100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 36 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Netukass
Õppematerjali autor
Primaarsetest tagajärgedest võib sageli tekkida ka sekundaarsed nagu alaväärsuskompleks, teesklemine, küünte närimine, öine voodimärgamine jne. Võiks ju arvata, et tänapäeval ei toimi enam vasakukäeliste ümber kasvatamist paremakäeliseks, kuid kahjuks ei ole see nii. Ka tänapäeval sunnitakse või meelitatakse mitmesuguste lubaduste ja kasvatuslike üleskutsete abil veel vasakukäelisi lapsi kasutama paremat kätt. Palju vanemad on oskamatud oma vasakukäelise lapsega tegeldes, ja sageli jääb juhuse hooleks see, kas nendeni jõuab õigel ajal õige informatsioon, mis takistab kahjustavat käe ümberõpet, ajendab neid ostma õigele käele mõeldud produkte, aitab neid oma lapsele toeks ka kõige elementaarsematel asjadel nagu on sõlme sidumine, heegeldamine, kudumine jne. Just sellised lihtsalt tegevused kooli õppeprogrammis on vasakukäelistele lastele rasked, kuna isegi pedagoogidel on keeruline õpetada teise käelistele lastele käsitööd.
Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Juba emaüsas on ära määratud, kummakäeline laps olema saab. (Beebi sirutus) 1. Loomulik vasakukäelisus on kaasa sündinud, 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel - nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) · Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda tõenäolisem, kui mõlema vasakukäelise vanema korral. Paremakäelistel inimestel on juhtivaks ajupoolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone - parem poolekera vastutab mõtlemise, loogika, empaatia, rütmitunnetuse eest, vasak tegeleb motoorika ja koordinatsiooniga. · Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli, nad on
populatsioonis. 13. augustil on rahvusvaheline vasakukäeliste päev. Alates 1976. Päevale pühendatud kodulehekülg asub internetis: www.lefthandersday.com. Eestis on 30% politseinikest vasakukäelised, mistõttu kirjutati ka uue püstoli hankesse tingimus, et seda peaks olema võrdselt mugav kasutada nii vasaku- kui paremakäelistel. (2014) Vasaku kehapoole eelistamist on täheldatud ka loomariigi esindajate seas – 50% kassidest on vasakukäpalised. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015)
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44)
õpetatud vasakukäelised jäävad ikkagi vasaku käega osavamaks, võib paremakäeliseks ümber õpetamist vaadelda aju loomulikku tööprotsessi sekkumisena. Ümberõpetamise tagajärgi on tihti raske ette näha. Vasakukäeliste osakaal rahvastiku hulgas kõigub 10 ja 15 protsendi vahel. See suur erinevus tuleneb ühelt poolt sellest, et küsitlustel saadakse väiksem arv kui sihttestide tegemisel. Põhjus on ka selles, et kuni kuuekümnendateni õpetati lapsi veel ümber -- nad pidid koolis "õige" ehk parema käega kirjutama. Vanemates vanuserühmades saadakse ka küsitlustes ümberõpetamise tõttu väiksem arv vasakukäelisi kui nooremate inimeste hulgas. Käelisuse testimine Mõne lapse puhul pole kahtlust: joonistamisel, mängimisel ja söömisel kasutab ta enamasti vasakut kätt. On ka lapsi, kelle juures pole käelisus kuni kooliaja alguseni selgelt välja kujunenud: nad kasutavad seda kätt, kuhu neile pliiats või kahvel ulatatakse.
Gymnasium have writing and reading disorders. The research consists of 16 pages: the titlepage, the table of contents, the annotation, introduction, three page of theory, two pages of analysis and the summary. 3 SISSEJUHATUS Käesolevaks uurimistöö teemaks valisin lugemis-ja kirjutamisraskused Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides. Teema valik tulenes huvist leida vastust probleemile, kui palju on meie koolis õpilasi, kellel on raskuseid lugemise ja kirjutamisega. Pedagoogide hinnangul on lugemisel ja kirjutamisel oluline osa laste edaspidiseks edukaks õppetööks. Tänapäeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad
esinevat aknet, siis tekkis soov teada saada, kui paljudel Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilastel on samuti aknega probleeme. Antud uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade aknest. Mis on akne ja selle vormid, millest see tekib ja millised võivad olla akne tüsistused? Uuritakse ka milline on Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide enda kogemus selle haigusega? Autor arvab, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide nahk on probleemne. Seda järeldab ta üldisest vaatepildist, mis koolis eakaaslaste seas avanenud on. Samuti oli see üks põhjustest, miks autor otsustas just selle teema kasuks. Eesmärgi saavutamiseks viis autor end kurssi antud teemal avaldatud materjalidega ja koostas küsitluse Saaremaa Ühisgümnaasiumi kolmes klassis: 10.c, 11.c ja 12.b. Lisas on näha, et ankeet koosnes seitsmest küsimusest, mille eesmärgiks oli välja selgitada vastajate kogemused aknega. Küsitlus oli anonüümne ja kellegi isikuandmeid kusagil ei avalikustata.
loevad vabamalt ning nende meelest on normaalne lihtsalt raamatu sisukokkuvõtete lugemine. Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt vähe, 44% õpilastest loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot (PISA 2010). Rebase (2012) tööst selgus, et lugemishuvi langeb vanuse kasvades märgatavalt. Reeglina arvasid õpilased, et kohustuslik kirjandus on igav, sest koolis pakutud kirjanduslik valik ei paku paljudele õpilastele huvi. Neiude seas aga tõuseb vanuse kasvades nende hulk, kelle arvates on kohustuslik kirjandus huvitav. Nooremad õpilased ei saa kohustusliku kirjanduse vajalikkusest hästi aru, kuid vanemad õpilased on veendunud, et see on siiski vajalik. Raamatute lugemise kohta tõdeti, et vabatahtlikult loetakse neid üsna vähe ja neiud olid agaramad lugejad kui poisid (Pungas, 2008). Seda kinnitab ka Anu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid