Tegevusplaan komposti tootmiseks (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Kompostide tootmine ja kasutamine
Tegevusplaan komposti tootmiseks
Iseseisev töö
Tartu 2013

Sisukord

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö 1
Sissejuhatus 3
Kompostimise lähtematerjalide kogumine 5
Jäätmete kasutamine 5
Lähtematerjali valik 5
Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika 6
Kogumispiirkond ja kogumisviis 6
Jäätmete vastuvõtmise ja esmase ladustamise kord 8
Vastuvõtu hinna või toorme eest tasustamine 9
Kompostiplatsi planeerimine 10
Käitlusala 10
Kompostimisala 11
Valmistoodangu ladustamine 13
Labor 13
Jäätmeala 13
Kompostimise korraldamine 14
Kompostipartii kvaliteet ja nõuded selle tagamiseks 14
Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad , jälgimine ja dokumenteerimine . 18
Valmiskomposti ohutuse ning kvaliteedi seiramine 20
Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil 20
Tööjõu vajadus 20
Komposti turustamine 22
Komposti kvaliteet 22
Pakend ja müük 23
Kasutusotstarve 23
Tarbijad 23
Promotsioon 24
Kokkuvõte 25

Sissejuhatus

Enne asulate teket kasutati iga kui viimne jäätmeosa ära, sest ega jäätmeid kui selliseid ei tekkinudki. Võib julgelt öelda, et siis ei osatud aimata midagi jäätmetest ja nende käitlemisest. Läbi sajandite on kulgenud igasuguste jäätmete koguste suurenemine, aga pole ka imestada, mida aeg edasi, seda rohkem on maakeral inimesi. Mida rohkem aga inimesi, seda rohkem ka tekib erinevaid jäätmeid.
Sajandeid tagasi mõisteti,et pürgi viskamine vette, vabasse loodusesse ei ole hügieeni ja keskkonna seisukohalt targim variant jäätmetest lahti saamiseks. On tekkinud prügimäed, mis sisaldavad loendamatul arvul erinevaid jäätmeid.
Tekib aga taas uus murelaps. Prügilad on massiivsed. Koos on segajäätmed , mille lagunemine võtab sadu aastaid aega, ning kui need isegi on korralikult lagunenud, ei saa neid kuskil kasutada kui ainult ehk prügila enda katmiseks. Kindlasti sisaldavad prügilas olevad jäätmed ohtlikke aineid, võivad reostada põhjavett, seal siginevad erinevad kahjurid , kes levitavad haigusi jne. Prügilates eritub õhku ka prügilagaasi, mis annab oma panuse keskkonna saastamisse.
Kuna maapinda ei ole palju, mida saaks ja võiks kulutada prügilate peale, on leitud uusi väljapääse just taaskasutamise näol. Enda heaks saame kasutada pappi, puitu, aiajäätmeid, haljastusjäätmeid jpm.
Muidugi algab keskkonda säästev eluhoiak meist endist , aga mis saab siis, kui mul ei ole võimalik kuskile oma sorteeritud asju panna või ära saata? See ongi põhjus, kus tulevad mängu ettevõtted, kes võiksid pakkuda enda poolset teenust, et me võiks saada lahti enam mitte vajalikest jäätmeist.
Meie töös on valitud taaskasutusse võetavateks jäätmeteks puu- ja põõsaoksad, rohimis-, niitmis- ja riisumisjäägid, puulehed , lilled jne. Orgaanilise materjali valisime põllumajanduslikel eesmärkidel, saamaks antud komposte seal ära kasutada, kas väetisena, kasvusubstraadi koostisosana või muu sellisena.

Kompostimise lähtematerjalide kogumine

Jäätmete kasutamine

EL direktiividest ja jäätmeseadusest tulenevad on prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine üks põhi eesmärke. Jäätmeseadus on määranud jäätmete taaskasutamistoimingud, millest kõige alternatiivseim ongi taaskasutamine ise. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004 võeti vastu seadus, kus tuli alustada orgaaniliste jäätmete kogumisega. 2008 aastast alates ei lubata otseselt prügilatesse ladestada biojäätmeid. Jäätmeseaduses on öeldud , et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. ja üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. On oluline, et taaskasutus muutuks efektiivsemaks.

Lähtematerjali valik

Prügilad võtavad ladustamisele vaid liigiti sorditud või töödeldud olmejäätmeid. See tähendab, et aia- ning haljastusjäätmed tuleb eraldi koguda ning neid ei tohi panna olmeprügi konteineritesse. Kui aia- ja haljastusjäätmed visatakse olmeprügiga samasse konteinerisse siis ei ole neid hiljem võimalik taaskasutusse suunata.
Meie soovime oma töös määratleda aia- ning haljastusjäätmete kogumise ning kompostimise.
 Viimati nimetatud jäätmed koosnevad:

• Puu- ja põõsaoksad
  
• Rohmis-, niitmis- ja riisumisjäägid
  
•  Puulehed (sügisesed)
  
• Kalmistujäätmed (v.a küünlad, kunstpärjad, -lilled)
  
• Lilled ja nende muld (nii toa- kui õuelilled)
  

Nende hulgas ei tohi olla­ olmeprügi, töödeldud puitu, ohtlikke jäätmeid, tuhka , tolmuimejakotte, köögi- ja sööklajäätmeid, klaas-, plast -, metallpakendeid jm. 
Antud jäätmed valisime seepärast, et sellega saame anda panuse keskkonnasäästlikkusele. Prügilad ei pea pead vaevama antud biojäätmetega, aitame vähendada kulutusi jäätmekäitlusele. Saame suunata jäätmed taas ringlusesse. Antud jääkidest tehtud kompost on hea taimedele ning mulla toitainete sisalduse tõstmiseks. Mulla mikroorganismid liiguvad kompostiga rikastatud mulle struktuuri, parandades seeläbi mikrobioloogilist keskkonda. Samuti parandab kompost taimede kasvukiirust, haiguskindlust ja veesidumisvõimet. Kasutades komposti saame vähendada ka mineraalväetiste kasutamise vajadust.

Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika

Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t.
2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja muud biojäätmed ) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed ) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%.
Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad.
Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t.

Kogumispiirkond ja kogumisviis

Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid.
Kogumine toimub Raadi lennuväljal asuvale betoonpinnasele, kuhu saavad inimesed ise tuua enda transpordiga materjale. Vastuvõtt kompostijaamas toimub samuti alates kevadest kuni sügiseni, nädalas 2 korda. Vastuvõtupäevad on nädalavahetustel (3-5h). Pakume ka võimalust tellida äraveo teenus läbi väikeveoki või konteineri tellimise. Konteinereid saab tellida kahes mõõdus 8 ja 10 m3 suuruseid vastavalt vajadusele. Korraldame ka jäätmeringe kevadel, suvel ja sügisel, andes sellest eelnevalt teada meedias või muul viisil.
Joonis.1 Tartu linna ja linna ümbruses asuvad potentsiaalsed vallad.

Jäätmete vastuvõtmise ja esmase ladustamise kord

Aia- ja haljastusjäätmete koorma saabumisel, suunatakse see kõigepealt kaalule, kus pannakse kirja koormamass ja teostatakse visuaalne kontroll veendumaks, et koorem ei sisaldaks prügi. Järgnevalt vaadatakse üle ja täidetakse kõik vajalikud dokumendid .
Kui koormat vastu ei võeta siis väljastab jäätme vastuvõtja ametliku dokumendi, kus on kirjas järgnevad puntkid:
1) jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kuupäev ja kellaaeg ;
2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
3) jäätmeid üle anda soovinud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
4) veovahendi registreerimisnumber;
5) komposti tootja nimi, aadress, registrikood;
6) dokumendi välja andnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri .
Koorma heakskiidul sõidab masin käitlusalale, kus koorem kallatakse selleks ettenähtult katusealuseta kohta , kus antud biojäätmed sorteeritakse, vajadusel purustatakse. Kaetakse kile või selleks ettenähtud kattematerjalidega, et ei saaks toimuda biloogilist reostumist. Vastavalt vastuvõtule tuleb ka siin väljastada lähtudes seadustiku määrusest § 4.4 alusel ametlik dokument.
Antud dokument peab sisaldama:
1) jäätmete vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg;
2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
3) jäätmete kogus tonnides;
4) jäätmed üleandnud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
5) veovahendi registreerimisnumber;
6) jäätmetekitaja (jäätmed tekitanud ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, kes on ise jäätmed käitluskohta toonud või kelle korraldusel on need toodud, muul juhul omavalitsusüksuse või korraldatud olmejäätmeveo piirkonna nimetus, kust jäätmed on kogutud);
7) komposti tootja nimi, aadress, registrikood;
8) dokumendi välja andnud füüsilise isiku nimi, ametikoht ja allkiri.
Käitluskohas peetakse pidevat arvestust vastu võetud jäätmete ajutise ladustamise ja otse kompostimise suunatud materjali kohta, sealhulgas ajutiselt eraldi ladustatud jäätmekoguste liigilise koostise ja saabumisaja kohta.
Käitluskoht on koht, kus jäätmed ja lisamaterjalid ( turvas , liiv, erinevad lisatavad väetised ning muud valmissegude jaoks tarvilikud lisandid) ajutiselt ladustatakse ning sorteeritakse, vajadusel ka purustatakse. Käitlusala on vettpidava kattega , kus kõik platsi sade- ja muud veed kogutakse kokku.

Vastuvõtu hinna või toorme eest tasustamine

Toorme eest tasumine sõltub jäätmete transportimise viisist. Kui inimesed toovad ise enda jäätmed ladestuskohta vastavatel kogumis päevadel ja aegadel on see tegevus tasuta. Põhjus, miks me ei soovi antud tegevust tasuliseks muuta on see,et inimesed ei ole väga aktiivsed veel biojäätmeid eraldama olmejäätmetest.
Pakume võimalust ka tellida endale konteiner suurustega 8 ja 10 m3. Konteineri tellides peab maksma järgnevate teenuste eest: konteineri paigaldus, konteineri rent kuni 3 päeva ja äravedu, mis on 120,00 eurot 8 m3 ja 150,00 eurot 10 m3 eest. Alates 4ndast päevast lisandub rent 3,00 €/päevas. Väljaspool Tartu linna lisandub kilomeetritasu 1,00 €/ km.

Kompostiplatsi planeerimine

Kompostimisala asub Tartu linnast kirdes, kesklinnast 5-6 km kaugusel, koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Tegemist on endise Raadi sõjaväelennujaama aladega, mille kogusuurus on 698 ha. Lennuväli ei ole hetkel kasutuses ja ala on suures osas kasutamata.
Planeeritud kompostiplats on kogusuurusega 1 ha. Kompostiplatsile asjakohatute inimeste või tahtmatult sinna sattunud mets- ja koduloomade sissetungi vältimiseks piiratakse ala 2 m kõrguse võrkaiaga. Sissepääsuks on mõlemal pool platsi väravad (põhja- ja lõunasuunal), mille laius on 6 m, et tagada sõiduautode ja raskeveokite liikumine. Valgustuseks paigaldatakse alale välisvalgustus prožektormastidega.
Kogu ala on kaetud betoonkattega. Nõrgvee pinnasesse imbumise vältimiseks teostatakse enne tootmise alustamist korralik ülevaatus ja vajadusel võimalike lekkekohtade ( praod , vahed jms.) parandamine ja likvideerimine.
Kompostiväljak jaguneb:

Käitlusala jäätmete vastuvõtuks ja eeltöötlemiseks

Kompostimisala (angaar) aunkompostimiseks

Katusega kerghoone valmistoodangu ladustamiseks ja väärindamiseks

Labor peamisteks esmasteks analüüsideks

Jäätmeala sorteerimisjääkide ajutiseks ladustamiseks

Käitlusala

Käitlusalal toimub kompostitava materjali vastuvõtt, kaalumine ja ajutine ladustamine. Ala plaanitakse koheselt põhjapoolse värava lähedale ning väljasõit kompostiväljakult toimub lõunapoolsest väravast. Transpordi liikumine on võimalikult lihtsustatud ja välditud on seega liigne manööverdamine ja ümberpööramine.
Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall ), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel võimalusel jäätmealale, et vältida taassegunemist ja saastumist.
Kogu materjal purustatakse paremaks kompostimisprotsessi käivitumiseks sõelkopp-purustiga ning transporditakse frontaallaaduriga kompostimisalale.
Käitlusala eraldatakse muust alast kõrgemate äärekividega, et vältida materjali segunemist ja nõrgvee liikumist kompostimisalale.
Kõik platsi sade- ja muud veed juhitakse äravoolurennidesse ja kogutakse ning seejärel saadetakse vajadusel käitlusesse (sõltuvalt veeproovide tulemustest, kas ohtliku või mitteohtliku reoveena).

Kompostimisala

Kompostimisala, milleks on angaar mõõtmetega 36 m x 72 m, maksimummahutavus on 8 auna (ala laius 3 m, pikkus 50 m) ja on varustatud äravoolutorustikuga nõrgvee juhtimiseks ja kogumiseks. Aunad plaanitakse esialgselt laiusega ca 2,5-2,7 m ja pikkusega ca 10-20 m. Angaaris aunade vahel on ka piisav ruum frontaallaaduriga materjali toomiseks ja aunaseguriga liikumiseks.
Angaaril on küll olemas mõlemal pool uksed, kuid paremaks õhu liikumiseks hoitakse neid lahti. Samas on võimalik sõltuvalt ilmastikuoludest angaar ka täielikult sulgeda.
Kompostimisalal toimub järelvalmimine uutes aunades ning järelvalmimise etapi lõpetanud komposti sõelumine . Sõelumisega välistatakse lõplikult võõriste sisaldus ning suuremad ja lõpuni komposteerimata tükid ja kogumid suunatakse tagasi esmasesse aunkompostimisse.
Frontaallaaduriga viiakse valmiskompost ladustamiseks ja edasiseks töötlemiseks ettenähtud katusealuse alla.

Joonis 2. Kompostimisala plaan

Valmistoodangu ladustamine

Valmiskomposti ladustamiseks ja väljastamiseks rajatakse kõrgemate äärekividega ääristatud ja sademevee vältimiseks katusega kerghoone/varjualune. See asetseb kompostiplatsi lõunapoolse värava lähedal ning toodangu ostnute ja transpordi väljasõit toimub põhjapoolsest väravast. Asukohaga lihtsustatakse transpordi liikumist ja välditakse taaskord liigseid manöövreid ja ümberpööramisi. Samuti ei ole sellise paigutusega võimalik valmiskomposti ja toorme segunemine ja saastumine .
Lisaks toimub kerghoones ka vastavalt kliendi soovile komposti väärindamine ehk soovitud lisaainete sissesegamine. Võimalik on lisada näiteks turvast , liiva, orgaanilisi- ja mineraalväetisi, perliiti, vermikuliiti, savijahu ja muud sellist kliendi soovidele vastava valmiskomposti saamiseks.
Valmiskompostide eri liikide lahushoidmiseks paigaldatakse plastikust kergseinad , mida on lihtne monteerida/demonteerida.

Labor

Laborianalüüse hakatakse kvaliteedi tõestamiseks ja kontrolliks teostatama spetsiaalses soojakus, mille asukoht on valmistoodangu kerghoone kõrval. Asukohaga lihtsustatakse alg- ja vajadusel kordusproovide võtmine, samuti on võimalik koheselt laborianalüüside tulemusena komposti kontrollida ja/või segatavate lisaainete koguseid muuta.
Laboris on võimalik teostada olulisi esimesi analüüse, kuid koostööd tehakse ka teiste laboritega, kust tellitakse vajadusel muid puudujäävaid analüüse.
Antud analüüse võetakse kõikidest partiidest, et tootja saaks olla oma toote headuses kindel.

