Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäätmekäitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks prügi sorteerida?
  • Kuidas prügi sorteerida?

TIITELEHT
Sisukord
Miks prügi sorteerida? 3
Prügiveo reeglid 3
Kuidas prügi sorteerida? 4
Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: 4
Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: 4
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: 4
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: 5
Pakendikonteinerisse tuleb panna: 5
Pakendikonteinerisse ei tohi panna: 6
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: 6
Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: 7
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: 7

Miks prügi sorteerida?


Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada , on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid , toidujäätmed ja vanapaber . Vähemalt vanapaberi , pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama , et säästa looduslikke ressursse.
NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt , sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud!

Prügiveo reeglid


Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale.

Kuidas prügi sorteerida?



Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:


  • Ajalehed, ajakirjad , kataloogid, reklaammaterjalid;
  • Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
  • Ümbrikud, kaanteta raamatud;
  • Pappkastid ja - karbid , paberkotid jms puhtad paberpakendid.

Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:


  • Määrdunud või vettinud paberit ja pappi;
  • Majapidamispaberit;
  • Kasutatud pabernõusid;
  • Kartongist joogipakendeid, kilet ;
  • Foolium - ja kopeerpaberit.
NB! Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:



Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:


  • Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid.
  • Vedelikke.
  • Suuri konte.
  • Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
NB! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas.
Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas.
Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a).

Pakendikonteinerisse tuleb panna:


  • Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile ; muud puhtad plastpakendid.
  • Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid , klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid.
  • Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid , muud puhtad metallpakendid.
  • Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.

Pakendikonteinerisse ei tohi panna:

  • Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia ), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.

NB! Tallinna linnas on ca300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud.

Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:


  • jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit)
  • värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit)
  • elavhõbedalambid (kuni 10tükki)
  • aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2kg korraga)
  • kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10liitrit)
  • elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2kg korraga)
  • patareid ja akud (piiramatus koguses)
NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinna linnas 155 kasutuskõlbmatute patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide, Lukoili tanklate ja kasutuskõlbmatute patareide kogumiskastide asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345 või netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s19733 ja http://www.tallinn.ee/est/g2262s19730

Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia:


  • vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin , televiisor, elektripliit , mikser, triikraud , föön, raadio jne.
NB! Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest - 150 EEK/tk. Kasutatud kodutehnika kogumispunktide lahtiolekuajad ja asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345, netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s21845 või Tallinna kaardilt !

Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu:


  • töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid ( kivid , betoon , etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid ), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid.

NB! Jäätmejaamad asuvad: Artelli 15 ( teenindab AS Cleanaway, tel. 919), Paljassaare põik 9a (teenindab OÜ Kesto, tel.6395222), Suur-Sõjamäe 48 (teenindab AS Ragn- Sells , tel.15155), Raba 20 (Pääsküla prügila territoorium, teenindab AS Ragn-Sells, tel.15155). Jäätmejaamade asukoha leiad Tallinna kaardilt!
Jäätmejaamad on avatud K, N, R 14.00 - 19.00, L, P 10.00 - 15.00.
Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest.
Vasakule Paremale
Jäätmekäitlus #1 Jäätmekäitlus #2 Jäätmekäitlus #3 Jäätmekäitlus #4 Jäätmekäitlus #5 Jäätmekäitlus #6 Jäätmekäitlus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A. V. Õppematerjali autor
* Miks prügi sorteerida
* Prügiveo reeglid
* Kuidas prügi sorteerida

Sarnased õppematerjalid

Prügi sorteerimise juhend
8
docx

Prügi sorteerimise juhend

Prügi sorteerimise juhend Miks prügi sorteerida?............................................................................................................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi

Keskkond ja jäätmemajandus
Töökeskkonna ohutus - tööhügieen-jäätmed-keskkond
7
docx

Töökeskkonna ohutus - tööhügieen, jäätmed, keskkond

riietusest. · Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Tööhügieeni üldreeglid · Puhastamise sagedus ja intensiivsus · Puhastusvahendi koostis lähtuvalt materjalist, pinnast · Isikukaitsevahendid · Tööriided, kaitseriided · Isiklik hügieen · Tervisekontroll · Tervisetõend · Korrapärane ja õige jäätmekäitlus Enesekontroll · Käitleja on kohustatud kontrollima toote/protsessi/toimingu nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll). · Rakendama abinõud enesekontrolli tagamiseks. · Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. · Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi. · Käitleja peab määrama kindlaks ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid,

Tööohutus
Jäätmekäitlus
10
docx

Jäätmekäitlus

vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed ­ mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv

Töökeskond
Jäätmekäitluse referaat
10
docx

Jäätmekäitluse referaat

Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised

Keskkond
Jäätmete sorteerimine
9
docx

Jäätmete sorteerimine

Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Kokkuvõte Et jäätmekäitlus töötaks tõrgeteta, on vaja sobivaid kogumisvahendeid, kogumispaiku ja juhendeid, ilma milleta ei saa jäätmekäitlussüsteem olla efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jäätmekäitlust peetakse tähtsaks. Vajalik on, et igaüks tunneks vastutust selle eest, mis saab jäätmetest edasi. Üksainus jäätmetesse hoolimatult suhtuv inimene võib teha olematuks saja oma ülesandeid täitva inimese töö. Kasutatud kirjandus http://www.miksike

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Biojäätmete käitlemine Eestis
15
docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine aregufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. 6. Kokkuvõte Eesti jäätmekäitlus on alles arengujärgus. Selle planeerimisel ja tulevikusuundade määratlemisel on tehtud tänuväärne töö, kuid palju on veel teha. Biolagunevate jäätmete käitlemise tähtsus ei ole inimesteni jõudnud, seega on oluline suurendada sellealast teavitustööd. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi

Keskkonnaõpetus
Bio jäätmete käitlemine Eestis
9
docx

Bio jäätmete käitlemine Eestis

kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine arengufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. KOKKUVÕTE Eesti jäätmekäitlus on veel alguses ja arengu ruumi on küllaga. Inimesed pole veel mõistnud kui tähtis on biolagunevate jäätmete käitlemine ja ringlusesse saatmine. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi. Olulisim on teiste riikide progressiivsete kogemuste kiire levitamine ja kasutuselevõtt.

Keskkonnaõpetus
Jäätmehooldus
7
docx

Jäätmehooldus

nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus

Jäätmehooldus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun