:D Proovi number Kuulunud CuSO4 Glyc mg/ml ml 0 (0 minutil võtnud) 2,3 2 1 (10 minutil) 12,6 11,1 2 (20 minutil) 23,3 18 Leiame invertaasi aktiivsuse(A): A=(C2-C1)* V1* V2 *103/T * 180 *V3 *V4*g A1=(11,1-2) * 26*5*103 /600 *180 * 1*1*0,015 =5323,5 µkat/ml A2=(18-2) * 26* 5*103 /1200 *180 * 1*1*0,015 =4680 µkat/ml Akeskmine = (A1+A2)/2 = (5323,5+4680)/2 = 5001,5 µkat/ml Siis A=5001,5 µkat/g Kokkuvõte ja tulemuste analüüs. Antud laboritöös olime käsitlenud invertaasi toime ja selle aktiivsusi määramise meetod. Esimeste 10 minuti jooksul invertaasi aktiivsus oli suurem, kui 10-st 20 minutini. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks on substraadi kontsentratsiooni vähendamine, mille tulemusena oli vähenenud
Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel
750 10500 mänd 740 11100 saar 830 9960 kuusk 1130 19210 tamm 1120 20160 haab 780 14820 vaher 1010 20200 660 13860 1130 24860 780 17940 Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Data Kuupäev Sum of Kogus Sum of Maksumus 15.03.2011 11 8580 16.03.2011 6 4680 17.03.2011 7 5460 18.03.2011 57 44460 19.03.2011 9 7020 20.03.2011 10 13100 22.03.2011 12 9360 23.03.2011 13 10140 24.03.2011 34 26100 25.03.2011 15 11700 26.03.2011 38 29640 27.03.2011 17 13260 28.03
09 0.0043696998 4660 55 4.01 0.0044415046 4660 55 4.01 0.0044171676 4660 55 4.01 0.0043930959 4665 50 3.91 0.0044726023 4665 50 3.91 0.0044484913 4670 45 3.81 0.0045376259 4670 45 3.81 0.0045134252 4670 45 3.81 0.0044894813 4670 45 3.81 0.0044657901 4670 45 3.81 0.0044423477 4670 45 3.81 0.00441915 4670 45 3.81 0.0043961934 4670 45 3.81 0.0043734741 4675 40 3.69 0.004472102 4675 40 3.69 0.0044492268 4680 35 3.56 0.0045624942 4680 35 3.56 0.004539393 4680 35 3.56 0.0045165245 4680 35 3.56 0.0044938853 4680 35 3.56 0.0044714719 4680 35 3.56 0.004449281 4680 35 3.56 0.0044273092 4680 35 3.56 0.0044055534 4685 30 3.40 0.004534769 4685 30 3.40 0.004512702 4685 30 3.40 0.0044908487 4690 25 3.22 0.0046449377 4690 25 3.22 0.0046226598 4690 25 3.22 0.0046005946 4690 25 3.22 0.004578739 4690 25 3.22 0
Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke jäätmeid inimese kohta aastas. Asbest Tulekaitse Torude isoleeraines Elektriseadmetes Katuse ja põrandakivides Kantserogeenne Akud ja patareid Kaadium, elavhõbe, plii Elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi Kaadium kahjustab neerusid, maksa ning hõrendab luustikku 2005. aastal lasti Eesti turule aastaga 480 tonni patareisid ja 4680 tonni akusid. Kokku koguti 2391 tonni patareisid ja akusid. Ravimid Võivad sattuda veeringesse Võivad mürgitada loomi Võivad sattuda laste või uimastitarbijate kätte Vanaelektroonika telerid, arvutid, trükiplaadid pesumasinad, nõudepesumasinad, pliidid, külmikud soojapuhurid, föönid, tolmuimejad elektrilised ja akuga tööriistad telefonid jpt kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid Mida teha jäätmetega? Sorteerida Jäätmekäitluspunktid
60 0,662 3310 2,2 1375 7,226209 0,253314 180 0,772 3860 4,2 825 6,715383 0,254313 240 0,808 4040 5,2 645 6,46925 0,25274 300 0,836 4180 6,2 505 6,224558 0,251442 900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 0,233097 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 0,250808 keskmine: 0,243327 min-1 0 =2310,363S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni
K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% D: Üldhalduskulud 5562 D: Km 1112.40 K: Arvelduskonto 6674.40 3. Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. D: Kaup 16 000 D: Km 3 200 K: Võlg tarnijale 19200
Katsushika Hokuisai"Suur laine" Todaiji tempel 7 Kasutatud kirjandus: ,,Ene" Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 ,,Maailma ajalugu" Kirjastus Varrak 2004 ,,Japan" Eyewitness travel 2007 http://www.artelino.com/articles/japanese-painting.asp http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaapani_kunst_leilalille.htm http://www.csuohio.edu/class/history/japan/japan16.html http://www.kotli.ee/?page=1004&selected=4680&lang=1&sel=4662 8
3 osa =15,4 =13990 kokku 5 ,75 4.1. Mets 10EUR/t (Sanglepp) 10,625 200 2125 150 m 15937,5 18062,5 4.2. Mets 20EUR/t (Kask) 3,9 200 780 50 m 3900 4680 4.3. Põld 450EUR/ha 2 450 900 900 4.4. Põld 260EUR/ha 4,0625 260 1056,25 1056,25 4 osa =20,5 =24698 kokku 88 ,75 5.1. Mets 4,875 200 975 150 10EUR/t 7312,5 8287,5
3.2. Põld 450EUR/ha 4,875 450 2193,75 2193,75 3.3. Põld 260EUR/ha 0,95 260 247 247 3 osa kokku =15,45 =13990,75 4.1. Mets (Sanglepp) 10,625 200 2125 150 10EUR/tm 15937,5 18062,5 4.2. Mets (Kask) 3,9 200 780 50 20EUR/tm 3900 4680 4.3. Põld 450EUR/ha 2 450 900 900 4.4. Põld 260EUR/ha 4,325 260 1124,5 1124,5 =20,87 4 osa kokku 5 =24767 5.1. Mets (Sanglepp) 4,875 200 975 150 10EUR/tm 7312,5 8287,5 5.2. Mets
Enamasti saaks ka põllumajandusloomi ravida looduslikumalt ning seeläbi vähem ravimijääke ringlusesse lastes. Kasutatud kirjandus: 1. EL 2005/4 Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal (http://www.eestiloodus.ee/artikkel1070_1062.html) 2. EL 2010/6-7 Põlva energiamajanduse roheline tulevik (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3361&id_a=3333) 3. EL 2012/6-7 Ravimijäägid looduskeskkonnas (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4680&id_a=4623) 4. EL 2011/02 Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3733) 5. M. Luna-delRisco1, A. Normak1 and K. Orupõld1,2. Biochemical methane potential of different organic wastes and energy crops from Estonia. Agronomy Research 9 (1–2), 331–342, 2011 6. Lämmastikuringest, Nitraadiprobleem . MADIS METSUR, TIIU VALDMAA 2003 (http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm) 7
300 0,836 4180 6,2 505 6,224558 42 0,2 330 900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 97 0,2 508 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 08 keskmine: 0,243327 2310,3 = 63S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni
9416424226 122 605 10.083333333 0.932 4660 135 4.9052747784 123 610 10.166666667 0.933 4665 130 4.8675344505 124 615 10.25 0.934 4670 125 4.8283137373 125 620 10.333333333 0.934 4670 125 4.8283137373 126 625 10.416666667 0.934 4670 125 4.8283137373 127 630 10.5 0.934 4670 125 4.8283137373 128 635 10.583333333 0.935 4675 120 4.7874917428 129 640 10.666666667 0.936 4680 115 4.7449321284 130 645 10.75 0.936 4680 115 4.7449321284 131 650 10.833333333 0.936 4680 115 4.7449321284 132 655 10.916666667 0.937 4685 110 4.7004803658 133 660 11 0.938 4690 105 4.6539603502 134 665 11.083333333 0.938 4690 105 4.6539603502 135 670 11.166666667 0.938 4690 105 4.6539603502 136 675 11.25 0.938 4690 105 4.6539603502 137 680 11.333333333 0
4520 Töölähetuse sõidukulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4531 Töölähetuse majutuskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4540 Töölähetuskulud üle piirmäära Kulu Mitmesugused tegevuskulud 46 Erisoodustused, -maksud Kulu 4610 Töötajatele tehtud erisoodustused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4660 Erisoodustuselt arvest. käibemaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4670 Erisoodustuselt arvest. tulumaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4680 Erisoodustuselt arvest. sots.maks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 47 Tööjõukulud Kulu 4710 Palgakulu Kulu Palgakulu 4712 Juhatuse liikme tasud Kulu Palgakulu 4720 Sotsiaalmaks töötasult Kulu Sotsiaalmaksud 4730 Töötuskindlustuse kulu Kulu Sotsiaalmaksud 4790 Puhkusekohustuse kulu (reserv) Kulu Palgakulu 4791 Puhkusekohustuse sots.,töötusk.maksu kulu Kulu Sotsiaalmaksud 48 Põhivara kulum ja väärtuse langus Kulu
Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü). Kokku 73,2 loomühikut. Loomade intensiivsus talu maal on 2,8 lü/ha. Loomad aastaringselt väljas ei ole, vaid talve ja umbes pool kevadest veedavad laudas. Allapanuks kasutatakse põhku. Kõiki sõnnikut kätte ei saa, sest tavaliselt jääb karjamaale 25 % karjatavate loomade poolt toodetud sõnnikust. Sõnnikut saadakse kokku 760 (eeldades, et 25% jääb karjamaale), milles lämmastiku kokku 4680 kg. Sellisest kogusest piisab täielikult antud külvikorrale. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia EMVI pikaajalistest katsetest, kus on selgitatud väetiste optimaalseid annuseid ja vahekordi põllukultuuride väetamisel, on selgunud, et sõnniku mõjul saadavad enamsaagid sõltuvad suurel määral kasvatatavast kultuurist, mullaomadustest ning ka sõnniku andmise ajast ja viisist. Kuna värske sõnnik on komposteeritud sõnnikust lämmastikurikkam, siis värske
254 0,921 4605 6,041333 505 6,224558 0,34258 254 0,921 4605 6,041333 505 6,224558 0,34258 254 0,921 4605 6,041333 505 6,224558 0,34258 254 0,921 4605 6,041333 505 6,224558 0,34258 260 0,923 4615 6,141333 495 6,204558 0,340259 270 0,926 4630 6,308 480 6,173786 0,336147 280 0,931 4655 6,474667 455 6,120297 0,335755 290 0,936 4680 6,641333 430 6,063785 0,335838 300 0,94 4700 6,808 410 6,016157 0,334613 310 0,944 4720 6,974667 390 5,966147 0,333787 320 0,948 4740 7,141333 370 5,913503 0,333369 330 0,952 4760 7,308 350 5,857933 0,33337 340 0,956 4780 7,474667 330 5,799093 0,333809 350 0,959 4795 7,641333 315 5,752573 0,332616
mürgitada. Nad sisaldavad ka tsinki, mida saaks kasutada, kui patareid ümber töödelda. Mõned patareid sisaldavad ka elavhõbedat ja pliid. Kui me viskame patarei prügimäele või loodusesse, siis võivad mürgised ained sattuda õhku ja vette ning sealt edasi põhjustada tervisehädasid nii inimestele kui ka loomadele. Raskemetalle looduses seostatakse nii peavalude, hambahädade kui ka vähiga. Kui vaadelda 2005.aasta andmeid, siis lasti Eesti turule aastaga 480 tonni patareisid ja 4680 tonni kõikvõimalikke akusid. Samas kokku koguti 2005.aastal 2372,46 tonni patareisid ja 22 akusid. 94-98% tagastatud akudest on pliiakud. Pliiakude suur kogus tuleneb sellest, et akusid saab jäätmekäitlejatele üle anda tasuta või kohati isegi saades nende eest raha. Nipid keskkonna ja tervise säästmiseks · Kasuta patareide asemel laadijaga akusid
