,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid. Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on: · kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed · kasutatud akud · mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed · lahustid · mürgid ja tõrjeained · ravimid · elavhõbedat sisaldavad jäätmed · raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta: · o elektriline hambahari o Tolmuimeja o habemeajamismasin
Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud probleemid. S Definitsioon Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Ohtlike jäätmete nimistu patareid ja akud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas) vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kohustatud ise korraldama ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. Ettevõtete ohtlikke jäätmeid võtab vastu AS Epler&Lorenz. Tartu elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia: · Jalaka 60b ja Jaama 72c keskkonnajaama (võetakse vastu akusid, patareisid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslampe jm); · kolmeteistkümnes bensiinijaamas (patareid, akud ja vanaõlid); · ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud
Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Kuidas teha prügi ohutumaks Mõned näited kuidas teha prügi ohutumaks Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta. Korja üles õuest leitud kummipaelad; enne kui viskad vana kummipaela prügikasti, lõika see pooleks. Loputa prügikasti visatavad toitu sisaldanud purgid, karbid ja kotid, siis ei ole neil toidulõhna ja nad ei meelita loomi. Ära kunagi viska prügi vette! Seo prügikasti visatav kilekott sõlme, siis ei lenda ta nii kergesti tuule käes, juhul kui ta peaks prügikastist välja sattuma. Ära kunagi viska prügi tänavale, kuna sealt võib see sattuda loodusesse ja ohustada ka linnaloomi. Kui võimalik, võta metsas või pargis liikudes kaasa sealt leitud praht ja vii prügikasti. Prügi saab ka ümbertöödelda. Mis on ümbertöötlemine?
E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse
· jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2kg korraga) · kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10liitrit) · elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2kg korraga) · patareid ja akud (piiramatus koguses) NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinna linnas 155 kasutuskõlbmatute patareide kogumiskasti. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide, Lukoili tanklate ja kasutuskõlbmatute patareide kogumiskastide asukohad saate teada Tallinna abitelefonilt 1345 või netiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/g2262s19733 ja http://www.tallinn.ee/est/g2262s19730
väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3
kogus tuntavalt vähenenud. Üleriigilist karastusjookide- ja madala alkoholi sisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab Eesti Pandipakend OÜ. Kui pakend ei vasta tagastusnõuetele, siis tuleb ta panna vastavasse pakendikonteinerisse. Tootja vastutus tähendab seda, et toote valmistajad ja müüjad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja tarbijal peab olema võimalus need jäätmed tasuta ära anda (näiteks patareid, vana elektroonika jms). Vana elektroonika saab anda kauplusesse tasuta, kui ostate samast kauplusest uue asemele. Tasuta saab üks ühe vastu tagastada ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme (näiteks külmkapp külmkapi vastu). Samuti saab vanu majapidamismasinaid anda linna või valla jäätmete kogumispunktidesse või jäätmejaamadesse. Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse
Vältida tuleb segunemist oma tavajäätmetega või muude ainetega. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides
teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides.
Getlin Meetua 11B Sorteerida või mitte Ma olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida? On inimesi, kes ütlevad, et: "Ei ole mõtet, milleks seda ikka". Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima. Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete
...............................Leclanché element 10........................................................................Galvaanielemendid 11..........................................................................Volta element 12........................................................................Kütuseelement 14...............................................................Kasutatud kirjandus 2 AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool.
Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. (Pesti 2013) Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta. (Pesti 2013) Me kõik kasutame kilekotte. Eurooplased tarbivad igal aastal ligi 100 miljardit kilekotti ja neist 8 miljardit saavad prügiks. Kilekotid on kerged, tugevad ja vastupidavad seepärast me neid kasutamegi. Aga see on ka põhjus, miks need võivad säilida looduses sadu aastaid ja koguneda näiteks merre ning kahjustada mereloomi. (Keskkond Eurooplastele 2014)
• Anna uus nägu: anna vanale diivanile uue ostmise asemel uus moekas välimus. • Paranda: lase oma kingadele panna uued kontsaplekid, nii peavad nad kauem vastu. • Leia uus otstarve: kasuta vanu dokumente mustandipaberina ja kilekotte asjade hoidmiseks. • Anna asi ära või müü edasi. Võta ringlusse Ma saan sorteerida eraldi paberi, papi, puidu, alumiiniumpurgid, plastpudelid, klaaspudelid ja -purgid, elektriseadmed, arvutiseadmed, patareid. Alati on olemas selliseid pakendeid, mida ma ei saa ostmata jätta ning mida ei saa ka korduvalt kasutada. Seepärast katsun valida ringlusse võetavad pakendid ning sorteerin need eraldi. Minu vanu papist pakendeid kasutatakse ajalehtede tegemiseks, klaaspudeleid uute klaasist pudelite valmistamiseks ning plastpudelid saavad uue elu uute pakendite, ehitusmaterjali või isegi riietena! Ütlen ei ühekordselt kasutatavatele pühkimislappidele! Kasutan poes käies korduskasutatavaid kilekotte!
- kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed - värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid - põlevkivi jäägid - väetised ja pestitsiidid - tööstusjäägid - rotimürk jm biotsiidid - ettevõtlus - kompaktlambid (ehk säästupirnid), - .... päevavalguslambid - patareid ja akud Mida peaks teadma tavainimene? Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti (eraldi segaolmejäätmetest) ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti. Eraisikud saavad väiksed kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette.
SORTEERIMINE KODUS VÕI VASTAVAS TEHASES ESSEE Meil kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini meil läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib. Et meie keskkond oleks puhas ja elamiskõlblik nii meile kui ka tulevastele põlvedele, tuleb pöörata järjest rohkem tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, jäätmete ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Jäätmeid sorteerides võidame me puhtama keskkonna. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode asendatakse uuega. Samas enamiku toodete tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, mistõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätm
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike
Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud 2) mootorsõidukid ja nende osad 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 4) rehvid Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest
putukaid ja närilisi ning seda saab kasutada mulla parandamiseks ja väetamiseks. Hiljem on võimalik enda kompost müüa edasi kompostimisega tegelevale ettevõttele, kus hinnatakse selle kvaliteeti ja mahtu ning selle järgi saadakse tasu. Mitmekorruselistes korterelamutesse rajati viis aastat tagasi prügišahtid, igal korteril märgistatult erinevad lahtrid, kuhu saab panna kas kile, paberi, klaasi. Toidujäätmed tuleb paigutada eraldi kotti ja siis šahti visata. Korterelamute keldrikorrusel on lint, kuhu tulevad šahtist erinevad jäätmed ning robot jälgib, kas need on õigesti tulnud, kui ei, siis ise sorteerib selle õigesti ja toidujäätmed võetakse kottidest ja pannakse eraldi konteinerisse, millest hiljem tehakse kompost või viiakse edasi suurematele farmidele, mida söödetakse loomadele. Roboti juures on ka inimene, kes mahutite täitumisel neid tühjendamas käib ning mis viiakse edasi ümbertöötlustehastesse.
