Jäätmete komposteerimine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusteaduskond
Keskkonnatehnika instituut
Jäätmete komposteerimine
Referaat
Jäätmekäitlus
Juhendaja : Olev Sokk

Sisukord:

Sisukord: 2
Sissejuhatus: 3
Kompostimine: 4
Kompostimise etapid: 10
Komposti kasutamine. 11
Mis sobib ja mis ei sobi? 12
Kodune kompostimine: 13
Kompostihunnik 13
Aiakomposter 14
Majapidamiskomposter 14
Erinevad masinad ja seadmed : 15
Big Hanna 15
HotRot 15
Geotuubid 16
Pinnasesõelad 17
Purustajad 18
Kokkuvõte: 19
Kasutatud kirjandus: 20

Sissejuhatus:

Jäätmed (ainsuses jääde) ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel.
Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed , puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid , klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid ) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse.
Prügimägede kasvu saab pidurdada , kui jäätmeid sorteerida. Kõdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid , akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks . Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse. Sellised punktid on Eesti suuremates linnades väiksemad kogumiskastid (näiteks patareidele) on paigutatud paljudesse kauplustesse. Alles pärast kahjutuks muutmist viiakse need jäätmed prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse.
Alljärgnevas referaadis püüan välja tuua tähtsamad punktid kompostimise kohta.

Kompostimine:

Kompostimine on orgaanilise aine suunatud bioloogiline ja keemiline lagundamine ja selle protsessi lõpptulemuseks on toitaineterikas ja hea struktuuriga huumus.
Kompostimise tulemusena väheneb orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni 80 %. Kompostida võib lihtsalt- kuhjata lagundatav materjal hunnikusse või keeruliselt- kasutada spetsiaalseid mahuteid.
Esimene keerulisem kompostimise skeem töötati välja ca 75 aastat tagasi Indias (Indore protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid ( sõnnik , fekaalid, puulehed , õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades.
Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel.
Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist . Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid , seened ja algloomad . Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine- valgud , suhkrud , tärklis mesofiilse mikroobikoosluse poolt, sellega kaasneb komposti temperatuuri tõus. Järgnevale, termofiilsele etapile, on iseloomulik vähese liikide arvuga mikroobikooslus. Kui temperatuur tõuseb üle 50-60 oC, siis bioloogiliste protsesside aktiivsus väheneb. Hilisemates protsessides osalevad mulla selgrootud , neist olulisem osa on vihmaussidel. Et kompostimine kulgeks kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad mikroobid ei saa metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste ühendite tükikesi. Esmalt tuleb suured biopolümeerid depolümeriseerida rakuväliste ensüümide abil. Lipaaside, proteaaside ja amülaaside aktiivsus on kõrge komposteerimise alg- ja lõppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende ensüümide aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete materjalide ( ligniin , tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so väikesed agregaadid).
Mikroobid, kes viivad läbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lähtematerjaliga, veega, õhu kaudu, kuid võidakse lisada ka spetsiaalseid tööstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) võidakse lisada kas komposteerimise algul või juba lõppfaasis. Inokulumi tootjate väitel parandavad lisatud mikroobid komposti häid omadusi.
Vahel võib kompost üle kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Järele jäävad üksnes bakterite spoorid , mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jälle soodsaks.
Efektiivseks kompostimiseks vajalikud tingimused. Hapniku tase kompostitavas materjalis peaks olema 5 % või rohkem; kui hapnikku on vähem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lõhna probleem. Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine. Niiskus - materjal ei tohi olla kuiv (opt. 50-60%). Materjali struktuur - materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi, sest paraneb aereeritus ja ensüümide ligipääs substraadile. Temperatuur - hästi aereeritud kompost soojeneb temperatuurini 40-70 0C aktiivse lagundamise perioodil.
Üks olulisemaid tegureid kompostimisel on lähtematerjali C:N suhe. C:N suhte vahemik 25-30:1 on optimaalne. Kui lämmastiku kogus materjalis on väga väike, siis tekib lämmastiku defitsiit ja lagundamisprotsess aeglustub. Kui lämmastikku on rohkem, siis osa sellest lendub lagundamisprotsessi käigus ammoniaagina. Erinevatel materjalidel on erinev C:N suhe, seetõttu tuleb kompostimisel materjale segada. Näiteks niidetud muru C:N suhe on 20:1, puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1.
Kompost, kompostimine on rahva, riigi kultuuri arengu üks põhinäitajaid. Kompost, kompostimine on mikrobioloogiline, inimese osalusel ka tehnoloogiline protsess, mille tulemina põllumajanduse, toidutööstuse, olme-, erinevad orgaanilised kõrvalsaadused töödeldakse orgaaniliseks täisväärtuses toodanguks.
Kompostimisel:

• lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toimetoitained, muudetakse omastatavateks;
  
• keskkonda reostada võivad liikuvad ained (N) seotakse bioloogiliselt;
  
• umbrohuseemnete ja võimalike parasiitide , haigusi tekitajate eluvõimet kahjustatakse;
  
• taimedele, mullale kahjulikud ained, ka haisuained, lagundatakse;
  
• toodetakse taimede arenguks ja kasvuks tarvilikke ensüüme, fermente.
  

Kompostimise ajalugu on sama vana, kui põllumajandus. Kompost on produkt , toodang – mitte jääkaine.

• kompost on põllu, talu ainete-energiaringe osa. Ka näiteks 1000 m² põllumaa kasutamisel . Kuna Eestimaal on loomade arv hektari põllumaa kohta viidud liialt väikeseks on mulla huumusebilansi tasakaalustamisel ja ainete-energiaringe reguleerimisel orgaanilistest väetistest vaja kasutada keskmiselt 1/3 komposti, 1/3 haljastusväetisi ja 1/3 käärinud sõnnikut.
  
• Kultuurriikides on kompostimine inimeste koolitamise lahutamatu osa.
  
• Eeldusi komposti valmistamisel meil veel on. Eestimaal on põllul ja aias elu hävitavaid, moonutavaid mürke kasutatud tegevaines ligi 5 korda vähem (12-14 kg/ha), kui näiteks Hollandis, Saksamaal jm (50-60 kg/ha).
  
• Komposti kasutamise eelduseks on ka mageveevaru piisav olemasolu. Maailmapanga uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks.
  
• Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine.
  

Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks .
Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt.

• Mesofiilselt tº 20...40ºC
  

Termofiilselt tº 50...70ºC

• Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%.
  
• Kompostimise protsess koosneb:
  

• kasutatavate materjalide kihtidena paigutamine , segamine, aeratsioon ehk õhutamine,
  
• käärimisprotsessi käivitamine , temperatuuri tõus, mis algab heades tingimustes vahetult peale materjalide segamist aeratsioonis.
  
• Hügieniseerumisperiood kestab rahuldava intensiivsuse korral 5...10 päeva, kuni temperatuur hakkab langema .
  
• Laagerdamisperioodil toimub komposti valmimine. Valminud kompost on kaubatoodang.
  

Kompostimise protsesside reguleerimine toimub segamiste, õhutamise, vajadusel täiendavate materjalide lisamisega.

• kuivaine reguleerimine: käärimisprotsessis kuivaine sisaldus suureneb, sademete vee lisandumisel aga väheneb (vajadusel tuleb aun katta ),
  
• N/C suhte reguleerimine,
  
• pH reguleerimine.
  

Tehnoloogi valikul tuleks otsustada:

• millist komposti teha,
  

• kus seda kasutada saab,
  
• kas suudetakse toota kaubatoodangut täites siin kõik erinõuded.
  

Analüüsida on tarvis põhjalikult ja alles siis otsustada:

• kas rajada kapitaalne kompostiväljak, tarnida vastavad segamismasinad ning muu tarvilik. Pakutav tehnika on väga erinev.
  
• Teiseks lahenduseks on mitmesuguste kompostide segamise-kääritamise trumlite, konteinerite, reaktorite jne kasutamise.
  

Allapanuta seasõnniku komplekse kasutamise juurutamiseks töötasime 70-ndatel aastatel välja biotehnoloogilise protsessi, mille tulemusena saime produktid:

• - bioorgaaniline väetis,
  
• - bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%),
  
• -rohevetikate biomass ,
  
• tehnoloogiline vesi BHT

Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%.
Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta.
Puu- ja marjaaias kasvav rohi , ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina).
Aiast , põllult, köögist tulevad orgaanilised kõrvalproduktid on võimalik kompostida.
Komposti tegemise mahuteid koduaias suurusega 2x1 m on optimaalselt kolm (3) ja tehtud laudadest:
1)ühte täidetakse,
2)teises toimub komposti valmimine,
3)kolmandas on kasutatav kompost.
Hilissügisel kattta segatav ja valmiv komposti puulehtedega jm.
Tulemusi.

• Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid või esineb neid mineraalselt. Puudulikult segatud ja käärinud toorkompostis aga massiliselt.
  
• Inimtööaja kulu segamisel aeraatoriga reaktoris 3,3min/t, statsionaarselt töötava sõnnikulaotiga 5,1min/t ehk viis korda käsitsitööst tootlikum.
  
• Kompostide valmistamise, põllule veo ja laotamise inim-masina tööajakulu ning vedelküttekulu on võrreldavate tingimustes 1,5 – 2,0 korda suurem kui taheda sõnniku korral.
  
• Hästi valmisatud kompost on sisuliselt bioväetis: arvestades mikro - ja makroorganismide arvukuse, ensüümide sisaldust ning mõju mulla bioloogilistele omadustele.
  

Hea kompost on ka haige mulla tervendaja, näitasid katsed (Viiratsis jm).

• katsetes on kvaliteetse komposti kasutamine suurendanud kartulisaaki erinevatel variantidel kuni 34% võrreldes väetamata variandiga . Enamsaak oli siin võrdne loomade all käärinud sõnnikuga (sügavallapanuga lautades). Katsetulemid olid 17% paremad, kui kompleksmineraalväetise „Stimul” kasutamisel,
  
• hea komposti kasutamine suurendas mullas vihmausside arvukust 2,5 - 3,5 korda,
  
• olmekomposti kvaliteet ja kasutamise tulem oli eriti hea, kui kompostimisel lisati juuretisena fermenteeritud komposti,
  
• head komposti, hästi käärinud sõnnikut kasutasime 10 – 15 t/ha soovitavalt paikselt ning saime paremaid tulemusi, kui tavalise 40 – 50 t/ha rahuldava kvaliteediga komposti, sõnnikuga,
  
• seega, head komposti on 2,5...4 korda tulusam toota-kasutada, kui pooltoodet.
  

Tarbimisühiskonna areng, arendamine toimub kiirenevalt ja kallinevalt ringkäiguna kaubamaja-tarbija- prügimäe vahel. Areng-arendamine on toimunud loodusressursside, sealhulgas ka inimese arvelt ÜRO, FAO materjalide andmeil. Kuna prügimajanduse arendamine, ka jäätmekäitlus kallineb pidevalt, selle ettevõtmise omanikud -monopolid tahavad üha enam kasumit, on küsimuseks:
Kas siin on enam kohta loodussõbralikeil lahenditel,kompostide tegemisel, kasutamisel. Majanduslikud võimalused loodussõbralikeks lahenditeks on olemas, eelarve laekumine on hea.
Kuid korruptiivsel ettevõtlusel, odaval ja harimatul tööjõul, klubi seisu viidud teadusega majandusel ei ole tulevikku, sest ei soovita leida võimalusi loodus- ja inimsõbralikele lahenditele. Looduskaitse probleemide lahendamisel tuleb muuta kardinaalselt suhtumist inimesesse, rahasse. Raha on tähtis, Eesti inimene on aga rahast palju tähtsam, olulisem.

Kompostimise etapid:

• Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb komposteeritava materjaliga
• Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1).
• Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite ( Bacillus ), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium , Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente ( Aspergillus , Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus.
• Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv.
• Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele , suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid , lestad - arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine kogus.
Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus.

Komposti kasutamine.

Komposteerimisprotsessi tulemus on kõrge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on väga mitmekesine . Tavaliselt hinnatakse kompostist üldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomütseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi sisaldada lagundamata orgaanilist ainet, eriti orgaanilisi, mis võivad mõjuda halvasti taimedele, happeid . Mittevalmis komposti kasutamine kahjustab taimede kasvu. Komposti kasutamisel see kas segatakse mullaga või mulla pind kaetakse 1-2 cm paksuse komposti kihiga .
Komposti uuemad kasutusvaldkonnad on biofiltrid lenduvate orgaaniliste ühendite lagundamiseks ja sadevete puhastamine.
Kompostimise meetodid: staatiline ( kuhjad , aunad) ja pidev (reaktorid). Staatilise meetodi puhul tuleb kuhjasid perioodiliselt segada, et tagada piisav aereeritus.
Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt , et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud .

Mis sobib ja mis ei sobi?

• Komposti sobib: niidetud muru, umbrohi, köögiviljajäätmed, puude ja põõsaste lehed, närtsinud lilled koos lilleveega, laineline papp ja rebitud ajalehepaber, tee- ja kohvipaks koos filtriga , peenestatud munakoored, piimajäätmed, väikeloomade allapanu, juuksed, suled, puutuhk.
  
• Komposti ei sobi: rasv ja õli, sool, tahm , süsi, brikett , kemikaalid ja arstimid, mähkmed, plasti sisaldavad pakendid , keedetud köögiviljad (näriliste oht!), saepuru , haiged taimed, seemnete ja juurtega umbrohi, sibulad ja pähklid.
  

Kodune kompostimine:

Kompostihunnik

Soovitav on teha kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, ent mitte pime nurgatagune. Kompostihunnikut ei tohiks teha lohku, kuhu võib koguneda vett. Võimaluse korral tuleks hunnik teha igal aastal ühte ja samasse kohta, siis on vihmaussid ja teised komposti kõdundavad väikeorganismid pinnases alati tegutsemisvalmis. Kompostihunniku aluseks on soovitav panna näiteks puiduhaket, pilliroogu või peenemaid oksi, siis saab kompost piisavalt hapnikku. Peab siiski meeles pidama , et õhulisest aluskihist ei ole kasu, kui kompostihunnik ise liiga tihkeks vajub. Komposti tuleb kuhjata õhukeste, umbes 5-sentimeetriste kihtidena, järgides seejuures kolme põhireeglit: kohevus, niiskus ja toitained . Vaheldumisi niiskeid, lämmastikurikkaid ja jämedakoelisi, süsinikku sisaldavaid jäätmeid. Kihtide vahele tuleb raputada paar labidatäit mulda või vana komposti. Need aitavad kompostil niiskust siduda ja toovad kompostihunnikusse hädavajalikke mikroorganisme . Lisa aiakompostile lämmastikku kas kompostiäratajaga või kanasõnnikuga. Kui jäätmed on kuivad, siis tuleb neid niisuta juba hunnikusse kuhjates. Valmis komposti on raske ühtlaselt niisutada. Kompostihunnik tuleb teha piisavalt suur, et see jaksaks kõdunemisprotsessi käimas hoida. Sobiv laius kompostihunnikule on 1,5–2 meetrit ja kõrgus 1–1,5 meetrit, pikkuse võib teha vastavalt vajadusele. Kui kompostihunnik on saavutanud sobiva suuruse, võiks selle katta umbes 10 cm paksuse mulla- või turbakihiga. Turbakiht vähendab niiskuse ja toitainete eraldumist hunnikust. Viimase lihvina võib hunniku katta umbes 10 cm paksuse heina- või õlekihiga, mis hoiab komposti kauem soojana. Kompostihunnikusse umbrohtu visates tuleb meeles pidada, et umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast tuleb mata umbrohi alati hunniku keskele , kõige kuumemasse kohta. Kompostihunniku hooldamine tähendab eelkõige niiskustaseme jälgimist. Suvise põuaga võib kompostihunnik vajada lausa iganädalast kastmist. Kompostihunniku valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kõige lihtsam on kuhjata uus hunnik vana kõrvale. Ühtlase kõdunemise tagamiseks tuleb paigutada kõdunemata servad hunniku keskele. Kui kompost tundub liiga kuiv, tuleb seda kasta. Hunnikus valmib kompost 1-3 aastaga.

Aiakomposter

Aiakomposter tuleb paigutada varjulisse kohta, kuhu ei koguneks vett. Seda hooldatakse nagu kompostihunnikutki. Kompostri täitmist alustatakse õhulise aluskihiga ning selle täitmisel tuleks jällegi meeles pidada kolme reeglit – kohevus, niiskus ja toitained. Hoolitseda tuleb eelkõige komposti niiskuse eest. Just komposti servaosad kipuvad kergesti kuivama. Kompostri sisu oleks hea aastas kord või paar ümber pöörata, et lagunemata servaosad satuksid kompostri keskele kõige kuumemasse kohta. Talvel aiakompostri sisu tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti, lagunemine algab kevadel pärast komposti sulamist uuesti. Talveks tasub aiakompostri ümber soojustuseks lund kuhjata. Kevadel, kui päike juba soojendab, tuleks äratada kompost paari ämbritäie kuuma veega üles ja sega seda. Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1–2 aastaga.

