Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese toitumisõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi?
  • Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist?
  • Mitu päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud vahemik?
  • Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks?
  • Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide?
  • Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama miks?
  • Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis?
  • Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil?
  • Mitu päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud vahemik?
  • Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus loetle vähemalt 3?
  • Kus neid leidub?
  • Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis?
  • Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites?
  • Mitu päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid vahemik?
  • Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
  • Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites?
  • Milliste ensüümide kaasabil lagundatakse?
  • Mis on toiduhügieen?
  • Mis on toiduseaduse eesmärk?
  • Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele?
  • Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis?
  • Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis?
  • Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises?
  • Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses?
  • Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses?
  • Kuidas märgistatakse mahetooteid?
  • Millal võib viidata mahetootmisele?
  • Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted?
  • Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööttoit?
  • Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
  • Mida said siit loengust teada mida varem ei teadnud too välja kuni 3 näidet?
  • Millised on levinumad toiduallergiad millised komponendid toidus neid põhjustavad?
  • Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?
  • Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima?
  • Mis põhjustab laktoositalumatust?
  • Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks?
  • Kuidas avaldub I tüüpi diabeet?
  • Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada too 3 näidet?
  • Millist füsioloogilist funktsiooni toetab tomati söömine?
  • Kuidas suurendada liikumist?
  • Milline on sinu kehamassiindeks?
  • Kuidas seda teeksid maksimaalselt 5 lauset?
  • Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima?
  • Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt?
  • Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist?
Vasakule Paremale
Inimese toitumisõpetus #1 Inimese toitumisõpetus #2 Inimese toitumisõpetus #3 Inimese toitumisõpetus #4 Inimese toitumisõpetus #5 Inimese toitumisõpetus #6 Inimese toitumisõpetus #7 Inimese toitumisõpetus #8 Inimese toitumisõpetus #9 Inimese toitumisõpetus #10 Inimese toitumisõpetus #11 Inimese toitumisõpetus #12 Inimese toitumisõpetus #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kveri Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? Süsivesikud: On organismi põhiliseks energiaallikaks Kuuluvad rakkude ja kudede koostisse Määravad veregrupi Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9

Toitlustuse õpetus
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll ­ maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9

Toitumisõpetus
thumbnail
5
doc

Eksamiküsimused inimese toitumisõpetuses

Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. 11

Toitumisõpetus
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid

Kokandus
thumbnail
39
ppt

Makrotoitained

toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav kolesterooli hulk. Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja subproduktid. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid sisaldavad teisi steroole. Kolesterool ja inimese organism (2) Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab organism ka ise kolesterooli (organism vajab seda normaalseks funktsioneerimiseks). Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda enam takistada liigse kolesteroolikoguse sattumist verre) võib aga tekkida palju tervisehäireid ­ südameatakid, kõrge vererõhk. Kolesterooli soovitavad kogused (3) Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg ööpäevas. Inimese organism sünteesib 1g kolesterooli

Toitumisõpetus
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine ­ tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine ­ rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või

Sport
thumbnail
10
docx

Biokeemia

12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e

Biokeemia
thumbnail
12
docx

AINE-JA ENERGIAVAHETUS

aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun