Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese toitumisõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi?
  • Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist?
  • Mitu päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud vahemik?
  • Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks?
  • Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide?
  • Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama miks?
  • Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis?
  • Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil?
  • Mitu päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud vahemik?
  • Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus loetle vähemalt 3?
  • Kus neid leidub?
  • Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis?
  • Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites?
  • Mitu päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid vahemik?
  • Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
  • Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites?
  • Milliste ensüümide kaasabil lagundatakse?
  • Mis on toiduhügieen?
  • Mis on toiduseaduse eesmärk?
  • Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele?
  • Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis?
  • Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis?
  • Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises?
  • Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses?
  • Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses?
  • Kuidas märgistatakse mahetooteid?
  • Millal võib viidata mahetootmisele?
  • Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted?
  • Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööttoit?
  • Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
  • Mida said siit loengust teada mida varem ei teadnud too välja kuni 3 näidet?
  • Millised on levinumad toiduallergiad millised komponendid toidus neid põhjustavad?
  • Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?
  • Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima?
  • Mis põhjustab laktoositalumatust?
  • Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks?
  • Kuidas avaldub I tüüpi diabeet?
  • Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada too 3 näidet?
  • Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine?
  • Kuidas suurendada liikumist?
  • Milline on sinu kehamassiindeks?
  • Kuidas seda teeksid maksimaalselt 5 lauset?
  • Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima?
  • Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt?
  • Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist?
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336)
Toidusüsivesikud:
  • Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi?
    4,1 kcal annab
  • Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist?
    Kartulist saab polüsahhariide, tärklist
  • Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)?
    55-60 % peaks olema süsivesikud
  • Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks?
    Süljes olev α- amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos .
  • Tärklis on
  • monosahhariid
  • disahhariid
  • polüsahhariid
  • Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide ?
    Insuliin
  • Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks?
    Päevas peaks saama toiduga 25 – 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde.
    • kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ,
    • aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme,
    • soodustavad kolesterooli väljutamist organismist,
    • aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu.

  • Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis?
    1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel
    2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina
    3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid.
    4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises
    5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides
    6. kuuluvad ( riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused.
    7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid
  • Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast ?
    Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35%, süsivesikutest 55-65% ja valkudest 15-20%.
  • Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal.
    Kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g)
  • Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad?
    Läbi peensoole seina imenduvad monosahhariidid verre, mille abil liiguvad maksa ja teistesse organismi kudedesse.
    Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid.
  • Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil?
    Mitokondri maatriksis
  • Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus
    ATP adeniintrifosfaat
    Toiduvalgud:
  • Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)?
    Umbes 10-15% kogu energiast
  • Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)?’
  • Organismi põhiainevahetuse energiakulu
  • Toidu seedimise ja omastamise energiakulu
  • kehalise aktiivsuse energiakulu
  • Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub?
    Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei tooda või toodab vähesel määral.
    Metioniin , isoleutsiin, leutsiin , lüsiin, fenüülalaniin, treoniin, valiin ...
  • Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks?
    • Denatureeritakse mao soolhappe poolt ja lagundatakse edasi oligopeptiidideks pepsiinide( seedeensüümid) poolt.
    • Peensooles imenduvad aminohapped läbi sooleseina ja kantakse edasi maksa,
    Maksas toimub aminohapete aminorühma eraldamine, vere kaudu liiguvad valkude ehituslikud komponendid edasi kudedesse,
    • rakkude ribosoomides toimub kehale vajalike valkude süntees.
    • Seedumatud valgud liiguvad läbi peensoole jämesoolde, kust edasi erituvad organismist väljaheite koostises.
  • Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis?
    Ensümaatiline e. biokatalüütiline roll
    • Regulatoorses protsessis osalevad valgulised hormoonid
    • Retseptorite koostises
    Struktuurne roll: biomembraanid, tsütoskeleti tubuliin, keratiin küüntes ja juustes, kollageen kõõlustes, histoonid kromosoomides.
    Geeniregulatoorne roll – valgulised faktorid reguleerivad geenide transkriptsiooni (RNA süntees) ja translatsiooni (valgusüntees)
    Mehhanokeemiline ülesanne: ATP-s salvestunud energia muutmine mehhaaniliseks energiaks, selles osalevad lihastes valgulised aktiinid, müosiin jt.
    Mürkide kahjutustamine: nt munavalge valk albumiin seob maos raskemetalle ja alkaloide, seega neutraliseerib nende mürgist toimet
    Transpordi roll: vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin transpordib hapnikku ja CO2-te jne.
    Energeetiline, 1g toiduvalke annab 4,1 kcal energiat.
  • Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites?
    4,2 kcal
    Toidulipiidid :
  • Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)?
    Umbes 25% kogu energiast
  • Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab?
    Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik – või, juust, lihatooted , pekk, täispiim ja -jogurt (1/3)
    Monoküllastamata (rasvhappe osas üks kaksikside) – ei sünteesita organismi poolt – seemned, pähklid, rapsiseemned (1/3)
    Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet – organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu – rasvane kala, õlid, mais (1/3)
    Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates
  • Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
    • Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes .
    • Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht – nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan.
    Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi
    Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine
    Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest
    • Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil
    Lahustid : rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid)
    Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena – signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena.
    Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina.
    Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus.
  • Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites?
    Annab 9,3 kcal
  • Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse?
    Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad.
    • Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %.
    Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga.
    Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre.
    • Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena.
    Vitamiinid :
  • Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub:
    Lahustuvus
    Vajalikkus
    Puuduse sümptomid
    Kas varu säilib?
    Kus leidub?
    A
    Rasvlahustuv
    Nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks
    nägemishäire hämaruses või kanapimeduses. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Lõpuks võib põhjustada pimedaks jäämist
    Rasvkoes, maksas
    Kala- ja loomamaks, piimatooted , kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad ( porgand , paprika, tomat , apelsin )
    C
    Vesilahustuv
    Naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitlus; immuunsüsteemi tugevdamine; peamine antioksüdant veres
    Sinised laigud kehal, kerge aneemia , kahvatud igemed , valusad liigesed , haavade aeglane paranemine.
    Pole
    Mustsõstar, kibuvitsa marjad , jõhvikas, kapsas , paprika, tsitrused
    B1
    Vesilahustuv
    Süsivesikute lõhustamiseks, närvirakkude talituseks, virgatsainete tekkeks,
    Defitsiit häirib tugevasti glükoosi ehk veresuhkru lõhustumist metaboolse energia saamiseks, samuti rasvhapete ja aminohapete lõhustumist
    Pole
    Pärm, nisuidud, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned, kaerahelbed
    B12
    Vesilahustuv
    Närvisüsteemi normaalne funkts., aneemia ennetamine, DNA ja RNA tootmine, lastel kasvamiseks, kaltsiumi imendumine
    Neuriit, ärritatavus, mälulüngad, halb kehalõhn, menstruatsiooni- tsükli häired, üldine nõrkus
    Pikaajalised
    Maks, mereannid, liha, verivorst, piimatooted, munakollane
    E
    Rasvlahustuv
