Akude ja patareide defineerimine ning reguleerivad seadused (0)

Sarnased õppematerjalid

31

doc

Jäätmeprobleemid

.........................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd.........................................................10 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel......................12 5. Milline poekott valida?..........................................

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

14

docx

Idee kavandamine - Salvestatav mõõdulint

Idee Lasta turule toode, mis on kompaktne ja vajalik teatud sihtgrupile seoses mõõtmistega ning nende tulemuste hoiustamise ja salvestamisega. Tootel on mitu erinevat funktsiooni alates mugavast mõõtmise teostamisest kuni tulemuste salvestamise ja hoiustamiseni. Sihtgrupp Toode on mõeldud peamiselt professionaalsetele ehitusega tegelevatele inimestele ja kasutamiseks vastava tegevusalaga tootmisettevõtetes. Hea ostusuutlikuse tõttu on võimalik ka tavatarbijal see toode endale hankida. Kontseptsiooni valik Skaala: 1, 3, 5, 9 Kaal: 1, 3, 5

Kavandamine

34

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv

Jäätmekäitlus

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 ­ materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 ­ kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ­ ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 ­ tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema

Jäätmekäitlus

7

docx

Jäätmehooldus

Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.

Jäätmehooldus

24

odt

Jäätmehooldus - eksam

„jäätmete lakkamine” – jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega: a) aineid või esemeid kasutatakse tavaliselt konkreetseks otstarbeks; b) sellise aine või eseme jaoks on olemas turg või nõudmine; c) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele ning d) aine või eseme kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse korralduse nõuded a)jäätmete tekke vältimiseks b)jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks,

Jäätmekäitlus

25

rtf

Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014

korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond

Loodus

7

docx

Jäätmetest

Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma

Keskkonnageograafia

Kommentaarid (0)