Jäätmeala

Jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamise ja äraveo korraldamiseks valitakse vähempakkumise alusel käitlusfirma teenus.

Kompostimise korraldamine

Kompostipartii kvaliteet ja nõuded selle tagamiseks

Et tagada korrektne kompostimise käik, vaatleme veel uuesti lühidalt üle erinevad komposti töötlemise etapid. Kompostimise võib laialt jagada eelkäitluseks, aeroobseks komposteerimiseks ning sellele järgnevaks järelvalmimiseks, ja seejärele toimub komposti järelkäitlus.
Eelkäitlus

• Jäätmed sorteeritakse, samuti vaadatakse üle lisaained .
  

Sõelumisel eemaldatakse klaas. Raud eemaldatakse magnetitega või käsitsi. Käsitsi või suruõhu meetodil saab eemaldada plastiku ja paberi.
Meil kasutatakse esmaseks sõelumiseks sõelkopp-purustit ja visuaalselt vaatlusel võõrkehade käsitsi eemaldamist.
Vajalikud tarvikud : Sõelkopp- purusti valitakse selline, millel on lisavarustuses ka puidu hakkimiseks vajalik tugevdus ja lisajõud, näiteks Allu SM (joonis 3). Rataslaadur, mis suudab opereerida antud sõelkopp-purustiga. Kaal komposti toorainete esmaseks kaalumiseks (ca 30 t). Trummelsõel.
Joonis 3. Sõelkopp-purusti ALLU SM

• Jäätmed ja tugiaine ehk puiduhake purustatakse sõelkopp-purustiga, valmistatakse kompostimiseks sobilik segu ning transporditakse kompostimisalale. Sobiliku segu valmistamise puhul arvestatakse toorainete C/N suhtega ning struktuuriga. Segu valmistamisel mõõdetakse ja reguleeritakse ka kompostimisele suunatava algse segu niiskus. Jälgitakse ka pH, et see ei oleks liiga kõrge ega liiga madal.
  

Komposteerimine

• Kopa ja laaduriga moodustatakse aunad selleks ettenähtud aladele . Auna laiuseks jäetakse 2,5-2,7 m ning kõrgus peaks jääma kusagil 1,3 kuni 1,5 m sisse. Auna pikkus sõltub paljuski sisse tuleva materjali hulgast ning prognoosidest. Esialgselt, kui tuleb vähem materjali, võib aunade pikkuseks jätta 10-20 m ja maksimaalselt suudame mahutada kompostimisalale 50 m pikkused aunad. Aunade mahtuvus : 1 auna täispikk ala mahutab ligikaudu 24 tonni, 4 auna 96 tonni ning 8 auna kokku (ka maksimaalne mahtuvus) 193 tonni algset segu.
  Vajalikud tarvikud: Aunasegur, näiteks Backhus 16.30 (joonis 4). Kopplaadur.
  

Joonis 4. Aunasegur Backhus 16.30

• Kompostimise algjärgus tuleb segada aunasid nädalas korra või kui kontroll näitab vajadust, siis ka rohkem või hoopiski niisutada. Esmase perioodi kestuseks võiks lugeda 1-2 kuud.
  Jälgida tuleb:
  Temperatuuri, mis võiks olla vahemikus 40...65 ̊ C. Kui temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri, tuleb aunasid segada.
  Niiskusesisaldus 40...55%. Kui niiskusesisaldus aunades langeb soovitatavast alla poole, peab auna niisutama ja segama . Niiskuse tõustes üle piiri võib lisada kuiva komposti või tugiainet ning auna segada.
  Halva lõhna teket, mis võib viidata anaeroobse keskkonna tekkimisele materjalis . Lahenduseks samuti segamine .
  

Jälgimisi tuleks teostada esmasel perioodil igapäevaselt kord päevas ning saadud tulemused tuleb registreerida kirjalikult.
Vajalik varustus : percomeeter, segu niiskuse mõõtmiseks, spetsiaalne komposti termomeeter ning hea nina halva lõhna jaoks.

• Kompostimise teine periood kestab 4-6 kuud. Temperatuuri ja niiskuse mõõtmine ning registreerimine võiks toimuda kord nädalas. Segada vastavalt tulemustele ca 1 kord kuus.
  
• Komposti järelvalmimise käigus toimub järelkompostimine uutes aunades. Protsess võib võtta aega 2 nädalast kuni 2 kuuni . Meil võiks järelvalmimine kesta ligikaudu 6 kuud. Selle protsessi pikkus sõltub komposti kasutamise otstarbest ja tellimuste ning tooraine olemasolust.
  Mida kauem toimub järelvalmimine, seda rohke tekib stabiilseid ühendeid ja raskemini omastatavaid toitaineid. Seega, vähem stabiliseerunud komposti saaksime müüa väetusaine otstarbeks ning kauem järelvalminud komposte mulla struktuuri parandamiseks.
  Järelkompostimise käigus võib aunasid segada 1 kord 1-2 kuu jooksul. Temperatuuri ja niiskusesisalduse mõõtmine ning registreerimine toimuks siiski korra nädalas. Vähemalt esialgu, kui me ei tea veel täpselt oma ettevõttes valminud komposti iseloomu. Samas tuleks jälgida seda, et aunasid ei segataks liiga tihti, sest mida rohkem segatakse, seda enam tekib lämmastiku kadu.
  