2100 2250 2400 2550 2700 2850 2240 2400 2560 2720 2880 3040 2380 2550 2720 2890 3060 3230 2520 2700 2880 3060 3240 3420 2660 2850 3040 3230 3420 3610 2800 3000 3200 3400 3600 3800 2940 3150 3360 3570 3780 3990 3080 3300 3520 3740 3960 4180 3220 3450 3680 3910 4140 4370 3360 3600 3840 4080 4320 4560 3500 3750 4000 4250 4500 4750 3640 3900 4160 4420 4680 4940 3780 4050 4320 4590 4860 5130 3920 4200 4480 4760 5040 5320 4060 4350 4640 4930 5220 5510 4200 4500 4800 5100 5400 5700 4340 4650 4960 5270 5580 5890 4480 4800 5120 5440 5760 6080 4620 4950 5280 5610 5940 6270 4760 5100 5440 5780 6120 6460 4900 5250 5600 5950 6300 6650 Müügihind `=Hulgihind*1,2 (20% kõrgem)
Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 19 Suuruse võrdlemine protsentides F 1. (10p) Arvuta muutumine protsentides a) kommipaki hind vähenes 8 kroonilt 7,2 kroonini b) saia hind suurenes 4 kroonilt 4,6 kroonini c) õmblusmasina hind vähenes 6000 kroonilt 4680 kroonini d) auto hind vähenes 100 000 kroonilt 70 000 kroonini e) palk tõusis 4000 kroonilt 4800 kroonini 2. (4p) Leia a) 7% 300-st b) 50% 800-st 3. (4p) Leia arv, millest a) 3% on 6 b) 40% on 16 4. (2p) Arvuta viske tabamusprotsent, kui on teada, et 40 pealeviskest tabati 30 korral.
36 23910.4 4 Betoonisegu maksumus m3 100 863 86300 5 Kraana () maskumus kokku, sh: SUMMA Kraana renditasu ööpäev 192 10 1920 Töötasu I vah töötund 150 24 3600 Töötasu II vah töötund 180 40 7200 Töötasu III vah töötund 195 24 4680 Kraana transport km 8 170 1360 6 Betoonipumba rent kokku, sh: SUMMA I vah töötund 45 16 720 III vah töötund 58.5 16 936 Betoonipumba transport km 2.3 170 391 7 Betooniseguri maksumus kokku sh: SUMMA
Samal ajal on Eestist teistesse EL-i riikidesse tööle läinud hinnanguliselt 10 000 25 000 inimest, neist enim Soome, Suurbritanniasse, Iirimaale, Rootsi ja Saksamaale ning Euroopa Majanduspiirkonna riikidest Norrasse. Soomes anti eestlastele eelmisel aastal 2217 tööluba, lisanduvad need töötajad, kes ei vaja tööluba või kelle töötamisel pole seaduslikku alust. Suurbritannias on alates EL-i laienemisest kuni 2005. a aasta lõpuni registreeritud 4680 ning Iirimaal laienemisest kuni 2005. a 31. juulini 2861 eestlasest töötajat. Rootsis on EL-i laienemisest kuni 16. aprillini 2006 väljastatud töötamisega seotud elamisluba 823 Eesti kodanikule, Norras oli 2005. aasta augusti lõpuks tööluba 678 ning Saksamaal 2005. a juuni lõpus 698 eestlasel. Välismaale tööle minnes ei ole ka Eesti kodanikud kohustatud sellest riigile teada andma. (Postimees, 30.04.06) Teenuste osutamine
