· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. · Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
Vedelikke. Suuri konte. Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse (eraisikutelt võetakse tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit).
Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjen...
Referaat Juhendaja: nimi Tallinn 2009 Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m. kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a). Pakendikonteinerisse tuleb panna:
Jäätmete esialgne sorteerimine Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele. Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib muretseda ka oma kogumismahuti.
· Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on
või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib mineraalvill eraldada väikesi sünteetilisi mineraalikiude, mis võivad põhjustada mehaanilist nahaärritust. Euroopas praegu müüdav mineraalvill koosneb biolagunevatest kiududest ja tavaliselt ei klassifitseerita seda kantserogeenseks. Teatud määramatus siiski jääb, mistõttu soovitatakse rakendada ennetavaid ettevaatusabinõusid (kanda kindaid jne). Tänu väga headele soojustusomadustele on mineraalvill
Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise
tahked toidujäätmed. Toataimed ja lõikelilled. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. Vedelikke. Suuri konte. Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse. Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate
· Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aiaja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kokkuvõte Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
transpordis, pakendamises ning ehituses). Biolagunemist peaks seega käsitlema lisaomadusena, mida tuleks rakendada juhul kui toode on oma ülesande täitnud ning temast on vaja võimalikult säästlikul viisil vabaneda (näiteks pakendamine, toiduainete hoiustamine ning nende värskena hoidmine). Head näited biolagundatavatest toodetest: · toiduainetööstuses - pakendid, mida saab koos neis sisalduva toiduga kompostida, kui toode on riknenud või ületanud soovitatava tarbimiskuupäeva; · põllumajanduses - plastikust kattematerjal, mida võib künda biolagundatavate multsimis- ja seemnekülvikilede sisse; · meditsiinis - haavadesse sisse sulavad õmblused; mikroskoopilised niidid, mis sisaldavad keha pinnal iseenesest lagunevaid ravimeid. Biolagundatavus on omadus, mis sõltub paljuski bioloogilise keskkonna tingimustest (inimese keha erineb mullast)
Taaskasutatavad jäätmed Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi (v.a. tahvelklaas), plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele. Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib
toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1]. Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb orgaaniline toit, milleks on näiteks puu- ja köögiviljad. Kuumtöödeldud toit sinna alla enam ei kuulu. Biojäätmeid on kodus võimalik ka kompostida, et hiljem sealt viljakat mulda saada, mis tuleks koduaias hästi kasulikuks [5]. 5. TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMINE Kodudes on võimalik toidukao vähendamiseks kaasa aidata palju. Eesti Tarbijakaitse Liit on välja andnud loetelu, mida kodudes järgida. Soovituslik on ostlemiseks teha endale nimekiri ning järgida seda mida tegelikult külmkappi vaja on. Kodanikud peaksid sättima külmikute temperatuuri vastavalt ühe kuni viie kraadini, et tagada maksimaalne värskus ja säilivusaeg
on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta. Puu- ja marjaaias kasvav rohi, ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina). Aiast, põllult, köögist tulevad orgaanilised kõrvalproduktid on võimalik kompostida. Komposti tegemise mahuteid koduaias suurusega 2x1 m on optimaalselt kolm (3) ja tehtud laudadest: 1)ühte täidetakse, 2)teises toimub komposti valmimine, 3)kolmandas on kasutatav kompost. Hilissügisel kattta segatav ja valmiv komposti puulehtedega jm. Tulemusi. 7 Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid või esineb neid mineraalselt
Mooduseid on mitu, kuid ükski neid ei ole omaette jäätmekäitlusmeetod: purustamine (peenestamine); sortimine; tihendamine; pallimine. Mehhaaniline töötlemine võib sündida nt jäätmelaoplatsi või prügilaadimisjaamas. Jäätmete taaskasutamiseks ja ümbertöötamiseks on neid mõnikord vaja purustada. Nii kasutatakse paremini konteineri- või veokimahtu, jäätmeid saab lihtsamini brikettida või pakkida, põletada või kompostida. Tehnoloogia on lihtne. Suuremaid esemeid, nagu autorehve, paberirulle, puitu jms, saab tükeldada hüdraulilise lõikuri või giljotiiniga. Jäätmeid purustatakse jäätmehuntidega ja peenestatakse kuul- või vasarveskis. Niisked jäätmed tuleb enne kuivatada. Jäätmehunt koosneb toorainekolust, hüdraulilisest pressist ja rootorlõikurist. Jäätmed pressitakse vastu rootori lõiketeri ning purustatakse nende kolu põhjus paiknevate nn vastuterade vahel
