Seenekasvatuse kordamine (0)

KORDAMINE SENKUDEKS
1. AJALUGU
Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki
moodustavad piisavalt suuri  viljakehi , et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki  nendest
on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200
liiki,  60  liiki  juba  majanduslikult,  10  liiki  tööstuslikult.  Viljeletakse  ka  umbes  2000  meditsiinilist
seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30.
2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED
Sampinjonid  (kult. sampinjon ,  linnasampinjon,   pruunid   sampinjonid),  Servikud  ( austerservik ,
kuningservik,  kuldservk,  roosaservik),   Siitake ,  Kännuampel,  Hiidvärvik,  Lõuna-põldseen,
Sametkõrges, Suur sirmik . 
Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon.
3. SEENTE PALJUNEMINE
Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist
4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID
• Kompostid
• Toormaterjalid: 
a)  Puit  -  muuks  otstarbeks  kõlbmatu  lehtpuupuit,  sobib  ka  mädapuit.Võib  olla  nottidena,
pakkudena,  kändudena,  laastudena,  saepuruna  vms  metsa  sae  paberi  möölitööstuse
jäätmetest. 
b) Põhk – kõigi teraviljade õled.
c) Sõnnik – mitmete  koduloomade , eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik.
d) Klii – viljavahelduse jäätmed
e) Pilliroog
f) Vanapaber
g) Olmejäätmed – linnareovete mudad settekaevudest.
h)  Mineraalained – kriit, kips, lubi , min.väetised
i) Vesi
5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID
Seeneliigi valik
    !  asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus .
Kultuuritüübi valik 
    !  koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus.
Mütseeli areng
    !   substraat , jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet
säilimisel.
Mütseeli kasv
    !  väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna
suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine , kastmine  ja hooldustööd.
Komposti valmistamine
     !     komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused,
keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus .
6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.)
Tooraine  – peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine -
substraadi   jahutamine   –  substraadi  nakatamine  ja  kasvunõude/anumate  täitmine  -  kasvunõu
transport kasvuruumi - kasvunõude  paigutamine  riiulitele - substraadi läbikasvamine mütseeliga -
(külmasokk  ja  kasvunõude  transport  viljumisruumi)  –  viljakandvus  -  saagi   koristamine   -  vana
substraadi eemaldamine – desinfektsioon - ammendatud substraadi käitlemine.
7. SEENESUVI  JA SEENESÜGIS
Vt. joonist.
 
8. AUSTERSERVIK
On  väärtuslik  söögiseen.  Esineb  harva  ka  meil  looduses.  Ta  on  suur  ja  lihakas  valkjashalli  kuni
pruunika  kübaraga,  mis  võib  kasvad  mitmekümne   sentimeetri   suuruseks.  Kõige  maitsvamad  on
noored  seened  10-12  cm.  Jalg  on  seenel  puisevõitu,  kuid  seda  peaaegu  ei  teki  -  seenekübarad
kinnituvad  külgmiselt  otse  kasvusubstraadile.  Austerservikut  on  lihtne  kasvatada.  Ta  on  kiire
kasvuga ja aastas on võimalik kasvatada 6 tsüklit (intensiivkasvatuses). Austerserviku kasvatus on
ökoloogiliselt  puhas  ja  peaaegu  jäätmevaba.  Seent  kasvatatakse  konditsoneeritud  mikrokliimaga
spets . seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel
ja  kändudel   Viljakehad   sisaldavad  mitmeid   aminohappeid .  Ka  on  selles  avastatud  vähi  ja
viirusevastase toimega ühendeid. 
Kasvatamiseks on 3 meetodit:
• Ekstensiiv (odavaim) (vaata joonist)
Puupakkude nakatamine mütseeliga:
1. Mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi.
2. Võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele
3. Kata paku pind mütseeliga, aseta ketas ja kinnita see naeltega.
4. Kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole. 
5. Pakkude  vahemaa  peaks olema 30cm, sest muidu ei jää viljakehadele ruumi.
• Pool- intensiiv (saagikus suurim) (vt. joonist)
• Intensiiv (lühikese  ajaga )
Substraat: põhk (parim:  oder ja nisu), vanapaber, hakkpuit.
