Inimene (koed, elundkonnad, erinevus loomadest) (0)

Bioloogia kontrolltöö – 27.11.2013
Inimene
Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste ( ahvilised ) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens
Inimeste erinevus loomadest:
- inimesel on suurem ajumaht : 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik
mäluliigid:
a.) autobiograafiline – ajasrändamise võime
b.) umbisikuline – faktid maailma kohta
c.) protseduuriline – tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine.
Inimestel on omane abstraktne mõtlemine
- oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub – nad on impulsiivsed
- jäsemete eripära
- loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle
- inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel
- artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel
- inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda
- inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju
neoteenia – füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine
Inimese koed :
Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi
Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid , mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi.
Eristatakse järgnevaid kudesi:
- epiteel- ehk kattekude . Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed ; esineb hingamisteedes ). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval.
- lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon . Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele.
Lihaskude on kahte liiki:
a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid.
b.) vöötlihaskude – koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Nad on kontraktsiooni võimelised e kokkutõmbevõimelised. Allub tahtele, treenitav, treenides suureneb.
Vöötlihaskude jaotakse kaheks:
1.)skeletilihased – kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda . Skeletilihaste kontraktsioon allub tahtele.
2.) südamelihaskude e müokard – rakud on harunenud ja ühendavad omavahel võrgustikuks. Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt surmani. Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni.
- sidekude. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, tahendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekude sisaldab endas mitmeid kudesid:
*luukude – on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega. Selline ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks , võimaldades täita organismi tugifunktsiooni.
* rasvkude – rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada.
*kõhrkude – moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure. Kõhr ümbritseb näiteks luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu. Kõhr võib ka ise talitleda sisetoesena – nt kõrvalestad.
* veri – rakuvaheaineks on vedel vereplasma . Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine.
*lümf
*sülg
- närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.
Elundkonnad :
Elund on kehaosa , mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks.
- katteelundkond . Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
1.) nahk
2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude)
3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor – aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. )
4.) higinäärmed
- tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed , kõõlused.
- seedeelundkond . Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed.
a.) suu – süsivesikud hakkavad lagunema , hormooni amülaasi toimel.
b.) neel
c.) söögitoru
d.) magu – maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud
e.) 12 sõrmik – seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini.
f.) peensool – tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped
g.) pimesool
h.) jämesool – vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine
- hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru , kopsutorud ja kopsud .
- ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned , mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump – süda.
- erituselundkond . Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud , kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka kopsud (süsihappegaasi eritamine) ja nahk (higistamine).
- närvisüsteem koos meeleelunditega. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, meeleelundid, seljaaju ja närvid. Närvisüsteem vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni. Kesknärvisüsteemis – pea- ja seljaajus – toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta.
- sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi.
Sisenõrenäärmed:
1.) ajuripats – Sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab kasvu, mõjub eriti luustike ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Ajuripats kontrollib ja reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd.
2.) kilpnääre – sisaldab hormooni türoksiin, mis sisaldab joodi. Jood aitab reguleerida kilpnääre tööd. Intensiivistab rakuainevahetust. Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust.
3.) kõrvalkilpnääre – mõjutab vere kaltsiumisisaldust.
4.) kõhunääre – sisaldab hormooni insuliin , mis aitab lagundada suhkrut ja aitab rakkudel glükoosi omastada. Sisaldab ka hormooni glükagoon, mis eraldab maksast glükoosi.
5.) neerupealised – sisaldab hormooni adrenaliini. Viha, erutus ja hirm põhjustavad adrenaliini.
6.) sugunäärmed
a.) munasarjad – sisaldavad hormooni östrogeeni, mille ülesandeks on naiste sugutunnuste väljakujunemine, emaka taastamine pärast menstruatsiooni. Sisaldab ka hormooni progesterooni, mis stimuleerib emaka seina arenemist ja hoiab rasedust.
b.) seemnesarjad – sisaldavad hormooni androgeen (nt testosteroon ), mis soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist.
c.) platsenta – sisaldab hormooni gonadotropiini, mis paneb kollakeha progesterooni tootma , hoides sedasi rasedust.
7.) käbikeha – hoiab tagasi suguhormoonide tootmist lapseeas ( habe puudub jne). Määrab ära bioloogilise kella, hoiab ööpäevast rütmi.
8.) harknääre e tüümus – paikneb kõripiirkonnas. Aktiivne lapsepõlves ja pisut taandareneb murdeeas. Osaleb immuunsuse kujunemisel. Seal tekivad rakud T-lümfotsüüd, HIV- kandjad , suureneb T-lümfotsüütide hulk veres. Tööjaotus valgeliblede vahel.
Inimorganismi bioloogiline regulatsioon
Toimub kahel viisil:

Neuraalne reg. – toimub närvisüs. abil e. eelkõige peaaju, mõnikord ka seljaaju.
Neuraalse regulatsiooni aluseks on refleksikaar – refleksi kulgemisteekond ärritajast teatud elundini.

Humoraalne reg. – toimub hormoonide abil, mis liiguvad verega organismis ringi ja mõjutavad organeid.
Refleksikaar:
1.) ärritaja
2.)retseptor
3.) aferentne närv
4.)ärritust vastuvõttev neuron I
5.) ärritust edasijuhtiv neuron
6.) eferentne närv
7.) lihas reageerib ja eemaldab käe
Regulatsiooni mehhanismidel on ka negatiivne ja positiivne tagasiside.
Neg. tagasiside on see, et mingi aine puuduse korral aktiveerub seda ainet tootev elund nt: insuliin, veresuhkru tase jne. Insuliini taseme languse korral hakkaks kõhunääre seda automaatselt juurde tootma. Veresuhkru taset reguleerib maks.
Positiivne tagasiside on see, kui mingi aine puudus või ebamugav protsess võimendab selle kaudu veelgi nt: sünnitusvalud, vere hüübimine.
Energiabilanss
Mille peale kulub lesides energia ?
- hingamine
- südamesse vere pumpamine
- toidu liikumine sooltes
- neerudes tekib uriin
- mõtlemine
- juuksed/küüned kasvavad
- unenäod
- soolestik ja magu
- higinäärmed
- kõrvad kuulavad
Energiabilanss on kogum energiat, midagi organis saab, kaotab või kogub.
E(energia)=A(ainevahetus) + K(kasv)+ M(metaboolne energiakadu – liikumine) + V (väljaheited) + U (uriin) + T(töö)
Veresuhkrusisalduse regulatsioon
1.)Toimub negatiivse tagasiside kaudu, st et kui veres langeb glükoositase, hakkab pankreas e kõhunääre tootma hormooni glükagoon.
2.)Insuliin aitab glükoosil siseneda lihasrakkudesse või rasvkoe rakkudesse. Insuliin teeb seda, siis kui veri on suhkrut täis.