Happeakude kohta on oluline veel: 12 V akut tuleb laadida aku pingeni (mõõdetuna töötava laadijaga) 15,6 16,8 V ja elektrolüüdi tiheduseni (mõõdetav hooldatava aku puhul) 1,27 ... 1,28 g/cm3 Laadimine tuleb katkestada, kui aku t° tõuseb 40°C-ni. Kui laadimisest on möödas 4 tundi, kontrollige elektrolüüdi tihedust, kui see on üle 1,28 g/cm3, siis lisage dest. vett, tehke läbi tühjendus-laadimistsükkel ja mõõtke tihedust uuesti. Happeakud ei talu sagedasi sügavaid tühjendamisi, kui sellele ei järgne kohest 100% täislaadimist. Happeaku ei talu ülelaadimisi siis ka plahvatusoht. Kasutuse eale mõjub halvasti sage üha sügavam tühjendamine, millele järgneb vaid osaline laadimine. ÜLELAADIMISEL JA VENTILATSIOONIAVADE UMMISTUMISEL VÕIB PLII-HAPPEAKU LÕHKEDA Click to edit Master text styles Second level Third level
on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas
· Mahtuvus eristatakse tühjenemismahtuvust C t ja laadimismahtuvust C l . Ct = It Tt , Cl = Il Tl , kus T t ja T l on tühjenemise ja laadimise aeg. · Viljakus eristatakse mahtuvuslikku viljakust ja energia viljakust. C = I t T t / ( I l T l ) , W = U t I t T t / (U l I l T l ) , Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 12 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.7 Happeakud Ehituselt ja kasutusotstarbelt on happeakud väga erinevad. Neid valmistatakse üksikute elementidena ja akupatareidena.
..................................Volta element 12........................................................................Kütuseelement 14...............................................................Kasutatud kirjandus 2 AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
tervist ja raha. 7.1 Patareide ja akude erinevused Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Üsna sageli klassifitseeritakse patareisid ja akusid neis kasutatava elektrolüüdi omaduste järgi. Levinuim jaotus on happelised, kergelt happelised ning aluselised. Näiteks kõik mootorsõidukites kasutatavad akud on happeakud. Kergelt happeliste omadustega on aga enamus koduses majapidamises kasutatavatest patareidest. Madalam happesus on saavutatud mitmesuguste soolade lisamisega elektrolüüdilahusesse. Aluselistes patareides kasutatakse elektrolüüdina naatrium- või kaaliumhüdroksiidi. Aluselised patareid on kasutusel mobiiltelefonides, kaasaskantavates CD-mängijates, raadiotes jne. Samuti võib patareisid ja akusid klassifitseerida elektrolüüdi oleku järgi kas nn "märg-" või "kuivelementideks"
annaabi.ee 
