Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Šveits - referaat

Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe?

Vastus leiad õppematerjalist: Šveits - referaat

Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik?

Vastus leiad õppematerjalist: Šveits - referaat

Kui suur osa rahvastikust elab linnades?

Vastus leiad õppematerjalist: Šveits - referaat

Šveits - referaat (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt ?
Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist?
Kui palju inimesi elab selles riigis?
Keskmine või väikeriik?
Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga?
Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe?
Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik?
Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
Milliseid energiavarasid leidub selles riigis?
Milliseid energiavarasid riik ekspordib milliseid impordib?
Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse?
Millised oleksid Sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?
Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele?
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Milliseid tooteid ekspordib?
Keskkonnaprobleeme?
Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis metsasuse?
Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad?
Millised on peamised puuliigid?
Milleks metsi kasutatakse?
Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
Milliseid tööstuslikke tooraineid maake riigis leidub?
Millised tööstusharud on esindatud?
Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted?
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Milline on jõetranspordi tähtsus?
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini?
Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada?
Kui palju siis aega kulub?
Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?

Riigi üldiseloomustus
Šveitsi lipp Šveitsi vapp

Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik).

Poliitiline süsteem: Šveitsi Konföderatsioon
Riigihümn: Šveitsi psalm
Pealinn: Bern (120 600 el.)
Pindala: 41 290 km2
Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani
Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009)
Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2
Liidupresident: Doris Leuthard
Liidunõukogu: 7 liiget
Iseseisvus : 1. august 1291
Rahaühik: Šveitsi frank (CHF)
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .ch
Telefonikood: 41
Riigitähised: CHE, CH
Haldusjaotus : 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist
Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3%

Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist , Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane , osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad .
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana
Kantonite kaart

Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart).
Šveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein . Merepiiri Šveitsil ei ole.
Šveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57′ N, 7°27′ E.

Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest ( pinnamood , kliima, loodusvarad jne).

Pinnamood

Šveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.

Veekogud

Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.
Kliima
Šveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Šveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu.
Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna

Taimkate

Kolmkümmend üks protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
Riigi arengutaseme iseloomustamine

Iseloomusta riigi arengutaset , kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid.
Arengutaseme näitajad:
SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta – 34 000
Sündimus, ‰ – 10
Suremus , ‰ – 8
Imikusuremus – 4,3
Keskmine eluiga (N/M) – 84/79
Kirjaoskus , % - 99
Hõive põllumajanduses, % - 4,6
Kuuluvus riikide rühma – inforiik
ÜRO inimarengu indeks – 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt)
Šveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang (SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 ‰ suurem, kui suremus . Seega sünnib 2 ‰ rohkem, kui sureb . Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Šveits kuulub inforiikide hulka, kus nii ülemkihi kui ka kesk- ja töölisklassi inimestel on nii aega kui raha. Seal on palju äriteenuseid, meelelahutustööstuseid ning sotsiaalteenuseid. ÜRO inimarengu indeksi 0,932 järgi asub Šveits 10. kohal 2001. aasta indeksi kohaselt.

Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt ?
Šveits kuulub oma arengutasemelt inforiikide hulka, sest Šveits on rikas ja kõrge inimarenguga riik.
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
Šveits kuulub EFTA (1992), WTO(1995), ÜRO(2002), IMF ja OECD -sse. Ka WTO ja Punase Risti peakorterid asuvad seal. Euroopa Liiduga ühinemise on šveitslased juba mitu korda tagasi lükanud, kuid seda väga napilt.

Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist?
Šveitsi tuntumad rahvusvahelised firmad on:

Nestlé (toidukaubad)
Victorinox (taskunoad)
Rolex
Swatch Group
Tag Heuer kellad
Omega SA
Alpina Watches
Lindt&Sprüngli (šokolaad)
Glencore (tarbekaup ja tooraine )
Logitech (erinevad arvutikaubad)
Sandoz (ravimid)
Novartis (ravimid)

Logitech Victorinox Sandoz
Nestlé Rolex Swatch Group
Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli
Rahvastik

Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik?
Šveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Šveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka.

Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis.
1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
Rahvaarv on 1950. aastast 2006. aastani kasvanud. 1980. aastast on rahvaarv tõusnud aeglasemalt.
Prognoositakse, et aastatel 2006- 2050 väheneb rahvaarv 4%.

Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis:

keskmine rahvastiku tihedus;

rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega;

tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused.

Šveitsi keskmine rahvastiku tihedus on 183,9 in/km2.

Prantsusmaa rahvastiku tihedus on 110 in/km², Saksamaa 230 in/km², Austria 99,5 in/km², Itaalia 199,8 in/km² ja Liechtensteini 222 in/km2. See tähendab, et Šveitsis elab inimesi ühel km2 üsna palju, kuid võrreldes Saksamaa, Itaalia ja Liechtensteini rahvastiku tihedusega vähe. Prantsusmaa ja Austria jäävad oma rahvastiku tiheduselt aga Šveitsile palju alla.

Šveitsi tihedamini asustatud piirkonnad asuvad põhjaosas, kus elab 50-100 in/km² ja keskosas, kus elab 10-50 in/km². Šveitsi hõredamini asustatud piirkonnad asuvad lõunaosas, kus elab 1-10 in/km² ja kagus, kus on asustamata alad, mis tähendab, et seal ei ela ühtegi inimest. Inimesi elab palju põhjaosas, sest seal on soodsad tingimused loomade kasvatamiseks ja lõunaosa on liiga mägine, et seal elada. Šveitsi põhjaosas asub ka palju tööstusi ja ettevõtteid.
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis

Leia internetist http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta.

Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid.
Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel hiljem võrrelda, tuleks nad väljendada protsentides. Arvuta, mitu protsenti rahvastikust moodustab iga vanusegrupp (iga vanusegrupi rahvaarv jagada vastavalt meeste või naiste koguarvuga ja korrutada 100-ga).

0-5: naised- 4,7%, mehed- 5%
5-10: naised- 4,8%, mehed- 5,2%
10-15: naised- 5,3%, mehed- 6%
15-20: naised- 5,8%, mehed- 6,5%
20-25: naised- 6%, mehed- 6,5%
25-30: naised- 6,2%, mehed- 6,5%
30-35: naised- 6,5%, mehed- 6,6%
35-40: naised- 7%, mehed- 7,2%
40-45: naised- 8%, mehed- 8,5%
45-50: naised- 8%, mehed- 8,6%
50-55: naised- 6,8%, mehed- 7,3%
55-60: naised- 6%, mehed- 6,4%
60-65: naised- 5,8%, mehed- 4,8%
65-70: naised- 5,1%, mehed- 5%
70-75: naised- 4,2%, mehed- 3,5%
75-80: naised- 3,6%, mehed- 3,1%
80-85: naised- 2,6%, mehed- 1,7%
85-90: naised- 2,1%, mehed- 1,2%
90-95: naised- 0,9%, mehed- 0,3%
95-100: naised- 0,5%, mehed- 0,1%
100-105: naised- 0,0%, mehed- 0,1%

Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel.

Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aastased), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased)?
Kas selle riigi rahvastik vananeb?
Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga?
Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)?
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud?
Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe?
Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik?

Lapsed moodustavad umbes 16% rahvastikust.
Tööealisi on umbes 68%.
Vanemaealised (üle 65 aastased) moodustavad umbes 16% kogu rahvastikust.
Šveitsi rahvastik vananeb, sest lapsi ei sünni enam nii palju.
Meeste keskmine eluiga on 79 aastat. Naiste keskmine eluiga on 84 aastat. Mõlemad on teiste riikidega võrreldes väga kõrged.
Sündimus on 10‰, suremus 8‰ ja väikelaste suremus 4,3 ‰.
Sündimus on viimastel aastatel kiiresti vähenenud.
Viimase 5 aasta jooksul on poiste ja tüdrukute sündide suhe enam-vähem võrdne olnud.
Šveitsi rahvastik on kaasaegses rahvastiku etapis, mida iseloomustab just madal sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine.

Linnastumine

Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud.

Kui suur osa rahvastikust elab linnades?

Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga).

Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse .

Energiamajandus

Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile.
Šveitsis leidub vee-energiat (53%) ja tuumaenergiat (42%). Ülejäänud energiaallikad moodustavad vaid 5% (soojusenergia jne). Sellega on Šveits saavutanud peaaegu CO2 vaba keskkonna.
Elektrijaamade kaart

Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ?
Kuna Šveitsis kasutatakse peamiselt vee-energiat, siis ei ekspordi ta energiat teistesse riikidesse, kuid ta impordib naftat ja kivisütt.

Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile.
Elektrit toodetakse peamiselt hüdroelektrijaamades, kuid kuna kasutatakse ka tuumaenergiat, siis toodetakse elektrit ka tuumaelektrijaamades. Elektrit toodetakse ka soojuselektrijaamades.

Millised oleksid Sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu?
Oleks võimalik kasutada päikese- ja tuuleenergiat. Nende kasutuselevõttu võivad kahjustada mäed, mille tõttu ei puhu seal tihti tugev tuul. Ka päikest ei ole seal piisavalt.
Riigi põllumajanduse iseloomustus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?

Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse).

Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast .

Kliima – kliimavööde, agrokliima iseloomustus ( keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas).

Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
a) Šveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%.
Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi , linnaalasid on 6,80%.

Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub ka põllumajanduseks sobivat maad, näiteks Šveitsi platoo , kus on pehme kliima ja viljakad mullad.
Šveits asub parasvöötmes, aasta keskmine temperatuur on 0-10 kraadi, aastane sademetehulk on 500-2000 mm.

d) Šveitsis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega igal pool, sest suur osa on Alpide ja metsade all.

Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

kapitali olemasolu.

Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses).

Valitsuse majanduspoliitika .

Kapitali on piisavalt, et põllumajandust arendada.

Põllumajanduses on hõivatud umbes 4% rahvastikust.

Valitsuse majanduspoliitika soosib pigem teisi majandusharusid, tööstust ja teenindust , sest need toovad riigile rohkem kasumit.

Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele?

Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades).

Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?

Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades).

Kas mõne loomakasvatuse arengult on maailma esimeste hulgas?
a) Peamiselt kasvatatakse teravilja, siis suhkrupeeti ja kartulit .
b) Šveits ei ole mõne kultuuri kasvatamisel maailma esimeste hulgas, sest esiteks ei ole riigil palju põllumaad ja teiseks, nad tegelevad rohkem teiste majandusharudega, nagu tööstus ja teenindus.

Loodeosas kasvatatakse sigu ja kaguosas peamiselt lambaid .
d) Ei ole, sest nad ei huvitu loomakasvatusest.

Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?

Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?

Milliseid tooteid ekspordib?
a) Varustab end ise teravilja, suhkrupeedi ja kartuliga.
b) Eksporditakse seemneid, toiduaineid, peamiselt liha- ja piimasaadusi.

Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Šveitsis ei esine põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme, sest see on väga keskkonnateadlik riik ja korraldab igasuguseid üritusi, et rääkida keskkonnaprobleemide lahendamisest.
Metsamajandus ja metsatööstus

Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis ( metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju?
Šveitsis kasvavad metsad 12746 km2 suurusel pindalal, metsasuse protsent on 31%. Seda on pigem vähe, sest mõnedes riikides moodustab mets lausa 90% kogu riigi pindalast, sellised riigid on näiteks Soome ja Rootsi.

Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ?
Šveitsis kasvavad okasmetsad, segalehtmetsad, lehtmetsad ja kastanimetsad. Peamised puuliigid on pöögid, kastanid, nulud, kuused, lehised ja alpi seedermännid.

Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?
Suuremad metsamassiivid paiknevad põhjaosas, sest lõunaosas paiknevad Alpid, kus eriti palju metsa ei kasva.

Milleks metsi kasutatakse?
Metsa raiutakse Šveitsis umbes 6 miljonit m3 aastas, sellest umbes 80% on okaspuit. Metsi kasutatakse kütteks, papiks, paberiks, saepuruks, tööstuslikuks ümarpuiduks, vineeriks ja saepalgiks.

Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).
Metsamajandus on Šveitsis hästi arenenud, kuna arengutase on seal kõrge. Keskkonnanõuete tõttu on mets hästi hoitud: istutatakse uusi puid jne. Samas ei ole Šveitsi metsatööstus väga oluline, kuna neil pole seda väga palju.

Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Ei rahulda, sest neil pole väga palju metsa, mistõttu pole ka puiduvarud eriti suured. Seepärast impordivad nad osa puidust, et see riigi vajaduse rahuldaks.

Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
Ekspordib küll, peamiselt ümarpuitu ja puitu, mida kasutatakse paberi tootmiseks. Šveitsi osa maailma metsatööstuses on väike, kuna riigil pole isegi piisavalt puitu endal, et riigi vajadus rahuldada. See tähendab, et riik küll eksporib välja puitu ja sellest tooteid, kuid tema osa on väike.

Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
Kui Šveits ei oleks nii huvitataud oma looduse ja metsa hoidmisest, siis võiks probleemiks olla see, et nii suure puidu tootmise tulemusena saavad puud otsa. Kuid Šveits hoolib oma metsast ja istutab uusi puid juurde ja ei tee ka üleraiet.
Tööstuse areng

Milliseid tööstuslikke tooraineid ( maake ) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile.
Šveitsis on maavarasid väga vähe.
Leidub ehitusmaterjale ja kivisoola, väikesed kivisöe- ja rauamaagivarud pole enam kasutusel.

Millised tööstusharud on esindatud ?
Masinaehitus ja metallitöötlus, kergetööstus, metsa- ja puidutööstus, optika - ja mehaanikatööstus, toiduainetööstus ja keemiatööstus.

Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Zürichis, Baselis ja Winterhuris, sest need on ühed suurimad Šveitsi linnad ja seal lähedal on lennujaamad, mis vähendab nende transpordikulusid .

Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Suurema osa ekspordist moodustab masinatööstuse toodang 39%, keemia- ja farmaatsiatooteid veetakse välja 34% ning metalle 8%. Ekspordib ka kelli ja teisi täppisaparaate, masinaid, kemikaale, keemiatooteid, metallkäsitöid, tekstiilitooteid, kunstkäsitöid ja piimasaadusi.
Impordis on tooraine ja pooltoodete osatähtsus 26% ja energiakandjate osatähtsus 5%. Investeerimis- ja tarbekaupade osatähtsus on vastavalt 26% ja 43%
Transpordi iseloomustus

Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Kuna Šveits on väga mägine, on transpordi areng seal veidi raskendatud. Samas on Šveitsi asukoht hea ja see on Euroopa üks tähtsamaid transiitkaubaveo piirkondi.

Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Põhjenda lühidalt.
Nii sise- kui ka rahvusvahelistes vedudes on olulisimaks raudteetransport, sest raudteega saab lihtsalt tooteid vedada, kuna need liiguvad läbi kolme suure linna: Zürichi, Berni ja Baseli.

Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis.

Autotransport . Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus.

Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikudega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut.

Siseveetransport . Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud?

Meretransport . Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad.

Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad.

Autotransport: teedevõrk on hästi välja arendatud, maanteede kogupikkus on üle 70000 kilomeetri.

Raudteetransport: peaaegu täielikult elektrifitseeritud, kogupikkus umbes 5000 kilomeetrit ja ühendus on ka mõndade naaberriikidega, eriti tähtis on ühendus Itaaliaga.

Siseveetransport: kuna Šveitsis on palju jõgesid, siis seda kasutatakse, kuid sellel ei ole eriti suurt tähtsust. Peamine on Rein (65 km), veel on 12 järve, millel ka laevadega sõidetakse.

Meretransport: puudub, sest Šveitsil ei ole merepiiri.

Õhutransport: väga oluline, suurim lennujaam asub Zürichis(suurima reisjate arvuga lennuliikluskeskuste tabelis 39. kohal), aastal 2007 käis sealt läbi 20,7 miljonit inimest. Kaks suurimat lennujaama asuvad veel Bernis ja Baselis.
4. Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub?
Eestist on Šveitsi kõige kiiremini võimalik jõuda õhutransporti kasutades. Selleks kulub umbes 4 tundi, sinna alla kuulub ka ümberistumine, sest otselende ei toimu. Veel saab sinna sõiduks kasutada autotransporti. Aega, mis selleks kulub, on üsna raske ennustada, sest kõik oleneb teede olukorrast ja sõidukiirusest, kuid kindlasti tuleb arvestada mitme päevaga.
Turismi iseloomustus

Kas riik on tuntud turismimaa ?
Šveits on üsna tuntud turismimaa.

Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Turismi arengueeldused on Šveitsis küllaltki head, sest seal paiknevad Alpid. Seega on Šveitsis eriti head eeldused suusaturismis. Sinna saab suusatama minna nii suvel kui ka talvel, mis on riigi juures kõige parem eeldus.

Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäolisemalt kõige enam?
Šveitsis külastatakse tõenäolisemalt kõige enam Alpe, mis meelitavad kogu maailmast kohale nii talve- kui ka suveturiste. Turistid käivad kindlasti ka Appenzellis, mis on piltilusate majakestega väike küla Kirde-Šveitsis; Baselit, mis on Šveitsi kultuuripealinn, kus on üle 30 muuseumi ja Jet d´Eau fountaini, mis on kaunis purskkaev Genfi järves, kus 140 m kõrguselt langeb igas sekundis alla 500 liitrit vett.

Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Eesti turismifirmad pakuvad küll reise sellesse riiki, kuid mitte väga palju. Enamik pakutavatest reisidest on suusareisid. Kuulsaim suusakuurort, kuhu ka Eesti turismifirmad reise pakuvad, on St Moritz , veel võib välja tuua näiteks Zermatti, Verbieri ja Davosi. Pakutakse ka suviseid turismireise, mis hõlmavad nii Šveitsi kui tema naaberriike.

Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
Šveitsis moodustab turism väga suure osa sisemajanduse kogutoodangust. See on tähtsuselt kolmas majandusharu ja selles on tegevad umbes 500 000 šveitslast. Šveitsi majandus teenib turismist umbes 1,5 miljardit šveitsi franki aastas.
Kasutatud kirjandus

EE 15. Köide „Maailma maad” lk 580-585

http://www.wto.org/

http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland

http://www.swisseduc.ch/geographie/weltatlas/

http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland

http://en.wikipedia.org/wiki/ Geography_of_Switzerland

http://www.about.ch/

http://www.admin.ch/

http://www.eda.admin.ch/eda/en/home/reps/nameri/vusa/wasemb/waecon/wasfcs.html#ContentPar_0001

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sz.html

http://www.ch.ch/schweiz/01063/01065/index.html?lang=en

http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=64

http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php

http://www.swissworld.org/en/switzerland/swiss_specials/swiss_watches/introduction/

http://www.myswitzerland.com/en/travel/about-switzerland/history-mentality-and-customs.html

http://map.search.ch/index.en.html?poi=zug&s=1

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 32 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Feronix Õppematerjali autor

üldiselooomustus pinnamood veekogud kliima taimkate arengutaseme iseloomustus majandusorganisatsioonid rahvastik linnastumine energiamajandus põllumajandus metsamajandus tööstus transport turism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

šveits

Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inime

Geograafia

odt

ŠVEITS

SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,2

Geograafia

rtf

Šveits.

Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgun

Geograafia

doc

Šveits

Euroopa riigist, millel ometi on nii suur mõjuvõim. Riigi kõrge elukvaliteet ja -kallidus ei olnud minu jaoks üllatavad. Küll aga oli minu jaoks täiesti uus teadmine, kui suur on Sveitsis rahva võim (paljud tähtsamad otsused tehakse referendumite abiga). Samuti üllatas sveitslaste kõrge keskkonnateadlikkus olin alati pigem arvanud, et heaoluriigi elanikud on oma mõjust ümbritsevale vähem teadlikud. Usun, et minu referaat on hea, kuna see on põhjalik, olemata samas liialt üksikasjalik. Keskendun küll peamiselt loodusgeograafiale, ent annan ülevaate ka riigi ajaloost, 3 riigikorrast, majandusest ja kultuurist. Arvan, et mul õnnestub oma referaadis anda kokkuvõtlik pilt Sveitsist sellisena, nagu ta täna on jätmata samas mainimata riigi sündmusterohket ajalugu. 4 Loodus Geograafiline asend ja mõõtmed

Geograafia

ppt

Šveits ( slaidid )

Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale s

Geograafia

doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani

Geograafia

doc

Šveits

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................2 .....................................................................................................................................2 1. peatükk....................................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik.............................................................................................................6 1.4. Majandus..............

Hispaania keel

doc

Itaalia

Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1

Geograafia

Rohkem sarnaseid