tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana komposti koostisosana,
Kultuurriikides on kompostimine inimeste koolitamise lahutamatu osa. Eeldusi komposti valmistamisel meil veel on. Eestimaal on põllul ja aias elu hävitavaid, moonutavaid mürke kasutatud tegevaines ligi 5 korda vähem (12-14 kg/ha), kui näiteks Hollandis, Saksamaal jm (50-60 kg/ha). Komposti kasutamise eelduseks on ka mageveevaru piisav olemasolu. Maailmapanga uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks. Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1..
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö Tartu 2013 Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine.........................................
Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem (Eesti Turbaliit, s.a.). 8 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL Vähelagunenud turvast ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana. Hästilagunenud turvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.).
keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30 ‑ 40%. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale, mida ei paljuski ei ole tänapäeval veel suudetud tehnoloogiliselt jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav. Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, kuid tänapäeval ka väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas, mida kasutatakse aianduses, põllumajanduses alusturbana ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Vähelagunud turvas moodustab massi järgi ~15% varudest. Lahtise kasvuturba ostul on eeliseks tunduvalt odavam hind võrreldes pakendatud turbaga, kuid miinuseks tundlikkus transpordi käigus mõjuvatele ilmastikuteguritele
· Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena.
sisse. · Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. Põhu kasutamine väetisena läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena.
kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10% * lagunemisaste mitte >15% * pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org. materjale - taimejäägid jmt.; biojäätmed, jääkmuda jne. Tuleb vältida raskmetallidega saastunud materjale. Ei tohiks isekuumeneda. Et kompost laguneks on vaja kindlaid keskkonnatingimusi: * kuivaine 20-35% *C:N 20...35:1 * pHKCl 6-7 * tuhasus <25% * lagunemisaste >20% 19. märts 2008
*Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31. põhu kasutamine väetisena. läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas. Kompost – Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. *Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus)
märkimisväärsed. Joonis 10 Reaktorfaasi läbinud toorkompost laagerdumas AS-i Põlva Vesi tootmisplatsil Kompostide kasutamine Eelpool on mainitud mõningaid komposti kasutamise viise: kasvupinnaste omaduste parandamiseks, mullaparandamiseks jne. Siiski võib täheldada erinevast toorainest valmistatud kompostide kasutamises erinevusi. Ettevaatlik tuleks olla puhastusseadmete muda ja setete baasil valmistatud kompostide kasutamisel koduaias ning toidukultuuride kasvatamisel. Et komposti oleks mullasegudesse võimalik õigetes kogustes doseerida, tuleks iga partii kohta teha analüüsid. Põhiliselt kasutataksegi tööstuslikult valmistatud komposti just maastikuehituses: haljasalade kasvupinnaste rajamisel ning mikroreljeefi modelleerimisel. 5.3.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
