
sanakirja 2. Helsinki: Suomalaisen Kirjalli-
suuden  Seura,  Kotimaisten  kielten  tutki-
muskeskus, 2001, lk 273. 11 J.  M ä g i s t e,  Estnisches  etymologi- sches Wörterbuch VI, lk 1852. 12 Vt lähemalt: L. V a b a, Ein eventuelles baltisches  Lehnverb  in  der  Südgruppe  der
ostseefinnischen Sprachen. – Festschrift für
Ralf-Peter Ritter zum 65. Geburtstag. Wien:
Praesens, 2005, lk 547–554. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 553


Eberhard Winkler on artiklis „Laen- sõnakihtidest  liivi  keeles”  esile  toonud
Kuramaa ja Salatsi liivi keele vanemad
(balti,  germaani,  slaavi)  ja  nooremad
(keskalamsaksa, läti, ülemsaksa, balti-
saksa  ja  vene)  laenukihid.  Alamsaksa
laenude põhimass on liivi keelde ootus-
päraselt  tulnud  läti  keele  vahendusel,
millele  ühemõtteliselt  osutavad  läti
substitutsioonid.  Võimalikku  kura laenukihti ja võimalikke eesti laene lii-
vi keeles autor aga ei nimeta. Edasi on
kaht  liivi  keele  varianti  kõrvutavalt
vaadeldud  laenukihtide  osakaalu  ja
sõnaliigilise  jaotumuse  seisukohalt.
Ootuspäraselt  pole  laenatud  ase-  ja
arvsõnu.  Huvipakkuv  on  sõnaliigiti
antud ülevaade (peamiselt) Salatsi liivi
laenuvarast ja sellest, millistele seman-
tilistele  väljadele  seda  on  laenatud.
Tugev  võõrmõju  esineb  semantilistes
väljades,  mis  tähistavad  elukutseid,
ühiskondlikku elu, õigust ja korda ning
vaimset  kultuuri.  Lisatagu,  et  sama-
laadne  tendents  ilmneb  üldisemaltki
eri  keelte  laenuvaras  (vt  World  Loan-
word  Database:  http://wold.livingsour-
ces.org/semanticfield). Autor on semanti-
liste  väljade  vaatlemisel  liigitanud
vanad  (balti,  germaani,  slaavi)  laenud
liivikeelseteks  sõnadeks,  vastandades
neid uutele (alamsaksa, läti jne) laenu-
dele.  Artiklis  esitatakse  läti  laenuna
kanni ’koirohi’ (lk 235), kuid sellist tai-
menimetust  läti  keeles  siiski  pole;
Salatsi  liivi  sõnaraamatus  on  kanni
tähendusteks esitatud ’Wollgras’ ja seo-
tud õigesti taimenimedega lvK ka ¨ÉnÉni, ee
kann.13 Valts  Ernštreits  annab  kirjutises „Liivi  keele  allikad”  üksikasjaliku  üle-
vaate nii publitseeritud kui ka käsikir-
jalistest  allikatest,  aga  samuti  heli-
kandjaile ja filmina talletatud liivi kee- le  näidetest.  Eesti  Keele  Instituudi
fonoteegis on 321-tunnine helisalvestis-
te kogu, millest umbes viiendik on digi-
taliseeritud. Digilindistusi on ka Tartu
Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte
arhiivis.  Hõlpsasti  kättesaadav  liivi-
keelsete  tekstide  kogu  leidub  portaalis
Livones. On muidki liivi võrgumaterja-
le.  Peale  selle  on  välitöödel  või  muul
viisil  kogutud  liivi  ainestikku,  mis  on
kogujate või nende pärijate koduarhiivi-
des  ja  pole  uurijatele  paraku  vabalt
kättesaadavad. Kogumiku kolmas, kultuurile pühen- datud  osa  hõlmab  kuus  artiklit  viielt
autorilt.  Kristi  Salve  on  kirjutanud
kogumikule kaks artiklit: „Liivi rahva-
usundist ja folkloorist” ning „Liivi rahva-
kalendrist”.  Esimesena  nimetatud  ar-
tiklis kirjutab Salve, et ta on toetunud
Oskar  Looritsa  kogumis-  ja  uurimus-
tulemustele,  kuid  vajadusel  Looritsa
seisukohti korrigeerinud ja täiendanud.
Regivärsilise  rahvalaulu  puudumist
liivlastel  seletab  Salve  liivlaste  peri-
feerse  asendiga  läänemeresoomlaste
asualal,  lisades,  „et  kui  oligi  olemas
mingi  vana  läänemeresoomeline,  aja-
looliselt  runolaulule  eelnev  laulukihis-
tus, siis kadus see juba üsna ammu eri-
nevate etniliste rühmade segunemise ja
keelevahetuste käigus” (lk 254). Ka lii-
vi  rahvamuusikas  puuduvad  muistsed
viisid.  Liivi  laulurepertuaaris  on  palju
lätilaenulist, kuid laenatud on ka muu-
dest  suundadest,  sh  saarlastelt,  mis-
puhul esineb liivi-eesti segakeelsust (lk
258).  Saarlastelt  on  laenatud  muudki,
nt Suure Tõllu (Telu, Tell) kuju. Laste-
lauludes  näib  liivikeelse  algupärase
loomingu osa olevat suurem, mida Sal-
ve põhjendab lastele esitatava folkloori
konservatiivsusega.  Liivi  muinasjutu-
repertuaari analüüsides rõhutab Salve,
et liivi rahvajuttude, eriti pärismuinas-
juttude  korjamine  jäi  mõnevõrra  hil-
jaks. Omapäraseima osa liivi rahvajut-
tudest  moodustavad  tekkelood,  muis-
tendid ja memoraadid. Need on ühtlasi 554 13 E.  W i n k l e r,  K.  P a j u s a l u,  Salis- livisches  Wörterbuch.  Tallinn:  Teaduste
Akadeemia  Kirjastus,  2009,  lk  78;  vt  ka
L.  K e t t u n e n,  Livisches  Wörterbuch,  lk
105a. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 554


liivi  usundiuurimise  allikmaterjaliks.
Salve seab kahtluse alla Looritsa väite
liivlaste haldjamaailma suuremast rik-
kusest võrreldes naabritega. Mõistatusi
käsitledes  rõhutab  Salve,  et  need
„tuleks  kiiremas  korras  avaldada”  (lk
275). Kuradi  tähtsaima  vaenlase  pikse puhul  on  Salve  esile  tõstnud  Salatsi
liivi  piksenimetuse  vana  iza ja  selle
lõunaeesti semantilised vasted vanõmb,
vanõmba vihm ’äike’. On ehk huvipak-
kuv lisada, et samalaadseid piksenime-
tusi  tunneb  ka  Loode-Vidzemes  kõnel-
dud  läti  keel:  vecais ’vanamees;  äike’,
vecais  tºevs ’vanaisa;  äike’.14 Kohaliku
läti keele vahendusel, mitte otse saksa
keelest, nagu arvab Salve, on liivi keel-
de võetud nõianimetused aÏršt ja skuÏnšt-
nikºa. Läti  vahenduse  poolt  kõneleb
ühemõtteliselt  nende  sõnade  hääliku-
kuju. Salve on võõristanud Salatsi liivi
mõistatuste  juks ’üks’  kasutust  indefi-
niitse  artikli  funktsioonis  ja  arvanud
„nagu  oleks  tegu  tõlkega  saksa  kee-
lest”, sest selline kasutus pole lätipära-
ne  (lk  274).  Järelduste  tegemisel  tuleb
siiski arvesse võtta tõsiasja, et arvsõna
viens/viena ’üks’ võib ka läti keeles esi-
neda  umbmäärase  artiklina.  Nii  näi-
teks on latgali ja alamläti muinasjuttu-
de  keeleline  võrdlus  osutanud,  et  vii-
mastes  on  viens indefiniitse  artiklina
(indefiniitse pronoomenina) palju tava-
lisem kui latgali murrakutes, mida võib
– kuigi mitte reservatsioonideta – sele-
tada saksa keele mõjuga.15 Liivi rahvakalendrit tutvustavas kir- jutises annab Salve küllalt detailirohke
ülevaate  rahvakalendri  tähtpäevadega
seotud kommetest, töökeeldudest, täht-
päevaga  seotud  maagiatest,  ilmastiku- tähelepanekutest, tavanditoitudest jpm.
Salve  märgib,  et  valdav  enamik  liivi
rahvakalendriga  seotud  tekstidest,
mida  käesoleva  kogumiku  artiklis  on
kasutatud,  on  publitseerimata  arhiivi-
materjalid. Linda Dumpelt on ulatuslik ülevaade liivlaste toidukultuurist. Kirjeldatud on
teravilja-, piima-, liha-, aedvilja- ja otse
loomulikult  kalatoite.  Unustatud  pole
jooke,  kusjuures  erilist  tähelepanu  on
pööratud  õlletegemisele.  Kirjutises  on
etnograafiahuvilisele  veel  palju  muud
meelepärast,  pidades  silmas  sedagi,  et
läbi  kogu  artikli  esitatakse  võrdlevaid
taustandmeid  naabritega,  nt  tuuakse
esile  kohupiimategemise  vanapärasust
(lk 302). Teemat kokku võttes on Dum-
pe öelnud, et liivlaste toitudes väljendu-
vad selgelt läänemeresoome rahvastele
ühised  jooned,  millest  annab  eriti  sel-
gelt tunnistust vastav terminoloogia (lk
319).  Dumpe  on  esitanud  ka  liivikeel-
seid  toidunimetusi  jms.  Läti  päritolu
sõnade  puhul  on  lisatud  laenualus
(ehkki  mitte  järjekindlalt),  mõningatel
puhkudel leiab lugeja käsitlusest kogu-
ni toidunime etümoloogia, mis on tervi-
tatav. kºujakalºa puhul on öeldud, et see
on  tuletatud  verbist  kºujastõ (lk  311),
tuletusaluseks  on  siiski  adjektiiv  kºuja;
lemdõks ’nõu, mida kasutati kohupiima
tegemisel’  (vrd  ’Holzgefäss,  Milchge-
fäss,  Milchbütte  aus  Holz’16)  sidumine
adjektiiviga  lem ’soe’  (lk  302)  kuulub
pigem rahvaetümoloogia valdkonda. Edasi järgneb Valts Ernštreitsi kirju- tis  „Liivi  kirjandus”,  milles  üldtuntud
faktide kõrval (esimene liivlastele mõel-
dud  liivikeelne  raamat  oli  Matteuse
evangeelium,  mis  ilmus  1880  jpt)  lei-
dub  tõenäoliselt  vähem  tuntut  (nt  kas
või  Laimonis  Rudzªıtise  tegevus  liivi-
keelse  kirjasõna  arendamisel).  On
muudki huvipakkuvat, nt 1930. aastail
ilmunud  kuukirja  Lªıvli  keelepoliitikat
on autor iseloomustanud kui mõnevõrra 555 14 B. L a u m a n e, Smalki lija zelta lietus. Dabas paradªıbu nosaukumi latviešu valodºa
I. Liepºaja: Liepºajas Pedago ‘gijas akadºemija,
2005, lk 209. 15 Vt täpsemalt: J. E n d z e l ªı n s, Latvie- šu valodas gramatika, lk 482; vt ka Mºusdie-
nu  latviešu  literºarºas  valodas  gramatika  I,
lk 484. 16 L. K e t t u n e n, Livisches Wörterbuch, lk 187b. RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 555


sallimatut lääneliivi murdes kirjutatud
tekstide suhtes: lääneliivi autorite tööd
pandi  ümber  nn  ametlikku,  idaliivi
keelde.  Autor  tõdeb,  et  ehkki  liivi  kir-
janduse traditsioon on võrdlemisi lühi-
ke, on liivlased ometi suutnud luua kir-
janduspärandi,  „mis  tõendab  nende
soovi  ja  suutlikkust  astuda  auväärsele
kohale  teiste  Euroopa  kultuurrahvaste
seas” (lk 332). Artikli  „Liivi  kujutav  kunst”  autor Baiba  Damberga  tõdeb,  et  liivi  kunsti
pole seni veel professionaalselt uuritud.
