Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis (0)

Viimsi Keskkool
Anette Leis

VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS
VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL
Uurimistöö
Juhendaja : Ruth Lobjakas
Viimsi 2016
SISUKORD
1.2.1Vaba vaatluse meetod 7
1.2.2Vaatlemine mängimisel 7
3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas 17
3.1.2Ümberõppimine paremale käele 18
3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides 19
3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus 19
3.1.5Vasakukäelistele mõeldud tooted ning nende kasutamine 20
3.1.6Probleemide esinemine põhikoolis ning keskkoolis vasakukäelisuse tõttu 21
3.1.7Õpetajate oskus abistada õpilaste hinnangul 23
3.1.8Vasakukäelisus kui eelis 23
3.1.9Õpiraskuste esinemine õpilaste seas 24
3.1.10Vasakukäelisuse märkamine 24
SISSEJUHATUS
Uurimistöö teemaks on valitud vasakukäelisus ning sellega seotud probleemid. Teema valik on tingitud töö autori vasakukäelisusest ning sellega kaasnenud probleemidest ja takistustest teatud kooliastmetes. Samuti on leitud, et antud teemaga on hea välja tuua teadmisi, mis oleks kasuks koolile ning õpilastele.
Uurimistöö hüpoteese on kolm.
1. Vasakukäelistel õpilastel esineb raskusi ainetundides tänu käelisusele peamiselt alg- ja põhikoolis.
2. Vasakukäelisus keskkooli õpilasi enam ei mõjuta.
3. Vasakukäelised õpilased peavad vasakukäelisust eeliseks ning eripäraks.
Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks alustati info kogumisega vasakukäelisuse kohta. Mis on vasakukäelisus, kuidas see kujuneb, vasakukäelisuse seos aju arenguga ja nii edasi. Alustati teoreetilise osa koostamisest . Suurem osa infost on leitud internetist ning Rolf .W. Meyer raamatust „Vasakukäelisus?“, kus on põhjalikult antud teemat käsitletud. Kõige paremat infot kajastab veebis Tartu Ülikooli magistritöö „Õpetaja hinnang ettevalmistusele tööks vasakukäeliste õpilastega ning sagedamini esinevad raskused vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel“ ning Tallinna Ülikooli uurimistöö „Peculiarities of left -handed children `s success at school“. Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog - logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid.
Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel
intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid.
Töös kajastatud uurimus vasakukäelisusest on läbi viidud Viimsi Keskkooli näitel 2015/2016 õppeaastal.
Töö autor soovib tänada kõiki küsitlusele vastanud õpilasi, juhendajat Ruth Lobjakas ning õpetajaid Reili Renital ja Kersti Ojassalu.

KÄELISUSE KUJUNEMINE
Käelisus on peamiselt inimesel esinev asümmeetria ühe või teise käe eelistamisel erinevate tegevuste sooritamisel. Käelisus on seotud ajupoolkerade asümmeetriaga. Enamik inimesi on paremakäelised, kuid sageli leidub ka vasakukäelisi. (Wikipedia, 2015)
Mõlemakäelisus ehk ambidekstria on käte võrdosavus ehk käelisuse puudumine. See on inimeste hulgas haruldane , teiste primaatide seas aga valdav. (Wikipedia, 2015)
Vasakukäeliseks nimetatakse inimest, kes saavutab vasaku käega tõhusamaid tulemusi kui paremaga ning eelistab vasakut kätt mitmesugustes tegevustes, mis nõuavad head koordinatsiooni, jõudu ja täpsust. ( Rosin , Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015)
Inimese käelisus on paljudel juhtudel geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus on seevastu suuremalt osalt harjutamise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima , kuid hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. (Meyer, 1998, lk 21)
Inimese peaaju koosneb järgmistest osadest: suuraju , vaheaju, keskaju , sild , piklikaju
(Ööpik, 2015). Suuraju moodustab aju suurima osa ning selle poolkerad katavad enamuse teistest aju osadest (Peaasi, 2015). Suuraju vasaku ja parem poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub poolkerasid ühendavate juhteteede kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkerade vaheline tööjaotus on selline, et vasak võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parem poolkera tegeleb seevastu valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. (Ööpik, 2015)
Paremakäelistel on juhtivaks ajupoolkeraks vasak ning vasakukäelistel parem ajupoolkera (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015). Vasak ajupoolkera juhib parema käe tööd, aga on samas ka arusaamise pool, allutades endale inimeste analüütilised võimed. Vasakus ajupoolkeras on piirkonnad, mis mõjutavad inimese matemaatilisi võimeid, kõnet, teadusalast võimekust, arutlemisoskust ning kirjutamist. (Elle, 2012)
Käeliste tegevuste juures tuleb arvestada vasakukäelisusega – see on aju eripära. Vasaku- ja paremakäelistel on erinev võime ümbrust tunnetada ja töödelda.
Eksperimentaalselt on tõestatud, et vasaku ajupoole pädevuses on abstraktne mõtlemine ehk detailide loogiline tõlgendamine ning rääkimine. Parem ajupool ületab vasakut komplekses mõtlemises, ruumilisuse tajus ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamises, kui ka akustiliste muljete töötlemises ja musikaalsuses. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja käsitlevad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omane sümbolitest arusaamine ning fantaasia ja kujutlusvõime. (Tallinna Ülikool, 2015)

Vasakukäelisuse põhjus ning tüübid
On palju oletusi vasakukäelisuse suhtes, kuid täpse vastuseni pole siiani jõutud. Üks oletus on see, et vasakukäelisi on kahte tüüpi: a) pealesunnitud vasakukäelisus – tähendab, et tegelikult pidi lapsest saama paremakäeline, kuid mingi kahjustuse tõttu vasakus ajupoolkeras toimus vahetus teise poolkera vastu. Paljudel juhtudel on sellistel inimestel ka muid probleeme, nende hulgas arengupeetus; b) loomulik vasakukäelisus – tekkimispõhjused ei ole kindlad. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015)
Mõningate teooriate järgi on käelisus päritav ning kandub vanematelt lastele sugupõlvede kaupa ehk käelisust kujundab eraldi geen. (Einla, 2011)
Kui mõlemad vanemad on vasakukäelised on suur tõenäosus, et laps tuleb vasakukäeline ehk ligi 46 protsendil juhtudest. Kui mõlemad vanemad on paremakäelised, on keskmiselt 9% lastest vasakukäelised ning kui üks vanematest on vasaku- ja teine paremakäeline, esineb vasakukäelisust ligikaudu 19%. (Tammemägi, 2008)
Ligi 10% inimestest on vasakukäelised, 30% aga mõlemakäelised (Bogens, 2015). Maailmas pole leitud populatsiooni, kus vasakukäelisi elaks rohkem kui 30% ( Tarkade Klubi, 2009).

