Prügi (0)

Prügi
Prügist üldiselt
Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel.
Jäätmed
Tavajäätmed — kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 
Püsijäätmed — tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp . 
Ohtlikud jäätmed — jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Olmejäätmed — kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Prügi ohtlikkus loomadele
Klaasikillud  on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele.
Ka  terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad.
Siilid , rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki.
Purgi  alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida.
Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Mahajäetud võrgud või kaotatud  kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid.Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.Loodusesse jäetud  okastraat  toimib aastakümneid loomade püünisena.
Miks jäätmeid sorteerida?

• Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi  vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks.
  
• Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.
  
• Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud.
  

Mida ja kui palju saab teha prügist?
Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist.
Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. 
Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%.
Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. 
Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt.
1 tonn vanapaberit säästab 16 puud.
1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat.
1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga.
Miks jäätmeid sorteerida?

• Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi  vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks.
  
• Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.
  
• Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud.
  

Kuidas teha prügi ohutumaks
Mõned näited kuidas teha prügi ohutumaks
Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta.
Korja üles õuest leitud kummipaelad; enne kui viskad vana kummipaela prügikasti, lõika see pooleks.
Loputa prügikasti visatavad toitu sisaldanud purgid , karbid ja kotid , siis ei ole neil toidulõhna ja nad ei meelita loomi.
Ära kunagi viska prügi vette!
Seo prügikasti visatav kilekott sõlme, siis ei lenda ta nii kergesti tuule käes, juhul kui ta peaks prügikastist välja sattuma.
Ära kunagi viska prügi tänavale, kuna sealt võib see sattuda loodusesse ja ohustada ka linnaloomi.
Kui võimalik, võta metsas või pargis liikudes kaasa sealt leitud praht ja vii prügikasti.
Prügi saab ka ümbertöödelda. Mis on ümbertöötlemine?
Kui sageli viskad sa asjad lihtsalt minema? Vanu ajalehti, tühje veepudeleid ja joogipurke saab uuesti kasutada või ümber töödelda, et vähendada prügi hulka sinu ümber.
Ümbertöötlemine on jäätmete ümbertöötlemine toormaterjaliks, mida saab kasutada uute toodete valmistamiseks.
Ümbertöötlemisse saab anda palju erinevaid prügi liike- paber, papp, puit, alumiiniumpurgid, plast - ja klaaspudelid, elektriseadmed , IT riistvara ja patareid . Joogipurgi ümbertöötlemiseks kulub kümme korda vähem energiat kui uue purgi tootmiseks ja ka vanadest ajalehtedest uue paberi tootmiseks läheb palju vähem energiat kui puitmassi kasutamisel . Tõenäoliselt on sinu lähikonnas mõni ümbertöödeldavate jäätmete kogumispunkt- kasuta seda!
Huvitavaid fakte prügist

• Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kg
  

moodustavad kasutatud pakendid

• Kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aastas
  

• Eestlased toodavad Euroopa suurriikide elanikega võrdselt prügi

Mina ja prügi
Üritan prügi toota minimaalselt. Taarat viin taaraautomaatidesse , sest nii on keskkonnale parem ja selle eest saab ka raha. Vanapaberit viin “paber ja papp” konteinerisse. Perega ostame kilekotte harva kuna teame , et need lagunevad looduses väga kaua. Mõistlikum on kasutada riidest kotte ja paberkotte. Maha ma prügi ei viska ja teisetele soovitan samuti seda teha , sest prügihunnikute keskel ei ole just kõige meeldivam elada.