Inimese bioloogia (0)

BI2-2 INIMENE
INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS
1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide ( Primates ) seltsis.
Inimene on loom, sest

• Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest.
  

2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem).
3. Inimesele iseloomulikud tunnused:

• suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim)
  
• püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal
  
• aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine
  
• mittesessoonne sigimine
  
• kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist
  
• keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne
  
• sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
  
• oskus valmistada tööriistu (seda oskavad ka inimahvid ), luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest
  
• elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates; kui päevatöö on tehtud, pöördutakse koju tagasi – seal jagatakse ja töödeltakse toitu, valmistatakse tööriistu, sigitakse ja võetakse ette mitmesuguseid sotsiaalseid tegevusi
  

4. Inimesed on väga kohastumisvõimelised.
5. Inimese ontogeneesi peamiseks erinevuseks on arengu aeglustumine ja pidurdumine. Sellist pidurdunud arengut ning eellaste noorjärgu omaduste säilimist täiseas nimetatakse neoteeniaks.
6. Primaadid iseloomulikud tunnused:

• jäsemete üldise ehitusplaani muutumine; sõrmed (eriti pöial ja suur varvas) on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega
  
• suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine
  
• koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng
  

neoteenia – pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas
TÕENE või VÄÄR
1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär – On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud – sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel on sotsiaalne (karjaline) eluviis üsna tavaline.
2. Hea toitumise korral toimub inimese individuaalne areng kiiresti. Väär – See ei kiirenda üldist arengut, kuid kindlasti areneb inimene paremini (ei jää kasv kinni, pole toitainete puudust jne)
3. Inimese DNA järjestus erineb simpansi omast ainult 1,6% võrra. Tõene
4. Inimene erineb teistest imetajatest peamiselt selle poolest, mis tal on evolutsioonis taandarenenud. Tõene
KÕIGE õigem vastusevariant
5. Ahvide aju on inimese omast väiksem ligikaudu 3x.
6. Inimestele mõeldud ravimeid testitakse esmalt rottidel, hiirtel, küülikutel ja sigadel.
7. Vastsündinud inimese aju suhteline suurus on sama vana simpansi omast väiksem.
8. Võrreldes teiste loomadega on inimese iseloomulikuks tunnuseks püstine kehahoid .
ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST
MÕISTED
dendriit – närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse
elund – ehk organ; mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa
elundkond – ühtset ülesannet täitev elundite süsteem
epiteelkude – kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu
erituselundkond – elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid
fibrillaarne sidekude – sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused
gaasivahetus – kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist
hingamiselundkond – elundkond, mis tagab gaasivahetuse
hormoon – aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele
katteelundkond – elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest
kesknärvisüsteem – pea- ja seljaaju , kus toimub informatsiooni töötlemine
kohev sidekude – sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse
kollageen – sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk
kõhrkude – elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
lihaskude – kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon
luukude – jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
meeleelund – spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks
neuriit e. akson – närviraku pikem jätke, mis saadab närviimplusid edasi teistele rakkudele
neuron – närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked
närvikude – kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada
närvisüsteem – elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust
piirdenärvisüsteem – närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega
rasvkude – sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud
ringeelundkond – elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned
ripsepiteel – epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed
seedeelundkond – elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit
seedimine – toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks
sidekude – hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi
sigimiselundkond – elundkond, mille abil saadakse järglasi
silelihaskude – ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a. süda) ja mille kontraktsioonid ei allu tahtele
sisenõresüsteem – elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi
skeletilihased – lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda
südamelihas – südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele
sünaps – koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku
tugielundkond – lihased koos toesega; võimaldab liikuda
vöötlihaskude – kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele

• Põhikoetüübid on epiteel -, lihas-, side- ja närvikude.
  
• Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-, hingamis -, ringe- ja erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid ning sigimiselundkond.
  

KOED
Epiteelkude

• Katab kõiki väliskeskkonna ja kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiriteb organeid
  
• Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
  
• Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
  
• Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval
  
• Vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab; ehk siis toetab ja seob sidekoega)
  
• Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed (näiteks hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast õhust tolmuosakesi)
  
• Epiteelkoerakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täidavad ka mitmesuguseid teisi ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid
  

Lihaskude

• Talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon
  
• Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paknemisele sile-, vööt ja südamelihaskoeks.
  