9. SEENEKASVATUSRUUMID
Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on
igas  kambris  eraldi  ventilatsioon  ja  ei  tohi  olla  temp.  gradiente.  Parimad  on  väikesed
seenekasvatuskambrid, sest seened  riknevad  kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa  koguaeg
turule. 
10. SITAAKE  ehk tammseen ehk kastaniseen
Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a. tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel
värvuvad pruunikaks. Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit. Eriti hea oleks kasvatada
mägijõgede ääres või kuskil, kus on väga külma vett. 
S
  itaake kasvatamise  parameetrid : Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27
(soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80.
Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp,  sanglepp ), sinna
sisse  puuritakse  vastavad  augud  (tehakse  rivid  vahedega  2  cm  ja  iga   rivis   aukude  vahe  u  20cm).  Seejärel
topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad  katta  seejärel pookevahaga.  Palgid  asetatakse
pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis
hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. 
Seenesuve  pikkus  on  terve  aasta.  Seejärel  järgmisel  suvel  uputatakse  palgid  1-3  päevaks  jääkülma  vette.
Selleks, et  toimuks  üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2
nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki. 
Sitaake intensiivmeetod
Keskmiselt 250g viljakehi 1 kg substraadi kohta. Substraadi koostis: 
• Lehtpuu saepuru  
• Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% 
• 1-2% CaCO3 
Substraat  autoklaavitakse  kuumakindlates  kottides.  Seejärel  nakatatakse  vedela  söötmega  (nö
mütseeliga) ning topitakse  kilekotti . Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on
hapnikku.  Seenemütseeli  läbikasvamiseks  kulub  35-70  päeva.  Kui  saepuru  on  mütseeli  täis
kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 
11. SAMPINJONID 
Sampinjoni  (pr.  keeles  seen)  kasvatus  sai  alguse  melonikasvatusest,  kus  melonite  vahel  hakkas
kasvama  veider seen. Selgus, et eosed on hobusesõnnikuga kohale veetud.
Substraat koosneb: 
• Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga) või ainult teraviljapõhk (juhul kui
lisatakse  kanasõnnikut  ka).  Põhk   varustab   komposti  süsivesikutega  –  põhiliste  seene
toitainetega
• Kanasõnnik  (oluline  lämmastiku  sisalduse  tõstmiseks)  -10%  massist.  Võib  selle  asemel
panna ka lämmastikväetist (7% massist)
• Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg 
• Kipsi 1m3 substraadi kohta ca  10kg  
• Vesi
Shampinjonikasvatuses  on  TRADITSIOONILISEKS  alusmaterjaliks  hobusesõnnik,  mis   eelduste
kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning
piisava  mikrobioloogilise  aktiivsuse.  Üksnes  hobusesõnnikust  ja  põhust  ei  saa  kõrge
toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms).
Komposti valmistamine:
Koosneb  kahest  faasist,  millest  esimene  toimub  väljas  või  varjualuses  ja  on  etapiks,  kus
mikrobioloogilise  tegevuse  tulemusena  algab   toormaterjali    lagunemine .  Selleks,  et  lagunemine
toimuks,  on  vajalik  õhu  ja  vee  olemasolu  (aeroobne  protsess).  Lagunemisprotsessi  käigust  annab
teada  temperatuuri  tõus,  mis  ulatub  60-75oC.  Kui  temperatuur  hakkab   langema ,  on  õige  aeg
segamiseks. 
Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 m ja kõrgus 1,2-1,8 m. Hunniku küljed peavad olema
vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast.
Selliste  kompostihunniku  mõõtmete  ja  ülesehituse  juures  on  tagatud  aeroobne   lagunemisprotsess .
Hästi  kujundatud   kompostihunnik   kasutab  temas  sisalduva  hapniku  ära  48-96  tunni  jooksul  ja
tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on
vaja komposti segada (kihte ümber tõstes).
Segamise käigus:
• õhutatakse komposti
• kompenseeritakse  veekadu (vajadusel tuleb vett lisada)
• lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid)
• hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine
Komposteerimise I faas
Pikk komposteerumistsükkel
Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt
mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. 