1740 tähtajalist elamisluba. Samal ajal on Eestist teistesse EL-i riikidesse tööle läinud hinnanguliselt 10 000 25 000 inimest, neist enim Soome, Suurbritanniasse, Iirimaale, Rootsi ja Saksamaale ning Euroopa Majanduspiirkonna riikidest Norrasse. Soomes anti eestlastele eelmisel aastal 2217 tööluba, lisanduvad need töötajad, kes ei vaja tööluba või kelle töötamisel pole seaduslikku alust. Suurbritannias on alates EL-i laienemisest kuni 2005. a aasta lõpuni registreeritud 4680 ning Iirimaal laienemisest kuni 2005. a 31. juulini 2861 eestlasest töötajat. Rootsis on EL-i laienemisest kuni 16. aprillini 2006 väljastatud töötamisega seotud elamisluba 823 Eesti kodanikule, Norras oli 2005. aasta augusti lõpuks tööluba 678 ning Saksamaal 2005. a juuni lõpus 698 eestlasel. Välismaale tööle minnes ei ole ka Eesti kodanikud kohustatud sellest riigile teada andma. (Postimees, 30.04.06) Teenuste osutamine
Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451
Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vōit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451
4673. Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. 4674. Õnn on nagu tabamatu ime.. sa kas oled õnnelik või mitte.. 4675. Life is good , when you have music 4676. One day you'll look back and say damn, that girl did really loved me. 4677. When life gives me hundred reasons to cry, I´ll show life, I´ve got thousand reasons to smile. 4678. Everybody make mistakes. That's why they put erasers on pencils. 4679. Kuidas ära tunda õiget naist? Valel on lühikesed jalad. 4680. Kui teil on soov mitte midagi teha, siis palun olge kena ja ärge tehke seda siin. 4681. Kes elab klaasist majas, see ei saa teisi kividega visata. 4682. Kui nööril on üks ots, siis on tal teine ka. 4683. Kõige vastikum jook on see, mida juua kästakse. 4684. ära lükka tänaseid töid homse varna, vaid ülehomse, siis saad 2 vaba päeva! 4685. Lapsed, triikraud ei ole mänguasi, pange see endale kõrva taha. 4686. Kas soome poksijast pole kuulnud midagi? Nimi: Anti Vastutati 4687
22614 8400299-1Kuuse 58.35439125.441665 22614 Viljandi vald 27086 7400301-1Kuuse 58.29720422.460251 27086 Lääne-Saare vald 134475 4990023-1Kuuse tn 58.65784825.974164 134475 Põltsamaa linn 12142 25807-1 Kuuse/Jäga59.41717625.231565 12142 Jõelähtme vald 11094 38302-1 Kuusemäe 59.37194325.315933 11094 Anija vald 11093 38301-1 Kuusemäe 59.37255525.315525 11093 Anija vald 4680 21574-1 Kuusiku 59.43034324.473808 4680 Harku vald 4681 21575-1 Kuusiku 59.43031024.474353 4681 Harku vald 21222 7800346-1Kuusiku 58.24377426.243751 21222 Rannu vald 21223 7800345-1Kuusiku 58.24364026.242403 21223 Rannu vald 21657 8200230-1Kuusiku 57.93517825.881897 21657 Hummuli vald 21908 6700364-1Kuusiku 58.27641324.125644 21908 Tõstamaa vald 22501 8400301-1Kuusiku 58.31996425
4669 33222 6/19/2012 Medium 18 4670 33222 6/19/2012 Medium 30 4671 33222 6/19/2012 Medium 48 4672 33250 6/25/2009 Not Specified 40 4673 33253 11/30/2011 Not Specified 6 4674 33253 11/30/2011 Not Specified 17 4675 33254 11/3/2011 Not Specified 11 4676 33255 6/24/2010 Critical 19 4677 33283 3/20/2010 Medium 48 4678 33284 3/31/2012 Low 21 4679 33285 1/19/2012 High 5 4680 33287 4/22/2011 Critical 44 4681 33317 5/11/2009 High 35 4682 33317 5/11/2009 High 18 4683 33317 5/11/2009 High 5 4684 33317 5/11/2009 High 13 4685 33319 3/27/2009 Not Specified 11 4686 33350 7/21/2009 Not Specified 1 4687 33377 7/31/2011 High 20 4688 33377 7/31/2011 High 19 4689 33378 4/27/2012 High 25 4690 33414 2/10/2012 Not Specified 9
annaabi.ee 
