Biokeemia (0)

1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere 
hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid
2) Stabiliseerivad kudesid
3) Määravad kehavedelike pH taseme
4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump?  ( ATPaas on ensüüm (valk), mis) transpordib Na+ rakust välja, K+ sisse 4. Millega saadakse ööpäevane vedelikukogus? - Tahke toiduga - Joogiveega - Toitainete oksüdatsioonil 5. Vedeliku kadu toimub organismis(4): - Neerudes uriini väljumisel - Vee auramisega - Väljaheitega - Higistamisel 6. Kas palaviku korral on organismi veevajadus: a) suurenenud  b)  vähenenud   c)  ei ole muutunud


7. Millest koosneb sool?  40% naatriumist ja 60% kloorist 8. Mida põhjustab liigne keedusoola tarbimine? 1) osteoporoos
2) vereõhu tõus
3) tursed
4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na  K  Ca  Mn Nimetage anioonid: kloriid  vesinikkarbonaat  sulfaadid  fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C  H  N  O  P  S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1)  süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: 


Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud    b)  rasvad   c)  valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60%    1g=4,1kcal
2) valgud: 10-15%            1g=4,3kcal
3) lipiidid: 25-30%           1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid?
2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg
3) lipiide?
4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud)
- Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks 2) Oligosahhariidid e. disahhariidid
- Sahharoos e. lauasuhkur (-oluline toiduaine ja magustaja) - Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid
- Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne) - Tselluloos (-taimne) Polüsahhariidid jagunevad omakorda: 1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos) 2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape, hepariin) 18. Nimetage inimorganismi jaoks keskne süsivesik:  Glükoos 19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast): Fruktoos   Sahharoos  Maltoos


20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon? 1) kaitsefunktsioon
2) reguleeriv funktsioon
3) energeetiline funktsioon
4) ehituslik funktsioon 21. Milline roll on insuliinil?  Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi 22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine?  Maos (-soolhappe ja seeensüümide toimel lõhustatakse aminohapeteks, et need saaksid imenduda) 23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis? - On ensüümide, hormoonide koostises - Osalevad ainete transpordil organismis - Viivad läbi lihaskontraktsioone - Keha tähtsaim ehitusmaterjal 24. Kuidas jagunevad valgud? 1) Lihtvalgud e. proteiinid
2) Liitvlagud e. proteiidid 25. Mida tähendab asendamatu aminohape?  Asendamatu – organism ise ei sünteesi 26. Milleks jagunevad aminohapped? 1) Täisväärtuslikud – loomsed valgud
2) Väheväärtuslikud – taimsed valgud 27. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus?  Asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast 28. Valkude keemilises koostises on (4):  süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H)


29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis
2) organism ei talu rõõska piima
3) häiritud on glükoosi imendumine
4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid
2) Liitlipiidid
3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped  (-tahked, loomsed)
2) Küllastumata rasvhapped  (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes
*Polüküllastumata rasvhapeteks 33. Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav kogus organismis, tuleb süüa: Piisavalt ja õiges koguses nii taimseid kui ka loomseid lipiide 34. Lipiidid lagunevad sapi ja kõhunäärmenõre tulemusel: 1) glütserooliks
2) rasvhapeteks 35. Mida tähendab mõiste „hüdrogeenimine“?  Hüdrgeenimine – võimaldab saada vedelast taimeõlist tahket rasva 36. Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?  Inaktiveerib sülje ensüümi


37. Seedeekstrakti häired (nt. kõhulahtisus) põhjustavad: 1) vedeliku kogunemise seedetrakti
2) vedeliku kao puhta vee arvelt
3) vedeliku kao vee ja elektrolüütide arvelt
4) vedeliku kao seedeensüümide arvelt 38. Kas väide on tõene või väär? *Inimorganismis olev vedelik jaguneb võrdselt erinevate ruumide vahel on vale (Rakusiseses vedelikus on 66% kogu keha veest ; Rakuvälises vedelikus on 33%) *Vee saamine ja eritumine organismist peaksid olema tasakaalus on  õige *Atsidoos on vere pH tõus on vale (Alkaloos on vere pH tõus, Atsidoos on vere pH langus) *Lihtvalke võime liigitada ka proteiidideks on vale (Lihtvalgud – proteiinid, Liitvalgud – proteiidid) *Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid on õige *Toitumise järgselt tõuseb veresuhkru tase on õige *Magusaim süsivesik on glükoos, on vale (Magusaim süsivesik – fruktoos) *Süsivesikute imendumine algab suus on vale (Lõhustumine algab suus, imendumine toimub peensooles) *Biomolekulide imendumise põhikohaks on peensool õige *Suitsetaja C-vitamiinivajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud on õige *Organismi sisekeskkonna happe – leelistasakaalu regulatsioonil osalevad naatrium ja kaalium, on 
õige *Vitamiin E on retifenoon on vale (Vitamiin E – tokoferool) *Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus on vale (Küllastunud on tahked, Küllastumata on vedelas olekus) *Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis on õige *Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline on vale Hea kolesterool – HDL    Halb kolesterool – LDL Kolesterool jaguneb: 1) endogeenne


2) eksogeenne Leia paarid: 1. vere hüübimine 2. lihaste glükogeeni lõhustamine  3. luude areng 4. stimuleerib organismis raua imendumist 5. seotud nägemisega 6. rasvhapete jääkide transport lihastööks  4. viitamin C 5. viitamin A 3. viitamin D 2. viitamin B6 6. viitamin B15  1. viitamin K


Veel vaja kindlasti teada: 1. Palju vajab organism ööpäeva jooksul vett? * Täiskasvanul on ööpäevane vajatava vee hulk 28-40 ml/kg kohta (nt. 70kg kaaluva inimese vajadus 
on 1960-2800ml) * Imikutel on 120-170 ml/kg * 4-6 aastastel on 75-100 ml/kg 2. Mis on elektolüütide ülesanne organismis? * tagavad kehavedelike osmolaarsuse * on ainevahetuse katalüsaatoriteks * määravad kehavedelike pH * osalevad vere hüübimises * moodust. energia depoosid * stabiliseerivad teatud kudesid (nt. luukude) * moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal 
määral lagunevad (dissotseeruvad) vabadeks ioonideks: anioonideks ja katioonideks. 3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja 
milleks ta kasulik on! Nt. on mõistena antud: Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid Naftokinoon - K vitamiin : vere hüübimine; luukoe tugevuse ja tiheduse tagamine Ubikioon - Q vitamiin : väldib veresoonte lupjumist; vähendab kortsude teket Tiamiin - B1 vitamiin : süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus Riboflaviin - B2 vitamiin : juuste, naha ja küünte norm. areng; nägemisprotsessiks vajalik Püridoksiin - B6 vitamiin : punaste vererakkude ja veresoonte norm. toimimiseks; närvikoe talitus Kobalamiin - B16 vitamiin : vereloome ja närvikoe norm. toimimine


L-askorbiinhape - C vitamiin : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine Foolhape e. folaat (pteroüülpolüglutamaat) : loote normaalseks arenguks; rakkude uuendamine; mälu Biotiin - (B7 vitamiin) : veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine NB! *Elusrakku iseloomustab ismootsus - rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. *Maksal on keskne roll veresuhkru taseme säilitamisel. Valgud: *Valgud osalevad kõigis eluprotsessides! (hingamine, liikumine, seedimine, närvitalitus ja ensüümide, 
hormoonide ja antikehade süntees) *Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused. (organismi happe-alus-tasakaalu säilit.) *Lihtvalgud on proteiinid ja liitvalgud on proteiidid. Lipiidid: *Lipiidid tagavad 26-30% ööpäevasest energia vajadusest. *Küllastatud rasvhapped: tahked rasvad; loomsed *Küllastunud rasvhapped: vedelad õlid; taimsed *Lipiidid jaotuvad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid *Liitlipiidid: glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid (esineb närvikoes, hallolluse põhikomponent) *Tsüklilised lipiidid: kolesterool - jaguneb endogeenseks 80% (rakumembraanide ehituskomponent) ja
eksogeenseks 20% (saadakse toiduga) Süsivesikud: *Süsivesikud on toidus esmase tähtsusega! (hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega, kerge 
säilitada)  *Tagavad 55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest. 1g süsivesikuid = 4,1 kcal/17,1kJ *Jagunevad: monosahhariidid e monoosid; oligosahhariidid; polüsahhariidid e polüoosid *Glükolüüsi osaline lõhustumine: glükoos lõhustub→laktaadiks e. piimhappeks (anaeroobne 
glükolüüs)


  Lõplik lõhustumine: glükoos→ H2O ja CO2 (aeroobne glükolüüs) Valkude seedimine toimub pepsiini abil. Seedimine algab maos ja põhikoht on peensooles. Rasvade seedimine toimub lipaasi abil. Seedimine toimub peensooles (ainullt piimarasvad maos) Süsivesikute seedimine toimub α amülaasi (suuõõnes) ja ptüaliini(peensooles põhikoht) abil. *Kõhunäärme(pankrease) ensüümid: α amülaas=süsivesikutele; lipaas=rasvadele; 
trüpsinogeen=valkudele *Inimorganismis on:  valke 15%  lipiide 10-20%  (süsivesikuid 55-60%)