Järelkäitlus

• Valmis kompost, mis on piisav aeg järelvalminud, sõelutakse võõriste, mittekomposteerunud osakeste ja tugiaine eemaldamiseks sõelkopp-purustajaga või trummelsõelaga ning ladustatakse ladustusalale.
  
• Ladustatud kompost võib seista üsna kaua. Ruumide parema kasutamise huvides ja komposti kvaliteedi paremaks garanteerimiseks püüame aga juba valmis komposti turustada nii kiiresti kui võimalik. Valmis kompost segatakse lisaainetega alles tellimuse saamisel. Võimalusel palume tellimused esitada 1-2 nädalat enne kättesaamise soovi, siis jõuavad lisaained ja kogu valmissegu paremini omavahel sobituda. Näiteks lubja lisamisel soovitatakse lubjatud segul seista vähemalt 2 nädalat.
  
• Enne segude tellimist pakume kliendile kindlasti konsultatsiooni, mida ja kuidas võiks komposti ja valmissegusid kasutada, ja milliseid aineid soovitame erinevate otstarvete jaoks lisada. Seega mida varem tellimused esitatakse (võib ka komposteerimise alguses ühendust võtta), seda sobivama sisalduse ja kvaliteedi ning hinnaga saame kliendile komposti pakkuda.
  

Komposteerimisel eraldub vee aurustumise ja CO2 eraldumise tõttu ca 60% kaalust . Valmiskomposti kaal on on seega kuskil 40% algsegu kaalust.
Meie planeeritud 1 auna mahtuvus (50 m pikk) on 24 tonni, seega 1 aunaala tootlikkus on 9,66 tonni. Täismahtuvus 8 auna ja 50 m puhul on ca 193,2 tonni ning järelikult on täismahtuvuse puhul valmiskomposti koguseks 77,3 tonni komposti.
Kui täidame kõik 8 aunaala esialgu näiteks 20 m ulatuses, siis saame esialgse segu koguseks 77 tonni ja valmiskomposti koguseks 31 tonni komposti.
Lisaks tuleb valmissegude puhul juurde arvestada veel lisaainete mass ja seejärel saadavad müüdavad kogused. Ent kuna valmissegude sisaldus sõltub konkreetse kliendi soovist, siis neid arvutusi siin täpsemalt välja toodud pole.

Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad, jälgimine ja dokumenteerimine.

Algmaterjalideks kasutame haljastusjäätmeid, mis sisaldavad puulehti, saepuru , taimede varsi ja oksi, puidutükke ning puukoort. Nende puhul tuleb arvestada suure süsiniku sisaldusega ning kohati ka kõrge ligniini sisaldusega, mis teeb nendest aeglaselt lagunevad materjalid. Ligniini lagundajateks on kiirikseened, kes vajavad elutegevuseks veidi madalamaid temperatuure ning nõrgalt happelist keskkonda. Seega on oluline tagada mõningane järelvalmimise faas komposteerimise käigus.
Lisaks segame kompost- segusse aiaprahti, mis sisaldab ka muruniidet, ja sellist tooarinet võib lugeda kõrge lämmastikusisaldusega tooraineks . Et kahest erinevast algmaterjalist sobiva struktuuri ning C/N sisaldusega (C/N suhe 30) segu saada, peame neid omavahel segama. Kirjanduse põhjal ja oma arvutustega kontrollides saime , et aiaprahti võiks lisada ca 47%, muruniidet samuti 47% ja struktuuri jaoks 5% puiduhaket. Kuna vastavalt olukorrale võib ka aiaprahis sisalduda suuremal või vähemal määral puitu, mis ettevalmistuse käigus ka hakitakse, siis võib peale visuaalset toorainete hindamist neid suhteid muuta, eriti puiduhakke osas.
Kui segus on lämmastikku liiga palju (ehk C/N suhe on alla 20), siis või tekkida lämmastiku mitte stabiliseerimine ning liigne ammoniaak ja ebameeldiv lõhn. Kui aga süsinikku on liiga palju (C/N üle 40), ei ole mikroorganismidel lämmastikku piisavalt, et kasvada ja komposteerumine aeglustub.
Peale segus sisalduvate ainete suhte paikapanekut tuleb segus olevate osakeste suurus paika panna. Seda reguleerime materjalid ühtlase purustamisega, kasutades sõelkopp-purustit. Soovitatav osakeste suurus oleks 3mm kuni 5 cm. Sõelkopp-purustiga võimalik osakeste suurus 40-60 mm. Tuleb arvestada, et mida väiksemad osakesed, seda kiirem kompostimise protsess aga samas võivad liiga pisikesed osakesed põhjustada segu halva õhustatuse.
Et komposteerumine ilusti käima läheks, tuleks tagada ka piisav niiskus toorainete purustatud segus. Soovitavaks segu niiskusesisalduseks oleks 40-65%. Arvestada tuleks ka sellega, et komposteerumise protsessi käigus segu niiskus väheneb, seega peaks seda regulaarselt jälgima ja vajadusel niisutama. Kui aga lõppetapis siiski juhtub segus niiskust liigselt olema, peaks arvestama, et segust võib hakata nõrgveega leostuma lämmastik . Niiskuse sisaldust saab määrata percomeetriga või kogemuste lisandudes ka nn „rusika meetodil“, mis tähendab silmaga ja käega hindamist.
Hapnik ja õhustamine – on vajalik, et vältida anaeroobse keskkonna teket protsessi käigus. Ilma hapnikuta seisnud kompostil tekib ebameeldiv lõhn (ja mürgised gaasid), mikroorganismide elutegevus aeglustub või peatub täielikult ning valmiskompostis avaldub see taimede nähtava halvema kasvamisena. Normaalseks hapniku kontsentratsiooniks peetakse O2 sisaldust kompostiosakeste vahel üle 10%. Kui hapniku sisaldus langeb alla 5%, ei ole mikroorganismid enam võimelised seal elama. Hapniku sisalduse mõõtmise aparatuur on suhteliselt kulukas väljainek, seega meie oma protsessides kasutame ennetavat ja regulaarset kompostimassi segamist ning olfaktoorset hindamist.
Segu pH – segus võiks optimaalne pH olla 6...8. Tavaliselt jääb see vahemikku 5...9. Kui pH tõuseb üle 8 (muutub väga aluseliseks), hakkab lämmastik segust lenduma ammoniaagina. On pakutud variant, et pH stabiilsena hoidmiseks võib komposteeritavasse segusse lisada veidi turvast, mis toimiks pH madaldajana.
Komposteerimise erinevates etappides on oluline jälgida segus olevat temperatuuri. Üldine temperatuuri vahemik peaks komposteerimise protsessi käigus jääma 40-65 ̊ C vahele. Protsessis leiab aset esmalt mesofiilne faas (25-40 ̊ C), seejärel termofiilne faas (40-65 ̊ C), siis taas mesofiilne faas ning järelvalmimine, mis võiks toimuda madalamal temperatuuril kui 40 ̊ C, sest üle selle ei suuda kompostis tekkida huumust. Määrusest tulenevalt nõutakse kompostimisel avatud aunades temperatuuri > 55 ̊ C vähemalt 10 ööpäeva jooksul või temperatuuri ≥ 65 ̊ C vähemalt 3 ööpäeva. Temperatuuril 55 ̊ C hävinevad patogeensed mikroorganismid ning 60..65 ̊ C juures kaotavad idanemisvõime umbrohuseemned.
Kogu protsessi jälgimiseks ja paremaks kontrollimiseks ning määrusest tulenevalt oleks vajalik dokumenteerida järgnevad andmed:

