Makrotoitained (0)

Makrotoitained
Toiduaine ja toitaine
Toiduained on toiduks kasutatavad ained v
ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala),
taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või
üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga.
Toitained on toiduainete koostisosad, mis
vabanevad seedimisel ja toidavad organismi
(valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained,
vitamiinid).
Makrotoitained
Vajatakse päevas kümnetes või
sadades grammides. Siia kuuluvad
valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid
vajatakse energia tootmiseks, kasvuks,
asendamatute aminohapete ja
rasvhapete allikana jne.
Valgud 1
Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige
keerukamate orgaaniliste ühendite hulka.
Valkude ülesanded organismis:
Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude
komponentide hulka. Valgud moodustavad
mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha
valkudest moodustab sidekoevalk kollageen.
Rasvadest ja süsivesikutest valkusid sünteesida ei ole
võimalik, seega vajab organism toiduga söödavat
valku.
Valgud 2
Biokatalüütiline ja regulatoorne roll. Kuuluvad ensüümide ja
hormoonide koostisesse. Tagavad normaalse ainevahetuse.
Kiirendavad organismis toimuvaid reaktsioone. Valgulise
päritoluga hormoonid reguleerivad metabolismi.
Energiaallikas, 1 g valgu lagunemisel organismis vabaneb
4,1kcal. Valkude arvelt kaetakse keskmiselt 12% päevasest
energiatarbest.
Kaitsefunktsioon ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest
(epiteel ja sidekoevalgud, antikehad, vere hüübimine jne.)
Aktiivne kaitse ­ moodustavad antikehad ja teised kaitsevagud
Passiivne ­ struktuurvalgud nt. naha ja küünte valgud
Valgud 3
Elutähtsate ainete transport. Verevalgud seovad ja
transpordivad mitmesuguseid ühendeid (nt. hapniku
transport).
Geeniregulatsioon (retseptoorne roll) ­ osalevad
DNA transkriptsioonis. Kuuluvad retseptorite
koostisesse ja vahendavad infot.
Kontraktiivne ülesanne ­ muundab ATPsse
talletunud energia mehaaniliseks tööks.
Valgud 4
Valkude jagunemine:
Lihtvalgud (proteiinid) ­ koosnevad aminohapete jääkidest.
Liitvalgud (proteiidid) ­ koosnevad nii valgulisest kui
mittevalgulisest osast.
Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped
jagunevad
Asendatavateks ­ organism on võimeline neid ise sünteesima.
Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga.
(Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin,
metioniin, treoniin, histidiin)
Valgud 5
Täpsemalt võib aminohapped jagada:
Asendatavad ­ alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape,
glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka
teistest ainetest.
Asendamatud ­ neid peab organism saama toiduga. Kui puudub
kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees.
Osaliselt asendatavad ­ on täiskasvanute organismis arginiin ja
histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid
sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne
valgusüntees.
Tinglikult asendatavad ­ nendeks on tsüsteiin ja türosiin, mida
organism saab sünteesida asendamatutest amonihapetest
metioniinist ja fenüülalaniinist.
Valgud 6
Täisväärtuslikud valgud ­ valgud, mis sisaldavad
kõiki organismile vajalikke asendamatuid
aminohappeid inimesele vajalikus vahekorras
(piimas, munas, lihas, kalas).
Mittetäisväärtuslikud valgud (väheväärtuslikud
valgud) ­ mõni asendamatutest aminohapetest
puudub (taimsed toiduained ­ lüsiin, metioniin ja
trüptofaanivaesed, loomne sidekude)
Valgud 8
Organismile on kahjulik nii valguvaesus, kui ka kestev
liig.
Valgurikas dieet ­ liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja
põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne
suurenemine).
Valguvaene dieet