Akude ja patareide defineerimine ning reguleerivad seadused (0)

„Jäätmeseaduse“ §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas , mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks.
Vastavalt „Jäätmeseaduse“ §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees.
Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis on suletud, mida saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku.
Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki või maastikusõiduki käivitus-, valgustus - või süüteseadmes.
Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis.
Euroopa Liidu õigusaktid

Jäätmete raamdirektiiv (75/442/EMÜ)(91/156/EMÜ)
Vastu võetud 19. november 2008. Käsitleb üldiselt EL jäätmemajandust ning –käitlust.

Ohtlike jäätmete direktiiv (91/689/EMÜ)
Vastu võetud 12. detsember 1991. Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine nõuab täiendavaid ja rangemaid eeskirju, et arvesse võtta niisuguste jäätmete eripära; ohtlike jäätmete käitlemise tõhususe parandamiseks ühenduses tuleb kasutada kogemustel põhinevat ohtlike jäätmete täpset ja ühtset määratlust; tuleb tagada, et ohtlike jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise järelevalve on võimalikult täielik; ohtlikud jäätmed tuleb registreerida ja identifitseerida.
Ohtlikke aineid sisaldavad patareid ja akud (91/157/EMÜ)
Kehtestati 22. Detsember 1998. Direktiivi kohaselt tuleks arvesse võtta alternatiivsete raskmetallivabade patareide tehnilist arengut; keelata teatavate patareide turustamine nendes sisalduba elavhõbeda hulga tõttu; alates 1. jaanuarist 2000 on keelatud importida patareisid ja akusid, mis sisaldavad elavhõbedat rohkem kui 0,0005% massist.
Ohtlike jäätmete nimistu (2000/532/EÜ)
Kehtestati 3.mai 2000. Kehtestati ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiiv.
Patareide ja akude turule laskmist (laiendatud tootjavastutuse raames) ning patarei- ja akujäätmete käitlemist reguleerivad järgmised õigusaktid
Vastavalt seadustele ning määrustele vastutavad patareide ning akude kogumise ja käitlemise eest tootja, ehk isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena.

Jäätmeseadus
Jäätmeseadus määratleb patareid ja akud ohtlike jäätmete hulka, probleemtoodete hulka; määrab, et patareid ning akud peavad olema seadmest kergesti eemaldatavad; määrab, et tootja peab akud ning patareid tagasi võtma; Tootja peab edastama infot patareide ja akude kogumise kohta;

Vabariigi Valitsuse 07.08.2009 määrus nr 124 "Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" (nn patareide kogumise määrus)
Tootja ja turustaja on kohustatud kantavate ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed kasutajalt turustaja müügikohtade kaudu tasuta tagasi võtma. See tähendab, et igasse sellist liiki patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse saab patarei- ja akujäätmeid tagasi anda. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha, kus tema turule lastud patareisid ja akusid müüakse, vastava konteineriga. Turustaja peab tootjaga koostööd tegema ning ei tohi sellest keelduda, ning ei tohi eelistada üht tootjat teisele.
Kui elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis on nende üle andmisel romuna sees patarei või aku, siis peab tootja selle tasuta vastu võtma, see tähendab, et ei tohi küsida raha patarei või aku käitlemise eest. Käitlemise kulud kannab tootja. Tööstusliku patarei või aku ei tohi keelduda vastu võtmast tööstuslike patarei- ja akujäätmeid sõltumata nende keemilisest koostisest ja päritolust.
Tagasivõtusüsteemi oluline osa on patareide ja akude kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ning tagada selle läbi tõhusam patarei- ja akujäätmete kogumine. Alates 26. septembrist 2008 peavad olema kõigis kantavate ja mootorsõidukite patareide ja akude müügikohtades üleval teated , et patarei- ja akujäätmeid saab müügikohta tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal, piisavalt suure kirjaga kirjutatud ning olema nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb kasutajad teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Teabekampaanias käsitletavad teemad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade ja muude sarnaste üldsusele kättesaadavate kanalite kaudu.

