Makrotoitained (0)

Makrotoitained
Toiduaine ja toitaine
Toiduained on toiduks kasutatavad ained või
ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala),
taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või
üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga.
Toitained on toiduainete koostisosad, mis
vabanevad seedimisel ja toidavad organismi
(valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained,
vitamiinid).
Makrotoitained
Vajatakse päevas kümnetes või
sadades grammides. Siia kuuluvad
valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid
vajatakse energia tootmiseks, kasvuks,
asendamatute aminohapete ja
rasvhapete allikana jne.
Valgud 1
Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige
keerukamate orgaaniliste ühendite hulka.
Valkude ülesanded organismis:
Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude
komponentide hulka. Valgud moodustavad
mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha
valkudest moodustab sidekoevalk kollageen.
Rasvadest ja süsivesikutest valkusid sünteesida ei ole
võimalik, seega vajab organism toiduga söödavat
valku.
Valgud 2
Biokatalüütiline ja regulatoorne roll. Kuuluvad ensüümide ja
hormoonide koostisesse. Tagavad normaalse ainevahetuse.
Kiirendavad organismis toimuvaid reaktsioone. Valgulise
päritoluga hormoonid reguleerivad metabolismi.
Energiaallikas, 1 g valgu lagunemisel organismis vabaneb
4,1kcal. Valkude arvelt kaetakse keskmiselt 12% päevasest
energiatarbest.
Kaitsefunktsioon ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest
(epiteel ja sidekoevalgud, antikehad, vere hüübimine jne.)
Aktiivne kaitse ­ moodustavad antikehad ja teised kaitsevagud
Passiivne ­ struktuurvalgud nt. naha ja küünte valgud
Valgud 3
Elutähtsate ainete transport. Verevalgud seovad ja
transpordivad mitmesuguseid ühendeid (nt. hapniku
transport).
Geeniregulatsioon (retseptoorne roll) ­ osalevad
DNA transkriptsioonis. Kuuluvad retseptorite
koostisesse ja vahendavad infot.
Kontraktiivne ülesanne ­ muundab ATPsse
talletunud energia mehaaniliseks tööks.
Valgud 4
Valkude jagunemine:
Lihtvalgud (proteiinid) ­ koosnevad aminohapete jääkidest.
Liitvalgud (proteiidid) ­ koosnevad nii valgulisest kui
mittevalgulisest osast.
Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped
jagunevad
Asendatavateks ­ organism on võimeline neid ise sünteesima.
Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga.
(Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin,
metioniin, treoniin, histidiin)
Valgud 5
Täpsemalt võib aminohapped jagada:
Asendatavad ­ alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape,
glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka
teistest ainetest.
Asendamatud ­ neid peab organism saama toiduga. Kui puudub
kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees.
Osaliselt asendatavad ­ on täiskasvanute organismis arginiin ja
histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid
sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne
valgusüntees.
Tinglikult asendatavad ­ nendeks on tsüsteiin ja türosiin, mida
organism saab sünteesida asendamatutest amonihapetest
metioniinist ja fenüülalaniinist.
Valgud 6
Täisväärtuslikud valgud ­ valgud, mis sisaldavad
kõiki organismile vajalikke asendamatuid
aminohappeid inimesele vajalikus vahekorras
(piimas, munas, lihas, kalas).
Mittetäisväärtuslikud valgud (väheväärtuslikud
valgud) ­ mõni asendamatutest aminohapetest
puudub (taimsed toiduained ­ lüsiin, metioniin ja
trüptofaanivaesed, loomne sidekude)
Valgud 8
Organismile on kahjulik nii valguvaesus, kui ka kestev
liig.
Valgurikas dieet ­ liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja
põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne
suurenemine).
Valguvaene dieet ­ võib tekkida lastel, nad muutuvad
apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus.
Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi
kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab
seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu
toidu omastamisel.
Valgud 9
Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415%
toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10
12 % toiduenergiast.
Vähese kehalise koormuse korral on soovitav
valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g.