Lapse käelisuse tuvastamine
Käelisuse kujunemisel on kõige olulisem roll vanematel ja lasteaednikel. Sageli antakse lapsele pliiats ja öeldakse, et võta õigesse kätte, laskmata lapsel otsustada. Lapse arengut soodustab sünnipärase käelisuse säilitamine. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Lapse käelisust saab tuvastada erinevate vaatluste, mängude ja testide abil.

Vaba vaatluse meetod

Lihtsaid käelisuse teste võivad läbi viia lasteaiakasvatajad ja hooldajad. Selgitust annavad vaatlused kumba kätte võtab laps pliiatsi , pulga . Tähtis on jälgida, kummas käes hoiab laps nuga ja kahvlit (toidu tükeldamine ja suhu viimine ), kuidas ta nuga ilma kahvlita (võid leivale määrib) ja kahvlit üksinda kasutab. Jälgida, millise käega laps märku annab, kumma käega ta ust või akent avab, tuld lülitab või millise käega ta voolib. Tasub uurida lapse kohta varajase lapsepõlve fotosid ja videoid. Jälgida hammaste pesemist , juuste kammimist, kääridega välja lõikamist ning nõude kuivatamist. Seejärel koostada tabeleid selle kohta kumma käega ta teeb seda või teist rohkem.

Vaatlemine mängimisel

Lapse mängimine annab küllaldaselt võimalust tähele panna, millise käega ta eelistab läbi viia peenmotoorilisi liigutusi (nt. LEGOga mängimisel, klotsidest torni ehitamisel või pliiatsi kasutamisel ). Sealjuures tuleks tähele panna seda, kumba kätt laps kasutab, kui ta lööb oma mängukaaslasi, kumma käega ta ennast kaitseb (kätt näo ees hoides ) või lööki tõrjub (käsivarre ette panemine ). (Meyer, 1998, lk 31)
Eristatakse kolme liiki mänge:

• mängud, mille puhul lapsel on vaja jõudu kasutada (nt. pulkade surumine aukudega täistorgitud puuplaadi sisse; palli viskamine ; pildi koostamine mosaiigi tükikestest, mida tuleb kõvasti sisse vajutada).
  
• mängud, mis nõuavad osavust ( noolte viskamine).
  
• mängud, mis eeldavad kiiret reageerimist (jalgpall).
  

Käelisuse kontrollimine

• Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps ta üles võtab.
  
• Lapsel palutakse tuua läheduses olevat rasket raamatut.
  
• Tuleb sorteerida segamini aetud tähti. Kumb käsi on osavam?
  
• Võrdlemisi kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta.
  
• Tuleb ust või akent avada ja sulgeda.
  
• Lastakse tahvlit pühkida või paberilt kriipse kustutada .
  
• Lastakse välja lõigata mööda kontuure ringe ja ruute.
  
• Laps teritab pliiatseid.
  
• Laps toob kannuga vett ja kastab lilli.
  
• Värvilisi helmeid pistetakse nööri otsa.
  

Liidetakse kokku tulemus kummagi käe eelistamise kohta, nende kahe arvu vahest tuleneb käelisus. Tuleks aga arvesse võtta seda, et ümberõpetatud vasakukäeline näeb sageli suurt vaeva, et paremakäeliselt hästi ja osavalt reageerida. Sellepärast on soovitatud rakendada mitut erinevat testiülesannet. (Meyer, 1998, lk 32-33)

Levinud uskumused ja hoiakud vasakukäeliste suhtes
Erinevad uskumused hea ja halva ning õige ja vale kohta on tugevasti mõjutanud ka suhtumist parema- ja vasakukäelisusesse. Paremat on peetud õigeks, pühaks ja tugevaks käeks, vasakut seevastu valeks, nõrgaks ja kobaks. Seda tõestab teadmine, et vanasti oli keelatud vasakukäelistel kohtus tunnistuste andmine. Ajalooline, kultuuriline ja religioosne suhtumine vasakusse ja paremasse mõjutab ka suhtumist käelisusesse. Seetõttu on paljud vasakukäelised pidanud ümber kohanduma, et saaksid eluga paremini toime tulla. Kusjuures inglise keelne sõna left tuleneb vanast inglisekeelest sõnast lyft, mis tähendab nõrka või kasutut. (Einla, 2011) Samuti võis Jaapanis mees naisest lahutada, kui oli teada saanud, et ta on vasakukäeline. (Tammemägi, 2008)
Pole kuulda olnud juhtumitest, kus paremakäelisi lapsi sunnitakse ümber õppima vasakukäeliseks. Küll aga sunnitakse veel tänapäevalgi mõnel pool vasakukäelisi lapsi kirjutama parema käega. (Jõgisaar, Bioneer , 2015) Nõukogude perioodil kasutati koolides sulepäid - vasakukäelise kirjutaja käsi kippus kirjutades liikuma üle kuivamata tindi ning seetõttu määris vihiku ja käed. Veneaegsetes koolides oli selline kord, et kui hoidsid kirjutusvahendit vales käes, pidid selle kohe paremasse kätte võtma. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Mitte kuidagi ei ole enam õigustatud ka vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine. (Jõgisaar, Bioneer, 2015)
Varasematest aegadest on teada, et vasakukäelistel lastel seoti vasak käsi selja taha, rakendati peksukaristusi ja sunniti tekste mõttetult ümber kirjutama. See ei mõjunud laste arengule soodustavalt. (Jõgisaar, Bioneer, 2012)
Vasakukäeliste ahistamine pärineb ajalooliselt religioonist. Paremat kätt loeti nn "jumala käeks", kuna sellega õnnistati ja löödi risti ette. Vasakut kätt ja kehapoolt seostati kuradiga ning usuti , et kurat ise on vasakukäeline. Vasakukäelisi peeti nõidadeks ja deemoniteks.
Paremat kätt on piiblis mainitud 100 korda, vasakut kätt aga 25 korda, ning paremakäelisust näidatakse alati positiivses valguses, kuid vasakukäelisus on piiblis mainitud kui ebanormaalsus ning pahe . (Jõgisaar, Bioneer, 2015)
Praeguseni elavad keeles edasi väljendid "kurakäsi", " keera kurakätt", lusikas soovitatakse võtta ikka "õigesse" kätte. Arvamus mingite töövahendite hoidmiseks sobivast käest on visa kaduma. (Jõgisaar, Bioneer, 2015)
Vasakukäelisus kui pahe elab edasi aga tänapäeva moslemi uskumustes. Moslemid võtavad toitu ainult parema käega ja seda loetakse solvanguks, kui kedagi lüüakse vasaku käega. (Jõgisaar, Bioneer, 2015)
Vasakukäelisust taunib ka sõjavägi au andmise ja rivis marssimise korral, kuigi käsitsi võitluses on vastasele antav vasakult lähtuv rünnak eeliseks. Ka snaiprite tarbeks on olemas vasaku käe jaoks seadistatud relvad. Muude vahendite kasutamise peab vasakukäeline aga selgeks õppima paremakäelistega võrdselt. (Jõgisaar, Bioneer, 2012)