• (16 päev). Esimene  segamine : Vajadusel  niisutada . Segada  selliselt , et sisemine anaeroobne
osa  liiguks  välisküjele  ja  välimine  osa   keskele .  Kui  materjali  maht  lagunemise  käigus
väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida  konstantne , vähendada võib laiust. 
•  (20-22 päev). Teine segamine: Lisada vett kui vaja ja kips. Segamisega levitada keskmine
kuum osa ühtlaselt üle kogu kompostihunniku. 
• (23-35 päev). Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses,
et  tagada  ammoniaagi  sidumine  (nähtavad  valkjate  täpikestena).  Seeneosakeste  kiire  kasv
võib  põhjustada  kuivamist,  mistõttu  lisada  vajadusel  vett.  Ammoniaagi  lõhn  peab  olema
nõrgalt  tuntav.  Uus  kompostihunnik  teha  ainult  60  cm  kõrge  ja  1,5m  lai.  Levitada
actinomycetes ühtlaselt läbi komposti. 
• (25-27  päev). Neljas  segamine:   Kompost   peab  olema  nüüd  tumepruun  ja  täis
actinomyceteste  täpikesi.  Ammoniaagilõhna  ei  tohi  olla.  Niiskusesisaldus  peab  olema
ligikaudu 67-70% ja pH 7,0-7,5. Kui kompost ei vasta neile tingimustele, jätkata segamist 2-
e päevaste intervallidega, kuni nõutud tulemus on saavutatud. 
Lühendatud komposteerimistsükkel
Lühendatud  tsükkel  põhineb  toorme  kiirel  keemilisel  lagunemisel  kompostihunniku  keskmises,
kuumas  osas.  Lisaks  kiiremale   lagunemisele ,  säilib  ka  rohkem  seene  elutegevuseks  vajalikku
kuivainet . 
• (4-5 päev). Esimene segamine: Lisada kips ja vajadusel vett. Seda tuleb teha nii, et hunniku
keskosa tõstetakse peale ja välimine kiht läheb hunniku alla. Võib vähendada laiust , peab
säilitama kõrgust 
• (7 päev). Teine segamine: Lisada vajadusel vett muidu skeem sama.
• (10 päev). Kolmas segamine: Segada hästi, lisada vett. Kui kompost pole valmis, korda 
segamist kuni on valmis. 
Kompost on valmis kui värvus on tumepruun ning nähtavad valged seenepesad on kogu komposti
hunniku osas. Niiskus on sobiv kui substr. pigistades eralduvad üksikud veetulgad. Võib olla tunda
ammoniaagi lõhna.
Kompoteerimise II faas
Kujutab endast komposti järelvalmimist ja pastöriseerimist kinnises ruumis ühtlaselt ladustatuna või
kastides. Komposteerimise teise faasi läbiviimine mõjutab saagikust kõige enam. Selle faasi alguses
peaks kompost olema bioloogiliselt aktiivne, st. kompostis peab olema veel küllaldaselt kasutamata
toitaineid. 
• Pastöriseerimine
Kompost  pannakse  riiulitele,  tunnelisse  või  transporditakse  vastavasse  seeneruumi
pastöriseerimiseks.  Seda  teostatakse,  kui  võimalik  kuuma  auruga.  Ohu  ja  komposti  temperatuur
hoitakse  55-60C  piires  2-6  tundi.  Eesmärk  on  hävitada  seeni  kahjustavad  organismid  nagu
nematoodid ,  kärbeste  munad  ja  vastsed  ning  parasiitseened  ja  nende  spoorid.  Üldjuhul   piisab
komposti pastöriseerimisest 60C juures 2 tunni jooksul. Kui temperatuur  kipub  ületama 60C, tuleb
kindlustada korralik värske õhu juurdevool. 
• Laagerdamine
Komposti  temperatuur  hoitakse  50-55  C  juures.  Selleks  tuleb  pastöriseerimise  lõppedes
temperatuuri  järk-järgult  alandada  tasemeni,  kus  actinomyceteste  tegevus  on  aktiivne.  Täpne
temperatuuri valik sõltub kompostikihi paksusest kastides. Sellist temperatuuritaset tuleb hoida kuni
kõik ammoniaagijäljed on kadunud. 
Valmis komposti tunnused:
• Komposti lõhn on kerge ja meeldiv
• Ammoniaagilõhn puudub
• pH tase on