Majapidamiskomposter

Kui inimestel on soov kompostida majapidamisjäätmeid, tuleks neil hankida korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Majapidamiskompostrit valides tuleks pöörata tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt viie sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu. Peale soojustuse tuleks pöörata tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult majapidamisjäätmete kompostimiseks piisab neljaliikmelisele perele umbes 200-liitrisest kompostrist. Kui kompostris on palju soojust, vajub jäätmemass kiiresti kokku. Kui jäätmeid koguneb vähe, siis talvel temperatuur majapidamiskompostris langeb. See ei kahjusta komposti. Komposti saab talvel elustada, kui lisada pealmisele jäätmekihile natuke kuuma veega segatud kompostiäratajat. Heas majapidamiskompostris kõdunevad jäätmed väga kiiresti. Mõnest kiirkompostrist võib komposti välja võtta juba 6–7 nädala möödudes .

Erinevad masinad ja seadmed:

Big Hanna

Big Hanna on Rootsis kavandatud ja toodetud komposter ( trummelkomposter ) toidujäätmete kompostimiseks. Looduse ja tehnoloogia koostöös vähendab Big Hanna jäätmete mahtu kuni 90% ja muudab need rikkalikuks orgaaniliseks kompostiks. Sobib paigaldamiseks korterelamute juurde, restoranidele, hotellidele, haiglatele – tegelikult igaühele, kes tekitab toidujäätmeid. 5 erineva mahuga mudelit võimaldavad töödelda 75 – 1200 kg jäätmeid nädalas. 8 – 10 nädala pärast on lõhna- ja pisikutevaba kompost valmis kasutamiseks.
Big Hanna unikaalne „flow-through” süsteem töötleb hügieeniliselt kõiki toidujäätmeid, kaasa arvatud kala ja liha. Jäätmed sisestatakse masina esiosas asuva ava kaudu ning kompost väljub automaatselt masina tagaosast.
Protsess vajab absorbeerivat lisamaterjali , milleks kasutatakse tavaliselt puidugraanuleid. Protsessi käigus on tagatud lõhnade neutraliseerimine.
Kompostimine Big Hannaga on lihtne, ökonoomne ning vajab minimaalset hooldust ja järelvalvet.

HotRot

HotRot In- vessel süsteemi kompostimisüksused on erineva võimsusega, töötlemismahuga 0,5 kuni 12 tonni jäätmeid päevas. Kompostimisprotsess ja valmis kompost ei eralda märkimisväärset lõhna. Lõhna vältimiseks kasutatakse biofiltrit.
HotRot süsteemiga saab käidelda praktiliselt kõiki orgaanilisi jäätmeid: toidujäätmeid, biomuda (kaasaarvatud heitveepuhastusjaamades tekkiv muda ) ja MBT jäätmeid. Peamiseks reguleerivaks parameetriks on niiskussisaldus , selle optimaalne hulk on 50 – 60%. Ka materjali osade suurus, toitainete osakaal ja materjali pH mõjutavad komposti kvaliteeti. HotRot tuleb kergesti toime ka selliste reostusainetega nagu plastikkotid, konservikarbid ja isegi klaas; paljud neist materjalidest eemaldatakse kompostist sõelumise teel.
Kompostimisprotsess kestab tavaliselt 16 – 20 päeva, olenevalt sellest, millise kvaliteediga komposti soovitakse saada. Süsteem on suletud ja täiesti ilmastikukindel. Iga HotRoti üksus on varustatud monitooringuseadmetega ja gsm - mooduliga, mida on võimalik programmeerida erinevate andmete ja häirete edastamiseks.