    Tugevdab kapillaaride seinu, järglaste saamine, fertiilsuse säilitamine, soodustab toitainete transporti rakkudeni, veretrombide ärahoidmine/ lahustumine
    Rasestumise häired, Spermatogeneesi häired, raua metabolismi häireid, enneaegne vananemine ,
    Rasvkoes, maksas, neerupealistes, emakas , skeletilihastes
    Taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid
    D
    Rasvlahustuv
    Ca ja P ainevahetus, luude ja hammaste areng, vere hüübimine, laste norm kasvamine, stabiilse närvisüsteemi ja verehüübimise säilitamine
    Luude pehmenemine, rahhiit , lihaste hüpotoonia,
    Rasvkoes
    Kalarasv, munakollane, või, rasv , maks
    Mineraalained :
    Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk):
    Vajalikkus
    Puuduse sümptomid
    Kus leidub?
    Kui palju on organismis?
    Päevane vajadus (mg)
    Raud
    hapniku ringikandja; osaleb põletikku ja oksudatiivset stressi kontrolliva ensüümi töös; sidekoe kollageeni süntees
    Kahvatu nahk, depressioon , pearinglus , ärrituvus, aneemia
    Punane vein, koorik - loomad, oad, seemned, pähklid, seened, tomatid , seemned
    13-17
    Kaltsium
    Luud ja hambad; D-vitamiini aine- vahetuses; vere hüübimine; närvi- impulsside ülekanne; lihaste kokkutõmme ja lõdvestamine
    Krambid , liigeste valud , unetus, pulsi aeglustumine, kasvuvalud, lihaste ja närvide ärritus
    Piimatooted, kala, sült, spinat, aeduba , sojauba, petersell , kaalikas
    7 g on pehmetes kudedes, 1 g kehavedelikes, 1,2 kg luudes , kõhretes ja hammastes
    1000-1300
    Kaalium
    Hapete-aluste tasakaalu säilitamine; vererõhu normaliseerimine; süsivesikute ja aminohapete imend,; norm veevahetus; lihasmassi suurenemiseks
    Vererõhu tõus, närvivalud, närvisüsteemi- häired, häired südamelihase tegevuses
    Koorega keedetud kartul ; kuivatatud puu- ja köögiviljad; kala ja piimatooted
    1800-5000
    Fosfor
    ATP molekuli koostises; luukoe ehitus, osaled vere pH regulatsioonis; aktiveerib vitamiine; kuulub membraanide koostisesse
    fosfori imendumise probleemide korral
    Piimatooted, piim, liha, kala, maks, munakollane, seemned, pähklid, pärm, puravik
    800-1800
    Magneesium
    Närvide ja lihaste koostöö tagamine; ensüümide töö; lihastöö; vere hüübimine, luukoe vajalikud tiheduse tagamine; geneetilise materjali süntees ja avaldumine; biovedelike pH regu.; kohanemine külmaga
    Väsimus, lihasenõrkus, värinad, spasmid, südame arütmia, depressioon, unehäired, peavalu
    Taimsed toiduained; pähklid; seemned; kakao
    320-450
    Naatritum
    Biovedelike keemilise koostise stabilis.; norm veevahetus; soolade parem lahustumine; süsivesikute ja aminohapete imendumine
    Kehakaalu langus, isutus , oksendamine , gaastide kuhjumine soolestikus, toitainete imendumise häired
    Keedusool , liha, veri , kala
    1200- 3500
    Jood
    Kilpnäärme- hormoonide süntees ja töö; ainevahetus ja kehasoojuse tagamine; sidekoe, naha, juuste, küünte norm talitlus;
    Kilpnäärme suurenemine, koordinatsioonihäired, ainevahetuse- häired
    Kala, koorik- loomad, piimatooted
    0.13-0,16
    Toiduohutus ja-hügieen:
  • Mis on toiduhügieen?
  • Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid
  • Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine
  • Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks
  • Kõik eelpooltoodud
  • Mis on toiduseaduse eesmärk?
  • Tagada toidukäitlejatele pidev kasum
  • Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis
  • Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit
  • Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele?
  • Lapsed ja vanad inimesed
  • Meditsiiniõed ja arstid
  • Kiirabipersonal
  • Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes
  • sõbralt sõbrale
  • maalt linna
  • laudast lauale
  • Ristsaastumine on
  • toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu.
  • otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele
  • ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus
  • Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse
  • haigetelt toidukäitlejatelt
  • toidu ülejääkide kasutamisest
  • toidu varakult valmistamisest ja toatemperatuuril säilitamisest
  • Ühenda akronüüm ja vaste
  • EFSA (3) 1. Ohu analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje
  • RASFF (4) 2. EK Tervise- ja Tarbijakaitse Peadirektoraat
  • HACCP (1) 3. Euroopa Toiduohutusamet
  • DG SANCO (2) 4. Toidu ja sööda ohuteadete süsteem
  • Toidust tingitud haigestumiste ennetamiseks
  • ära söö loomset päritolu toiduaineid
  • pese hoolikalt seebiga käsi
  • jälgi kuufaase
  • Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis?
  • Veterinaar- ja toiduamet (VTA)
  • Õiguskantsleri büroo
  • Riigikontroll
  • HACCP on
  • vasakpoolsete vaadetega erakond
  • kvaliteedijuhtimissüsteem
  • toiduohutuse tagamise süsteem
    Mahetootmine ja mahetoit:
  • Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis?
    Eestis kontrollib mahetootjaid Põllumajandusamet; järelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduamet
  • Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises?
    • Mullaviljakusetagamiseks kasutatakse liblikõielisi kultuure, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi (lubi, sarvejahu), orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost ), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente.
  • Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses ?
    Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ( herbitsiidid , fungitsiidid, insektitsiidid )
    • Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid .
  • Millised on peamised erinevused mahe - ja tavaloomakasvatuses?
    Väga oluline on loomade heaolu ja tervis!
    Loomade loomuomane käitumine: pääs karjamaale ja/või välialale jalutama .
    Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt määratletud pind iga loomaliigi kohta.
    Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt toodetud oma ettevõttes.
    Ennetavalt loomi ei ravita ja ei kasutata hormoonained kasvu kiirendamiseks.
  • Nimeta peamised mahetoidu töötlemise erinevused tavatoodete töötlemisest.
    • Pärast ettevõtte tunnustamist ja registrisse kandmist kontrollib PMA järelevalveametnik ettevõtte mahepõllumajanduslikku tootmist igal järgneval aastal vähemalt ühe korra kohapeal. Suuremaid ettevõtteid võidakse kontrollida ka rohkem, sõltuvalt tootmise keerukusest ja riskidest.
    • Pärast kontrollimist väljastatakse igale ettevõttele tõendav dokument, mis on aluseks mahetoodangu realiseerimisel. Sellele kantakse ettevõtte kontaktandmed , kontrolliasutuse kood: EE-ÖKO-01, kasvatatavate kultuuride nimetused koos pindalaga ja määratlusega, kas kasvataud toodang on mahe või üleminekuajal või mittemahepõllumajanduslik. Sama kirjeldatakse loomaliikide kasvatamisel .