mis muundab võrguvoolu arvuti seadmete jaoks sobivateks väärtusteks Aku Seade mis suudab endasse elektrienergiat salvestada, elektronid salvestuvad keemilise protsessi tulemusena, akusid on võimalik taaslaadida Akude elektrimahutavust mõõdetakse Amper tundides (AH) Ampertund (AH) Näitab kui suurt voolutugevust suudab aku endast tunni jooksul väljastada Näitab aku vastupidavusaega 1000 mAH (milliampertundi) = 1 AH AA ja telefoni akud Akude kolm põhitüüpi (kuivakud) NiCd Nikkel Kaadium NiMH Nikkel metall hüdriid Li-Ion Liitium Ioon Lisaks on kasutusel ka Plii happeakusid (Pb lead Acid battery) mida kasutatakse suuremate seadmete puhul, näiteks UPS akudena NiCd Kõige vanem akutüüp Aku tuleb enne taaslaadimist täiesti tühjaks laadida, et vältida akumälu tekkimist Aku võimaldab ~1000 taaslaadimist Akut võimalik üle laadida (põhjustab aku riknemist või isegi purunemist)
toidujäätmed, paber ja papp. · Biojäätmed biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; · Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. · Kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel
märgistatud 700 litsentsiga elektrikaubad, üle 3000 toote transpordivahendid, enam kui 40 kategoorias, s.h. vanapaber ja pesemisvahendid, patareid, ka käekellad koopiapaberid, nõudepesumasinad, umbes 75-st tootekategooriast kirjatarbed, liimid, akud, koopiamasinaid, mööbel, jpm. ka puhastusained http://www.svanen
UPS ehk katkematu toite allikas UPS (uninterruptible power supply) on patareidega kast, mis hoolitseb selle eest, et arvutil pidevalt voolu oleks ning äkitsed pingekõikumised liiga ei teeks. Enamik hetkelisi voolukatkestusi on sellised, millest arvutid omal jõul üle saavad, aga kord paar aastas kipub ikka pahasti minema, st arvuti lülitatakse magusal tööajal korraks välja. UPS on mõeldud väikeste voolukatkestuste "üle elamiseks" ja kui UPSi akud on lõplikult tühjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 1015 minutit, mille jooksul jõutakse kõrvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 68 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti väljalülitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega. Lihtsalt kehva voolu puhul (voolutõuked, krooniline alapinge jne.) piisab ka filtrist. UPSil on sees
(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) 6 elavhõbedalambid (kuni 10 tükki) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga) kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit) elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga) patareid ja akud (piiramatus koguses) NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse, tanklatesse ja statsionaarsetesse vastuvõtupunktidesse. Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia: vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne. Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc),
paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid jm puhtad paberpakendid. (vt.Joonis 9 .2) Pakendid saab viia kogumispunktidesse tasuta. Pakendid peavad olema puhtad, tühjad ja kokkupressitud (v.a klaaspakend). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid tagasta taaraautomaatidesse kaupluste juures või taarapunktides. Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, aerosoolpudelid. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada kogumispunkti või jäätmejaama. Ideaalne oleks, kui inimesed koguksid eraldi 7 liiki jäätmeid: metallpakendid, klaaspakendid, plastpakendid, paber ja papp, biojääde ja kompost, ohtlikud jäätmed ja elektroonikajäätmed
vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. Kuid ega ei ole head ilma halvata. Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist on see, et need kotid ei ole nii vastupidavad ja võivad maksta rohkem kui tavalised kotid ja seda just sellepärast, et biolagunevad kilekotid on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt, lühikese ajavahemiku jooksul. Kui nüüd võtta arvesse kõiki neid teadmisi nii biolagunevatest, kui ka mitte lagunevatest
asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane teenus, viia ise jäätmejaama või kompostida võimalusel oma aias. Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist, ilma sellise tõendita aga autot arvelt maha ei võeta. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Võimalused prügis vabaneda: 1. PRÜGI JA JÄÄTMETEST VABANEMINE KESKONNASÕBRALIKU HÄVITAMISE KUJUL. 2
kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse
7. Papp ja vanapaber *Kindlasti tuleb koguda, sest iga uue paberi tootmiseks peab jälle metsas ühe kasepuu maha võtta. *Sellesse konteinerisse võib panna ka pakendid, mis ei ole kokku puutunud toiduga, või on siis puhtaks tehtud. *Hoidke Eesti metsi ja saatke paber taasringlusesse ja ostes eelistage vihikuid, mis on just sellisest paberist toodetud. 8. Ohtlikud jäätmed *Vanad ravimid, fotokemikaalid, olmekemi-kaalid, taimekaitsevahendid, patareid, elavhõbeda jäätmed, õlijäätmed, õlifiltrid, värvijäätmed, lahustid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud pakendid, kaltsud, riided, filtermaterjal, akud, päevavalgus-lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. *Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud konteinerisse. *Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: 9.Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
