6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED 6.1. lõpetada spetsiifiliste haiglajäätmete prügilasse ladestamine; 6.2. rajada üle-eestiline tervishoiul tekkivate jäätmete käitlusvõrgustik. 7. REOVEESETE 7.1. võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest; 7.2. süvapuhastada reovett; 7.3. kui reoveesettes ei ole kahjulikke aineid, võib seda kasutada kompostis. 8. FEKAALID 8.1. mitte ladustada fekaale prügilatesse; 8.2. kasutada kompostis, lisades juurde haljastus- ja olmejäätmeid. 4 9. LOOMSED JÄÄTMED 9.1. ei tohi ladestada tava prügilatesse, (sest nende jäätmete tagajärjel tekivad nakkushaigused) tuleb viia loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse.
materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine- valgud, suhkrud, tärklis mesofiilse mikroobikoosluse poolt, sellega kaasneb komposti temperatuuri tõus. Järgnevale, termofiilsele etapile, on iseloomulik vähese liikide arvuga mikroobikooslus. Kui temperatuur tõuseb üle 50-60 oC, siis bioloogiliste protsesside aktiivsus väheneb. Hilisemates protsessides osalevad mulla selgrootud, neist olulisem osa on vihmaussidel
Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis. Ohtlikud jäätmed, nagu patareid ja autoakud, aga minu teada ka näiteks vanad eterniitplaadid, tuleb koguda vastavatesse kohtadesse. Kohe kindlasti ei tohi neid visata metsa all või tavalisse prügikasti. Neis on ohtlikud ained, mis vabaks pääsemisel võivad mõjutada tugevalt inimest, taimi ja loomi. Metall ja vanaraud on eraldi teema. Nad küll laguneksid looduses, roostetades ja murenedes, aga see võtaks sadu aastaid. Kasulikum on nad ümber töödelda
Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas. (Lipp 2009) Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. (Lipp 2009) Üsna sageli märgitakse sõna „biolagunev“ ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks. Nimelt segatakse mõnikord taimset päritolu materjali (nt maisitärklist) tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline kiire lagunemine. Maisitärklis
Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas. · Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti? Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. Kasutatud materjal · http://www.tallinn.ee/prygihunt/ · http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kaksk%C3%BCmmend_k %C3%BCsimust_kilekottide_kohta.aid-4722
Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. Kasutatud allikad : Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm
· Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. · Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. · Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. · Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. · Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole, väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse
tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas. Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti? Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. 6 Kasutatud materjal 1. http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kaksk%C3%BCmmend_k %C3%BCsimust_kilekottide_kohta.aid-4722 (07.10.09) 2. http://209.85.229.132/search? q=cache:EcfspBEfA24J:www.koda
mida lisandub pidevalt, aga väikestes kogustes. Vareste ja hulkuvate kasside eemalhoidmiseks on see hunnikuosa plaadiga kergelt kaetud. Teisel kolmandikul valmib ja laagerdub eelmisel aastal kogunenud materjal, viimasel kolmandikul on aga juba tarvitamiskõlbulik kompost. Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu. Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha. Komposti tegemine olgu koduaias pidev, iseenesest mõistetav ja end rikkalikult tasuv toiming. Aiataimede turgutamiseks on viljakas kompost asendamatu
, Nitrospira spp., Nitrosovibrio spp. Nitrifikatsiooni I faas *NH4+ +1,5O2NO2-+2H+ +H2O *Nitrifikatsiooni II faasis osalevad nitrobakterid nagu Nitrobacter winogradskii, Nitrobacter agilis NO2- +1,5O2NO3- Nitrifikatsiooni iseloomustab metabioosi nähtus, mil ühed mikroobid arenevad pärast teisi, kasutades esimeste elutegevusprodukte. Nitrifikatsiooni toimumise eeldused: *Keskkonnas peab olema ammoniaaki. Seega nitrifikatsioon toimub intensiivselt reovees, kompostis, sõnnikus jne. *Keskkonnas peab olema piisavalt O2 ja pH ei tohi olla alla 5. Denitrifikatsioon - protsess, mille käigus lämmastiku oksüdeerunud vormid taandatakse kuni molekulaarse õhulämmastikuni. Selle tulemusel kaotavad taimed elutegevuseks vajalikke lämmastikühendeid. *Denitrifikatsioon võib olla otsene või kaudne. Kaudselt toimub denitrifikatsioon keemilise protsessina, mis leiab aset happelistes muldades (pH alla 5,5). Otsene denitrifikatsioon toimub mikroobide kaasabil, kus
sisaldavad keha pinnal iseenesest lagunevaid ravimeid. Biolagundatavus on omadus, mis sõltub paljuski bioloogilise keskkonna tingimustest (inimese keha erineb mullast). Seda silmas pidades võime öelda, et toodete, nagu näiteks kilekottide, omaduste muutmine selliseks, et neid oleks võimalik ka kompostida, pole eriti mõttekas, kuna taolist laadi biolagundatavus ei lahenda prügi probleemi (erinevad tingimused materjalidele kompostis ja mullas). Kokkuvõtteks peame tõdema, et selline suhtumine, kus otsitakse lahendusi, misläbi tooteid lihtsamini ära oleks võimalik visata, on vale. Biolagundatavad plastmassid on väga huvitavad ning kasulikud materjalid, kuid neid tuleks kasutusele võtta ainult siis, kui neist on kindla toote juures ka kindlal moel kasu. Parim viis planeedi kaitsmiseks on säästa energiat, arendada jäätmekäitlustehnoloogiaid ja taaskasutada kõiki plastmasse.