Geotuubid

Geotekstiilist torud ja settekotid. Setete tahendamine ja rannajoone kaitsmine. Laos olemas erinevad suurused. Lihtne paigaldada ja vastupidav. Filtreerib puhastusjäätmeid, süvendusmaterjali, mudast vett jne. Vastab puhta vee nõuetele.Kuluefektiivne alternatiiv settetiikidele ja settebasseinidele. Standardne geotekstiil 4x6 kootud monokiust Lainemurdjad, kaevandamine, põllumajanduslik komposteerimine, reoveepuhastusjaamad, süvendusjäägid. Flokulant kõrgema suutlikkuse saavutamiseks. Saadaval tellimusejärgne kavand ja suurused.
Geotekstiilist muda- ja settekuivendustorud on ökonoomne ja efektiivne moodus vastamaks
NPDES (Riiklik Saasteainete Keskkonda Heitmise Ennetussüsteem) II faasile ja puhta vee
seadusele ning EL normidele ja vältimaks tööde peatamist ja/või trahve suurte alade
kuivendamisel. Torusid saab edukalt kasutada mullast tammide või lainemurdjate ehitamiseks
laevanduse arendamisel ja samuti pakuvad need rannikul kaitset tormide eest.
Teiste kasutusaladena võib nimetada põllumajanduslikke tegevusi nagu nt jäätmete
komposteerimine sea- või kanafarmides, muda kogumiseks reoveepuhastusjaamades,
pinnasematerjali kaitsetõkkena ja isegi suurte veekoguste hoidmiseks ja üleujutuste
vältimiseks.
Muda- ja settetahendustorusid on võimalik toota erinevate konfiguratsioonidena,
sõltuvalt vabast pindalast. Mõned tegurid, mis mõjutavad üldist efektiivsust , on näiteks
vee sisaldus (%) aines, osakeste suurus, kokkutõmbumine kuivas olekus ja pinnase koostis.
Soovitame koos meie torudega kasutada meie standardset 4x6 geotekstiilist kangast,
mis sobib suurepäraselt suuremate projektide puhul, kus on vaja 30’, 45’ või 60’ ümbermõõtu.
Sellel on suurepärased UV-kiirguse kindlad omadused ja filtreerimisomadused ning see
töötab väga hästi kuumas ja külmas kliimas. Oleme avastanud, et flokulantide (polümeeride)
kasutamine koos kuivendustorudega tõstab tulemuslikkust (tahkestamise, filtreerimise ja
väljalaske kiirust).

Pinnasesõelad

Purustajad

Kokkuvõte:

Inimkonna elu säilimise aluseks on mullaviljakus . Kui hävib muld, siis ei ole enam toitu loomadele ega inimestele. Euroopa keskkonnakaitse on seadnud oma tähtsaimaks eesmärgiks mullaviljakuse säilitamise ja taastamise . Parim moodus mullastiku kehva seisundi parandamiseks on komposti valmistamine ja kasutamine. Komposteerimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid ja mikroorganismid erineva päritoluga orgaanilist materjali ja lagundavad selle oma elutegevuse käigus lihtsateks orgaanilisteks ühenditeks . Kompost parandab mulla koostist ning õhu ja vee imendumist mulda, vähendab erosiooni ning vajadust kunstlike väetiste järele. Samas on see ka taimekaitsevahend . Kompostimine on tõhus panus keskkonnakaitsesse: orgaanilisi jäätmeid kompostides tagatakse ainete looduslik ringkäik ja seega võib kompostimist vaadelda kui jäätmete taaskasutamist.
Lühidalt võib öelda, kompost on orgaaniline väetis või kasvumuld, mis on saadud taimset või loomset päritolu jäätmeid aeroobses keskkonnas biotermiliselt lagundades. Komposti valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaa­lid), linnusõnnik, põhk , puulehed, okkad, lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäät­med, reoveesetted, olmejäätmed, õliseemnete kes­tad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid, õlleraba ja muud orgaanilised heit­med või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele , vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasa­kaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastiku­ühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas­tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloo­giast.

Kasutatud kirjandus:

1. Hortese koduleht :

• http://www.hortes.ee/?op=body&id=75&art=209
  

2. Keskkonnaministeeriumi koduleht:

• http://www.envir.ee/1124214
  
• http://www.envir.ee/997
  

3. Prügihundi kampaania

• http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Aia_ja_haljastujaatmed
  

4. Eesti kompost koduleht:

• http://www.eestikompost.ee/index.php?lang=est
  

5. Eesti jäätmekäitlejate liit:

• http://www.ejkl.ee/et/?170
  

6. Laidest OÜ

• http://www.profile.ee/
  

7. Maia Raudseping, „Kompost ja kompostimine“ ilmumisaasta 2010