Itaalia uurimustöö 3 (2)

Q: Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Millest tulenevad erinevused sarnasused?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Q: Milline on nende mõju inimtegevusele?

Vastus leiad õppematerjalist: Itaalia uurimustöö 3

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi

Esitatud küsimused

Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?
Millest tulenevad erinevused sarnasused?
Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?
Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast?
Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
Milline on nende mõju inimtegevusele?

Kose Gümnaasium
Uurimustöö küsimustiku alusel
Koostaja : Tiiu -Maarja Kink
Juhendaja : Õp. Epp Tähe
2008 Kose

Sisukord

Sisukord 2
Litosfäär 4
1.Iseloomusta riigi pinnamoodi. 4
2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 4
3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid : tasandikud, madalikud , mäestikud jm. 5
5
4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? 6
5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? 6
6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). 6
7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? 6
Atmosfäär 7
1.Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. 7
2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja – valdkond . 7
3.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)? 8
4.Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? 8
5.Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. 8
6.Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. 8
Hüdrosfäär 9
1.Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. 9
2.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? 9
3.Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? 9
4.Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast ? 9
5. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? 9
6.Nimeta selle riigi suurimaid järvi. 9
7.Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? 10
8.Kas on probleeme veekogude puhtusega? 10
9.Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? 10
Kasutatud kirjandus 11

Litosfäär

Iseloomusta riigi pinnamoodi.

Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid . Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas – Alpid . Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele , mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist , mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik . Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid , mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia , viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana , Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid.

Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm).

Pinnamoe mõju:

põllumajandusele - pinnamoe tõttu on soodsad võimalused põllumajandusega tegelemiseks peamiselt Põhja-Itaalias ja idarannikul;
transpordile - transpordile ei avalda pinnamood erilist mõju, sest tänapäeval on transport arenenud. Raskendatud on ainult teede rajamine ja transport seal, kus maapind on väga ebaühtlane, mägine.
turismile - pinnamood annab soodsad võimalused suusabaaside rajamiseks mägedesse, peale selle on Itaalia loodus ka väga kaunis.

Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm.

-tasandikud
-madalikud
-mäestikud

Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?

Maa välisjõududest on tuul ja päikeseenergia peamised pinnamoodi kujundavateks teguriteks. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Neist võiks esile tuua Apenniinid, Alpid, suurimad vulkaanid: Etna ja Vesuuv.

Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?

Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat ( Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas , asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi ( Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel).

Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne).

Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast ( mandrilava , mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast.

Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?

Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud.
Etna tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad , laava - ja tuhaväljadega. 1669 . aastal purustas Etna kraatrist väljunud laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. , linn on korduvalt saanud kannatada maavärinate ja Etna pursete tagajärjel.

Atmosfäär

Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.

Itaalia kliimat kujundavad kõige enam Apenniini mäestik ja Alpid ning Lombardia madalik. Alpid mõjutavad oluliselt Euroopa kliimat, tõkestades vahemerelise sooja õhu liikumist põhja poole. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on talviti piisavalt lund. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.

Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja –valdkond.

Itaalias on valdavalt maheda suve ja jaheda talvega vahemereline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23 º- 28 º C) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2 º-12 º C) kliima. Sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus.

Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)?

Itaalia kujunenud kliimat mõjutab Vahemeri , Türreeni meri, Aadria meri, Joonia meri ja Liguuria meri. Mered muudavad talved pehmeks ja suved jahedaks. Kliimat mõjutavad ka Alpid ja Apenniinid, takistades soojade või külmade õhumasside liikumist.

Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?

Riik
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine õhutemperatuur
Itaalia
500-1000 mm
10-20 º C
Eesti
500-1000 mm
0-10 º C
Itaalia ja Eesti aasta keskmine sademete hulk on sarnane, sest Eesti sademete hulka mõjutab Skandinaavia mäestik ja Itaalia sademete hulka mõjutavad Apenniinid ning Alpid.
Itaalia ja Eesti aasta keskmine õhutemperatuur on aga erinev, sest need riigi asuvad erinevates kliimavöötmetes.

Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid.

Kui arvestada riigi üldist majanduslikku arengutaset, võib öelda, et peamiseks keskkonnaprobleemiks on õhu saastatus ja sellest tulenevalt happevihmade oht.

Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.

Esimene suur katastroof toimus 79. aastal, mil mattus Vesuuvi purske tagajärjel Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Veel praegugi kaevatakse Pompeji linna tuha alt välja. 1783. aastal toimus Lõuna-Itaalias Calabrias maavärin, milles hukkus 50 000 inimest. Itaalia suurim katastroof toimus 1908. aastal Lõuna-Itaalias Sitsiilias, kus Etna purske tagajärjel hukkus 83 000 inimest ja hävis Messina linn. 1981. aastal hakkas Sitsiilias uuesti purskama Etna vulkaan , mis põhjustas purustusi paljudes asulates. Kuna Etna vulkaan pole ammu pursanud, võib ta teadlaste hinnangul aktiveeruda lähima 60 aasta jooksul.
Itaalia kõige ohtlikum vulkaan asub aga Türreeni mere põhjas, mis võib purskama hakates põhjustada Apenniini poolsaare lõunaosas hiidlaineid.

Hüdrosfäär

Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.

Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad.

Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?

Itaalias voolavad suuremad jõed on järgmised: Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi.

Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?

Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi .

Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast?

Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast ei tohiks olla eriti suur. Kevadest sügiseni, kui sajab rohkem ning lumi ja liustikud sulavad, on jõgedes ka rohkem vett Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum.

Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?

Itaalias võib esineda üleujutusi Po, Stura ja Dora Riparia

Nimeta selle riigi suurimaid järvi.

Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore.

Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?

Tõenäoliselt kasutatakse Itaalias pinnaveekogude vett põllumaa niisutamiseks, vähemal määral võidakse kasutada ka hüdroelekrijaamades.

Kas on probleeme veekogude puhtusega?

Itaalias ei ole probleeme veekogude puhtusega.

Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?

Itaalias leidub ka siseveekogusid, siseveeteid on üle 2000 km. Siseveekogusid, eriti jõgesid, kasutatakse suuremate ja raskemate lastide veoks sisemaale. Väiksemal määral kasutatakse siseveekogusid ka turismindusega tegelemiseks. Majanduse kohapealt on siseveetransport odavam ja turimiga tegeldes, saab riik sellest kasu.

Kasutatud kirjandus

Axis , Geograafia Entsüklopeedia Euroopa-Aasia, kirjastus “Odamees”, 2000

Maalilma riigid – riikide lühikirjeldused, kaardid, arvandmed , lipud; kirjastus Top-O-Gràf, 2001

Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus ”Tea”, 1999

ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus “Valgus”, 1989

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (õpik), Eesti Loodusfoto Tartu, 2003

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile (töövihik), Eesti Loodusfoto, 2003

EE 15 Eesti Entsüklopeedia, Tallin Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007

MAAILMA ATLAS , Kaardikirjastus Jāņa sēta, kartograafia 2002,Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne. Kolmas, täiendatud trükk, 2003

SUUR MAAILMA ATLAS, Eesti Entsüklopeedia kaardiköide, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaardikirjastus Jāņa sēta , 2005

Internet:

http://foorum.kuristiku.ee/index.php?showtopic=70&mode=threaded

http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 141 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarja123 Õppematerjali autor

Sisukord
Sisukord 2
Litosfäär 4
1.Iseloomusta riigi pinnamoodi. 4
2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 4
3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. 5
5
4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? 6
5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? 6
6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). 6
7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? 6
Atmosfäär 7
1.Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. 7
2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja –valdkond. 7
3.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)? 8
4.Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? 8
5.Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. 8
6.Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. 8
Hüdrosfäär 9
1.Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. 9
2.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? 9
3.Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? 9
4.Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast? 9
5.Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? 9
6.Nimeta selle riigi suurimaid järvi. 9
7.Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? 10
8.Kas on probleeme veekogude puhtusega? 10
9.Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? 10
Kasutatud kirjandus 11

itaalia uurimustöö riik litosfäär atmosfäär