Miks vasakukäelisus kuhugi ei kao?
Ajaloolased nõustuvad, et vasakukäelisus on sama vana kui inimkond . Vanimad tõendid vasakukäelisuse kohta on leitud Keeniast, kus poole miljoni aasta vanusest peidikust avastatud 54 kivist tööriistast kuus olid tahutud vasaku käega. Samamoodi jätsid liha kiviriistadega töödelnud neandertallased enam kui 150 000 aastat tagasi hammastele jälgi vasakule või paremale kaldu nurga all, mis näitas vastaskäelisust peaaegu täpselt suhtes 1:9, mis kehtib tänapäevalgi.
Prantsusmaalt ja Hispaaniast leitud kaljujoonised annavad samuti alust arvata, et vasakukäelisi leidus meie seas juba vähemalt 30 000 aasta eest. Koopaseintelt leitud nn käejoonistuste negatiive uurinud teadlased leidsid , et vasemat kätt joonistati paremast märksa sagedamini.
Mitmed ürikud kinnitavad paljude kuulsate ajalooliste isikute tõenäolist vasakukäelisust. Sellesse seltskonda kuulusid nii Makedoonia Aleksander kui Rooma riigi keiser Karl Suur.
Ehkki valimite suurus minevikust on väike ning ei paku vasakukäeliste täpse suhtarvu väljaselgitamiseks just piisavalt andmeid, on selge, et vasakukäelisust esines juba sadu tuhandeid aastaid tagasi. ( Forte , 2009)

VASAKUKÄELISED KOOLIS JA IGAPÄEVA ELUS
Vasakukäeliste laste jaoks on vajalik õpikeskkond ette valmistada (Tallinna Ülikool, 2015).
Vasakukäelisus ei ole takistuseks edukaks toimetulekuks koolis, kui lapse tugevaid ja nõrku külgi on märgatud ja nende arendamist teadlikult suunatud. Vasakukäelisele lapsele tuleb anda rohkem aega kirjutamisoskuse ja –vilumuse, kääridega lõikamise, heegeldamise omandamiseks algklassides. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015)
Vasakukäelised inimesed tulevad paremakäelistest paremini toime ülesannetega, mis nõuavad kiirust ning reageerimist paljudele samaaegsetele signaalidele, kuid näiteks on vasakukäelistel suuremaid raskusi kella tundmaõppimisega. (Tammemägi, 2008)
Eripedagoog Ruth Lobjakase intervjueerimisel küsiti ka tema arvamust väite kohta, et vasakukäelistel on suuremaid raskusi kella tundmaõppimisel.
„See võib tõesti nii olla. Kui kuskil teoorias on nii mainitud, siis järelikult on sellel mingi iva, kuskil on seda märgatud. Ma arvan küll, et see on tõsi, vasakukäelisena justkui hakkad kella võibolla teistpidi vaatama.“
Sundida last oma eelsoodumuste vastaselt paremakäelisele tegutsemisele, tähendab tugevat ohustamist. Vasaku käega kirjutavat ja töötavat last tuleb julgustada selles, et tal on õigus kasutada oma osavamat kätt. Õpetajad ja kaasõpilased ning teised kaasinimesed peaksid kaasa aitama , et vasakukäelisel oleksid eeltingimused vabaks arenguks. Asjatundlikul juhendamisel ja soodsas keskkonnas võib vasakukäeline leida sobiva kirjutamise asendi. See aitab tal vältida kramplikkust ja ebaõnnestumist. (Meyer, 1998, lk 40)
Iga algkooli ja keskkooli õpetaja peaks endale selgeks tegema paremakäelisusele ümberõpetamisega kaasnevaid tagajärgi ja vasaku käega kirjutamisega seotud metoodikat. (Meyer, 1998, lk lk 47)

Tegevused, mis nõuavad vasakukäelistelt rohkem aega
Üldiselt vasakukäeliste puhul valmistab kõige enam raskusi algklassides kirjutama õppimine ning erinevad käsitööga seotud ülesanded. Kirjutamisraskused tulenevad vasakukäeliste laste füsioloogilisest eripärast, sest traditsiooniline kirjutamine ei arvesta vasakukäeliste laste liigutuste sooritamise loomupärasust ja kirjutamise suunda. Vasakukäelised on motoorselt kohmakad ning käelistes tegevustes vajavad individuaalset juhendamist. (Kula, Õpetajateleht, 2007)
Üks põhjus, miks kirjatehnika valmistab raskusi on just nimelt see, et kirjutama õpetamisel lähtub õpetaja paremakäeliste kirjutama õpetamise metoodikast. Teiseks ei ole lapse käsi veel piisavalt arenenud (randme-, kämbla-ja sõrmeluude luustumine ei ole lõppenud), seetõttu puudub liigutuste sooritamisel kindlus, täpsus ning stabiilsus, mis muudab kirjutamise aeganõudvaks.
Kui vasakukäeline laps alles õpib kirjutama, on see suhteliselt tavaline, et ta hakkab kirjutama tagurpidi . Üsna oluline on lapsele juba algusest peale õpetada, millisest paberiservast kirjutamist alustada. Vasakukäelistel on kalduvus alustada kirjutamist paremast äärest, liikudes pliiatsi või kriidiga edasi vasakule — neile lihtsalt tundub see variant lihtsam ja loomulikum. (Kula, Õpetajateleht, 2004)
Kirjutamisel on oluline, et laps oleks laua taga vasakul pool, tähele tuleks panna paberi või vihiku asetust ja käe hoiakut. Paremakäelise täiskasvanu jaoks on vasakukäelise lapse õpetamine peegelpildis, vasakukäeline laps teeb kirjutamise liigutusi vastupidises suunas kui paremakäeline, tema tempo võib olla alguses aeglane. Algklassides on oluline, et õpetaja märkaks varakult vasakukäelisel lapsel tekkinud raskusi. Probleemide lahendamine algjärgus aitab ära hoida õpiraskusi ja toetab lapse arengut haridusteel.
Vasakukäelisele lapsele võib osutuda väga kasulikuks, kui kodus on tema kirjutusalusele märgistatud vihiku õige asend, nt. valge markeriga, küünelakiga või kleeplindi abil nii, et talle jääks vihiku õige asend paremale poole alati meelde.
Harjutamise otstarbeks võib lapsele olla kasulik ka see, kui on kinnitatud kirjutusvahendi ülemisele otsale peenike kummipael, mis omakorda on klambriga kinnitatud lapse vasakule õlale riiete külge, nii on lapsele meelde tuletatud kirjutusvahendi õige asend vasaku õla suunas.
Ka kriidiga kirjutamine tahvlile võib algusest peale kaasa aidata õige käehoiaku leidmisele, kuna kriit, just nii nagu hiljem tint , määrib vale hoiaku puhul kirjapilti. (Meyer, 1998, lk 59)

