1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Ettevõtete puhul on lähtutud sellest, et biolagunevate jäätmete töötlemisega võiks alustada reoveesette ning toidujäätmete (jms tõenäoliselt hästi lagundatava materjali) kompostimisega. Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused) on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda), aga puudub võimalus Koht, kuhu viia oma
zeoliidid, ensüümid, lõhnaained, Butylphenyl Methylpropional Anioonsed pindaktiivsed ained Pole teada milliseid pindaktiivseid aineid sisaldab. Näiteks anioonne pindaktiivne aine LAS hiljem ei lagune ning läbinud veepuhastusjaama, settib veekogude põhjamudasse. Aga anioonsed pindaktiivsed ained võivad olla ka rasvhapped, mis lagunduvad heitvees, puhastusjaamades ja looduses. Katioonsed pindaktiivsed ained Pesupulber võib sisaldada nii biolagunevaid kui ka mitte biolagunevaid Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel tagasi kangale sadeneda.
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted,
mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia), arosoolpudeleid. 3. Biojäätmed Kodumajapidamises võid biolagunevad jäätmed koguda kompostritesse, kuid korterelamutes ja ettevõtetes tuleb need koguda olmeprügist eraldi, just selleks ettenähtud biojäätmete konteinerisse. Oluline teada biojäätmete kogumisel · Biojäätmete konteinerisse tohib panna vaid toidujäätmeid · Biojäätmete kogumiseks on hea kasutada biolagunevaid kotte · Haljastusjäätmed tuleb koguda eraldi (n: kilekottidesse) · Kasuta konteinerites biolagunevaid vooderduskotte need hoiavad konteineri puhtana 4.Ohtlik prügi Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes
Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime kõige lähemal asuvasse jäätmejaama, milleks on Väätsa prügila. Järeldused : Vee kasutus kuna elan maal oma majas ja vee eest ei maksa siis olen harjunud vett suhteliselt vabalt kasutama, arvan, et peaksin sellegipoolest olema säästlikum. Kokku saaksin hoida näiteks tee jaoks vett keetes. Lasen tavaliselt veekeedukannu täis,
Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid , leib, sai, poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked
Sorditud jäätmeid kasutatakse otsese ringluses ning telliseid, puitu ja praakdetaile kasutatakse väikeehitiste juures. Jäätmeid kasutatakse ka suletavate prügilate kattematerjalina ning ajutiste prügilateede ehitusel. Eestis on täiustatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Linnades on üks kogumispunkt iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning üha rohkem põlevkivituhka on hakatud kasutama teedeehituses. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku on täiendatud. Kogumispunktide arv on tunduvalt kasvanud ning hetkel on neid kokku umbes 224. konteinereid on rajatud näiteks bensiinijaamadesse ja maakondadesse. Ka Pärnusse on rajatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate
biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid. • Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). • Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Bioplastikute kasutusvaldkonnad • Pakendid
materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt, lühikese ajavahemiku jooksul. Kui nüüd võtta arvesse kõiki neid teadmisi nii biolagunevatest, kui ka mitte lagunevatest plastikkottidest, siis isiklikult arvan ma, et ma olen ikkagi luksuse nautleja, mitte tark tarbija. Sellega mõtlen ma seda, et isegi kui ma ostan biolagunevaid kilekotte, siis need ongi ainukesed nii-öelda pakendid mille lagunevust ma jälgin. Võttes aga näiteks mõne kommipaki või šokolaadi, siis ei huvita mind üldse mida sisaldab see ümber olev pakend, vaid mind huvitab enamasti ikka see mis on pakendi sees ja mis mulle kõhtu jõuab. Olen näinud erinevates linnades, tänavatel, kuidas inimesed lihtsalt nahaalselt viskavad prügi maha või prügikasti pannes ei huvita neid see, kui prügi sealt mööda kukub. Ma ei väida
Üldiselt on tarbimistrend teel, et tarbijad ostavad kaupa, mis näeb konkurendi omast parem välja, kuigi näiteks elektroonikatoodete puhul võib tehnilise poole pealt alla jääda. Seega on pakendivalikul turunduse poolel äärmiselt suur roll. Esialgne, küll keskkonnasäästlikkuse mõistes hea pakend, peab vahest teed andma teisele võimalusele, mida on tarbijale kordades parem müüa. Kuigi kiirelt arenev tehnoloogia pakub tänapäeval ettevõtjatele suure valiku taastuvaid ja biolagunevaid materjale, siis paljud taanduvad pakendi valikul kahele prioriteedile : kuidas antud toode ajendab tarbijaid seda ostma ja samuti hind. Keskkonnasäästlikkus jääb kasumi teenimise eesmärgil kahjuks tagaplaanile. Lõpptarbijal on äärmiselt suur osa otsustamaks, mida osta, kasutada ning mida mitte. Tootjate poolt pärsib rahaline pool uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, tarbija poolt aga
tänavad. Pole taskukohast bituumenit. Me unustame ära ilmseid asju. Nafta ei ole ainult bensiin. Naftast saadud bituumenit kasutati Paabeli torni ehitamisel. Ning siiani teedeehituses. Naftast tehtud pudelitesse lastakse pepsi ja koka. Naftast saadud karpides peituvad meie armastatud arvutid. Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid. Värvained, ravimid, lõhkeained. Iroonilisel moel, mida vaid elu suudab pakkuda, valmistatakse ka loodussõbralikke biolagunevaid plaste naftast saadud polümeeride põhjal. Nafta ei ole vaid must kuld. See on enam kui kuld sest kullal pole suurt mingit tehnoloogilist või tööstuslikku väärtust. Kui inimene suudaks naftalt võtta kogu vajamineva energia, siis võiks ta liitri bensiiniga läbida 500 kilomeetrit. Kuid inimkonnal pole vist siiski võimalik hüpata ajas edasi kümme miljonit aastat, et jõuda ajastusse, kus tänasest planktonist on uus nafta tekkinud
kopolümeer stüreen-butadieenkummi, millest on tehtud autorehvid ja mis on närimiskummi üheks komponendiks. 6. Kus kasutatakse polüestreid? Mis probleemid kaasnevad loodusele nende ja teiste kunstmaterjalide kasutamisega? Kuidas neid probleeme püütakse leevendada? Polüestrid Väga tähtsad tehnikas, tekstiilitööstuses. Sünteetilised kiud (tekstiilitooted), karastusjoogipudelid. Looduses ei taha plastid eriti laguneda. Sellepärast püütakse luua selliseid biolagunevaid plaste, mis laguneks kiiremini bakterite toimel. 7. Mida kujutavad endast polüamiidid? Mis iseloomustab tööstuslikku polüamiidi nailonit? Mida veel saab polüamiididest teha? Polüamiidid kõige tuntumad on nailon6 ja nailon6,6. Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Kuna polüamiid ei kortsu eriti ja on kergesti hooldatav, seetõttu kasutatakse teda spordi ja
materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik? Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas. Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti?
06.09.2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda linnas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmehoolduse üldine kord Tallinnas on sätestatud linnavolikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma liikide kaupa eraldi vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 01.01.2003.a. ka teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg. nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb neid jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekke korral. Vastavalt võimalustele ja otstarbekusele tuleb eraldi koguda ka klaas, metall, plast ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. JÄÄTMETE TEKKIMISE VÄLTIMINE Jäätmekoguse vähendamine on parim keskkonnakaitse. Töökohal tulekski püstitada
Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %). Jäätmete käitlemine on kõik jäätmetega seotud toimingud: kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamiseks või energia saamiseks. · Jäätmete korduvkasutus on jäätmete taaskasutamine, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.
38. polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PS-il põhinevate esemete kasutamist. 39. PC- polükarbonaat Kategoorias “muu” (7) Tehakse lutipudeleid, kõvasid plasttopse, toidukarpe. BPA- polükarbonaat bisfenooliga –võib kahjustada hormoonide tööd. 40. PLA, PHA Sellise märgistusega on biolagunev polümeer e bioplast Valmistamisel on kasutatud maisi, kartulit , suhkruroogu. Valmistatakse pikniku nõusid ja biolagunevaid kilekotte. 41. tabel 42. Tänapäeval pole suhtumine nendesse materjalidesse enam kaugeltki nii soosiv – toiduhügieeni on õnnestunud küll parandada, aga tohutu saastamise hinnaga. 43. mõttetu 44. polõetüleenist tehakse näiteks torusid ja kütusepaake. Pehmema materjali sisse pakitakse võileibu või mähitakse televisioonikaableid. Plastikkott on kujunenud reostusprobleemi sümboliks. Maailmas kasutatakse neid igas minutis miljon tükki.
Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. (Lipp 2009) Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas. (Lipp 2009) Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad
Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (2) Jäätmete sorteerimispunktid on: Vanapaber ja kartong vanapaberi konteiner asub Tsirguliina Keskkooli juures. Pandimärgiga pakendid pandimärgiga pakendeid saab ära anda Tagula, Tsirguliina, Laatre ja Sooru kauplustes. Nendega tegeleb ETO ja Pakendiringlus. Biolagunevad jäätmed võimaluse korral tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal koduaias. Või viia Valga Jäätmejaama. Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas (mai-juuni). Probleemtooted elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda samuti ohtlike jäätmete veoringil ning Valga jäätmejaama. Metallijäätmed tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1) Põllumajandus
majapidamismasinaid anda linna või valla jäätmete kogumispunktidesse või jäätmejaamadesse. Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse. Olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu Biolagunevad jäätmed Biolagunevaid köögi ja sööklajäätmeid tuleb koguda eraldi konteinerisse! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul kus on vähemalt kümme korterit, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas. Konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist
vastavalt ühe kuni viie kraadini, et tagada maksimaalne värskus ja säilivusaeg. Tark on külmikust valida vanema kuupäevaga toit ning tarbida see enne. Kui poest osta värske toit, siis asetada see külmikus tahapoole ning vanemad ette poole. Isu püüab tihti peale seda, mis esimesena silma jääb. See soodustab tarbima vanemad asjad enne [11]. Soovituslik on toitu külmutada, kuna nii see säilib pikemalt. Seda tehakse tihtipeale lihatoodetega või juurviljade ja puuviljadega [10]. Biolagunevaid toidujäätmeid on tark kasutada ka kodu aedades. Kompostimise teel on võimalik saada väga viljakat mulda. Kuumtöödelduid toite on samuti võimalik kompostida piserdades peale seerumit, mis seda protsessi aitab läbi viia [14]. Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti ,,parim enne" toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett, milleks on Rimi. Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie
Tsellofaan esindab üht esimest tehiskilet, mis on soodsates tingimustes täielikult biolagunev ja mille valmistamiseks on kasutatud looduslikku polümeerset ainet – tselluloosi. Palju muret on biolagunevate plastkottide säilitamise, taaskasutamise, eriti aga regranuleerimisega. Kahjuks on kaubandusvõrku tekkinud nn okso-biolagunevad plastid, näiteks okso-biolagunevast polüetüleenist kilekotid, mida reklaamitakse kui biolagunevaid ja isegi kompostuvaid, mis tegelikult ei vasta ühelegi biolagunemise ja veelgi vähem kompostuvuse standarditega kehtestatud nõuetele. 6. Pakendamismeetodid, tarbija nõudmised. Kašeerimine – kasutatakse peamiselt paberitööstuses 2 ja enama kihi paberi või papi ja mõne muu materjali ühendamiseks liimiga või kergesti sulava plastikuga (PE, PP, PVC). Ühendamine toimub valtsidevahelisel tööpinnal. Kasutatakse näiteks
Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid. See tähendab peaaegu pooled Eestis toodetud jäätmetest, keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni. Olmejäätmed tekivad kodumajapidamistes ning selle nende hulka arvestatakse ka sarnased äri- ja kaubandusettevõtetes tekkivad jäätmed. Umbes 60% tekib kodumajapidamistes ja 40% töökohtades. Olmejäätmeist umbes kolmadik on papp või paber, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmadik kõiki muid materjale. Oluline on olmejäätmete sorteerimine. Alates 2008.a 1
Enamiku toodete valmistamisel saab kasutada vanade toodete materjale või neist tekkinud energiat. See säästab keskkonda. Jäätmehooldus lähtubki säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtetest. Eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamise laiendamine, jäätmete keskkonnaohutu ladestamine jne. Mida liigiti koguda? Liigiti tuleb koguda paberit ja kartongi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Kas iga elanik peab jäätmeid liigiti koguma? Kui kohalik omavalitsus on oma õigusaktiga nii sätestanud, siis tuleb ka nii teha. Kas liigiti kogumine säästab raha? Jäätmete liigiti kogumine säästab raha. Näiteks pakendatud kaupa ostes maksad ka pakendi eest. Kui viskad pakendi koos teiste jäätmetega prügikasti, maksad selle eest jälle nüüd juba prügivedajale. Seega on kasulikum pakendid eraldi koguda ja lasta need tasuta ära vedada.
Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004 võeti vastu seadus, kus tuli alustada orgaaniliste jäätmete kogumisega. 2008 aastast alates ei lubata otseselt prügilatesse ladestada biojäätmeid. Jäätmeseaduses on öeldud, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. ja üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. On oluline, et taaskasutus muutuks efektiivsemaks. Lähtematerjali valik Prügilad võtavad ladustamisele vaid liigiti sorditud või töödeldud olmejäätmeid. See tähendab, et aia- ning haljastusjäätmed tuleb eraldi koguda ning neid ei tohi panna olmeprügi konteineritesse. Kui aia- ja haljastusjäätmed visatakse olmeprügiga samasse konteinerisse siis
maksab prügivedajale sama palju, kui kõik need naabrid, kes jäätmeid ei sordi. Ühistu toetusel on võimalik tellida eraldi konteiner biolagunevale jäätmete, paberi jne jaoks. Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral. Korterelamus, mille ümber on palju ruumi maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada. Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama. Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga
jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus 7 väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. AS Tartu Veevärk reoveemuda kompostitakse reoveepuhasti territooriumil ning stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses. 2.4 Vanapaber- ja papp SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%. Sealjuures on vanapaberi- ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus asuvad valdavalt ahjuküttega majad.
polümeeriahela väiksemad lõhestunud fragmendid. Biolagunemise kriteeriumiks loetakse seda, et plast kaotab aeroobsel lagunemisel CO 2 –na 60% oma süsinikust 180 päeva jooksul. Tegelik süsinikukadu on suurem, sest ka biomass (nt huumus) on lagunenud polümeer. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit, dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus)
Siiski tuleb meeles pidada, et kõik need materjalid lagunevad ainult siis, kui eksisteerivad eritingimused. Euroopas, kus biolagunevad kotid toodetakse märkimisväärses koguses, sisenevad nad spetsiaalsetesse kompostimisseadmetesse, kus luuakse kõik nende lagunemise tingimused: säilitatakse kõrge temperatuur, niiskus, hapniku kontsentratsioon, lisatakse spetsiifilisi mikroorganisme. Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.Eestis saab neid leida Selveris(hind on 0,6 senti),Solarisis (hind on 0,5 senti). Ivo Aksli sõnab, et Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu
5.2.2. Biolagunevad kilekotid Biolagunevad kilekotid on miksitud toode. Seda võib kutsuda ka sõnademänguks kui soovite. Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus. Seda eriti meie nälga täis maailmas. Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Üsna sageli märgitakse sõna ,,biolagunev" ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks. Nimelt
annaabi.ee 