• SILELIHASKUDE
  
• Koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest (plaatjatest/lamedatest) rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena
  
• Ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad.
  
• Eelnevast tulenevalt vastupidavamad (ei väsi)
  
• Ei allu inimese tahtele
  
• Paiknevad enamasti torujate siseelundite (sooled, magu jne) ümber. Ei kinnitu kunagi luudele .
  
• VÖÖTLIHASKUDE
  
• Koosneb silinderjatest hulktuumalistest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele paiknemisele näivad vöödilistena.
  
• Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad.
  
• Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele (vajavad närviimpulsse).
  
• Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased.
  
• SÜDAMELIHASKUDE
  
• Paikneb ainult südames.
  
• Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame.
  
• Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele (genereerib elektriimpulsi ise).
  
• Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega , eriti vastupidav, väsimatu, töötab rütmiliselt:
  
• Kodade kokkutõmme.
  
• Vatsakeste kokkutõmme.
  
• Kogu südame lõõgastus.
  

Tugikude

• Moodustab eri elundite tugistruktuure
  
• Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole ( erandiks rasvkude – rasv akumuleerub rakku)
  
• SIDEKUDE
  
• Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude – kõõlused, sidemed)
  
• Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. (vesi + lahustunud ained = geel , mis ühendab selliselt rakke kiududega)
  
• Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha.
  
• RASVKUDE
  
• Palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet.
  
• Ülesanded: kaitse (pehmendavad lööke, moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi), varu (nii aineline kui ka energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained).
  
• KÕHRKUDE
  
• Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea , luude otsad jne.
  
• Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna.
  
• Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad.
  
• LUUKUDE
  
• Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks , võimaldades täita organismi tugifunktsiooni.
  
• Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni).
  
• Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisel (mineraalsoolade ladestumine ).
  
• VERI - JA LÜMFOIDKUDE
  
• Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine.
  
• Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, milles erütro-, leuko -, trombo- ja lümfotsüüdid.
  

Närvikude

• Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.
  
• Koosneb peamiselt neuronitest ja gliiarakkudest.
  
• Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes.
  
• Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud). (valgeaine)
  
• Gliiarakkude ülesandeks neuronite toetamine, kaitse, toitmine.
  
• Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dendriitideks. Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid e aksonid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakudesse.
  
• Valuvaigistid toimivad põhimõttel, et blokeeritakse närviimpulsi teke.
  
• Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
  
• Elektrililine sünaps (ca 20%) – akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu.
  
• Keemiline sünaps (ca 80%) – impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter ) abil teise rakku.
  

ELUNDKONNAD

• Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks.
  
• Inimese elundkondadeks on katteelundkond (nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid, sigimiselundkond.
  
• KATTEELUNDKOND
  
• Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
  
• Inimese väliskatteks on nahk.
  
• Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega.
  
• Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest.
  
• Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma.
  
• Nahas asuvate higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises.
  
• Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin, mis annab nahale värvse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse.
  
• Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel.
  
• Nahal elab mitmesuguseid mikroorganisme – seeni ja baktereid; enamik kaitsevad haigustekitajate eest.
  

• TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND
  
• Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise.
  
• Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge.
  
• Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude)
  
• LUUSTIK
  
• Punane luuüdi – vereloomeelund , seal moodustuvad erinevad vererakud , mis liiguvad vereringesse (selgroolülides, puusaluudes, roietes, koljuluudes, toruluude käsnolluses).
  
• Kollane luuüdi – toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes
  
• Kõõlus – valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
  
• Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust.
  
• Selgroog – 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid ; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv , rinnakorvis süda ja kopsud ), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks).
  
• Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju.
  
• Õlavööde – 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga
  
• Vaagnavööde – 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga.
  
• Keha kõige pikem luu – reieluu .
  
• Luudevahelised ühendused: liidused – liikumatud luudevahelised ühendused; liigesed – kahe või enama luu liikub ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi (kõhresid ümbritseb liigesekihn , milles asub liigesevõie).
  
• Luustiku tähtsus:
  
• Toestab keha pehmeid kudesid.
  
• Annab kehale kuju.
  
• On lihastele kinnituskohaks.
  
• Võimaldab sooritada liigutusi.
  
• Kaitseb siseelundeid.
  
• On mineraalainete talletaja.
  
• On vereloomeelund (punane luuüdi).
  
• On rasvade talletaja (kollane luuüdi).
  
• LIHASED
  
• Pealihased: silmade liigutamine; mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada ; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone.
  
• Kaelalihased : tõstavad ja pööravad pead; neelamine ; käte tõstmine.
  
• Rinnalihased : liigutavad õlavart; süda- vereringe ; hingamine .
  
• Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine.
  
• Seljalihased : püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine.
  
• Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine.
  
• SEEDEELUNDKOND
  
• Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks ja see toimub seedeelundkonna abil.
  
• Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
  
• Toit – suuõõn (toidu peenestamine; segamine tärklist lagundava süljenäärmete nõrega) – söögitoru – magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) –peensool (kaksteistsõrmikusse eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre.) – jämesool (siia kogutakse seedimata toiduosakesed) – pärasool – pärak (päraku kaudu eemaldatakse organismist seedimata toiduosakesed) – väljutamine.
  
• 32 hammast – ülesandeks toidu füüsilise struktuuri purustamine
  
• Sülg – 2 ensüümi – ülesandeks toidu keemiline purustamine
  
• Maonäärmed eritavad soolhapet, mille toimel algab valkude seedimine (pepsiin lagundab ), hävitab ka toidus olevaid kahjulikke baktereid; mao rütmilised kokkutõmbed segavad toidu täielikult maonõrega; toit seguneb limaga ja muutub libedamaks, see hõlbustab toidu liikumist soolestikus.
  
• Bakterid + toidujäätmed = tahked jääkained
  
• HINGAMISELUNDKOND
  
• Ülesandeks tagada gaasivahetus – kudede pideva varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine.
  
• Rakumembraani läbivad gaasid ainult vees lahustunult.
  
• Hingamiselundkonna ehitus: ninaõõs, neel , kõri (rahvakeeli häälepaelad), trahhea ehk hingetoru , bronh ehk kopsutoru , kops, bronhiool, alveoolid (siin toimub gaasivahetus kopsude ja verekapillaaride vahel)
  
• Regulatsioon meie tahtest sõltumata.
  
• RINGEELUNDKOND
  
• Ainete transport kehas.
  
• Ülesanded:
  
• Hingamisgaaside transport hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi.
  
• Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse.
  
• Ainevahetuse jääkproduktide transport kudedest erituselunditesse.
  
• Hormoonide transport endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse.
  
• Organismi soojusregulatsioon .
  
• Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel.
  
• Immuunsüsteem.
  
• Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik
  
• Veenid – hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen , kus hapnikurikas veri – kopsuveen)
  
• Arterid – hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri – kopsuarter )
  
• Kapillaarid – ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre.
  
• Väike vereringe ehk kopsuvereringe – algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta.
  
• Suur vereringe ehk kehavereringe – vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott
  
• ERITUSELUNDKOND
  
• Kehast mittevajalike ainete eemaldamine.
  
• Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained.
  
• Inimese erituselundkonna moodustavad neerud , kusejuhad, kusepõis ja kusiti.
  
• Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (põhiliselt CO2 eritamine) ja nahk ( higistamine ).
  
• Neerud on kuseloomeelundid.
  
• Neerude tööd reguleerib hüpotaalamus.
  
• Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning käbikeha, kus toodetakse antidiureetilist hormooni ja esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.
  
• Ühes neerus 1 000 000 nefronit .
  
• Vere filtreerimine , veesisalduse kontroll.
  
• NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA
  
• Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele.
  
• Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju – seal toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvid).
  
• Meeleelundites asuvad spetsiifilised retseptorrakud, mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks.
  
• SISENÕRESÜSTEEM
  
• Reguleerib organismi eluavaldusi.
  
• Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
  
• Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist.
  
• SIGIMISELUNDKOND
  
• Vajalik järglaste saamiseks.
  
• Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis .
  
• Naisel: rinnanääre, munasari, emakas , tupp.
  
• Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega.
  

TERMOREGULATSIOON

• Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate .
  
• Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli.
  
• Higistamine (autustumine jahutab).
  
• Külmavärinad.
  
• Soojude eemaldamine – veresooned laienevad , eritub higi.
  
• Soojuskao vähendamine – veresooned ahenevad , higistamine lakkab.
  
• Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel.
  
• Hüpotermia – kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi.
  
• Surm saabub, kui kehatemperatuur on alla 25 kraadi.
  
• Termoneutraalne tsoon – 25-30 kraadi (püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat ei kulu)
  
• Kui keha temperatuur tõuseb 42-44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb .