Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest (0)

2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS

• suur ajumaht (u 1400 cm3)
  
• püstine kehahoiak , liikumine kahel jalal
  
• sigimine ei ole seotud aastaaegadega
  
• mitmekesine toit (+ toidu jagamine)
  
• käitumine märgisüsteemide abil ( kohanemine , kõnevõime, kirjaoskus )
  
• sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena
  
• tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni)
  
• teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas
  

Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni.
Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST
RAKUD JA KOED
rakudkoedorganidelundkondorganism

• EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes , puhastavad õhku tolmuosakestest.
  
• SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid( veri ), koguneb naha alla ja pehmendab lööke( rasvkude ).
  Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, paindlikke tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Kõhr ümbritseb nt luude otsi. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud Ca ja P sooladega. Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed.
  
• LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus ). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda ; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale).
  

• NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
  

ELUNDKONNAD
Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude.
Elundkond on ühistalitusega elundid . nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond , hingamiselundkond , erituselundkond , närvisüsteem, meeleelundid , sigimiselundkond .
Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest)
Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud , lihased
Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu , peensool, jämesool, pärasool, pärak
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk , kõri, kopsutorud, kopsud , hingetoru
Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda.

• hingamisgaasid teised elundkonnad
  
• toitained seedeelundkonnas teised organid
  
• ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse
  
• hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad
  
• organismi soojusregulatsioon
  
• jõu edasikandmine mõne organi liikumisel
  

Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad , kusepõis, kusiti (ka nahk- higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine)
Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade töös, reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju ) töötleb informatsiooni. Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid). Meeleelundid-informatsioon väliskeskkonna kohta.
Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs
Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis – meestel; rinnanääre, munasari, emakas , tupp – naistel
2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM
Homöstaas – organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust.
Naturaalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon . Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses).
Humoraalne regulatsioon – elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil.
Negatiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav , veresoonte ahenemine kui külm jne
Positiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks . nt vere hüübimine, oksendamine , sünnitamine
ENERGIABILANSS – kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub .
Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest , üldisest aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest, ainevahetusest.
energia= ainevahetus +kasv+metaboolne energiakadu +väljaheited+uriin puhkeseisundis inimese kohta. kui oleme aktiivsed, liitub valemisse ka töö.
Energiabilanss neg, kui inimene ei saa piisavalt energiat ning võtab seda organismi varuainetest.
Veresuhkrusisalduse regulatsioon
Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini; kui liiga väikseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni.
Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha glükogeeni (3 glükoosi polümeeri)
Verre jõuab glükoos:

• toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel
  
• glükogeeni lagundamisel
  
• glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohappest, püruvaadist, laktaadist)
  

Hingamise ja vereringe regulatsioon
Hingamine – orgaaniliste ainete (nt glükoos) oksüdeerumine. Toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub vastavalt vajadusele. Põhiline regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel.
Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südame tööd mõjutavad:

• adrenaliin ; tõstab südame löögisagedust
  
• jäsemete liigutamine; suurendab südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust
  
• vererõhk; kui kõrge, siis pidurdatakse südame löögisagedust.