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane teenus, viia ise jäätmejaama või kompostida võimalusel oma aias. Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist, ilma sellise tõendita aga autot arvelt maha ei võeta. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Võimalused prügis vabaneda: 1
Mooduseid on mitu, kuid ükski neid ei ole omaette jäätmekäitlusmeetod: · purustamine (peenestamine); · sortimine; · tihendamine; · pallimine. Mehhaaniline töötlemine võib sündida nt jäätmelaoplatsi või prügilaadimisjaamas. Jäätmete taaskasutamiseks ja ümbertöötamiseks on neid mõnikord vaja purustada. Nii kasutatakse paremini konteineri- või veokimahtu, jäätmeid saab lihtsamini brikettida või pakkida, põletada või kompostida. Tehnoloogia on lihtne. Suuremaid esemeid, nagu autorehve, paberirulle, puitu jms, saab tükeldada hüdraulilise lõikuri või giljotiiniga. Jäätmeid purustatakse jäätmehuntidega ja peenestatakse kuul- või vasarveskis. Niisked jäätmed tuleb enne kuivatada. Jäätmehunt koosneb toorainekolust, hüdraulilisest pressist ja rootorlõikurist. Jäätmed pressitakse vastu rootori lõiketeri ning purustatakse nende kolu põhjus paiknevate nn vastuterade vahel
Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (2) Jäätmete sorteerimispunktid on: Vanapaber ja kartong vanapaberi konteiner asub Tsirguliina Keskkooli juures. Pandimärgiga pakendid pandimärgiga pakendeid saab ära anda Tagula, Tsirguliina, Laatre ja Sooru kauplustes. Nendega tegeleb ETO ja Pakendiringlus. Biolagunevad jäätmed võimaluse korral tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal koduaias. Või viia Valga Jäätmejaama. Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas (mai-juuni). Probleemtooted elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda samuti ohtlike jäätmete veoringil ning Valga jäätmejaama. Metallijäätmed tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1) Põllumajandus
PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist) KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini) REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST.
Tänapäevane prügila – Prügilast jäätmekäitluskeskuseks jäätmekäitluskeskus • Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja ohtlikke jäätmeid välja sortida. • Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid: − Kompostida orgaanilisi jäätmeid − Ümber töötada ehitusprahti (kattematerjal, teed) − Ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust − Jagada või müüa jäätmematerjali − Müüa energiat (prügilagaasi) Prügilareostuse Prügilareostuse levimine levimine Reostuse ohjamine
Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend viia pakendivastuvõtupunkti. Muu pakend viia pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia paberi- ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed kompostida võimalusel oma aias või viia jäätmejaama. Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Miks tuleks biolagunevad jäätmed eraldada segaolmejäätmetest?
maksab prügivedajale sama palju, kui kõik need naabrid, kes jäätmeid ei sordi. Ühistu toetusel on võimalik tellida eraldi konteiner biolagunevale jäätmete, paberi jne jaoks. Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral. Korterelamus, mille ümber on palju ruumi maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada. Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama. Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
Ihuga kokku puutudes mähkmekiled, vatt- tunduvad looduslikena. tupsutid). Aiandus Taimepotid, aluskiled, Tunduvad looduslikena, turbakotid, väetisega soovitatav kompostida. seemnekiled, Määrdumise tõttu neid on sidumismaterjal. väga raske taaskasutada. Vähendavad tööjõukulu. Põllumajandus Kattekile, multškile, Sama mis aianduses. sidumiskile. Meditsiin Implantaadid, Imenduvad ja lagunevad
Jäätmed prügilasse ei kõlba • orgaanilisi jäätmeid; • pakendeid ja pakkematerjali; • paberit, puitu, plasti, metalli, klaasi, tekstiili; • ehitus- ja lammutusprahti; • ohtlikke jäätmeid; • autorehve; • lõpnud loomi; • vedeljäätmeid. Prügilast jäätmekäitluskeskuseks • Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja ohtlikke jäätmeid välja sortida ja töödelda. • Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid: – kompostida orgaanilisi jäätmeid; – tervendada saastunud pinnast; – ümber töötada ehitus- ja lammutusprahti (kattematerjal, teed); – ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust; – jagada või müüa jäätmematerjali; – toota ja müüa energiat (prügilagaasi). Prügipõlengud • Põlengu põhjused: – Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. – Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu.
'prügilaid', sest lisaks kalmistuprahile kuhjatakse hunnikusse ka kodumajapidamistest pärit olmejäätmeid (pudelid, mähkmed, paber, ajalehed, riided jne). Koristus- ja äraveokulud kannab enamasti omavalitsus. Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti. Valmiskomposti järgi on kohapeal vajadus, sest kalmistute hooldamiseks kulub mulda vms kasvupinnast. Samuti on võimalik kalmistul sisse viia jäätmete sorteerimine
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 19...
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Lääneme...
kontrollitud bioloogiline ja keemiline Kui temperatuur letab 40 oC, siis hakkavad lagundamine ja selle protsessi domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur lpptulemuseks on toitaineterikas ja on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti hea struktuuriga huumus. bakterite (Bacillus), aktinomtseetide Kompostimise tulemusena vheneb (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, orgaanilise aine sisaldus materjalis kuni Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, 80 %. Kompostida vib lihtsalt- kuhjata Mucor) vahendusel. ks arvukamaid bakteriliike lagundatav materjal hunnikusse vi kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. keeruliselt- kasutada spetsiaalseid Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mahuteid. mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis Esimene keerulisem kompostimise suureneb seente (0.01-1 x106 KM g-1) ja skeem ttati vlja ca 75 aastat tagasi aktinomtseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. Indias (Indore protsess). Selle kohaselt
turg-ettevõtted,mis kasutaksid teisest tooret riigi ja erasektori vastuolud-riik kogub kuid ei töötle tootjate huvitatus-tootjad tahavd puhast tooret peidetud välja minekud-riik toetab,inimene ei tea palju tegelikult maksab Lahendus:riigi ja erasektori koostöö,kokkulepe firmadega. Sorteerimine nii kodus kui ka tehases Uuesti kastutusele teisese toormena Vanapaber:paber,võib ka jahvatada ja kasutada kui isoleermaterjali või väga peenelt kompostida Klaas:purustatakse,sulatatakse-uus taara või kasut.killustiku asemel betoonides ja asfaldis Plastmass:ümbertöötlemisel sünteetiline puit,kaitserinnatised,käsipuud. Metallid:sulatatakse Kummid:sulatatakse 63. Happevihmad, kasvuhooneeffekt, ozooniaugud. Atmosfäärikaitse. Müra, kiirgus. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB)
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
teistest komponentidest. Aiandite tootmisjäägid Võivad sisaldada haigusetekitajaid ja taimekaitsevahendite (kasutatud kasvusubstraadid, jääke. On kõrge toitainetesisaldusega koristatud taimevarred, praakviljad jm) Mereadru Lämmastiku- ja kaaliumirikas. Kuivab kiirelt, laguneb aeglaselt. Soovitatav kompostida koos tahke sõnnikuga; võib lisada ka turvast ja vedelsõnnikut (läga) Rabaturvas Kõrge lagunemisastmega turbad on kasutatavad ilma kompostimata; vähelagunenud turbad sobivad vaid valitud kultuuride kasvatamiseks.
riigi ja erasektori vastuolud riik kogub kuid ei töötle tootjate huvitatus tootjad tahavad puhast tooret peidetud väljaminekud riik toetab, inimene ei tea palju tegelikult maksab Lahendus: riigi ja ärisektori koostöö, kokkulepe firmadega. sorteerimine nii kodus kui ka tehases uuesti kasutusele teisese toormena vanapaber: paber, võib ka jahvatada ja kasutada kui isoleermaterjali või väga peenelt kompostida. klaas: purustatakse, sulatatakse uus taara või kasut. killustiku asemel betoonides ja asfaldis. plastmass: ümbertöötlemisel sünteetiline puit, kaitserinnatised, käsipuud. metallid: sulatatakse kummid: sulatatakse. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
