Prügi ja jäätmed (7)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Prügi ja jäätmed
Referaat
Õpilane: Virko Mägi
E-06A
Pärnu 2008
Kuidas sorteerida prügi?
Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida ). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem:
PRÜGI
PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME
Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid …
Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga?
Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele.
Paber ja papp
Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu – raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat.
Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.
1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötlemisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit. Võrreldes tervenisti puidust toodetud paberiga hoiab see 1 kg uue paberi tootmisel kokku 1,5 kWh elektrienergiat ja 1,8 kg puitu).
Kogudes 70 kg vanapaberit säästad ühe puu.
Sobivad: ajalehed, ajakirjad , paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong , papp, lainepapp, paberkotid (puhtad), raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber.
Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid .
Plastiktaara
Erineva struktuuriga plastikut kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti peal tähis: kolm noolt ja number, mis annab informatsiooni selle kohta, millise plastikuga on tegemist:
1 - PET (polüetüleen tereftalaat): gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel.
2 - PE-HD (kõrgtihe polüetüleen): piima-pakenditel, detergentide pudelitel.
3 - PVC (polüvinüülkloriid): toiduainete kastidel, torudel, toidukiledel.
4 - PE-LD (madaltihe polüetüleen): õhukestel kilepakenditel jt. kile-materjalidel.
5 - PP (polüpropüleen): pakkekottidel, karpidel, kastidel, pudelite sulguritel.
6 - PS (polüstüreen): toidunõudel, süstaldel.
7 - O (kõik teised sünteetilised materjalid): kammid , jt. segatud materjalid.
Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat.
Lähiajal planeeritakse ehitada Põlva linna külje alla bioplastitehas. Bioplastitehas hakkab nisu ja rukki hübriidi baasil saadud piimhappest tootma bioplasti. Bioplast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul. Teda saab kasutada ka toiduainete pakendite valmistamiseks.
Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida.
Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid (isegi kui tegemist on PET märgiga), õlipudelid (samuti hoolimata PET märgist), jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara , mänguasjad …
Metall
Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Peamiselt tekib metallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metallesemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides (Emex) vastavalt metalli tüübi järgi.
Metalltaara on leidnud ka teistsugust kasutust – vastabiellunud seovad tihtipeale oma sõiduriistale sappa metallist joogipurgid, mis annavad lärmakalt märku noorpaari lähenemisest.
Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning – korgid ja muu puhas metalltaara.
Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida.
Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara.
Klaas
Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr.
Klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või (polükristallilises vormis) liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kahte ainet: üks on sooda ( naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas ( kaaliumkarbonaat ), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le, ja teise koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO).
Eesti suurim klaastaara tootja on AS Järvakandi Klaas
Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja –pudelid.
Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda.
Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.
Orgaanika
Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud .
Sobivad: toidujäätmed, saepuru , puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
Sobimatud: paber, tuhk , kilesse pakitud orgaanilised jäägid
Ohtlik prügi
Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides.
Tartus tegeleb ohtlike jäätmetega ettevõte Epler ja Lorenz .
Sobivad: akud , patareid , vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia , igasugused kemikaalid , laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika.
Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne.
Olmeprügi
Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele.
Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid?
Kas Sa tead, et riiklik keskkonnategevuskava näeb ette vähendada aastaks 2010 olmejäätmete hulka 250-300 kilogrammini inimese kohta?
…aga, kas Sa ka tead, et kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aasta?
Kas Sa tead, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Millest selline erinevus?