Koed, elundkonnad ja mõisted (0)

Epiteelkude

• Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
  
• Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
  
• Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile.
  
• Omadus ennast taastada, parandab haavasid.
  
• Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi)
  
• Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid.
  

Lihaskude

• Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%.
  
• Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani.
  
• Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda .
  
• Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise.
  
• Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele
  
• Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, millel kokkutõmbumine toimud aeglaselt.
  

Sidekude

• Sidekude toetab struktuure.
  
• Sidekude täidab lihastevahelist ruumi.
  
• Sidekude ( veri ) transpordib eluks vajalikke aineid.
  
• Sidekude ( rasvkude ) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke.
  
• Sidekude seob naha teiste organite külge.
  
• Luukude täidab organismi tugifunktsiooni.
  

Närvikude

• Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada .
  
• Närvikude on närvirakkude – neuronite – pikkade jätketega kuju.
  
• Koosneb lühikestest (dentriit) ja pikkadest (neuriit) jätketest.
  
• Info edastatakse edasi ainult ühes suunas.
  
• Neuriidid e aksonid juhuvad närviimpuldis edasi teistesse rakkudesse.
  
• Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriidia või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule.
  

Katteelundkond

• Kaitseb keskkonna mõjude eest.
  
• Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
  
• Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust.
  
• Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega.
  
• Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma.
  

Seedeelundkond

• Lagundab toitu.
  
• Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia.
  
• Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
  
• Seedeelundkond on: suu – söögitoru – magu – 12sõrmiksool – peensool – jämesool – pärak.
  

Tugi- ja liikumiselundkond

• Võimaldab liikuda.
  
• Tagab meile keha kindla asendi säilitamise.
  
• Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge.
  
• Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased.
  
• Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust.
  

Hingamiselundkond

• Varsutab organismi hapnikuga.
  
• Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel.
  
• Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine.
  
• Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.
  

Ringelundkond

• Transpordib kehas aineid.
  
• Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2) veresooned ; 3)süda
  
• Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel.
  
• Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem.
  
• Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel.
  

Erituselundkond

• Eemaldab kehast mittevajalikke aineid.
  
• Erituselundkonna moodustavad neerud , kusejuhad, kusepõis ja kusiti.
  
• Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi).
  
• Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained.
  

Sigimiselundkond

• On vajalik järglaste saamiseks
  
• Inimese sigimine toimub suguliselt.
  
• Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel.
  
• Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega.
  
• Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis.
  
• Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp.
  

Sisenõresüsteem

• Reguleerib organismi eluavaldusi.
  
• Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all.
  
• Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
  
• Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist.
  
• Inimese sisenõrenäärmed on: ajuripats , kilpnääre, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, neerupealised, sugunäärmed.
  

Närvisüsteem

• Jagatakse kaheks: 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem.
  
• Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1) peaaju ; 2) seljaaju .
  
• Seljaaju asub selgrookanalid ja koosneb närvirakkudset e hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis on valgaine.
  
• Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve.
  
• Seljaaju sunktsioonideks on: 1)annab infot edasi peaajju; 2)tema kaudu toimivad refleksid.
  
• Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub suurajuks ja ajutüveks.
  
• Suuraju koosneb otsaajust ja vehajust.
  
• Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast.
  
• Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine .
  
• Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada.
  
• Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats – tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks.
  
• Ajutüve moodustavad keskaju , väikeaju ja piklikaju ning ajusild .
  
• Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni.
  
• Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust . Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused.
  
• Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid.
  

Mõisted:
Elund – on kehaosa , mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda.
Elundkond – on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem.
Elundkonnad esinevad üle terve kere .
Dendriit – närviraku lühemad jätked, mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse.
Epiteelkude – kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
Erituselundkond – elundkond, mis eritab kehast mittevajalikud ained.
Fibrillaarne sidekude – sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused.
Gaasivahetus – kudede vasutamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist.
Hingamiselundkond – elundkond, mis tagab gaasivahetuse.
Hormoon – aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
Katteelundkond – elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
Kesknärvisüsteem – pea-ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine.
Kohev sidekude – sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse.
Kollageen – sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk.
Kõhrkude – elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude.
Lihaskude – kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon .
Luukude – jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure.
Meeleelund – spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulsiks.
Neuriit e akson – närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele.
Neuron - närvirakk
Närvikude – kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada.
Närvisüsteem – elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitust.
Piirdenärvisüsteem – närvirakkude kimpudesse ühinenud närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.
Rasvkude – sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud.
Ringeelundkond – elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned.
Ripsepiteel – epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed.
Seedeelundkond – elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toitu.
Seedimine – toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks.
Sidekude – hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi.
Sigimiselundkond – elundkond, mis abil saadakse järglasi.
Silelihaskude – ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodutab siseelundite lihasd ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
Sisenõresüsteem – elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi.
Skeletilihased – lihased, mis kinnituvad teose kulge ja võimaldavad liikuda.
Südamelihased – südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
Sünaps – koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise edasi.
Tugielundkond – lihas koos toesega; võimaldab liikuda.
Vöötlihaskude – kiududena asetinud paljutuumalistest rakkudest koosneb lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.