Autor nendib, et liivi päritolu kunstni-
ke eneseteadvustamine algas õieti alles
1994.  aastal,  kui  asutati  Lªıvõ  Kultºur
sidºam (Liivi Kultuuri Keskus) ja korral-
dati  esimene  liivi  kunsti  ühisnäitus
„Lªıvõd  kuÏnšt”,  mida  esitleti  peale  Irºe
rahvamaja  Ventspilsis,  Tallinnas  ja
mitmes  Soome  linnas. Artiklis  tehakse
pikemalt  juttu  ehitusmeister  Mºarcis
PodiÏnš-Sºarumsist.  Edasi  nimetatakse
liivi  juurtega  naiviste,  akvarellimaali-
jaid, graafikuid ja skulptoreid. Kogumiku  artikliseeria  lõpetab Renºate Blumberga „Liivlaste muusika-
elu”. Siin käsitletakse liivi taidluskoori-
de  ja  -ansamblite  tegutsemist  1920.
aastaist tänapäevani välja. Autor tooni-
tab,  et  liivlaste  ühine  musitseerimine
on  oluline  liivi  identideedi  tõestamise
viis. Neljandas,  lisade  osas  on  August Georg Pezoldi tuntud joonistuste repro- duktsioone, Kuramaa liivi külade skee-
me,  etnograafilisi  jooniseid,  liivi  pärit-
olu maalikunstike tööde reproduktsioo-
ne.  (Illustreerivat  materjali  on  tege-
likult  lisatud  ka  kogumiku  artiklite
juurde.)  Edasi  on  toodud  kohanime-
loendid,  isikunimeregister,  kasutatud
arhiiviallikad  ja  kasutatud  kirjanduse
koondbibliograafia. Liivlastest on kirju-
tatud uurimusi eesti, läti, soome, saksa,
inglise ja vene keeles, sekka mõni siis-
ki ka liivi keeles. Liivikeelsete kirjutis-
te  autorid  on  Pºetõr  Damberg,  Baiba
Damberga, Valts Ernštreits, Kersti Boi-
ko, Tõnu Karma, Tiit-Rein Viitso. Kõige
lõpus on kogumiku autorite lühitutvus-
tused.  Raamatuga  on  kaasas  Vahur
Laiapea  loodud  film  „Professor  Viitso
liivlased”,  kus  näeme  ja  kuuleme  vii-
maseid  liivi  keelt  emakeelena  kõnele-
jaid  ning  kus  on  juttu  Tiit-Rein  Viitso
elutööst liivi keele talletaja ja uurijana. Muidu  nii  silmapaistva  hoolega  toi- metatud töös häirivad kohati kordused,
nt lõikude ümbertõstmisel on teinekord
jäänud  ümbertõstetav  vanas  kohas
kustutamata.  Eesti  keelgi  oleks  siin-
seal  vajanud  pisukest  kohendamist,
pidades  eriti  silmas  väljaande  soliid-
sust. L E M B I T   VA B A 556 RAAMATUID 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:36  Page 556


Tallinna Ülikoolis kaitsti 2011. aastal järgmised eesti keele ja kirjanduse ala-
sed magistritööd. Pille  Arneki  magistritöö  „Eestikeel- sed  tekstid  19.  sajandi  Põhja-Eesti
hauatähistel”  (juhendajad  Jüri  Viik-
berg,  Annika  Kilgi,  retsensent  Heli
Laanekask)  tuumaks  on  XIX  sajandi
Põhja-Eesti  kalmistute  eestikeelsete
hauakirjade  keeleline  analüüs.  Ühek-
sast surnuaiast kogutud tekste on ana-
lüüsitud  koos  samade  hauamärkide
inventeeritud ainesega Eesti Riigiarhii-
vis.  Töösse  valitud  210  hauakirja  and-
meid  on  võrreldud  kirikuraamatutes
leiduvate  andmetega,  kommenteeritud
on hauakirjade sisu ning keelekasutust.