Vasakukäelisuse eelised
Vasakukäelistel on tänapäeva maailmas suurem risk sattuda kõikvõimalikke moodsaid masinaid kasutades õnnetusse, paremakäelised on maailma ju loonud enda käe järgi. Samuti on vasakukäelistel suurem skisofreenia , epilepsia ja autismi risk ning vasakukäelisi leidub rohkem õpiraskustega laste seas. Kuid Prantsusmaa Montpellier' ülikooli evolutsiooniteadlaste väitel on vasakukäelistel siiski elus ka selge eelis, mis on taganud selle, et vasakukäeline vähemus püsib inimpopulatsioonis kindlalt.
Spordis on vasaku käe eelis silmaga näha. Vasakukäelised on aladel, kus võitlus käib mees mehe vastu, eelisseisus. Olgu tegu tennisemängu või tänavakaklusega, 90 protsenti inimesi kasutab paremat kätt. Vasaku käe kasutamine on vastasele üllatus ning annab seega eelise. Vasakukäeline on näiteks üks tipptennisiste Rafael Nadal . Kuivõrd vasakukäelistel on võitlustes strateegiline eelis, siis on nende esinemissagedus loodusliku valiku tagajärjel põlvkonniti suurenenud.
Naised pole ajaloo jooksul enamasti elu ja surma peale võidelnud, seega pole naistel olnud sellest üllatuskäest kasu. Kuid vasakukäelised emad saavad oma eelise anda edasi pojale, sest tavaliselt kandub vasakukäelisus edasi emadelt poegadele.
Lisaks on vasakukäelistel veel muid eeliseid : näiteks on neil suurema tõenäosusega kahe käe liigutused paremini koordinatsioonis. Samuti on andekad lapsed, kelle IQ ületab 131 punkti, suurema tõenäosusega vasakukäelised. Vasakukäeline oli Albert Einstein.
Välja on toodud ka, et vasakukäelised inimesed on head hävituslennukite piloodid.
Pesapallistaaride hulgas on vasakukäelisi üle 50 protsendi, muudel spordialadel jääb see kümne protsendi piiresse. (Forte, 2009)
Muusikainstrumedi mängima õppimisel tuleb arvesse võtta ja sellele tähelepanu pöörata, et vasak käsi õpib kiiremini ja et vasakukäeline peab parema käega rohkem harjutama. On olemas klaveripalasid, milles vasakul käel on keerulisem osa. (Meyer, 1998, lk 55)

Vasakukäelisuse kui eripäraga arvestamine
Erinevates kirjatarvete- ning raamatupoodides on erinevaid vasakukäeliste jaoks mõeldud tooteid. Samuti on mitmeid interneti lehekülgi, kust on võimalik tellida igasuguseid spetsiaalseid tooteid. Ühed levinumad on vasakukäeliste käärid, kus on muudetud käepideme kuju ning kääride haarasid, et lõikamine oleks mugavam. Vasakukäeliste pastakad on varustatud kiirkuivava tindiga, mille tulemusel ei ole võimalik kirjutatud teksti laiali hõõruda.
Levinud pillid on vasakukäelistele mõeldud kitarrid , mis on ümberasetatud keeltega.
Tuntuimad vasakukäelised kitarristid on Paul McCartney, Jimi Hendrix, Curt Cobain ja Tony Iommi. Mitte aga kõik vasakukäelised kitarristid ei mängi vasakukäelistele mõeldud kitarril. Mõned lihtsalt asetavad keeled tavalisel kitarril ümber või keeravad pilli teistpidi. (Käo, 2012) On olemas isegi pahupidi pööratud klaviatuuriga klavereid. Samuti on tehtud vasakukäeliste trompeteid .
13. augustil 1992 käivitati rahvusvaheline vasakukäeliste päev. See on iga aastane üritus, kus vasakukäelised saavad tähistada oma erilisust ning suurendada inimeste teadlikkust vasakukäelisuse eeliste ning puuduste kohta. Vasakukäeliste päeva mõte on tähistada seda päeva lõbusatel ning praktilistel viisidel, muutes paremakäelistele arusaadavaks, kui „osav“ peab olema, et pidevalt kohaneda vasakukäelisena paremakäeliste maailmas. Muutes üheks päevaks paremakäeliste kõik tegevused ümber, on hea viis neid mõistma panna. Need sündmused on aidanud rohkem kui miski muu, et üldine teadlikkus vasakukäeliste igapäevaelu raskustest kasvaks ning on edukalt kaasa aidanud tootearendusele, et vasakukäeliste elu oleks kergem. (Left Handers Day, 2015)
Münchenis asub organisatsioon ONRS (Organisation für neutrale Wissenschaften) aastast 1985, mis on endale eesmärgiks seadnud vasakukäeliste ja ümberõpetatud vasakukäeliste ning nende omaste asjatundliku nõustamise. Sinna ei tule mitte ainult vasakukäeliste laste vanemad, kelle last on õpetatud ühe käe pealt teise käe peale ümber, ja kes peavad nüüd võitlema selle ümberõpetamise tagajärgedega, vaid sinna tulevad ka vasakukäelised, kellel tuleb valida elukutse. Seda organisatsiooni usaldatakse ja sinna pöörduvad julgelt kõik abivajajad. Nimetatud nõuandlas tehakse tavaliste testide kõrval ka spetsiaalseid arvutiuuringuid, mis annavad informatsiooni testitava inimese külgsuse kohta. Testitakse ka kõnetsentrumi peaajupoolset asukohta. Selliste testide puhul torkab silma, kui vähe selle probleemiga kokku puutunud laste vanemad olid pannud enne tähele oma lapse kalduvusi.
Laste vasakukäelisuse pärast võivad tekkida sügavad konfliktid vanemate vahel. (Meyer, 1998, lk 84)
Vasakukäeliste inimeste elu kergendamiseks on avatud erinevates Euroopa riikides (Saksamaa, Austria, Šveits, Taani, Suurbritannia ) ning ka Ameerika Ühendriikides ja Austraalias kauplusi vasakukäelistele. Seal pakutakse peamiselt majapidamises vajaminevaid esemeid ja tarberiistu, aga ka koolis ja tööl kasutatavaid esemeid, mis on konstrueeritud vasaku käega käsitsemiseks. (Meyer, 1998, lk 89)

UURIMISTÖÖ METOODIKA
Uurimistöö esimesed osad on koostatud erinevate allikate alusel. Uurimistöö empiirilises osas kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, kus andmed saadi intervjuude kaudu. Uuringu läbiviimiseks kombineeriti kvantitatiivsest ja kvalitatiivset metoodikat. Kvalitatiivne uurimisviis valiti lisaks, sest sooviti teadmiste kogumise instrumendina küsitleda ka spetsialiste lisaks mõõtmisvahenditega saadavatele tulemustele. Leiti, et oluline on küsitleda just erinevaid inimesi, andes neile võimalus oma seisukohti esitada ja selgitada, tuua välja probleeme ja kitsaskohti.
Töö käigus kasutati uurimismeetoditena teoreetilist sisuanalüüsi, statistilist analüüsi, küsitlust ning intervjuud. Intervjuu meetod valiti, kuna see võimaldab nähtusi põhjalikult uurida ning on paindlik, võimaldades andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjuud viidi läbi struktureeritud, vabade vastustega intervjuu vormis. Intervjueeritavateks olid Viimsi Keskkooli eripedagoog ja algklasside õpetajad.
Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis . Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi.

Valim
Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast. Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes, et oleks esindatud kõik vanusegrupid.

Küsitlus
Küsitluses on valikvastustega küsimused. Küsimustik sisaldab õpilaste sugu, vanust ning koolis toimetulekuga seonduvaid küsimusi. Uuring 12. klassi õpilaste seas viidi läbi 2015. aasta märtsis, algklasside ja põhikooli seas 2015. aasta oktoobris/novembris. Küsitlus oli anonüümne, nooremad lapsed viisid selle läbi vanema juuresolekul. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas vasakukäelisus segab noorte koolis toimetulekut või mitte.

Hüpoteesid

Vasakukäelistel õpilastel esineb raskusi ainetundides tänu käelisusele peamiselt alg- ja põhikoolis.

Vasakukäelisus keskkooli õpilasi enam ei mõjuta.

Vasakukäelised õpilased peavad vasakukäelisust eeliseks ning eripäraks.

ÜLEVAADE KÜSITLUSEST
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada vasakukäeliste õpilaste toimetulek Viimsi Keskkoolis. Küsitlus sisaldas kahtekümmend ühte küsimust. Küsimustik on toodud lisas.
Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes. Vastanuteks oli 52 vasakukäelist õpilast. Uurimuses osalenud õpilased on jaotatud vanuse järgi.
Tabel 1. Küsitluses osalenud õpilased
Kool
Sugu
9-11a
13-15a
17-18a
Viimsi KK
Mees
11
13
7
Naine
6
7
8
Kokku
17
20
15

Uurimistöö tulemuste analüüs
Algne valim hõlmas kolme lendu eri kooliastmetest. Küsitluse läbiviimise käigus selgus aga, et mõnes klassis ei leidugi vasakukäelisi. Seetõttu tuli tulemuste analüüsiks laiendada valimit.

Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas

Küsitluse esimene sisuküsimus oli seotud perega . Uuriti, kas vasakukäelisus võib olla seotud vanemate ning sugulastega , kuna mõningates teooriates arvatakse, et käelisust kujundab siiski teatud geen ning see on päritav.
Joonis 1. Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas
Jooniselt 1 selgub , et 14%-l vastanutest ei esine peres vasakukäelisust. 86%-l vastajatest on aga peres vähemalt üks vasakukäeline inimene peale nende. Seega võib järeldada, et vasakukäelisus võib olla geneetiline.

Ümberõppimine paremale käele

Teiseks küsimuseks oli küsimus, mis oli seotud käelisuse ümberõppimisega. Teooriast tuleb välja, et vasakukäelisuse ümberõpetamine on vale ning võib viia isegi teatud häireteni. Lastel on raskem keskenduda, kui tuleb tegevustes kasutada oma nõrgemat kätt.
Joonis 2. Ümberõppimine paremale käele
Nagu jooniselt 2 selgub, siis 25% vastanutest on pidanud kasutama oma vasaku käe asemel paremat kätt. Seoses ümberõpetamisega küsiti „jah“ vastanutelt, milliseid emotsioone see neis tekitas. Pooled tõid välja, et see tekitas neis viha, ebamugavust ja hirmu. Üks õpilane lisas, et selle tagajärjel tekkis tal kõnedefekt (kokutamine). Mainiti ka, et vasakukäelisusega võiks rohkem arvestada. Kuigi oli ka üks vastanu, kes tõi välja, et talle oli sellest kasu.
Küsiti ka Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakaselt, kas last on õige üritada ümber õpetada paremakäeliseks. Tema arvates, ei tohiks seda teha. „Kui laps on ikkagi hakanud loomu poolest kasutama vasakut kätt, siis järelikult see on tema tugevam käsi. Vasakukäelisus on ju üldsegi juba ajust ja ajutööst tingitud, et seda ümber õpetada poleks õige. Muidugi laps võib õppida ümber, aga see on lisapingutus.“

Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides

Järgmine küsimus oli seotud vasakukäelisusega koolitundides. Sooviti teada, kas on esinenud ja millistes tundides on vasakukäelisuse tõttu tekkinud probleeme. Vastanutest 84%-l esines vasakukäelisuse tõttu probleeme. Seevastu 16% märkis, et neil ei ole esinenud mingeid takistusi. Nende vastajate hulgas oli 2 gümnaasiumi õpilast ning ülejäänud põhikooli õpilased.
Joonis 3. Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides
Nagu jooniselt 3 võib näha, on vasakukäelistel esinenud teatud ebamugavusi või probleeme väga erinevates ainetundides.
Peamiselt toodi välja järgmised õppeained: eesti keel, arvutiõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, matemaatika , muusika , kunst . Lisaks mainiti veel osade vastanute poolt, et probleemiks olid esialgu kõik kirjutamist vajavad tunnid .

Tekkinud probleemide täpsustus

Paluti täpsustada ka, milliseid probleeme täpsemalt esines.
Joonis 4. Tekkinud probleemide täpsustus
Jooniselt 4 on näha, et kõige suuremaks ebamugavuseks/probleemiks on käe asend. Põhjuseks toodi seda, et paljud pastapliiatsid ning harilikud pliiatsid määrivad kätt ja paberit kirjutamise ajal. Kirjutades vasaku käega, jääb eelnevalt kirjutatud tekst varjatuks ning tihtipeale ei märgata oma kirjavigu. Veel toodi välja istumise asend. Selle all peeti silmas pinginaabriga kätte kokku põrkamist ning samuti seda, et teatud asendid võivad varjata valgust, mis langeb paberile. Grammatika ehk õigekirja all peeti silmas kirjutamise selgeks õppimist ning käekirja. Sellega on raskusi just kooli alustades. Kudumine /heegeldamine osutub probleemiks paljudel tüdrukutel põhikoolis, kus on raske jälgida õpetaja juhendamist parema käega. Toodi välja ka arvutihiire kasutamist. See tähendab seda, et arvutihiir on arvutist paremal pool, kuigi vasakukäelised eelistaksid teistpidi.
1.-6. klassi õpetajate sõnul osutub vasakukäelisus esimestes klassides probleemiks peamiselt kirjutamisel. Raske on lastel tahvlile kirjutada, sest oma käega nühitakse eelnev tekst laiali. Ka tintenpennide kasutuselevõtmisel läheb kirjutatu kõik laiali. Samuti tuleb väga tihti ette, et käekiri on vasakukäelistel valepidi kaldus ning seda on üsna keeruline ümber harjutada . Kirjutamisel on üks probleem ka valgus, sest käeasend on tavaliselt selline, mis varjab valguse ära.

Vasakukäelistele mõeldud tooted ning nende kasutamine

Järgmine küsimusega taheti selgitada, kas vasakukäelised kasutavad mõnda vasakukäelistele mõeldud toodet.
Joonis 5. Vasakukäelistele mõeldud tooted ning nende kasutamine
Nagu jooniselt 5 selgub, siis vasakukäelistele mõeldud toodete kasutajaid ja mittekasutajaid oli üsna võrdselt. Kasutajad olid rohkem nooremad õpilased, kes tõid välja kääride, hariliku- ja pastapliiatsi kasutamise. Oli ka kolm põhikooli õpilast, kes kasutavad vasakukäelistele mõeldud kääre ning pastapliiatsit. Gümnaasiumist kasutas kaks inimest vasakukäeliste tooteid ( harilik pliiats ning käärid).
Kooli õpetajaid küsitledes selgus, et kunstitundides kannavad vasakukäelised lapsed oma kääre kaasas. Selgitati, et paremakäeliste kääridega lõigates on käe asend teine ning lõigata mingeid teatud asju õigesti ei saagi. Küsitluses selgus, et on vasakukäelisi, kes ei oska kasutada vasakukäelistele mõeldud kääre, kuid enamuse vasakukäeliste õpilaste elu teevad vastavad tooted mugavamaks.

Probleemide esinemine põhikoolis ning keskkoolis vasakukäelisuse tõttu

Joonis 6 kajastab probleemide esinemist põhikoolis ja gümnaasiumis.
Joonis 6. Probleemide esinemine põhikoolis ning keskkoolis vasakukäelisuse tõttu
Peale algkooli on esinenud veel vasakukäelisuse tõttu probleeme üheksal õpilasel, kellest kaks olid gümnaasiumi lõpetajad. Nad lisasid, et vahel on ikkagi ebamugav kirjutada, kui pinginaabriga käed kokku põrkavad ning teatud pastapliiatsite kasutamisel on käe määrimine samuti häiriv. Ülejäänud „jah“ vastanud olid põhikoolis õppivad tüdrukud, kes tõid välja kodunduse (heegeldamine, kudumine, tikkimine) ning üks poiss, kes mainis samuti käe määrimist.

Õpetajate oskus abistada õpilaste hinnangul

Küsimusega sooviti teada, kas õpetajad oskasid õpilasi aidata, kui tekkis probleeme.
Joonis 7. Õpetajate oskus abistada õpilaste hinnangul
Kokku vastasid täpselt pooled õpilastest „ei“ või „pigem ei“. Vanuselt jaotus negatiivselt vastanuid võrdselt igasse kooliastmesse. Ka positiivselt vastanud õpilased jaotusid vanuselt üsna ühtlaselt kõiki kolme gruppi.

Vasakukäelisus kui eelis

Jooniselt 8 selgub, kas vasakukäelisust peetakse eeliseks.
Joonis 8. Vasakukäelisus kui eelis
Positiivselt vastanuid oli 48%. Nende seast peaaegu kõik õpilased lisasid, et vasakukäelisus on andnud eelise spordis (pallimängud, tennis ) ning kaks vastanut lisas ka käsitöö. Samuti toodi välja, et vasakukäelistena tunnevad nad end heas mõttes erilistena. 23% noortest leidis, et vasakukäelisus pole andnud mingeid eeliseid. Ülejäänud 29% ei osanud öelda, kas see tuleb neile kasuks või mitte.

Õpiraskuste esinemine õpilaste seas

Joonis 9 kajastab õpiraskuste esinemist seoses vasakukäelisusega. Pooled vastanuist märkisid eelnevalt, et õpetajad ei osanud neid probleemide korral aidata. Ometi on esinenud õpiraskusi vähem kui pooltel õpilastest.
Joonis 9. Õpiraskuste esinemine õpilaste seas
Jaatavalt vastas 29% ning eitavalt 71%. „Jah“ vastanud on enamjaolt algkooli kuuluvad õpilased. Ilmselt ka seetõttu, et vanematel õpilastel enam eriti probleeme ei esine ning algkoolis olnud probleemid tunduvad juba tühisemad, kuna neist on välja kasvatud.

Vasakukäelisuse märkamine

Selle küsimuse eesmärk oli välja selgitada, millal noored märkasid, et nemad kirjutavad teise käega võrreldes enamikuga.
Joonis 10. Vasakukäelisuse märkamine
Pooled vastanutest märkisid, et mõistsid seda koolis. Kõigest 13% valis vastuseks kodu ning 37% lasteaed .
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö käigus selgitati välja, kas tänapäeval võib vasakukäelisus koolis probleemiks osutuda.
Viimsi Keskkooli õpilasi kaardistati vanuserühmiti, et uurida ja välja selgitada, milliste vasakukäelisusega seotud probleemidega nad on kokku puutunud.
Töös püstitatud hüpoteesid leidsid suuremas osas kinnitust.
Esimeseks hüpoteesiks oli, et vasakukäelistel õpilastel esineb raskusi ainetundides tänu käelisusele peamiselt alg- ja põhikoolis. Küsitluse analüüsist selguski , et raskused esinevad peamiselt algkoolis õppides. Küsimusele, kas peale algklasse on ka põhikoolis ja gümnaasiumis esinenud probleeme, vastas positiivselt 19% õpilastest. Nendest suurem enamus oli põhikoolis õppivad tüdrukud, kes viitasid käsitöö tunnile.
Teiseks hüpoteesiks oli, et vasakukäelisus keskkooli õpilasi enam ei mõjuta. Vaid üks õpilane 12. klassi vasakukäeliste seast märkis, et vahel võib ette tulla nügimist pinginaabriga.
Kolmas hüpotees oli, et vasakukäelised õpilased peavad vasakukäelisust eeliseks ning eripäraks. Ligi pooled vastanutest tunnistasid, et on eelistatud olukorras erinevatel spordialadel. Samuti toodi välja, et vasakukäelisuse tõttu tuntakse ennast heas mõttes erilisena.
Uurimistöö tulemusena selgus, et vasakukäelisusega seotud positiivsed ja negatiivsed aspektid sarnanevad töö autori enda kogemustega ning ühilduvad küsitluse tulemuste ja uurimise käigus läbi töötatud teooriaga.
Uute oskuste omandamisel vajab vasakukäeline veidi suuremat tähelepanu ning juhendamist. Kogemuste ja harjumuste kujunemisel ei erine vasakukäeliste ning paremakäeliste igapäevane elu.
SUMMARY
The main purpose of this research was to find out if left-handedness is a problem in everyday school life or not. This topic was chosen due to the fact that the author of the work is also left-handed and has experienced some difficulties because of this. Also with this research it is hoped to raise the knowledge about left-handedness. And that this information can be helpful for schools .
The work examines left-handedness in Viimsi Secondary School and identifys the problems and opinions about it. The purpose of questionnaire was to find out if the conditions have changed since the author was in elementary and secondary school, and also what types of problems have other students experienced.
The questionnaire was held among elementary, secondary and also high school. Fifty two left-handed students answered twenty one questions . Answers give a good view about the problems and distractions that left-handedness causes and also the opinion of the students about this topic.
First hypothesis was that left-handed students have difficulties in classes because of left-handedess mainly in elementary and secondary school. Analysis of the questionnaire proved that in elementary school most of the children indeed have experienced some difficulties due to the left-handedness. However in the secondary school and high school there were about 19% of students who mentioned few problems. Vast majority were girls from secondary school who had problems with handicraft.
Second hypothesis was that left- handedness doesn´t affect high school students. From all the twelfth grade respondents only one mentioned that sometimes it is uncomfortable to write because of the stance and space .
Third hypothesis was that left-handed students take left-handedness as an advantage . Nearly half of the respondents admitted that they have felt an advantage over the right-handed students specially in sports . Also it was mentioned that some of them feel special in a good way.
As a result it turned out that the positive and negative aspects of left-handedness are similar to the research author’s personal experiences and are also in line with the result of questionnaire and the theory was justified through the research.
In the learning process of new abilities left-handed student needs a little more attention and instructions. After forming skills and behaviours left-handed and right-handed persons everyday life does not differ .
KASUTATUD MATERJALID

