Seenekasvatus (0)

KORDAMINE SENKUDEKS
1.AJALUGU
Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi , et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30.
2. Viljeldatavad söögiseened:
Šampinjonid (kult.šampinjon, linnašampinjon, pruunid šampinjonid), Servikud ( austerservik , kuningservik, kuldservk, roosaservik), Šiitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik
Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: šiitake, austerservik, šampinjon
3. Seente paljunemine
Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos
Vt jooniseid
4. Substraatide klassifikatsioon
1.Kompostid
2. Toormaterjalid:

Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest.

Põhk – kõigi teraviljade õled

Sõnnik- mitmete koduloomade , eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik

Kliid jms viljavahelduse jäätmed

Pilliroog

vanapaber

olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest

mineraalained ( kriit, kips, lubi , min.väetised )

vesi
5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid:
Seeneliigi valik

• asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus
  

Kultuurtüübi valik

• koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus
  

Mütseeli areng

• Substraat , jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel
  

Mütseeli kasv

• Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd
  

Komposti valmistamine

• Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus
  

6. Üldine töökäik (austerservik , šiitake jt. ):
Tooraine - peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine - subst .nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine- kasvunõu transport kavuruumi- kasvunõude paigutamine riiulitele- substraadi läbikasvamine mütseeliga- (külmašokk ja kasvunõude transport viljumisruumi)- viljakandvus- saagi koristamine - vana substraadi eemaldamine- desinfektsioon - ammendatud substraadi käitlemine
7. Seenesuvi ja Seenesügis
Vt. joonis
8. AUSTERSERVIK
On väärtuslikuks söögiseen . Esineb harva ka meil looduses. Ta on suur ja lihakas valkjashalli kuni pruunika kübaraga mis võib kasvad mitmekümne sentimeetri suuruseks. Kõige maitsvamad on noored seened 10-12 cm. Jalg on seenel puisevõitu kuid seda peaaegu ei teki- seenekübarad kinnituvad külgmiselt otse kasvusubstraadile. Austerservikut on lihtne kasvatada. Ta on kiire kasvuga ja aastas on võimalik kasvatada 6 tsüklit (intensiivkasvatuses). Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel
Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid . Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid.
Kasvatamiseks on 3 meetodit:
Ekstensiiv( odavaim)
Puupakkude nakatamine mütseeliga:

• mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi
  
• võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele.
  
• Kata paku pind mütseeliga ,aseta ketas ja kinnita see naeltega
  
• kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole
  
• pakkude vahemaa võiks olla 30m sest muidu ei jää viljakehadele ruumi
  

vt.joonis
Pool- intensiiv ( saagikus suurim)
Vt.joonis
Intensiiv(saame toodangu lühema ajaga )
Substraat: põhk( parim oder ja nisu) , vanapaber, hakkpuit
Vt-joonis
9. Seenekasvatusruumid
Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on igas kambris eraldi ventilatsioon ja ei tohi olla temp. gradiente.
Parimad on väikesed seenekasvatuskambrid, sest seened riknevad kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa koguaeg turule.
10. ŠITAAKE e tammeseen e kastaniseen
Hiinas hakati šitaaket viljelema juba 2000a tagasi . šitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks
Šitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett.
Šiitaksekasvatamise parameetrid :
Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved)
Suhteline õhuniiskkus 60-80
Šitaake ekstensiivmeetod
Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp ) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta.
Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki.
Šitaakse intensiivmeetod
Keskmiselt 250g viljakehi 1kg substraadi kohta.
Substraadi koostis:
* Lehtpuu saepuru
*Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25%
*1-2% CaCO3
Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega(nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti . Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning šiitake viljakehi ilmub mitme lainena.
11. ŠAMPINJONID
Šampinjoni ( pr keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen. Selgus et eosed on hobusesitaga veetud kohale.
Substraat koosneb:

• Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga)- või ainult teraviljapõhk (juhul kui lisatakse kanasõnnikut ka ) põhk varustab komposti süsivesikutega – põhiliste seene toitainetega
  
• Kanasõnnik ( oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks ) -10% massist . Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist ( 7%massist )
  
• Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg
  
• Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg
  
• Vesi niisutamiseks
  

Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms) .
Komposti valmistamine:
Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75ºC. Kui temperatuur hakkab langema , on õige aeg segamiseks.
Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 meetrit ja kõrgus 1,2-1,8 meetrit. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess . Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes)
Segamise käigus:
1. õhutatakse komposti
2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada)
3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid)
4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine
KOMPOSTEERIMISE I FAAS
PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL
Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine.