Uudse  tõdemusena  ilmneb,  et  haua-
tähiste tekstid peegeldavad külaseppade
ja  teiste  külainimeste  keelekasutust
(mitte kirjameeste ega pastorite oma) ja
seda, mida rahvas oluliseks pidas.  Liisi  Kahu  magistritöös  „Alt-üles  ja ülevalt-alla  keelekorralduse  võrdlus
Tallinna  keelemaastikul  läbi  keele-
toimetaja  pilgu”  (juhendaja Anastassia
Zabrodskaja,  retsensent  Krista  Kerge)
analüüsitakse  Tallinna  kesklinna  silte
ja plakateid, milles ei järgita õigekirja-
reegleid ega keeleseaduse nõuet kasuta-
da  sellistes  avalikes  tekstides  eesti
keelt  ainukesena  või  vähemalt  esi-
kohal.  Intervjuudest  reklaamibüroode
töötajatega selgus, et ehkki kõikjal pee-
takse  oluliseks  väljenduda  heas  eesti
keeles,  on  peaeesmärk  siiski  tõhus  ja
omapärane reklaam.  Diana  Kübard  kaitses  magistritöö „Keelekeskkonna  ja  keelemaastiku  roll
keelehoiakute  väljakujunemisel  Tartu,
Tallinna  ja  Narva  venekeelsete  üliõpi-
laste näitel” (juhendaja Anastassia Zab- rodskaja,  retsensent  Anna  Verschik).
Vene emakeelega üliõpilaste keelemaas-
tik  Eesti  linnades  on  visuaalselt  ena-
masti eestikeelne. Keelehoiakute kohta
võib aga öelda, et Narva tudengite kee-
lehoiak kõigub mõnevõrra venekeelse ja
vene-eesti  kakskeelse  vahel,  tartlastel
eesti-vene  ja  eesti-inglise  vahel  ning
Tallinna  tudengitel  mõnevõrra  tugeva-
malt eesti-vene ja eesti-inglise vahel.  Kaidi Lõhmus kaitses töö „Põhivärvi- nimed eesti ja ungari laste ning teisme-
liste  keeles”  (juhendaja  Mari  Uusküla,
retsensent  Liivi  Hollman).  Küsitleti
125  last  vanuses  7–15  eluaastat,  and-
mete  kogumisel  kasutati  Daviese  ja
Corbetti  meetodit  (s.t  nimetamis-  ning
nimeandmiskatset).  Katsete  käigus  oli
kokku  nimetatud  9901  värvinime,  mil-
lest 1049 olid erinevad. Võrreldes laste
põhivärvinimesid  täiskasvanute  oma-
dega  selgus,  et  erinev  oli  värvinimede
esinemisjärjekord ning paljude liitvärvi-
nimede esinemine lastel (nt helesinine).
Eesti  laste  keeles  oli  psühholoogiliselt
kõige esiletulevam värvinimi punane ja
ungari lastel sinine (kék). Maaja Orlova töös „Tasakaalustatud kakskeelsusest  eesti  kooli  5.–9.  klassi
vene  õpilaste  näitel”  (juhendaja  Ülle
Rannut,  retsensent  Anna  Verschik)
vaadeldakse  vene  emakeelega  õpilaste
sõnavara  arengut  eesti  õppekeelega
koolis. Autori koostatud ja korraldatud
testide sari näitas muu hulgas, et kaks-
keelsete  laste  vene  emakeele  sõnavara
jäi kuni 31 % maha ükskeelsetest ning
nende  eesti  sõnavara  oli  20–47  %  suu-
rem  kui  venekeelne.  Keelte  kasutus-
valdkonnad  tundusid  olevat  tasakaa-
lus:  uuringust  selgus,  et  bilingvaalsed
õpilased  väärtustasid  mõlemaid  keeli 557 RINGVAADE TALLINNA ÜLIKOOLI MAGISTREID 2011 RINGVAADE 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:37  Page 557


• 28. maist 3. juunini toimus Tallin- na  Ülikoolis  Rahvusvahelise  Filosoofia
ja  Kirjanduse Assotsiatsiooni  (Interna-
tional  Association  of  Philosophy  and
Literature)  36.  aastakonverents,  mille teemaks oli sedakorda „Archeologies of
the  Future:  Tracing  Memories,  Imagi-
ning  Spaces”.  Konverentsi  ettekanded
käsitlesid peale filosoofia ja kirjanduse
ka filmi, maalikunsti, kujutavat kunsti, 558 LÜHIKROONIKA ning  kasutasid  neid  mitmesugustes
suhtlusolukordades.  Kerli Prass kaitses magistritöö „Saa- ma- ja hakkama-tulevik tänapäeva ees-
ti  kirjakeeles”  (juhendaja  Helle  Mets-
lang, retsensent Reili Argus). Kahe vii-
mase  kümnendi  ajakirjanduskeele vaatlusest  ilmnes  mitu  saama-  ja  hak-
kama-tuleviku  erinevust.  Saama-tule-
vikku  kasutatakse  väheste,  peamiselt
staatiliste  verbidega  ning  tegijaks  on
abstraktne nähtus (nt valimisaktiivsus
saab  olema  väiksem).  Hakkama-tule-
vikku  kasutatakse  rohkemate  verbide-
ga,  mis  on  peamiselt  dünaamilised,
ning tegijad on tavaliselt konkreetsed ja
elus (nt tütar hakkab sõitma). Kerstin  Varvase  töös  „Eesti  keele suulise kõne telefonivestluste ja subtiit-
rite  telefonivestluste  erijoontest”  (ju-
hendaja  Reili  Argus,  retsensent  Tiina
Rüütmaa)  võrreldakse  subtiitrite  tele-
fonivestlusi  TÜ  suulise  keele  korpuse
argitelefonikõnedega.  Subtiitrites  esi-
nes  palju  suulisele  kõnele  omast,
näiteks  ühesõnalisi  lausungeid  ning
rõhu-,  värvingu-  ja  intensiivsuspartik-
leid. Tuli ette ka erinevusi, mis olid eel-
kõige  tingitud  subtiitrite  piiratud
mahust:  peaaegu  kõigis  subtiitrivest-
lustes  puudusid  interjektsioonid  ja
kõnet lõpetavad vormelid, üldse polnud
üneeme  ja  vähem  kasutati  pikki  lau-
sungeid.  Kairi  Vihmani  kaitstud  töös  „Eesti isikunimede kujunemine ja nimeseadu-
se  mõju  nimemuutmisele”  (juhendaja
Annika Hussar, retsensent Marju Ilves)
keskendutakse nimemuutmistendentsi-
dele  ja  -põhjustele  2000.  aastatel.  Saja
valiknäite põhjal (aastaist 2002, 2005 ja 2008)  on  esitatud  nimemuutmise  sta-
tistikat  ning  (eestipärasemaks)  muut-
mise põhjendusi. Tööst ilmneb, et suuri
kõikuvusi  meeste-naiste  ja  kodanike-
mittekodanike  nimemuutmiste  osas  ei
esinenud:  nime  muuta  soovinud  mehi
oli  poole  vähem  kui  naisi,  nimemuutja
vanus oli keskmiselt 28,5 aastat, mitte-
kodanike  osakaal  jäi  17–22  %  vahele.
Levinuimaks  nimemuutmispõhjuseks
oli  soov  kanda  abikaasaga  sama  pere-
konnanime.  Nimede  eestipärastamise
kõrval  esines  (viiel  juhul)  ka  võõra-
pärastamist:  sooviti  kas  vana  saksa-
pärast  nimekuju  või  vene  nime  puhul
inglise transkribeerimisviisi.  Elinor  Taluste  kirjandusalane  ma- gistritöö  „Sõprus  ja  armastus  uuemas
eesti  noortekirjanduses”  (juhendaja Ave
Mattheus,  retsensent  Ele  Süvalep)  võ-
tab vaatluse alla eesti noortekirjanduse
ajavahemikul 2001–2009. Autor analüü-
sib tekstivalimi abil noortevahelise sõp-
ruse ja armastuse kujutamist ning selgi-
tab, millised tendentsid noorte inimeste
suhetes tänapäeval avalduvad. Magistri-
tööst selgub, et tänapäeva noortekirjan-
dus  on  selgelt  probleemikeskne  ning
noortetekste  võib  nimetada  probleem-
raamatuteks.  Tänapäeva  noortekirjan-
duses valitseb tugev tüdrukuteraamatu-
te  dominant,  mis  on  selgitatav  noorte-
raamatute  autori  sooga:  tekste  kir-
jutavad enamikul juhtudest naised, kes
eelistavad  teostes  vaadelda  sündmusi
läbi  tüdruktegelaste  silmade  või  neile
lähedal seisva jutustaja perspektiivist.  A N N I K A   K I L G I,   J Ü R I   V I I K B E R G,   J A A N U S   VA I K S O O RINGVAADE 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:37  Page 558


