Biojäätmed (1)

Sisukord
Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Kuidas sorteerida prügi? 3
Paber, plastik , metall , klaas, orgaanika ja olme 3
Ohtlik prügi 4
Mis saab prügist 5
Jäätmete kodus põletamine 5
Biokäitlus 5
Kompostimine ehk aeroobne lagunemine 6
Anaeroobne lagunemine 6
Jäätmed meie ümber 6
Prügi ja loomad 6
Taaskasutus 7
Prügi ennetamine 7
Ära osta prügi 7
Poekott 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Lisad 12
Sissejuhatus
Jäätmete all mõistame me kõike seda, mis on prügikastis. Laiema mõistega on jäätmed inimtegevuses moodustunud ained või nende jäägid, mida nende omaja on ära visanud või plaanib seda teha.
Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse vajalikud teadmised prügi sorteerimisest, kuid paljudel puudub lihtsalt huvi selle vastu. Ekslikult arvatakse, et kui jäätmed on kodust välja saadud, ei puuduta need enam meid. Karm tõde on aga see, et valesse kohta sattunud jäätmed tulevad meieni ringiga tagasi, seekord mürgitades meie toitu.
Oma allikatena kasutasin ma põhiliselt internetti, ajalehti ning raamatut. Referaat on jagatud nelja ossa : kuidas sorteerida prügi, mis saab prügist, jäätmed meie ümber ja prügi ennetamine. Tahaksin selgitada välja, kuidas mõjutab valesti käsitletud prügi meie keskkonda ning kuidas selle vastu võidelda.
Kuidas sorteerida prügi?
Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis läheb prügilasse või mis põletatakse. Prügi saab sorteerida mitmeti, olenevalt sellest, kuidas erinevad prügifirmad sorteeritud prügi vastu võtavad. Tihti sõltub sorteerimine ka sorteerija võimalustest, näiteks maal on võimalik tekitada oma kompostihunnik . Kõige tavalisem on prügi sorteerimine paberiks, plastikuks, metalliks, orgaanikaks, olmeks, klaasiks ja ohtlikuks prügiks.
Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme
Paberpraht on näiteks ajalehed, papp, vihikud ja raamatud. Selle alla ei sobi kiletatud paber, paberkleeplint ja tetrapakendid. Paberit valmistatakse puust, seega on see üldiselt taastuv loodusvara , kuid selle jaoks raiutakse niigi vähenevat metsa koguaeg maha ning loodus ei jõua nii kiiresti metsa juurde kasvatada. Ühest puust saab umbes 70 kg paberit. Selle valmistamine nõuab palju energiat ning selle kokkuhoidmine aitab säilitada metsa. Selle tõttu tuleb paberi kasutamisel olla säästlik- kasutada mõlemat paberi poolt ning kirjutada vihikud täis. Eestis töödeldakse ümber umbes 15 % tekkivast vanapaberist, mis on võrreldes arenenud riikidega küllaltki väike (50%).
Plastiktaaraks sobivad plastikpudelid, mis on märgistatud tähisega PET (polüetüleen tereftalaat), kuid need tuleb enne ära viskamist tavaliselt kokku pressida. Kuigi ka šampoonipudelid on tehtud plastikust, ei sobi need ega ka näiteks salatikarbid ja kilekotid siia kategooriasse.
Plastik laguneb looduses kuni 500 aastat. Plastikust tehakse ka bioplastitehases bioplasti, mis laguneb looduses küllaltki kiiresti.
Metallprügi hulka kuuluvad alumiiniumist ja plekist joogipurgid, mis tuleb enne konteinerisse viskamist kokku suruda, metallkorgid ja muud puhas metalltaara. Siia hulka ei kuulu aerosoolpakendid nagu juukselaki ja lõhnaõli pudelid ning värvide purgid, sest värvidega kokkupuudel on need muutunud juba mürgisteks. Üldiselt metalltaarat tänapäeval enam väga palju ei teki, põhilised on joogipurgid, mida saab tavaliselt raha vastu taaskasutusse saata.
Klaasi tekib tänapäeval päris palju. Sinna kuuluvad klaaspurgid ja –pudelid, aga mitte aknaklaas, peegli klaas ja lambipirnid. Klaasi töötlemiseks on oluline, et taaralt oleks eemaldatud kaaned ning et need oleks puhtad, sest muidu on selle töötlemine segatud . Ainus asi, mis klaasi töötlemist ei sega, on pabersildid, mis võivad purkidele ja pudelitele külge jääda.
Orgaanikaks nimetatakse toidujäätmeid, puulehti, lillemulda, marjade puhastamise jääke, koristamistolmu ja palju muud, kuid mitte tuhka. Maal elavad inimesed saavad tavaliselt tekitada oma enda kompostihunnikud, kuid nende tegemisel on oluline jälgida, et need ei oleks kaevu või veekogu lähedal ja et linnud ja loomad nende lähedusse ei saaks. Kompostihunnik ei tohi ohustada keskkonda ja teisi inimesi.
Olme on kõik prügi, mis ei kuulu ohtliku ega ka eespool nimetatud prügi hulka. Olme läheb tavaliselt prügimäele. Eestis tekib aastas umbes 380 kg olmejäätmeid elaniku kohta.
Ohtlik prügi
Kõige enam tähelepanu saav osa jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Need hakkasid tekkima alles keemiatööstuse arenguga, ning algselt ei pandud neile mingit tähelepanu. Ohtlikud jäätmed on küll enamasti väikesed, kuid nendest lahti saamine on keeruline. Nad erinevad teistest just selle pärast, et nad on oma keemiliste omaduste tõttu inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui nad loodusesse jätta või isegi siis kui nad kodus liiga kaua vedelevad. Neid käsitletakse tavaliselt teistest eraldi.
Ohtlikke jäätmeid on tegelikult väga palju, kuid enim tuntud on igapäevased kodus olevad esemed. Näiteks kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed on patareid ja akud . Kindlasti ei tohi neid põletada, sest siis vabanevad elavhõbe ja kaarmium, mis õhku ja vette sattudes põhjustavad erinevaid haiguseid. Patareidest saab vabaneda , viies need kaubanduskeskustes asuvatesse kogumispunktidesse. Säästlikum on aga kasutada akusi, sest need kestavad kauem.
Ohtlikud on ka elektroonikajäätmed, mida paljud inimesed tihti ekslikult tavaprügi hulka viskavad. Tegelikult on nendes mitmed kahjulikud ained, nagu tina, elavhõbe ja liitium, mis eralduvad eriti hästi seadmete laiali lamutamisel. Selle tõttu on oluline viia elektroonika vanametalli kogumispunkti või vahel saab neid viia ka poodi tagasi. Töökorras seadmeid on alati võimalik annetada heategevuseks, et nad oma eluajal ikka tööd teha saaks.
Veel tekivad kodus tihti erinevad meditsiinijäätmed, mis üllataval kombel on ka ohtlikud. Arvatakse, et nendest võib vabaneda, lastes need kanalisatsiooni, kuid tegelikult võivad erinevad antibiootikumid tappa mitmeid kasulikke mikroobe ja baktereid, kes pesitsevad kanalisatsioonides. Meditsiinijäätmeid oleks parim viia lihtsalt ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Ohtlike jäätmete käsitlemine alagas Eestis 1990ndate alguses ning on pidevalt arenenud. Praeguseks on Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete kogumiskeskus- Tallinnas, Vaivaras ja Tartus. Ohtlike jäätmete käitlemine tähendab jäätmete kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlust, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Mis saab prügist
Aegade jooksul on väga palju prügi uputatud veekogudesse ning arvati, et ookeanid on nii suured, et prügi uputamine sinna ei ole probleem. Ptaeguseks on prügi merre uputamine keelatud, sest see mürgitab mereelanikke, kes jõuavad lõpuks inimeste toidulauale ning mürgitvad omakorda inimesi.
Päris suur osa jäätmetest jõuab taaskasutusse, kuid see sõltub üldiselt inimeste enda suhtumisest ning nende poolsetest panustest, näiteks prügi sorteerimine.
Alates 1. maist 2005 on kõik ettevõtjad, kes pakendavad kaupu, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupu kohustatud tarbijalt või lõppkasutajalt tasuta tagasi võtma om kauba müügi-, veo- ja rühmapakendid.
Jäätmete kodus põletamine
Paljud inimesed, kelle on kodus olemas kamin või ahi kipuvad jäätmeid ise põletama. Oluline on aga teada, et põletada tohib ainult immutamata ja värvimata puitu ja kiletamata paberit ning pappi. Kindlasti ei tohi põletada plaste, sest need ei põle täielikult ning selle tulemusel aurustuvad ja kondentseeruvad korstnas, ummistades selle ära. Lisaks sellele eraldub ka plastide mittetäielikul põlemisel mürkained, mis põhjustavad vähki.
Biokäitlus
Jäätmete lagunemine on osa aineringest. Mõnede orgaaniliste ainete lagunemisest võib tekkida ohtlikke saadusi. Biokäitluse eesmärk on komposti saamine või prügila orgaanilise koormusi vähendamine. Kui prügilasse orgaanilisi jäätmeid ei viida, tekib prügilagaasi vähem ning selle järelhooldus on lihtsam.
Kompostimine ehk aeroobne lagunemine
Kompostimisprotsessis osalevad bakterid , seened ja mulla elanikud näiteks vihmaussid. Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile , milles on palju mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini. Kompostimise tulemusel muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks.
Anaeroobne lagunemine
Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Selle lõppsaaduseks on biogaas, mida saab kasutada kütteks.
Jäätmed meie ümber
Paljud inimesed on väga hoolimatud ning viskvad prügi sinna, kuhu juhtub- tihti metsa alla ( Pilt1 ). Selline praht on paljudele loomadele eluohtlik. Lisaks sellele tekib prügi kogu aeg nii palju, et uute prügilate valmistamiseks on juba raske kohta leida. Siiski ei ole prügi ainult negatiivne- osad loomad oskavad sealt hulgast endale toitu leida ning tänapäeval on hakanud inimesed mõtlema välja uusi viise, kuidas prügilaid enda kasuks tööle panna.
Prügi ja loomad
Lisaks sellele, et vedelema jäetud prügi on kole vaadata, võib see loomadele väga lihtsalt saatuslikuks saada ning põhjustada neile piinarikast surma. Näiteks klaasikillud on loomadele veel ohtlikumad kui inimestele, sest loomad ei oska ise neid näiteks jalga sattudes eemaldada. Ka terved pudelid, konservipurgid, joogipurkide kilest kooshoidjad ja purkide alumiiniumist avamisrõngad on pisematele loomadele eluohtlikud. Pudelisse võib kinni jääda sinna sööki otsima minev hiir või mutt . Pudelisse saamine on nende jaoks kerge, kuid välja ronimist raskendab libe klaassein. Konservipurkidesse võivad kinni jääda näiteks kassid, eriti kui konserv on pooleldi avatud ja looma pea jääb sinna kinni, on tagajärjeks näljasurm. Joogipurkide kilest kooshoidjad ja avamisrõngad võivad mõlemad jääda näiteks lindude nokkade külge, mistõttu ootab tiivulist olendit näljasurm. Kilekotid on ohuks nii vees kui ka kuival maal. Loomad võivad proovida toidu järele lõhnavat kilekotti süüa ning selle tulemusel surra, sest see võib jääda looma makku või põhjustada sooltesse haavandeid või ummistada üldse soolestiku.
Kuigi osa prahist põhjustab hulgaliselt surmasi, on prügi paljudele ka toiduallikaks. Näiteks on metsistunud kasside ja rottide jaoks tavaline söökipaik restoranide prügikonteinerid, kust nad leiavad toidujäänuseid. Mõned loomad on õppinud isegi ninaga konteinerite kaasi lahti tegema, et toiduni jõuda.
Prügilate vaenlasteks on ka kajakad , kes kipuvad sealt süüa otsima. Näiteks Tallinna prügilas rullitakse selle vastu prügi prügirullidega, tihendatakse ning kaetakse igapäevaselt kattekihiga, mis vähendab lisaks veel tuleohtu ja haisu levimist (Pilt2).
Taaskasutus
Tuhamägedele ja suletud prügimägedele on juba ammusest ajast istutatud uusi taimi ja puid. Tänapäeval proovitakse neid aga veel uuesti kasutusse viia, luues sinna puhkealasi ja turismiobjekte. Üheks selliseks näiteks on Kiviõli tuhamägi, kus on talvel suusanõlvad ning suvel toimuvad motokrossi võistlused ( Pilt3 ). Lisaks sellele on huvitav ka niisama tuhamäe otsa ronida, sest seal avaneb ilus vaatepilt kaugele merele .
Prügi ennetamine
Pidevalt pannakse suurt tähelepanu sellele, kuidas prügi sorteerida, kuid sellest, kuidas prügi vähem tekitada ei räägita üldse nii palju.