  • Kuidas märgistatakse mahetooteid? Millal võib viidata mahetootmisele?
    • Mahemärki kandvad saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt.
    Viidet mahedale tootenimes (müüginimetuses) ja logo võib kasutada:
    • saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (2 või 3 aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt.
    • töödeldud mahetoidus on vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi mahedad (ülejäänud 5% lubatud koostisosade loetelust, vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008 lisad VIII ja IX).
    Viitamine tekstis
    Eestis:
    Mahe, mahepõllumajanduslik
    Öko, ökoloogiline
    Teiste riikide näited:
    organic farming (UK, USA, Austraalia )
    ekologiskt jordbruk (Rootsi)
    biologische landwirtschaft (Saksamaa)
    luonnonmukainen maataloustuotanto (Soome)
  • Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted?
    • Asukoht ja logistika
    • Tootmisviisist tulenevad eripärad: väiksem saagikus, suurem töömaht jne
    • Töötlemisvõimaluste vähesus
    • Väiksed töötlemismahud
    • Sisendite kallinemine
    • Kokkuostjate hinnapoliitika
  • Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud?
    puu ja muud viljad – polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem;
    Piim – rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem
    Liha – rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem
  • Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi.
    Tootmisviis peab olema kindel, toodetud sarnastes tingimustes, võrreldavad sordid/tõud, kõrvalfaktorid eemaldatud
  • Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
    Kriteeriume raske tagada, pika ajaline katse peab olema, suuremahuline katse peab olema, kallis
    Enda kodutöö:
  • Milliseid huvitavaid järeldusi oma menüüanalüüsist või rasvumise ennetamise grupitööst teha saad (maksimaalselt 3 lauset)?
  • Mida said siit loengust teada, mida varem ei teadnud (too välja kuni 3 näidet)?
  • Mida tahaksid veel teada oma toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta (üks näide kummastki)?
  • Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem toidust saada (vähemalt 2 toiduainet)?
  • Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma ( arutle maksimaalselt 5 lauset)?
    Allergiad ja toidutalumatus :
  • Millised on levinumad toiduallergiad, millised komponendid toidus neid põhjustavad?
    Lehmapiim - põhjustavad piimavalgud
    Muna - munavalge valguline osa
    Kala - valguline osa toidus
    Teravili - erinevate teraviljade valgud
    Soja - valguline osa toidus
    Pähklid
  • Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?Millistest toiduallergiatest võib „välja kasvada“?
    Allergiad üldjuhul avalduvad lapseeas , kuid võivad avalduda ka hilisemas eas
    Lehmapiima allergia (taandub tavaliselt enne 3’ndat eluaastat )
    Munaallergia (võib kesta 5-6 eluaastani)
  • Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima?
    Pähkliallergia;
  • Mis põhjustab laktoositalumatust?
    Laktoos piimasuhkru imendumise häire;
    Põhjus: piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal on liiga madal; laktoos jääb peensooles lagundamata ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust; lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks
  • Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks?
    Peamiseks põhjuseks on enamasti ülekaal, mille tõttu kõhunäärmes ei suudeta piisavalt insuliini toota või insuliin pole rakkudele kättesaadav, mis kataks ülekaalulise keha glükoosi ainevahetuseks piisavad vajadused
  • Kuidas avaldub I tüüpi diabeet ?
    Veresuhkru tõusuga
  • Kuidas peaks allergik oma elu korraldama , et oleks kergem allergiatega toime tulla (loetle vähemalt 3 meetodit)?
    Vältima toite, mille vastu ollakse allergiline
    Süüa tervislikku toitu
    ….
    Funktsionaaltoidud:
  • Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)?
  • Kui palju maksapasteeti peab sööma, et katta päevane vitamiin B6 vajadus (vt. seminariülesanne vitamiinid…)?
  • Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine?
  • Too näiteid toitudest, mis toetavad südame tervist.
    Polüfenoolid - marjad, teetaimed
    Südamejuust
    Oomega-3 rasvhapped - linaseemned , kala
    Beeta-glükaan - kaeras
    Steroolid ja stannoolid - leidub teraviljades
  • Too näiteid toitudest, mis toetavad ajutegevust.
    B-vitamiin - maks, pähklid
    Antotsüaanid - sinised marjad, erinevad teetaimed, kakao
    Magneesium - seemned, rohelised köögiviljad, ürdid
    Biotiin e H-vitamiin - oad, piim, maks
    Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine:
  • Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia saamist toiduga, võrreldes varasemaga (menüüanalüüsi abil arvutatud tulemusega), kuidas suurendada liikumist?
    • Soovitav on vähendada igapäevase toidu energiat 500-1000 kcal
    • võrreldes istumisega kulutatakse kiire kõnni või tantsimisega 2 3 korda rohkem energiat
    jalgrattaga rahulikult sõites või ujudes samuti 3 korda,
    • suusatades ja joostes juba 5 korda enam energiat.
    • Mõne magusa vahepala võiks asendada nt. jalutuskäiguga.
  • Milline on sinu kehamassiindeks? Arvuta ja arutle teemal, kas peaksid kehakaalu langetama või tõstma, kuidas seda teeksid (maksimaalselt 5 lauset)?
  • Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima?
    • Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku
    • Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h, kaaluda end enne ja pärast treeningut – juua vastavalt kuni 1liiter/h
    • 150 200ml iga 10 15 min tagant ja mitte oodata janutunde tekkimist
    • Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati
    • Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg
    Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta
  • Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt?
    Süsivesikud : valgud : lipiidid
    Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 %
    • Jõualad 50 : 20 : 30 %
    • Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 %
    • Sportmängud 60 : 15 : 25 %
    • Võitlusalad 50 : 20 : 30 %
    • Tavainimene 60: 15: 25 %
  • Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist?
    Tasakaalustatud ning tervislik toitumine + pidev kehaline aktiivsus
  • Vasakule Paremale
    Inimese toitumisõpetus #1 Inimese toitumisõpetus #2 Inimese toitumisõpetus #3 Inimese toitumisõpetus #4 Inimese toitumisõpetus #5 Inimese toitumisõpetus #6 Inimese toitumisõpetus #7 Inimese toitumisõpetus #8 Inimese toitumisõpetus #9 Inimese toitumisõpetus #10 Inimese toitumisõpetus #11 Inimese toitumisõpetus #12 Inimese toitumisõpetus #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kveri Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
    31
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

    Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? Süsivesikud: On organismi põhiliseks energiaallikaks Kuuluvad rakkude ja kudede koostisse Määravad veregrupi Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9

    Toitlustuse õpetus
    Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
    27
    docx

    Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

    Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll ­ maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9

    Toitumisõpetus
    Eksamiküsimused inimese toitumisõpetuses
    5
    doc

    Eksamiküsimused inimese toitumisõpetuses

    Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. 11

    Toitumisõpetus
    Toitumisõpetus
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid

    Kokandus
    Makrotoitained
    39
    ppt

    Makrotoitained

    toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav kolesterooli hulk. Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja subproduktid. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid sisaldavad teisi steroole. Kolesterool ja inimese organism (2) Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab organism ka ise kolesterooli (organism vajab seda normaalseks funktsioneerimiseks). Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda enam takistada liigse kolesteroolikoguse sattumist verre) võib aga tekkida palju tervisehäireid ­ südameatakid, kõrge vererõhk. Kolesterooli soovitavad kogused (3) Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg ööpäevas. Inimese organism sünteesib 1g kolesterooli

    Toitumisõpetus
    Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
    14
    doc

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

    Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine ­ tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine ­ rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või

    Sport
    Biokeemia
    10
    docx

    Biokeemia

    12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e

    Biokeemia
    AINE-JA ENERGIAVAHETUS
    12
    docx

    AINE-JA ENERGIAVAHETUS

    aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun