Prügi
Prügist
üldiselt
Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud,
oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained,
esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises
kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab
edukalt kasutada kompostimisel.
Jäätmed
Tavajäätmed — kõik
jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete
hulka.
Püsijäätmed — tavajäätmed,
milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi
muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil
füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kasutaja22
Õppematerjali autor
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille
jäätmete suunamisega taaskasutamisse antakse neile uus elu. Pealegi säästab jäätmete liigiti kogumine ja nende taastootmine märgatavalt meie keskkonda, isegi kui me seda igapäevaselt ise ei taju. MEIE PERE JÄÄTMEMAJANDUS Iga inimese kodus tekib aina rohkem ja rohkem jäätmeid, mida tegelikult saab väga kasulikult ja vajalikult ära kasutada. Kuna meie elame eramajas ja maksame prügiveo eest vastavalt oma pere prügi kogustele siis sõltub ka veidi meie pere eelarve konkreetselt meie jäätmete kogusest. TOIDUJÄÄTMED õunasüdamed, banaanikoored jms kogun biolagunevast paberist tehtud kotikesse ja viin õue kompostihunnikusse. Kotikesed teen postkasti sattuvatest ajalehtedest ja reklaampostist, mida vaja pole. Kasutada ei saa ainult läikivat paberit. Kõik, mis meist järgi jääb aga veel koerale süüa kõlbab lähebki talle. KILEKOTID enamus saia- ja leivakottidel on peal kirjas, et need sobivad
asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi. Pandi ka tähele, et prügi tekitab hügieeniprobleeme ning soodustab haiguste levikut. Jäätmete tekkimisel on oht ka keskkonnale ja keskkonna probleemide tekkele. Mis on jäätmed? Jäätmed on kõik asjad ja materjalid, mis muutuvad meie jaoks kasutuks. Jäätmeseaduse järgi on jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga.
......18 6. Vanad ravimid ......................................................................................................................20 7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest.........................................................................21 7.1 Patareide ja akude erinevused.................................................................................21 7.2 Patareide ja akude keskkonna- ning tervisemõjud................................................22 8. Prügi ohustab loomi .............................................................................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................
energia saamiseks: kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multsi või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Jäätmete taaskasutus Eestis 2012. aasta oli Eesti jäätmekäitlusele pöördepunktiks. Eesti on võtnud tõsise suuna jäätmete taaskasutamisele. Tavainimese roll Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid. Inimene saab: 1) Tarbimist vähendada 2) Prügi sorteerida 3) Pakendeid puhastada 4) Pakendeid kokku pressida 5) Taarat koguda Negatiivsed küljed Jäätmete taaskasutamisel on ka mõned ohud: 1) Ümbertöötlemised õhku paisatud süsihappe gaas. 2) Mitmete ainete ümbertöötlemine võib olla õnnetuse juhtudes üsna ohtlik keskkonnale. 3) Arvatakse, et ümbertöötlemisel muutuvad plastikust tooted mürgisemaks, sest mürgised kemikaalid kinnistuvad paremini. Ohtlikud jäätmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid