Jäätmeprobleemid (9)

SISUKORD
Sissejuhatus..................................................................................................................................3
1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4
1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4
1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid ..............................................5
1.3 Väldi “mustalt” tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6
1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6
2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8
3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10
4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12
5. Milline poekott valida?.........................................................................................................14
5.1 Paberkotid.................................................................................................................
5.1.1 Mis saab paberkotist?......................................................................................15
5.2 Plastikkotid..............................................................................................................16
5.2.1 Mis saab kilekotist?..........................................................................................16
5.2.2 Biolagunevad kilekotid .....................................................................................17
5.2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid................................................17
5.3 Kokkuvõte poekottidest...........................................................................................18
6. Vanad ravimid ......................................................................................................................20
7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest.........................................................................21
7.1 Patareide ja akude erinevused.................................................................................21
7.2 Patareide ja akude keskkonna- ning tervisemõjud................................................22
8. Prügi ohustab loomi .............................................................................................................25
9.Mähkmetest............................................................................................................................28
KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30
KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31



SISSEJUHATUS
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee).
Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu.
Printsiip “Kõikkide asjade vältimine, ennetamine”. Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine . Jäätmeseaduse alusel mõeldakse jäätmete all mistahes vallas asju, mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasut. kõrvaldada või on kohustatud kasut. kõrvaldama.
EVERYBODY WANTS YOU TO PICK IT UP, AND NOBODY WANTS TO PUT IT DOWN(www.p6drad-teel.net).
Referaadi teemaks on valitud jäätmeprobleemid , põhjusel, et see on tänapäeval väga suureks mureks kogu maailmas, ja loodan,et see referaat annab ka teistele aimu mida prügi võib tegelikkuses põhjutada. Äkki isegi paneb mõtlema sellele, mida võiks teisiti teha.
Töös lahatakse probleeme nagu: Mis saab jäätmetest?Millist prügi võib põletada?Kuidas pesuvahendid saastavad läänemerd?Mis kaasneb kruiisilaevadega?Milline poekott valida?Vanad ravimid ei sobi prügikasti!!Mida peab tadma patareidest ja akudest?Miks prügi ohustab loomi?Milliseid mähkmeid valida?.


1.Mis saab jäätmetest?
Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni , et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog.
2006. aastal koguti ligikaudu 7000 tonni elektroonikaromusid ning elektri- ja elektroonikaseadmete turule toomise andmete põhjal võib arvata, et nende jäätmekoguste kasv on ligi 5% aastas.
Jõudsalt suureneb ka sõidukite registreerimine. Koos kasutatud sõidukitega võeti Eestis 2006. aastal arvele ligi 60 000 sõiduautot. 2007. aastal oli see arv juba 12 000 võrra kasvanud ehk ARKi andmetel registreeriti mullu 72 373 sõiduautot. Nii nagu elektri- ja elektroonikaseadmeid, vahetavad tarbijad ka autosid aina uuemate ja paremate vastu.
Selleks, et vanad elektri- ja elektroonikaseadmed (EE- seadmed ), patareid, akud, autoromud, nende osad ja rehvid , mis jäätmeseaduses määratletakse probleemtoodete alla, meie keskkonda ei ohustaks, on vaja neid koguda ja ohutult käidelda.
Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise. Ehk teisisõnu – tootjad peavad korraldama oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise ilma selleks lõpptarbijalt tasu nõudmata. Kuid ka tarbijatel ehk meil kõigil on täita oma osa, et kogumis- ja taaskasutussüsteem toimiks edukalt
Tootja vastutuse alla kuuluv EE-seade on:
-  seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja,
-  seade, mis tekitab, suunab ja mõõdab elektrivoolu või elektromagnetvälja,
-  seade, mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V.
1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?
Kui tarbija ostab uue külmkapi, on tal õigus vana külmkapp samasse kauplusesse tasuta tagastada. Ei ole oluline, mis kaubamärki nii uus kui ka vana külmik kannavad. Müüja on kohustatud tasuta üks ühe vastu tagasi võtma ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme – seega uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa.
Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud vastu võtma ainult juhul, kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse.
Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid – vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, kuna oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk . Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puuduoleva materjali väärtuses.
Elektroonikaromu kogumispunktidesse või kauplustesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.
1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid
Ka sõiduautod, milles ei ole üle üheksa istekoha ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni, kuuluvad tootjavastutuse alla. See tähendab, et mootorsõiduki, kasutatud osade ja vanarehvide viimasel omanikul ehk lõppkasutajal on õigus romusõiduk ja rehvid tasuta üle anda vastavasse kogumispunkti või lammutuskotta. Viimane peab üleandja jaoks jääma vähemalt elukohajärgse maakonna piiresse.
Tasuta saab üle anda ainult liiklusregistris arvel oleva mootorsõiduki, millelt ei ole eelnevalt eemaldatud olulisi osasid (nt kere , sillad, mootor, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk ). Kogumiskohta üleantav romusõiduk ei tohi sisaldada ka muid jäätmeid – nende eest on vastuvõtjal õigus küsida raha käitluskuludeks.
Kogumis- või lammutuskohast väljastatakse arvel oleva mootorsõiduki omanikule lammutustõend, mille alusel saab sõiduki liiklusregistrist kustutada. (NB! Seda vaid juhul, kui tegu on seaduslikult töötava kogumis- või lammutuskohaga.)
Koos romusõidukiga on vastuvõtja kohustatud tagasi võtma ka kuni 5 vanarehvi. Rehvide maaletoojad on muude tekkinud vanarehvide kogumist korraldanud ka rehvitöökodade või eraldi kogumispunktide kaudu. Vanarehvid saab kõigis vanarehvide avalikes kogumispunktides ära anda tasuta sõltumata rehvide kogusest. Kui rehve on suurem kogus (nt veoauto koormatäis), siis tuleks ühendust võtta mõne tootjaga (tootjate andmed leiab probleemtooteregistri veebilehelt http://proto.envir.ee ), et kokku leppida, millisesse kogumispunkti saab rehvid viia.
1.3 Väldi “mustalt” tegutsevat ettevõtjat
Nii ajakirjanduses kui ka muudes kanalites ilmub kuulutusi, kus pakutakse abi auto- ja elektroonikaromude ning vanametalli koristamiseks-kogumiseks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba. Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika - kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib loodus olla aastakümneteks saastatud .
Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud, patareid ja akud) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kuid jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina eristab ametlikult tegutsevaid ettevõtjaid mitteametlikest see, et esimesed avalikustavad oma tegevust reklaamides nii nime kui ka kontaktandmed , kuid teised annavad endast teada vaid telefoninumbri.
Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehel ( http://www.keskkonnainfo.ee/ ) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid sinfot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest.

Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka
Patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) – on vooluallikas