Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk
1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene. Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi. Taimed Enamik meretaimi on kohastunud soolase veega ning suudavad taluda ka tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed. Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki. Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju
Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar on Eru ja Käsmu lahe vahel. Poolsaarel on mitu suurt rändrahnu ja kivikülvi (eriti kivine on rannikuala). Enamikku poolsaarest on siiski kaetud metsaga. Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42
Seda tõestab ühesugused, ainult neil esinevad pigmendid fükoerütriin ja fükotsüaan. (Trei, 1991) LEVIK Punavetikad on enamsti mereasukad, ainult vähesed perekonnad elavad magevees(umbes 100 liiki). Maailmameres on nad laialt levinud polaar-, paras- ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991)
toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti.
. . _ 7 _ _ . . . k _ . _ w . _ _ 8 _ _ _ . . l . _ . . ä . _ . _ 9 _ _ _ _ . m _ _ öõ _ _ _ . 0 _ _ _ _ _ Kas on küsimusi? Ettevõtte logo Tõlgime järgmised laused Ettevõtte logo Mina õpin morse tähestiku pähe Morse tähestik on kerge Kes oli Samuel Finley Breese Morse? Kringel on maitsev! Kuum beib rannavees shalalala Jõgeva Noored Kotkad ja Kodutütred Aapo on tark! Üle oja mäele, läbi oru jõele. Ema hool on kullast kallim! Suus sulav sokolaad Emme lähme tuttu! Nüüd vastupidi -.-/.-./././-/.//---/-.//../.-../..-/.../ .-/.-/.--./---//---/-.//-/.-/.-./-.-/ -.-/..-/..//.../.-//..././.-../.-.././/.-../.-/..-/..././/-.-/.-/-/ -/.//.../.-/.-/-..//.../../../...//---/.-.././-..//.../.-//-.-/./-. /
kaota ka keetes inimese sooltoru põletikku tekitavat toimet. Kasutatakse kalastajate poolt õngesöödaks. [1, 2, 3] 8 Erinevaid silmlasi maailmast Mere-siirdesilmud on levinud Atlandi ookeani põhjaosas (merisutt Petromyzon marinus), Vaikse ookeani põhjaosas (kolmhammassutt Entosphenus tridentatus), Kaspia meres (kaspiasutt Caspiomyzon wagneri). Rannavees elutsevad jõe-siirdesilmud: Lääne-Euroopa rannikul lähedal euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), Lõuna-Euroopa ja Ida-Aasia rannavees kaks jaapani jõesilmu vormi (L. japonica septentrionalis, L. japonica japonica), Vaikse ookeani Põhja-Ameerika ranniku ääres ameerika jõesilm (L. ayresii). Lõunapoolkeral on siirdesilmud levinud Lõuna-Ameerika ida- ja lääneranniku juures (lõuna pool 35-40o l.l.), Austraalia ja Uus-Meremaa ranniku lähistel (lõunasilmud Geotria,
Parasvöötme mered Kalad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Parasvöötme veed, mille temperatuur talviti langeb väga madalale, on koduks suhteliselt kahvatut värvi kaladele, mida tavaliselt ka toiduks tarvitatakse. Sellised kalad ujuvad külmade saabudes enamasti sügavamale vette või rändavad külmas vees. Kokkuvõte Räim on ainult Läänemeres elutsev heeringa alamliik. Ta on avamere parvekala, kes toitub loomsest hõljumist ning koeb kevadel ja sügisel rannavees. Räim on Läänemere peamine tööstuskala. Mõnel pool kutsutakse räime ka silguks. 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Räim http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/cluhars.jpg http://web.zone.ee/stemugram/failid/Clupea_harengus_membras.jpg ,,Õpilase entsüklopeedia" lk 154 ,,Eneke nr.3" lk 263 7
Hüljes Sissejuhatus • Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on
4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes, on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja hallhülge elu-olu.
jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud, kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast. Joogipurkide kilest kooshoidjad võivad tekitada loomadele piinarikkaid vigastusi. Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle püssi sihtlati vaadelnud.Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates. Huvitav! Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse. VÄLIMUS
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. 11 Hülged Elukoht,toitumine ja välimus: Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Hülged elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves (Baikali järv) Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Keha pikkus 1,25-6,5 m, mass 90-3500 kg. Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja veeselgrootuid
Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud, kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast. · Joogipurkide kilest kooshoidjad võivad tekitada loomadele piinarikkaid vigastusi. Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad. · Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. · Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud
-Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel
Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass
tõusu vastastikuse mõju tulemus · Arenguloos kõige sooalsema veega Limneameri · Kestab ka praegu · Eristub Litoriinamerest väiksema soolsuse poolest · Ookeanitaseme alanemine Eesti rannikumeri · Eraldatus ookeanist, madalaveelisus ja vaheldusrikas ilmastik põhjustavad veetemperatuuride suure muutlikkuse · Talvel temperatuur veepinna lähedal 0 kraadi · Maksimum veetemp avameres augustis, madalas rannavees vesi soojem ning vee-ja õhutemperatuuri maksimumid langevad kokku · Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui Soome lahe randades · Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses
(L-4 mB-0,5 m,haavast ja paplist,suuremad L - 8m tammest,aerud 1,5 m Eestis kasutusel veel 1974 aastal (Kassari j.2 paati) 2.Ruhist arenenud vene-tule ja vee abil laiali paenutatud ummispaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud, sõuti mõlaga,tõugati latiga.Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti põhjarannikul Algselt õõnestatud haavapuu tüvest, hiljem kandus nimetus ka laudpaadile 4.Viikingi laev-tekita ühemastiline alus(L-21-23m B-5m,H-1,0-2,0m)Laeva vöör ja ahtertäävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil oli lohe või maopea kujutis. Mastis oli üks suur nelinurkne puri.Põhjamaades võeti puri kasutusele alles 500a.Liikumiseks kasutati ka kuni 16 paari aere. Laeva juhiti paremas pardas oleva roolia- eruga
Eesti rannikuvete makrofüütidest on leitud 12 punavetika-, 17 pruunvetika-, 10 mändvetika- ja 27 rohevetikaliiki. Õistaimed saavad toiteaineid nii veest kui ka juurte abil põhjasetetest. Nad kasvavad ainult suure lainetuse eest kaitstud pehmepõhjalistes lahtedes ja rannakäärudes. Rannikumere pehmepõhjalisi kaitstud alasid asustavad peamiselt kare mändvetikas, kamm-penikeel, kaeluspenikeel, niitjas penikeel ning lahtiste pruun- ja punavetikate kooslused. Väga tihti võib madalas rannavees kohata harilikku haneheina ja harilikku heinmuda. Soolasemat vett (soolsus vähemalt 5–6‰) eelistavad meri-särjesilm, pikk merihein ja haruldane keerd-heinmuda. Tõelisi (ainult soolase veega kohastunud) meretaimi leidub vaid Läänemere lõunaosas, suuremat soolsust eelistavate liikide arv väheneb järk-järgult ida ja põhja suunas. Kattegatis, kus vee soolsus on 30‰, on loendatud 422 liiki makrovetikaid, Põhjalahe põhjaosas on see arv vaid 42. Nõrga soolsusega aladel leidub ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