Suure füüsilise koormuse korral tõuseb
valguvajadus 96 ­ 115 g ööpäevas.
Valguallikad ja toiduvalik
Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0
50%.
kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%)
leivatoodetes 59%
sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus
2131%
sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4%
Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas
keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna
Lipiidid 1
Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid,
fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid.
Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid
ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse
triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest
rasvhappe molekulist ja glütseroolist.
Lipiidid koosnevad kahest komponendist:
alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel
ühendatud estersidemega.
Lipiide leidub organismi kõikides kudedes,
üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist,
soost ja vanusest.
Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva,
millest enamik paikneb rasvkoes.
Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5
10%) kõrgem kui meestel.
Lipiidid 2
Rasvhapped võivad olla:
Küllastunud ­ ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape,
palmithape)
Monoküllastumata ­ ühe kaksiksidemega (oleiinhape
ehk olehape)
Poluküllastumata ­ mitme kaksiksidemega
(linoolhape, linoleenhape)
Lipiidid 3
Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt
esimese kaksiksideme asukohale:
3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape)
6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe
moodustumine)
9 (olehape)
Lipiidid 4
Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja
glükoos.
Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel
viisil:
Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia
kasutatakse ära ATP sünteesiks.
Lülitatakse varurasvade koostisesse.
Lülitatakse struktuurielementidena kudede
koostisesse.
Lipiidid 5
Kaks energeetilist substraati ­ glükogeen ja
neutraalrasvad erinevad mobilisatsiooni
järjekorra poolest.
Nälgimise ja füüsilise töö korral kasutatakse ära
kõigepealt glükogeenivarud ja seejärel
suureneb pikkamisi neutraalrasvade
mobilisatsiooni kasutamine ja kiirus. Lühiajaline
füüsiline koormus kaetakse täielikult
glükogeenist saadava energiaga.
Lipiidid 6
Rasvad jagunevad olenevalt toorainest:
Taimsed (vedelad) ­ nende koostises on ülekaalus
küllastamata rasvhapped, mis annavad vedela
konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur.
Loomsed (tahked) ­ sisaldavad rohkem küllastunud
rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema
sulamistemperatuuriga.
Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini
omastab seda organism. Mida kõrgem on
sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav.
Lipiidid 7
Lipiidide tähtsus organismis:
Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89
nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal.
Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab
organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid.
Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on
vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks
organismis.
Struktuurne roll ­ on kudede ehitusmaterjaliks. Võtavad osa
kasvuprotsessidest ja elutegevuse reguleerimiseks.
Lipiidid 8
Asendamatute küllastamata rasvhapete allikas. Neid
vajatakse ainevahetuse reguleerimiseks.
Sapi väljutajad ­ söödud toidurasva hulgast sõltub
sapi eritumine peensoolde. Vähese rasva pärast sapp
peetub ja tekivad sapikivid.
Aeglustavad mao tühjenemist ­ tekitavad pikemaks
ajaks täiskõhutunde
Metaboolse vee tekkekoht ­ 1kg neutraalrasva annab
lõplikul oksüdatsioonil ~1, 1 kg vett. Inimesel tekib
sellist vett ~0,3l ööpäevas.
Lipiidid 9
Toiduenergiast peavad rasvad andma 30%. Rasvade %
ei tohi langeda alla 2025% (raskendab asendamatute
rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide saamist).
Umbes 2/3 lipiidide kogusest peaks katma taimsed
rasvad.
Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas
keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta.
Raske füüsilise koormuse korral võib lipiidide kogus olla
veidi suurem.
Nähtav rasva hulk ei tohiks ületada poolt päevasest
rasvavajadusest.
Lipiidid 10
Rasvarikkad toiduained on pekk, rasvane liha,
kananahk, või, hapukoor, rõõsk koor,
munakollane, rasvased kalad, seemned, pähklid.
peamised rasvaallikad toidulaual on:
määrderasvad,
toidu valmistamisel kasutatavad rasvad,
toiduainetes sisalduv rasv.
Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest.
Kolesterooli leidumine (1)
Kolesterooli leidub kõigis loomsetes
toiduainetes.
Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise
rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega
piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav
kolesterooli hulk.
Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja
subproduktid.
Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid
sisaldavad teisi steroole.
Kolesterool ja inimese organism
(2)
Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab
organism ka ise kolesterooli (organism vajab
seda normaalseks funktsioneerimiseks).
Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda
enam takistada liigse kolesteroolikoguse
sattumist verre) võib aga tekkida palju
tervisehäireid ­ südameatakid, kõrge vererõhk.
Kolesterooli soovitavad kogused
(3)
Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada
300 mg ööpäevas.
Inimese organism sünteesib 1g kolesterooli
ööpäevas.
Taimetoidu korral kolesteroolisüntees
intensiivistub.
Toidu kolesteroolist imendub keskmiselt 50
60%.
Kolesteroolifond (4)
Inimese kudedes on 140g kolesterooli, eriti rikas
on närvikude ja neerupealiste koorollus.
Suurem osa kolesterooli sünteesitakse maksas
(80%), natuke peensooles (10%) ja nahas (5%).
Meie organismi kolesteroolifondi moodustavad:
Toidukolesterool
Endogeenne, sünteesitud kolesterool
Süsivesikud 1
On levinumad loodusühendid, mis on organismi
poolt hästi omastatavad, hästi kättesaadavad,
odavad ning kõrge energiaväärtusega.
Süsivesikuid on kahesuguseid:
Organismi poolt omastatavad
Organismi poolt mitteomastatavad ­ ballastained, mis
ei anna energiat, kuid suurendavad seedemahlade
sekretsiooni ja parandavad seedimist.
Süsivesikud 2
Süsivesikud jagunevad:
Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid
Glükoos ehk viinamarjasuhkur
Fruktoos ehk puuviljasuhkur
Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist)
Liitsüsivesikud
Disahhariidid
Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc)
Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos)
Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc)
Polüsahhariidid
Tärklis
Glükogeen
Tselluloos
Süsivesikud 3
Monosahhariide ja disahhariide nimetatakse
suhkruteks. Nad on magusa maitsega ja
lahustuvad vees.
Tärklis koosneb glükoosijääkidest ja on
organismi poolt otseselt omastamatu. Tärklise
lõhustumisel on lõppsaaduseks glükoos, mis
imendub verre järkjärgult ja katab organismi
süsivesikute vajaduse pikema aja vältel.
Tärkliserikkad on kartul, riis, nisutera.
Süsivesikud 4
Süsivesikute vajadus
Organismi peamised energiaallikad
Päevasest energiast peaksid andma 5560%.
Inimorganismi koostises on keskmiselt 1,5% süsivesikuid.
Kui organismis ei ole küllaldaselt süsivesikuid, siis hakkab ta
oma energiatarvet rahuldama rasvade ja seejärel valkude arvel.
Täiskasvanul soovitatakse tarbida 300400 g süsivesikuid
ööpäevas. Kõrgendatud füüsiline koormus suurendab
süsivesikute vajadust.
Noorukieas neidudel (1417a.) 345g, noormeestel 418g. Eakatel
ja vanuritel süsivesikute tarve väheneb seoses energiakulutuse
vähenemisega.
Süsivesikud 5
7580% süsivesikut hulgast soovitatakse tarbida
tärklisena ning ainult 2025% mono ja disahhariididena.
Sahharoosi tarbida vaid niipalju, et see ei rahuldaks
rohkem kui 35% päevasest toiduenergiast.
Süsivesikute liigsel tarbimisel suureneb kehamass ja
suureneb ka rasvkoe hulk, kuna süsivesikute ja lipiidide
ainevahetus on omavahel tihedalt seotud ja üleliigsed
süsivesikud suunatakse kohe rasvade sünteesiprotsessi.
Süsivesikud 6
Süsivesikute ülesanded
Energia tootmine ­ nende oksüdatsioonil tekkiva energia arvel
kaetakse pool kogu organismi energiavajadusest. 1g
süsivesikuid annab 4,1 kcal.
