Inimene ja loomariik (0)

Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid ; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1 Epiteelkude – katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude – toetab struktuure; täidab lihastevahelist ruumi; seob naha teiste organite külge; ( veri ) transpordib aineid; ( rasvkude ) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude – talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude – suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada .. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund – e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa;
Elundkond – ühtset ülesannet täitev elundite süsteem;
Epiteelkude- kude, mis katav väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu; Gaasivahetus – kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist; Hormoon – aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; kõhrkude – elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude; l
ihaskude – kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon; luukude – jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure; närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada; närvisüsteem – elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitust ; piirdenärvisüsteem – närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega; sidekude – hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi; sisenõresüsteem – elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavalduusi.
sünaps-närviraku jätked moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi – sünapseid HINGAMISELUNDKONDRinnaõõnes asuvad kopsud . Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt hingetorusse,sealt kopsudesse.
Kopsud koosnevad kopsusombukestest, mida ümbritsevad peened kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse.
Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal
VERERINGE -ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID . Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID . Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID . Veenides liigub veri südame poole tagasi.  TUGIELUNDKONDTugielundkonna moodustavad luud ja liigesed.Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid.Luustiku keskne osa on SELGROOG . Selgroo külge kinnituvad KOLJU , ROIDED , VAAGEN ning KÄTE ja JALGADE LUUD. Luude kokkupuutekohtades on LIIGESED. Luud ise ei paindu, inimese kehaosad liiguvad liigeste kohalt. Selleks, et liigeseid liigutada, peavad luule kinnitunud LIHASED kokku tõmbuma.
Ringeelundkond . Selleks, et varustada keharakke eluks vajalike toitainete ja gaasidega on inimestel ringeelundkond.
Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse.  Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid. Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri. 
Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu.
Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja  neerud . Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond -seedimine algab suus ,maos, peensooles . Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid  suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine  neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel  magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak - toidujäänuste väljutamiseks