• 16.päev Esimene segamine : Vajadusel niisutada . Segada selliselt , et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele . Kui materjali maht lagunemise käigus väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida konstantne , vähendada võib laiust.
  
• 20-22 Teine segamine: Lisada vett kui vaja ja kips. Segamisega levitada keskmine kuum osa ühtlaselt üle kogu kompostihunniku.
  

• 23-25Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses, et tagada ammoniaagi sidumine (nähtavad valkjate täpikestena). Seeneosakeste kiire kasv võib põhjustada kuivamist, mistõttu lisada vajadusel vett. Ammoniaagi lõhn peab olema nõrgalt tuntav. Uus kompostihunnik teha ainult 60 cm kõrge ja 1,5m lai. Levitada actinomycetes ühtlaselt läbi komposti.
  
• 25-27Neljas segamine: Kompost peab olema nüüd tumepruun ja täis actinomyceteste täpikesi.Ammoniaagilõhna ei tohi olla. Niiskusesisaldus peab olema ligikaudu 67-70% ja pH 7,0-7,5. Kui kompost ei vasta neile tingimustele, jätkata segamist 2-e päevaste intervallidega, kuni nõutud tulemus on saavutatud.
  

LÜHENDATUD KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL
Lühendatud tsükkel põhineb toorme kiirel keemilisel lagunemisel kompostihunniku keskmises, kuumas osas. Lisaks kiiremale lagunemisele , säilub ka rohkem seene elutegevuseks vajalikku kuivainet .

• 4-5 päev Esimene segamine: Lisada kips ja vajadusel vett seda tuleb teha nii et hunniku keskosa tõstetakse peale ja välimine kiht läheb hunniku alla. Võib vähendada laiust , peab säilitama kõrgust
  
• 7 Teine segamine: Lisada vajadusel vett muidu skeem sama
  
• 10 Kolmas segamine: Segada hästi, lisada vett. Kui kompost pole valmis korda segamist kuni on valmis.
  

Kompost on valmis kui värvus on tumepruun ning nähtavad valged seenepesad on kogu komposti hunniku osas. Niiskus on sobiv kui substr. pigistades eralduvad üksikud veetulgad. Võib olla tunda ammoniaagi lõhna
KOMPOSTEERIMISE II FAAS
Kujutab endast komposti järelvalmimist ja pastöriseerimist kinnises ruumis ühtlaselt ladustatuna või
kastides. Komposteerimise teise faasi läbiviimine mõjutab saagikust kõige enam. Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid.
1.Pastöriseerimine:
Kompost pannakse riiulitele või tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Õhu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid , kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur kipub ületama 60C, tuleb kindlustada korralik värske õhu juurdevool.
2. Laagerdamine:
Komposti temperatuur hoitakse 50-55 C juures. Selleks tuleb pastöriseerimise lõppedes
temperatuuri järk-järgult alandada tasemeni, kus actinomyceteste tegevus on aktiivne. Täpne temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides. Sellist temperatuuritaset tuleb hoida kuni kõik ammoniaagijäljed on kadunud.
Valmis komposti tunnused:
1. komposti lõhn on kerge ja meeldiv, magusapoolne
2. ammoniaagilõhn puudub
3. pH tase on 4. õlekõrred on tuhmid ja ühtlaselt ­okolaadipruunid, kaetud actinomyceteste täpikestega
5. kompost on pehme ja kergesti koost lagunev
6. pigistamisel säilitab kompost vormi, vett ei tilgu ja käsi jääb puhtaks.
7. niiskusesisaldus on 64-66% hobusesõnniku kompostile ja 67-68% sünteetilistele kompostidele.
8. lämmastikusisaldus on 2,0-2,3% ja C:N suhe 17:1.S
MÜTSEELIGA NAKATAMINE
Nakatamiseks kasutatakse teramütseeli mis segatakse substraadikihti. Seeneniidistikuga nakatamisel on kõige olulisem jälgida temperatuuri. š­ampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab
aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst.pinnast siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis.
Nüüd on õige langetada ruumi temp 10 -20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett ( tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku ). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva.
VILJUMINE
Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine.
12. IGAVESED TEISED
Teised seened puidul :

Lõuna-põldseen
Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule

Puidu-sametkõrges
Jaapanis peale šitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel

Lakkvaabik (raviseen)
Kandseen , võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstr. , vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased
Teised seened põhul ja kompostil:

Hiidvärvik
Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel
Mükoriisaseened

Trühvlid
Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.