Keskkonnaministri 10.01.2008 määrus nr 5 "Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded"
Määrusega on sätestatud akude ja patareide kogumise kord ning käitlemise nõuded. Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud.
Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab vastama jäätmeseaduses jäätmekäitluskohale sätestatud nõuetele ning olema vedelikukindla pinnakattega ja ilmastikukindla pealiskattega. Patarei- ja akujäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse välitingimustes, peavad olema ilmastikukindlad, ei tohi läbi lasta vedelikke, on happekindel ning kust ei saa kolmandad isikud ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata patareisid ja akusid välja võtta. Siseruumides kasutatava mahuti ainukeseks erandiks on see, et see ei pea olema ilmastikukindel, kõik teised nõuded laienevad ka sellele.

Keskkonnaministri 21.12.2007 määrus nr 64 "Patareide ja akude märgistamise viis ja kord"
Määrusega on sätestatud, et akudel ning patareidel peab peal olema lahuskogumisele osutavad märgid, keemiline sümbol, mida patarei või aku sisaldab ning patarei ja aku mahutuvuse andmed.

Keskkonnaministri 09.05.2011 määrus nr 30 "Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid " (nn keelatud ainete määrus)
Määrus sätestab lubatud elavhõbeda määra patareides.

Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määrus nr 135 "Probleemtooteregistri põhimäärus"

keskkonnaministri 16.02.2011 määrus nr 12 "Probleemtooteregistri registrikaardi vormid"

Järelevalve
Järelevalve nõuded patareide ja akude käitlemise kohta on sätestatud „Jäätmeseaduse“ §199 lõike 3 punktide 1, 2 kohaselt Keskkonnainspektsioon vähemalt korra aastas. Järelevalvega tegeleb erinevates küsimustes erinev institutsioon . Keskkonnainspektsioon kontrollib vähemalt üks kord aastas prügila käitaja ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist. Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele. Järelevalvet teabekampaania korraldamise osas teostab Tarbijakaitseamet .
Hinnang patareide ja akude käitlust reguleerivale seadusandlusele
Nagu seadustest ja määrustest tulenevalt on näha, lasub patareide ja akude käitlemise põhiülesanne tootjal. Tootja ülesandeks on suunata tarbija selleni, et tarbija tooks oma kasutatud akud ning patareid vastavasse punkti. Selleks, et tarbijat sellest võimalusest teavitada, peab tootja tegema kord aastas üleriigilise teavituskampaania, mis selgitaks patareide ning akude ohtlikku mõju keskkonnale. Tootja ning turustaja peavad müügipunktidesse, kust on võimalik patareisid ja akusid osta, rajama vastavad punktid, kuhu tarbijad saaksid patareisid ja akusid tagastada. Tootja kohustuseks on kasutatud tooted kokku koguda ning käidelda.
Seadusandluse puhul on suurimaks probleemiks see, et tarbija peab tootjale ise kasutatud akud ja patareid tagastama. Hoolimata sellest, et on tehtud vastav teavituskampaania, ei too siiski 100% tarbijatest oma patareisid ja akusid tagasi ning osa neist satub ikka loodusesse . Teavituskampaaniale esitatud nõuded võiksid olla suuremad (rohkem reklaami, suuremad teavitusplakatid jne) ning ka riik võiks osa sellest finantseerida. Võib-olla aitaks ka patareide ning akude puhul see, kui neile oleks kohaldatud samasugune pandisüsteem, nagu hetkel taaral on.
Kui aga patareid ja akud tootjatele tagastatakse, siis tagab see nõuetekohase käitluse, kuna tootjate üle teostatakse järelevalvet, mis peaks tagama nõuetekohase käitlemise. Ka siinkohal võib mainida, et järelevalve võiks olla tihedamalt kui kord aastas.