• Kompostimiseks kasutatud materjal, kogused tonnides, jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused;
  
• Komposteerimisel kasutatud aunade mõõtmed: kõrgus, laius, pikkus;
  
• Kompostimise alguse ning lõpu aeg;
  
• Kompostimise käigus mõõdetud temperatuurid ja mõõtmise ajad; (Meie omalt poolt dokumenteerima ka mõõdetud niiskuse taseme, vähemalt tootmise algusajal.)
  
• Kompostitava materjali segamise ajad;
  
• Protsessis toimunud häired ja aeg;
  

Valmiskomposti ohutuse ning kvaliteedi seiramine

Iseseisvalt oma laborit kasutades saame määrata järgnevaid näitaiajaid – kuivaine sisaldus, väetavad omadused (N, P, K), pH ja soolsus / elektrijuhtivus , niiskus, maksimaalane osiste suurus, idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sisaldus. Üldiste kasvuomaduste selgitamiseks saame korraldada taimkatseid, mille tulemusi võiksime esitada ka klientidele.
Eraldi väljaspool asuva labori teenustest peame kasutama järgnevate näitajate määramiseks – salmonella tekitaja olemasolu, võõriste sisaldus, saasteainete sisaldus (sh raskmetallid).

Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil

• Hoiustamise ruumides ei ole hea, kui temperatuur langeb väga madalale, ja kompost võiks läbi külmuda, aga ka liiga kuum ei tohi olla.
  
• Angaarides tuleks jälgida töötajate töökeskkonda. Kui vajalik, peavad töölised kasutama kindaid , kaitseprille , kõrvaklappe ja respiraatoreid.
  
• Nõrg - ja sademevesi tuleb koguda kogumismahutisse, kus oleks võimalik võtta eelproove ja selle põhjal otsustada edasine käitlus .
  
• Kahjurite ja lindude, loomade sattumise vältimine komposteerimise jm aladele.
  

Tööjõu vajadus

Väga täpset tööjõu vajadust on enne ettevõtte toimimise algust üsna raske välja arvutada. Et aga saada enamvähem täpset aimu, milliseid töid oleks vaja teostada, püüame siin üles loetleda need kohad, kus ja mida keegi tegema peaks.
Kevadel, suvel ja sügisel korraldame jäätmeringe, mille käigus kogume toorainet elanikelt ja ettevõtetelt. Selle jaoks oleks vaja 1-2 autojuhilubadega inimest.
Väikeste koguste jäätmete jaoks on meil avatud kohapeal vastuvõtt alates aprilli lõpust kuni oktoobri /novembrini. Vastuvõtt toimub laupäeviti ja pühapäeviti maksimaalselt 5 h. Puhkepäevadel töötamise kompenseerime tööpäeva sees olevate vabade päevadega.
Komposteerimise ja selleks ettevalmistamise tarvis oleks vaja ka vähemalt 1-2 inimest, kes siis kogu protsessi organiseerivad ning masinaid käitavad.
Eelnevad tööd võiks saada ühitada. Seega võime arvata, et jooksvalt võiks kohal ja teatud päevadel ka sõidus olla siis kokku 3 tehnilist töölist. Et üks oleks alati ettevõttes kohal, kui vaja peaks olema, ja teised kaks siis oleksid sellised mobiilsed töötajad, keda saab suunata kas transpordile või tooraine vastuvõtule või segude valmistamisse lõpptoodangu jaoks.
4. inimene võiks olla selle jaoks, et seirata protsesside kulgu , teha analüüse ning võtta vastu tellimusi ja konsulteerida kliente nende valikutes ja seejärel juhendada valmissegude valmistamise protsessi (abiks siis üks eelpool nimetatud tehniline töötaja ). Ning 5. inimene peaks täiesti eraldi olema selle jaoks, et suhelda ametnike ja kontrollidega ning muud kontoritööd joonde ajama . Täitma kõik paberid ja enesekontrollplaanid ning püüda lahendusi leida probleemide üles kerkimisel.
Seega kokku võiks aktiivseks ettevõtte toimimiseks vaja minna vähemalt 5 asjalikku töölist. Kuna ettevõtte puhul on tegemist alustava ettevõttega, siis töötajale saab ettevõtte poolt pakkuda, kui mitte head palganumbrit, siis: Uusi ja huvitavaid kogemusi perspektiivikal alal. Võimalust omandada tööde käigus suur spetsialiseerumine ja kvalifikatsioon , kuna paljusid töid saavad kõik kindlasti järele proovida, ning töö heaks toimimiseks koolitatakse kõiki töölisi mitte ainult enda tööülesannete alal, vaid ülevaade antakse kogu tootmisprotsessist üldse. Ka on suhteliselt vaba võimalus oma graafikut ja tööaega planeerida . Kuna meeskond on väike ja valitud on vaid hingega asjast huvitatud inimesed, siis peaks omavaheline suhtlus ja aegade klapitamine ka kenasti võimalik olema. Ettevõttel on uus ja huvitav masinapark ning töötajate turvalisus on oluliseks prioriteediks. Kuigi töötada tuleb ka suvel ja nädalavahetustel, siis enamus tööst toimub suhteliselt avatud ruumides ja selle kompenseerimiseks saavad osad töölised talvel veidi pikemalt puhata.

Komposti turustamine

Komposti kvaliteet

Meie kompost koosneb aia- ja haljastusjäätmetest, mis sisaldab täpsemalt aiaprahti, puulehti, puuoksi ja muruniidet. Kompostimisprotsessi kiiremaks toimiseks toormass purustatakse. Tagamaks orgaanilist ainet lagundavatele bakteritele vajalikud elukeskkonna tingimused, tuleb jälgida ja tagada vastav süsiniku (energiaallikas) ja lämmastiku (valkude moodustamine) kindel suhe.
Aiaprahis on C/N suhe 20-30 vahele, puulehtedes ja okstes on C/N suhe süsiniku kasuks (üle 60), muruniidetes on C/N suhe aga lämmastiku kasuks (alla 20). Seega võiks meie kompost, vastavates kogustes lisatud toorme puhul, ennast ise C/N suhtes tasakaalustada, jäädes 20-30 vahele.
Komposti mullaparanduslike omaduste suurendamiseks segame tugiainena sisse puiduhaket, mis aitab kaasa ka õhustatusele ning seeläbi kompostiprotsessi efektiivsemale toimimisele. Õhustatust soodustab ka korrapärane komposti läbisegamine.
Kompostimise protsessi kiirendamiseks võib kompostile lisada lupja. Peale selle aitab lubi vältida komposti liiga happeliseks muutumist. Happesuse tõstmiseks lisame rabaturvast.
Komposteerimise segust tuleb hea must huumusrikas kompost. Kompostile saame lisada vastavalt vajadusele liiva, erinevaid turbaliike, lupja, üldväetisi, et saada vastavalt taimedele sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati.
Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal -või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetised sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetistest võiks lisada kaaliumnitraati (mitu erinevat toiteelementi), ammooniumnitraati, superfosfaati või kaaliumkloriidi .
Orgaanilistest väetistest näiteks karvajahu või sarvelaastu lisades saame juurde lämmastikku ning kondijahu lisamisega fosforit juurde.
Substraadi struktuuri parandamiseks võib panna vermikuliiti, perliiti või keramsiiti. Samas aitavad need hoida ka kasvusubstraadi niiskust ja lisavad poorsust.

Pakend ja müük

Oma toodet me väikepakki ei pakenda. Müüme komposti vastavalt kliendi soovile, lahtiselt, sellises koguses nagu klient tahab. Suurtes kogustes ostude puhul on võimalus meil oma konteineriga toode kliendi määratud kohta viia. Väiksemates kogustes on meil kasutada enda väikeveok. Mõlemal juhul lisandub aga transpordi tasu. Teine võimalus on, et klient ise organiseerib transpordi.

Kasutusotstarve

Lillede (ka. toalillede) ja erinevate taimede kasvuks. Teada olevalt soovitatakse toataimi ja muid taimi regulaarselt väetada. Kompost sobib selleks ideaalselt oma väärtuslike toitainete sisalduse tõttu. Peale selle on kompostil pikas perspektiivis positiivne mõju mullastruktuurile. Mulda on siis lihtsam töödelda ja muld hoiab põhjavett ning toitaineid paremini kinni. Sel põhjusel võib tihti näha, et taimed, mis kasvavad kompostirikkas mullas, on tugevamad ja tervemad.
Komposti panek aeda või lillekasti: kevadel ja/või suvel laotada 1,5 cm paksune kompostikiht maapinnale. Seejärel kaevata see hargiga kergelt pindmisse mullakihti. Raske savimulla korral on kõige mõttekam komposti sügisel laotada. Siis võib komposti mullaga segada terve aasta jooksul. Viljaka lillemulla jaoks tuleks komposti segada aiamullaga pooleks.

Tarbijad

Meie toode on suunatud põllumajandus tootjatele, väike- ja suurtalunikele, aednikele ja kõigile teistele, kes tegelevad taimekasvatusega, sh teravili ning haljastus . Saab kasutada nii avamaal kui katmikalal ja ettekasvatamiseks.

Promotsioon

Oma toodet turustame Internetis, kodulehe kaudu. Sealt saab kätte kõik kliendile vajaliku info, mis meie tootmist ja toodangut puudutab. Kodulehelt saab ka meie kontaktandmed mille kaudu tellimust esitada või probleemide tekkimisel nõu küsida. Võimalik on tulla ka kohapeale ning küsida ja esitada tellimus siin.
Veel võiksime lisada kuulutusi oma ettevõttest erinevatesse põllumehi huvitavatesse väljaannetesse, nagu näit Maaleht, Maamajandus , aga ka kohalikud maakondlikud ajalehed, ajakirjad.
Et potsentsiaalsetele klientidele veel eriti lähedale saada, peaksime kaaluma ka otseturundust sellisel viisil, et püüame olla esindatud erinevatel teabeüritustel ja konverentsidel või koolitustel tootjatele. Püüame neid teavitada erinevatel viisidel oma toodete ja teenuse olmeasolust ning kvaliteedist. Kindlasti mõjuks väga hästi ilusad taimkatsed, mis tõestaks meie toote väärtust. Ja teise variandina sama segmenti püüda, võiksime proovida teha koostööd erinevate suurematele tootjatele kaupa müüvate vahendajatega, nagu näiteks Selteret, Scetelig ja muud taolised, kes siis saaksid meid soovitada, seda eriti, kui on märgata kliendil huvi sellelaadse viljeluse vastu. Nemad tunnevad tootjaid juba aastaid.
Osaliselt võiks vähesel määral ning alguses katsetamiseks, hiljem ka raha eest, viia ja pakkuda erinevatesse teadus- ja haridusasutustesse oma tootenäidiseid või valmis substraate. Esmased meeldetulevad näited oleks kindlasti Luua Metsanduskool , Räpina Aianduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht), ka Eesti Maaülikool .
Saame loota , et need, kes on kord juba ostnud, on tootega rahul ning külastavad meid jälle. Nii kujunevad välja meil püsikliendid.

Kokkuvõte

Kuna maailma muldade orgaaniline osa ning struktuur vähenevad ja saavad kahjustada aina põletavama kiirusega, ja samas ladestub tohututes kogustes jäätmeid ühe suureneva populatsiooniga inimasustuste lähedusse, siis oleks viimane aeg hakata mõtlema enda elukeskkonna päästmisele. Nii püüame ka meie selle praktilise iseseisva tööga mõelda enda kodulähedase elukeskkonna säästmise peale, sest kes teine seda ikka meie eest teeb, kui me ise.
Kuna oleme sattunud sellise stardijoone ajal seda tööd kirjutama, nagu seda on uue kompostide sertifitseerimise määruse vastuvõtmine, ja esimene kursus „Kompostide tootmist ja kasutamist“, siis peab märkima, et kirjutasime selle töö ka pioneeridele kohaselt, ehk andsime endast kõik ja rohkemgi veel, et võimalikult sisukalt ja informatiivselt kokku panna üks teed näitav töö kompostide tootmisse keset suhtelist tohutut infohulka, millest tuli välja noppida just meile sobilik ja just tänapäevaks kehtiv süsteem.
Töö valmimise järel võib nentida juba tuntut, et igasuguse äri või ettevõtmise algus on kindlasti keeruline, kulukas, nõuab alustajatelt rohkem kui nad ette suudavad kujutada. Ka on keeruline tõenäoliselt tarbijate teavitamine sellisest uuest mullaparandusest nagu seda on kompost. Aga kõigile tulevikus selle alaga alustajatele võime julgustuseks öelda, et esimene olla on igal pool raske. Aga kui suudetakse juba midagi silmapaistvat korda saata, küll siis teised ka kaasa tulevad ja veel tagantjärele kiidavad, kui hea idee on ikkagi komposti tootmine meile nii elementaarsest ja vältimatust asjast nagu jäätmed. Pealegi on see ju ammu unustatud vana. Aga kasutagem siis seda ammust ja hääd tõde ka oma põldudel ja miks mitte ka oma ettevõtluse alustamiseks.