elutsükli pikkus on 100 kuni 150 päeva ja suguküpsus saabub keskmiselt 65 päevaga ning on võimeline elama ka tavalises mullas. Dendrobaena veneta on ilmselt vähem sobilik liik võimalikest vermikompostimisel kasutatavatest vihmaussiliikidest oma vähese sigivuse ja aeglase kasvu tõttu, kuid tal on potentsiaali proteiinisööda tootmisel ja kasvatusel põllumajanduses mulla parandajana. Dendrobaena rubida on parasvöötme liik, kes elutseb kõdunevas puidus ja põhus, männi varises, kompostis ja turbas, teda on leitud ka reoveetiikide lähedalt ja loomasõnnikust. Dendrobaena rubida võib lõpetada oma elutsükli 75 päevaga ja tema kiire suguküpsuse saabumine ning kiire paljunemine teevad temast sobiva vihmaussiliigi vermikompostimiseks. Kuid samas ei ole laialdaselt kasutusel, kuna võrreldes teiste vermikompostimisel kasutatavate vihmaussiliikidega kasvab ta siiski võrdlemisi aeglaselt, kuigi saavutab suguküpsuse kiirelt (54 päeva pärast koorumist)
Kompost on valmis kui värvus on tumepruun ning nähtavad valged seenepesad on kogu komposti hunniku osas. Niiskus on sobiv kui substr. pigistades eralduvad üksikud veetulgad. Võib olla tunda ammoniaagi lõhna KOMPOSTEERIMISE II FAAS Kujutab endast komposti järelvalmimist ja pastöriseerimist kinnises ruumis ühtlaselt ladustatuna või kastides. Komposteerimise teise faasi läbiviimine mõjutab saagikust kõige enam. Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. 1.Pastöriseerimine: Kompost pannakse riiulitele või tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Õhu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul
Kompost on valmis kui värvus on tumepruun ning nähtavad valged seenepesad on kogu komposti hunniku osas. Niiskus on sobiv kui substr. pigistades eralduvad üksikud veetulgad. Võib olla tunda ammoniaagi lõhna. Kompoteerimise II faas Kujutab endast komposti järelvalmimist ja pastöriseerimist kinnises ruumis ühtlaselt ladustatuna või kastides. Komposteerimise teise faasi läbiviimine mõjutab saagikust kõige enam. Selle faasi alguses peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata toitaineid. · Pastöriseerimine Kompost pannakse riiulitele, tunnelisse või transporditakse vastavasse seeneruumi pastöriseerimiseks. Seda teostatakse, kui võimalik kuuma auruga. Ohu ja komposti temperatuur hoitakse 55-60C piires 2-6 tundi. Eesmärk on hävitada seeni kahjustavad organismid nagu nematoodid, kärbeste munad ja vastsed ning parasiitseened ja nende spoorid. Üldjuhul piisab komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul
Et plastmaterjali ümber töötada, peab kogutud plastpakendijääde olema eelnevalt puhastatud. Ümbertöötatud plastiku kõrge hind võrreldes esmasest toormest toodetud plastikuga on samuti takistuseks sellele turu leidmisel. 5.2.2. Biolagunevad kilekotid Biolagunevad kilekotid on miksitud toode. Seda võib kutsuda ka sõnademänguks kui soovite. Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus
ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta. Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei saa. 10 Kompostimine: kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad ( nt vihmaussid). Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, sest neid on olmejäätmetes alati olemas ning nende hulk kasvab soodsates oludes kiiresti. Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid. Kompostitav materjal peab olema bioloogiliselt hästi lagundatav. Süsivesikud ja
) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti
lpptulemuseks on toitaineterikas ja on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti hea struktuuriga huumus. bakterite (Bacillus), aktinomtseetide Kompostimise tulemusena vheneb (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, 80 %. Kompostida vib lihtsalt- kuhjata Mucor) vahendusel. ks arvukamaid bakteriliike lagundatav materjal hunnikusse vi kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. keeruliselt- kasutada spetsiaalseid Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mahuteid. mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis Esimene keerulisem kompostimise suureneb seente (0.01-1 x106 KM g-1) ja skeem ttati vlja ca 75 aastat tagasi aktinomtseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. Indias (Indore protsess). Selle kohaselt Kpsemise faas, temp. langeb vliskeskkonna ladustati erinevad materjalid (snnik,
Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuurse (hõreda) ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega. Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkepuit ja olmejäätmed. Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks
turvast, mis toimiks pH madaldajana. Komposteerimise erinevates etappides on oluline jälgida segus olevat temperatuuri. Üldine temperatuuri vahemik peaks komposteerimise protsessi käigus jääma 40-65 C vahele. Protsessis leiab aset esmalt mesofiilne faas (25-40 C), seejärel termofiilne faas (40-65 C), siis taas mesofiilne faas ning järelvalmimine, mis võiks toimuda madalamal temperatuuril kui 40 C, sest üle selle ei suuda kompostis tekkida huumust. Määrusest tulenevalt nõutakse kompostimisel avatud aunades temperatuuri > 55 C vähemalt 10 ööpäeva jooksul või temperatuuri ≥ 65 C vähemalt 3 ööpäeva. Temperatuuril 55 C hävinevad patogeensed mikroorganismid ning 60..65 C juures kaotavad idanemisvõime umbrohuseemned. Kogu protsessi jälgimiseks ja paremaks kontrollimiseks ning määrusest tulenevalt oleks vajalik dokumenteerida järgnevad andmed:
Biojäätmete käitlemismeetodid: 1. Aeroobsed tehnoloogiad 2. Anaeroobsed tehnoloogiad Aeroobne käitlus: a) Kompostimine · Väikekompostimine · Tööstuslik kompostimine ( reaktor- ja aunkompostimine) Kompostimine on Kõige tavalisem biokäitlusviis _ Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne _ Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh väetusained _ Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kasvab kiiresti. _ Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. _ Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. _ Tekib mulda rikastav huumus Koduskompostimine: Majapidamises tekib olulisel määral kompostimiskõlbulikke jäätmeid. Valminud komposti saab koduaias kasutada ning Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid. Koduskompostimine:
Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna
2 Kompostimine Kõige tavalisem biokäitlusviis Koduskompostimine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh Majapidamises tekib olulisel määral väetusained Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kompostimiskõlbulikke jäätmeid kasvab kiiresti. Valminud komposti saab koduaias kasutada Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Tekib mulda rikastav huumus
Valgu lagundajad mikroobid on looduses aineringluse seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub ammoniaak, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid kutsuvad esile valgurikaste toitainete nagu piim ja piimatooted, liha, kala ja teiste toodete riknemist. Nitrifikatsioon Nitreerimise toimumise eeldused: · Keskkonnas peab olema NO3 see toimub intensiivselt nt reovees, kompostis, sõnnikus jne · Keskkonnas peab olema piisavalt O2 · Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine. On teada, et rida mikroobe saavad energiat ammoniaagi oksüdatsioonil nitrititeks ja teised jällegi oksüdatsioonil nitraatideks. I etapis osalevad nitrosomonase spp, ja teises osas osalevad nitrobakteid nitrobacter spp. Nitrifikatsiooni etapilisust iseloomustab metabioosi nähtus
Valgu lagundajad mikroobid on looduses aineringluse seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub ammoniaak, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid kutsuvad esile valgurikaste toitainete nagu piim ja piimatooted, liha, kala ja teiste toodete riknemist. Nitrifikatsioon Nitreerimise toimumise eeldused: · Keskkonnas peab olema NO3 see toimub intensiivselt nt reovees, kompostis, sõnnikus jne · Keskkonnas peab olema piisavalt O2 · Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine. On teada, et rida mikroobe saavad energiat ammoniaagi oksüdatsioonil nitrititeks ja teised jällegi oksüdatsioonil nitraatideks. I etapis osalevad nitrosomonase spp, ja teises osas osalevad nitrobakteid nitrobacter spp. Nitrifikatsiooni etapilisust iseloomustab metabioosi nähtus
huumusrikkale mullale: tema poorsus, veemahutavus ning tihenemine on sarnane huumusmullaga (st, ei ole enam tundlik tallamisele); reaktsioon on kas neutraalne või nõrgalt aluseline. Kompost sisaldab ka rohkesti orgaanilist lämmastikku ning rikkalikku mikroorganismide populatsiooni; viimatimainitud asjaolu teeb ta bioloogiliselt väga aktiivseks. Lisaks sellele, et kompost on ise bioaktiivne materjal, muundavad kasvupinnastele ja -substraatidele lisatud kompostis tegutsevad mikroorganismid ka kasvupinnastes leiduvad, taimedele omastamatud toitained taimedele omastatavasse vormi. Seetõttu ongi kompost hinnatud materjal nii kasvupinnaste kui mullasegude komponendina. Komposti oluliseks karakteristikuks on tema küpsus, mis saavutatakse piisavalt pika kompostimisajaga ning täiendava järelevalmimisega. Poolvalminud komposti kasutamine võib tuua kasu asemel kahju, kuna
annaabi.ee 