Bogens, M. (29. aprill 2015. a.). Bioneer. Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-19136/Miks-on-vasakuk%C3%A4elisi-vaid-10 -
Einla, A. (2011). Tartu Ülikool. Allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17915/Einla.pdf
Elle. (3. märts 2012. a.). Kirjandiabi. Allikas: https://kirjandiabi.wordpress.com/2012/03/03/emotsionaalne-sonapilt-ehk-metafoori-tahtsusest/
Forte. (30. jaanuar 2009. a.). Forte. Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/milles-peitub-vasakukaeliste-edu-saladus?id=21065426
Jõgisaar, J. (23. veebruar 2012. a.). Bioneer. Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-12889/Vasakuk%C3%A4elised-vasakule-ei-hoia
Jõgisaar, J. (23. veebruar 2012. a.). Bioneer. Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-12889/Vasakuk%C3%A4elised-vasakule-ei-hoia
Jõgisaar, J. (23. august 2015. a.). Bioneer. Allikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-19771/Vasakuk%C3%A4elised-elavad-paremak%C3%A4eliste-maailmas
Kula, P. (6. juuli 2004. a.). haridus õpileht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/062004/lugu14.pdf
Kula, P. (6. juuli 2004. a.). Õpetajateleht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/062004/lugu14.pdf
Kula, P. (11. detsember 2007. a.). haridus õpileht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122007/65-69.pdf
Kula, P. (11. detsember 2007. a.). Õpetajateleht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122007/65-69.pdf
Käo, K. (16. veebruar 2012. a.). Kitarr . Allikas: http://www.kitarr.ee/vasakukaeline-kitarrist/
Left Handers Day. (2015). Left Handers Day. Allikas: http://www.lefthandersday.com/tour/left-handed-history#.VSjZNvmUfhU
Meyer, R. (1998). Vasakukäelisus? Tallinn: Tormikiri.
Peaasi. (2015). Allikas: http://peaasi.ee/aju-struktuur/
Rosin, K. (22. veebruar 2015. a.). Saaremaa Ühisgümnaasium. Allikas: http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/vasakukaelised.html
Rosin, K. (22. Veebruar 2015. a.). Saaremaa Ühisgümnaasiumi koduleht . Allikas: http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/vasakukaelised.html
Rosin, K. (kuupäev puudub). Saaremaa Ühisgümnaasiumi koduleht . Allikas: http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/vasakukaelised.html
Tallinna Ülikool. (22. Veebruar 2015. a.). Tallinna Ülikool. Allikas: http://www.tlu.ee/opmat/tp/eelharjutused/vasakukelisus.html
Tammemägi, M. (9. oktoober 2008. a.). Bioneer. Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1683/Vasak-k%C3%A4si-on-mu-parem-k%C3%A4s i
Tarkade Klubi. (31. märts 2009. a.). Forte. Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/miks-vasakukaelisus-kuhugi-ei-kao?id=22566503
Wikipedia. (2013). Käelisus. Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4elisus
Wikipedia. (22. veebruar 2015. a.). Wikipedia. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4elisus
Wikipedia. (22. veebruar 2015. a.). Wikipedia. Allikas: Mõlemakäelisus: https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5lemak%C3%A4elisus
Ööpik, V. M. (22. Veebruar 2015. a.). Kesknärvisüsteemi osad ja nende peamised funktsioonid. Allikas: Kesknärvisüsteemi osad ja nende peamised funktsioonid
LISA 1. ANKEET
LISA 2. INTERVJUU ERIPEDAGOOGIGA
Kas Teie antud hetkel meie kooli eripedagoogina puutute vasakukäelisusega kui probleemiga kokku?
Ei, hetkel otseselt ei puutu .
Kas te arvate , et vasakukäelisus võib meie koolis olla probleemiks?
Arvan, et esimeses kooliastmes võib see probleemiks olla küll just kirjutama õppimisel. Mina ise tegelen põhiliselt kolmanda kooliastmega ja sealt ei ole praegu välja tulnud, et vasakukäelisus võiks osutuda probleemiks.
Kas kool pöörab piisavalt tähelepanu vasakukäelisusele või peaks rohkem pöörama?
Ma arvan seda, et esimeses kooliastmes ikkagi pööratakse tähelepanu. Meil on esimeses kooliastmes väga tugev eripedagoog, et kui mingisuguseid probleeme sellega seoses peaks tekkima, siis üritatakse see kohe lahendada. Aga ma usun, et rohkem tähelepanu võiks ikkagi pöörata. Kui ma mõtlen seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilaste peale, kellel on tekkinud praeguseks juba õpiraskusi, siis probleemiks võib tõesti osutuda see, et algklassides pole oma käekirja ja kirjatehnikat korda saadud. Sealt hakkavadki need raskused tulema , sest paljud probleemid tulenevad just sellest, et ei loe nende käekirja välja, mida nad kirjutavad. Ma pole küll uurinud siiani paljud neist on vasakukäelised, aga see kaudse probleemina võib seda täiesti puudutada.
Kas usute, et last on õige ümber õpetada paremakäeliseks?
Minu arvates ei tohiks seda teha. Kui laps on ikkagi hakanud loomu poolest kasutama vasakut kätt, siis järelikult see on tema tugevam käsi. Vasakukäelisus on ju üldsegi juba ajust ja ajutööst tingitud, et seda ümber õpetada poleks õige. Muidugi laps võib õppida ümber, aga see on juba nagu üks lisapingutus.
Väidetakse, et vasakukäelistel on sagedamini raskusi kella selgeks õppimisega, mis on Teie arvamus, kas vastab tõele?
See võib tõesti nii olla. Kui kuskil teoorias on nii mainitud, siis järelikult on sellel mingi iva, kuskil on seda märgatud. Ma arvan küll, et see on tõsi, vasakukäelisena justkui hakkad kella võibolla teistpidi vaatama.
Meie maailm on justkui ehitatud paremakäelistele, kas poleks siis lihtsam, kui kõik oleks võrdsed ja ühtemoodi, kasutaksid sama kätt?
Ma olen tähele pannud, et nüüd hakatakse ka nii öelda vasakukäeliste maailma üles ehitama. Väga laialt on hetkel ju levinud see eripedagoogika suund. Kõik selline erisuste ja vähemuste grupid, neile on rohkem tähelepanu hakatud pöörama. Samuti on ju igasugused erinevad tooted nüüd müügil nagu näiteks vasakukäeliste käärid, noad , lõikelauad ja pliiatsid, mis on teistsugused , et oleks parem käes hoida. Tegelikkuses ikkagi mõeldakse koguaeg , et kuidas nende elu lihtsamaks teha või toetada hakkama saamist. Seda hakatakse rohkem ja rohkem teadustama. See on küll erilisus , aga ei tee inimest kellekski teiseks. Vasakukäelised peaksid täpselt samamoodi meie maailmas hakkama saama ja võrdsed olema. Ilmselt seda võrduse probleemi pole, aga jah just need vahendid ja tööriistad, nendega veel arenetakse.
Ehk siis vasakukäelisus on pigem siis probleemiks algklassides, kui areneb käeline tegevus jne?
Jah, mina kaldun nii arvama küll. Lõpuks ju inimene harjub nii ära, või no isegi ei harju, see on justkui tema loomuses juba. Pigem edasi võib osutuda probleemiks mõnel kohal õpetaja, näiteks käsitöös, kui ei osata ette näidata. Võibolla peaks just käsitlema seda metoodikat, et kuidas vasakukäelistele asju õpetada selgeks. See on küll asi, mida võiks arendada.
LISA 3. KLASSIÕPETAJATE ARVAMUS
1.-6. klassi õpetajate sõnul osutub vasakukäelisus esimestes klassides probleemiks just nimelt kirjutamisel. Raske on lastel tahvlile kirjutada, sest oma käega nühitakse eelnev tekst laiali. Ka tintenpennide kasutuselevõtmisel läheb kirjutatu kõik laiali. Samuti tuleb väga tihti ette, et käekiri on vasakukäelistel valepidi kaldus ning seda on üsna keeruline ümber harjutada. Kirjutamisel on üks probleem ka valgus, sest käe asend on tavaliselt selline, mis varjab valguse ära. Õpetajad lisasid, et kunstitundides kannavad vasakukäelised lapsed oma kääre kaasas. Selgituseks mainisid, et paremakäeliste kääridega lõigates on käe asend teine ning teatud asju õigesti lõigata ei saagi.