Ära osta prügi
Prügi tekkimise kasvus on süüdi osaliselt ka pidev linnastumine . Linnas elades on paljudel inimestel harjumus käia toidupoes iga päev, ostes nii iga päev uusi pakendeid ehk siis peatset prügi. Tegelikult pole vajagi külastada supermarketeid nii tihti, vaid võib osta hoopis nädalajagu köögivilju korraga, selle asemel, et iga päev paari porgandi jaoks uus kilekott võtta. Saab jälgida, et pakendid oleks taaskasutatavad või eelistada üldse eelnevalt pakendamata toitu, mis on enamasti lisaks keskkonnasõbralikkusele ja säästlikum. Tegelikult ei ole ka vaja, et müüja paneks iga piimapaki ja vihiku eraldi pisikesse kilekotti ning ka pesupulbrid , joogid ja jahud / suhkrud saab osta suuremates pakkides ning selle võrra vähem raisata. Poodides võiks olla võimalus, millisesse pakendisse asju pakkida, sest kui kodus on kamin olemas, on kindlasti kasulikum kasvõi vorstiviilud osta paberis, mida saab hiljem ise põletada.
Ka riiete ja tarbeesemetega saab kokku hoida, kui osta neid kas taaskasutuskeskustest või just kallimaid ning selle võrra ka kvaliteetsemaid. Kui osta klassikalisi riideid pole vaja neid iga mööduva hooajaga moest välja minemise pärast välja vahetada ning saab jälle kokku hoida.
Poekott
Suureks teemaks on üles puhutud ka poekottide valik- kas kasutada kile- või paberkotti. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust , kuidas nad on valmistatud ning korduvkasutuse võimalusi.
Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest . Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad , puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani. Taaskasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Esiteks kulutab see protsess jällegi palju energiat, kuid samas säästab iga tonn ümbertöödeldud paberit umbes seitseteist loodulikust metsast pärit puud, lisaks veel vett ja energiat.
Kilekottide suhtes on inimestel erinevad arvamused. Ühest küljest on valmistatakse neid nafta jääkidest ehk taastumatust loodusvarast, teisest küljest kulub kilekottide valmistamisele tunduvalt vähem energiat. Ka kilekotte on võimalik taaskasutada, kuid see on keerukas protsess ning sellega halveneb ka kilekoti kvaliteet.
Kui valik on paber- ja kilekoti vahel, siis on välja selgitatud , et kilekotid on säästlikumad, sest nende valmistamiseks kulub kõvasti vähem energiat. Kõige parem valik oleks aga üldse riidest kott , mis ei ole küll veel nii levinud, kuid mille kasu oleks nii rahakotile, kui ka loodusele . Nimelt saab ühte riidest kotti kasutada keskmiselt 500 korda, kilekotti umbes 2-3 korda ja paberkotti umbes samapalju.
Kokkuvõte
Teadmised, kuidas prügi käsitleda, mis sellest edasi saab ning kuidas see inimesi mõjutab on väga olulised. Mida vähem jäätmeid ning mida rohkem taaskasutust, seda parem. Tuleb ka mõtelda, kuidas erinevad materjalid on saadud- üllatavalt on kilekott paberkotist säästlikum, sest tema valmistamiseks kulub vähem energiat. Ohtlikud jäätmed tuleb viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, sest muidu teeb see kahju ka sinule endale- kasvõi liiga kaua kodus vedeledes. Ei tohi prügi maha visata , sest meie jaoks väike ja tähtsusetu praht võib saada saatuslikuks mõnele loomale. Liigse prügi vastu saab võidelda kasvõi harvemini poes käies ning asju suuremates kogustes ostes.
Referaati tehes sain ka ise palju uusi teadmisi selle kohta, mida endast täpsemalt kujutavad ohtlikud jäätmed ning kuidas nendega ümber käia ning sain rohkem aimu sellest, mis toimub prügilates.
Kasutatud kirjandus
Pildid:
http://www.landfill.ee/?koht=14
http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755
http://www.virumaateataja.ee/?id=114283
Tekst:
Harri Moora “Pakenditeatmik”
http://www.kortsleht.ee/lipp-osta-vahem-pryg i
http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1
http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755
porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc
http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Pr%C3%BCgi_ohustab_loomi.aid-472
http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Milline_poekott_valida%3F_.aid-1023
http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Kas_ja_milliseid_j%C3%A4%C3%A4tmeid_v%C3%B5ib_kodus_p%C3%B5letada%3F.aid-1572
Lisad
Pilt1.
Hoolimatud inimesed viskavad prügi mets alla, mis saab hiljem saatuslikuks loomadele.
Pilt2.
Kiviõli tuhamägi
Pilt3.
Tallinna prügila
12