Energeetilise varu loomine imetajate organismis on
energetiliseks varuaineks glükogeen. Seda kasutatakse tugeva
füüsilise koormuse ja nälja korral, samuti reguleeritakse sellega
ka veresuhkrutaset. Organismi kogu glükogeenisisaldusest üle
poole lihastes, 18% maksas, 1% südames. Glükogeen
moodustub maksas glükoosi, fruktoosi ja galaktoosi baasil.
Glükoosi vaeguse korral glükogeen lagundatakse ja kasutatakse
veresuhkru normaliseerimiseks.
Ehituslik ülesanne ­ esinevad kõikides rakkudes ja kuuluvad
membraanide, rakuorganoidide, hormoonide koostisesse.
Süsivesikud 7
Kaitsefunktsioon ­ kaitsevad hingamisteid ja seedetrakti seinu
mehaaniliste ärritajate toime ja patogeensete mikroobide
sissetungi eest.
Mitmesuguste ühendite sünteesimiseks ­ asendatavate
aminohapete sünteesiks.
Hüdroosmootne ja ioone reguleeriv ülesanne ­ kasutatakse
rakkudevahelise osmootse rõhu reguleerimiseks ja ioonide
sidumiseks.
Kofaktorfunktsioon ­ annavad valguga ühinedes aktiivse valk
polüooskompleksi (hepariinvalk kompleks, millel on
antikoaguleeriv toime).
Süsivesikud 8
Süsivesikute vajadus
Inimorganism on võimeline sünteesima glükoosi teistest
orgaanilistest ühenditest. (ei saa pidada asendamatuks
toitaineks)
Kuid toit mis ei sisalda süsivesikuid põhjustab:
Rasvade intensiivset oksüdatsiooni, mille tagajärjel kuhjuvad
organismi mürgised ketokehad, atsetoon ja atsetoäädikhape
Langeb vere pH ja tekib atsidoos (happealuse tasakaalu
rikutus) ja edasi hapnikuvaegus.
Lihasvalkude kasutamine energia tootmiseks.
Süsivesikud 9
Jäta meelde!
Sahharoosi tarbida vaid nii palju, et see ei rahuldaks
rohkem kui 35% päevasest toiduenergiast (sageli
aga 2530%, millest ka kaaluprobleemid jne.).
Tärklis peaks rahuldama mitte alla 7580%
ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast.
Ülejäänud süsivesikud (sahharoos, frc, glc, maltoos,
laktoos) kõik kokku ei tohiks anda üle 2025%
ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast.
Kiudained
Võivad olla:
Vees lahustuvad (pektiin) ­ leidub kaerakliides,
melonis, kuivatatud puuviljades.
Vees mittelahustuv ­ ei seedu, kuna puudub vastav
ensüüm (tselluoos) ­ leidub nisukliides, pähklites,
odras.
Kiudaine jääb maos ja soolestikus peaaegu seedimata
ja seetõttu on tema kalorsus tühine. Ergutavad aga
soolte tegevust. Oluline tarbida istuva eluviisi korral,
vanemas eas, kõhukinnisuse ja diabeedi korral.
Kiudained 2
Soovitav kogus päevas on 2535 g (sellest 2/3
teraviljatoodetest ja 1/3 puu ja köögiviljadest.
Liigne tarbimine vähendab mineraalainete (Fe,
Mg, Ca) imendumist peensooles ja suurendab
Na ja K välja viimist organismist.
Kiudained 3
Ülesanded
Suurendavad toidukördi mahtu
Seovad vett
Kiirendavad toidukördi edasiliikumist soolestikus
Vähendavad toidus leiduvate kantserogeenide soolestikusse
toimimise aega
Haaravad endaga kaasa sapphappeid ja lipiidide metaboliite
(ainevahetuse saadus) ja viivad need organismist välja
Vees lahustuvad vähendavad vere kolesteroolitaset,
aeglustavad glükoosi imendumist.