arhitektuuri  ja  muusikat.  IAPL  2012
peaesinejad olid prantsuse üks mõjuka-
maid filosoofe Jacques Rancière, Erkki-
Sven Tüür ja Sofi Oksanen. Konverent-
sil esines 220 uurijat rohkem kui 30 rii-
gist.  Esinejate  hulka  kuulus  ka  eesti
kultuuriuurijate  paremik,  sealhulgas
Luule Epner, Sirje Helme, Tiina Kirss,
Eha  Komissarov,  Urve  Lippus,  Rein
Raud,  Jaan  Ross,  Virve  Sarapik,  Jaan
Undusk, Tõnu Viik, Piret Viires. Konve-
rentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuu-
seum,  Tallinna  Ülikooli  eesti  keele  ja
kultuuri  instituut,  Eesti  Humanitaar-
instituut  ning  kultuuriteaduste  ja
kunstide doktorikool. •  4.–7.  juunini  toimus  Tartu  Ülikoo- lis rahvusvaheline folkloristika sümpoo-
sion  „Üleloomulikud  kohad”.  Selle  kor-
raldasid koostöös Kultuuriteooria Tipp-
keskusega (CECT) TÜ eesti ja võrdleva
rahvaluule  osakond,  skandinavistika
osakond  ning  Tartu  Nefa  rühm.  Süm-
poosion  jätkas  Põhjamaade,  Baltikumi
ja keldi folkloristide ühiskonverentside
sarja, mis sai alguse 1988. aastal Dub-
lini  Ülikoolis.  Tartu  sümpoosionil  olid
lähema  vaatluse  all  inimese  ja  kesk-
konna suhted rahvapärimuses, usundi-
liste juttude teispoolsus ning muistendi-
žanr  laiemalt.  Kirjalikest  allikatest
keskendus  tähelepanu  Skandinaavia
saagadele,  ettekandeid  oli  ka  Aasia  jt
kultuuripiirkondade  folkloorist.  Esine-
jaid  saabus  16  riigist.  Plenaarettekan-
ded  pidasid  Ergo-Hart  Västrik  (TÜ),
Lina  Bugiene  (Leedu),  John  Lindow
(USA), Terry Gunnell (Island), Timothy
Tangherlini  (USA),  Jonathan  Roper
(TÜ), Daniel Sävborg (TÜ) ja Irma-Riit-
ta Järvinen (Soome). •  7.  juunil  tutvustati  Eesti  Keele Instituudis  vastvalminud  murdekogu-
mikku  „Minevikupärandit  Häädemees-
telt:  valimik  korrespondentide  murde-
tekste”.  Sõnavõttudega  esinesid  toime-
tajad Eevi Ross ja Helju Kaal. • 20. juunil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses  seminar  „Siuru  ke-
vad.  Johannes  Semper  120”.  Jaan  Un- dusk (UTKK) kõneles Johannes Semperi
kohast  meie  kultuuriloos,  Anneli  Kõva-
mees  (TLÜ)  tema  reisikirjadest,  Tanel
Pern (TÜ) raamatust „Kivi kivi peale”. • 27. juunil peeti Tartu Ülikoolis XLV J.  V.  Veski  päeva,  mis  oli  pühendatud
Valdek  Palli  85.  sünnipäevale  („Keelte,
murrete  ja  nimede  ringist.  Valdek  Pall
85”). Ettekannetega esinesid Marja Kal-
lasmaa („Valdek Palli jälgedes ja sammu-
ke kõrvale ka”), Niina Aasmäe („Valdek
Palli  töödest  mordva  keelte  alal”),  Evar
Saar  („Viru  kohanimede  erinevaid  tüü-
pe”), Liina Lindström („TÜ eesti murre-
te  ja  sugulaskeelte  arhiiv  ning  murde-
korpus  uurimisvõimaluste  avardajana”)
ja  Jüri  Viikberg  („Murdesõnaraamatust
1922–2012”). •  28.–30.  juunini  toimus  Tartu  Üli- koolis konverents „Eesti keel ja kultuur
maailmas  IV”.  Ettekannetega  esinesid
Martin Ehala („Eesti keele mitu nägu”),
Mati  Heidmets  („Baltikumi  20  aastat:
tagasivaade  ja  tulevikuvalikud”),  Tõnu
Seilenthal  ja  Andres  Heinapuu  („Eesti
koht  soome-ugri  maailmas”),  Ringo
Ringvee („Religiooni koht eestlase maa-
ilmas”). Toimus paneeldiskussioon „Kul-
tuurist  keeleni  ja  keelest  kultuurini”.
Eraldi  sektsioonis  olid    keelekorpuste-
teemalised  ettekanded.  Teematubades
käsitleti  filmi,  kirjandust  ja  muusikat.
Vestlusringis  arutleti  eesti  keele  välis-
õppe oleviku ja tuleviku üle. •  26.–28.  juunini  korraldasid  Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muu-
seum  ja  Rahvusarhiiv  Tartus  Baltic
Heritage  Networki  konverentsi  „Var-
jatud  varandused /Hidden  Treasures”.
Kohale oli tulnud ligi sada väliseesti ja
-balti  ajaloo-  ja  kultuuripärandi  kogu-
jat, säilitajat ning uurijat kümnest rii-
gist.  Konverentsil  käsitleti  maailma
mäluasutustesse  jõudnud  välisbalti
arhiivimaterjale,  mis  on  uurijate  pilgu
eest  seni  kõrvale  jäänud,  samuti  seda,
milliste unikaalsete arhiivimaterjalide-
ni  uurijad  oma  töö  käigus  on  jõudnud
või milliste materjalide jälgi ajavad.  559 RINGVAADE 7-2012_Layout 1  29.06.12  12:37  Page 559


Ajakiri  kuulub  MLA  (Modern  Language  Association  of  America),  CEEOL-i  (Central  and  Eastern
European  Online  Library),  LLBA  (Linguistics  &  Language  Behavior  Abstracts.  Sociological
Abstracts,  USA),  Ulrich’s  Periodicals  Directory  andmebaasi  ja  Eesti  Rahvusraamatukogu
digitaalarhiivi DIGAR (http://digar.nlib.ee) ning Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valik-
bibliograafiasse „Linguistic Bibliography”. Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. ©  Keel ja Kirjandus  ®               Kujundanud Jüri Kass               SA Kultuurileht 2. VII  Elin-Kai Toona-Gottschalk – 75 14. VII Käbi Laretei – 90
16. VII Endel Priidel – 80  Anne Lange – 50 25. VII Lembit Uustulnd – 60  ÕNNITLEME! kolleegium: Mati Erelt, 
Cornelius Hasselblatt, 
Tiit Hennoste, Hasso Krull, 
Johanna Laakso, 
Kazuto Matsumura, 
Helle Metslang, Sirje Olesk,
Karl Pajusalu, Peeter Päll,
Raimo Raag, Rein Raud, 
Kristiina Ross, Jüri Talvet,
Peeter Torop, Jaan Undusk, 
Ülo Valk, Mart Velsker, 
Tiit-Rein Viitso, 
Märt Väljataga, Haldur Õim toimetus: Peatoimetaja,
keeleteadus
Joel sang 6449 228 Tegevtoimetaja
tiina Hallik 6449 126 Kirjandusajalugu, 
folkloristika
mall Jõgi 6449 126 Kirjandusteooria 
ja -kriitika
Johanna Ross 6449 126 Tehniline toimetaja
Reet sepp 6449 126 toimetuse AADRess: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. http://www.eki.ee/keeljakirjandus/
http://digar.nlib.ee/digar/show?id
=56205
e-post: [email protected] Trükkida antud 29. VI 2012.
Trükiarv 700.
Tallinna Raamatutrükikoda, 
Laki 26, 12915 Tallinn. 
6509 990 Keelt ja Kirjandust on võimalik tellida telefonil 617 77 17 või aadressil www.tellimine.ee lõpulehekülg 7-2012_lõpulehekülg  29.06.12  12:37  Page 1