MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis
,,Dekameron" G. Boccaccio 7. päev 1.novell Tessa oli Federigole ütelnud et kui eesli pealuu koonu on Firenze poole siis võib ta julgelt Tessa poole tulla, aga kui Koonu on Fiesole poole siis ärgu tulgu kuna Gianni on siis kodus. Kuid keegi viinamäel käinud töömees oli seda keika pihta löönud ja see oli tiirelnud Firenze poole. Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk. Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema. Vanaisa määras vähil silmad seljataha ja harakas ei tohtinud Emajõest kunagi janu kustutama, vaid lehtedelt piisku nokkima. Nii valmiski jõesäng ja Vanaisa valas enda kuldkausist vee sisse ja määras tema voolu suuna.
Kubism Eduard Lehmus Mis on kubism? Kubism on 20.sajandi kunstivool,mis hakkas välja kujunema Pariisis 1907.aastal Eelkäijaks prantsuse kunstnik Paul Cézanne Mõiste ''kubism'' võttis kasutusele prantuse kriitik Louis Vauxcelles Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena (kuup,silinder),tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena Pablo Picasso portree Man pa Café (Juan Gris) Paul Cézanne (19.jaan.1839- 22.okt.1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul Hiljem hakkas teda huvitama otse natuurist maalimine Suri 22.oktoobril kopsupõletikku Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) ...
Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6
Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hüljes on paindlik toituja, kes püüab saada palju energiarikast toitu vähese vaevaga. Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu. Tegelikult on see tingitud sellest, et kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud. Sigimine
5. Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist? Inimese ontogeneesi peamiseks erinevuseks teiste imetajate s.h inimahvide ontogeneesist on arengu aeglustumine ja pidurdumine. 6. Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad, teravad küünised > lamedad küüned, suurenenud nägemisvõime, haistmismeele taandareng, koonu lühenemine, lihtne hammaste struktuur, aju areng. 7. Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Keerukam ja suurem ehitus, pidev progresseerunud areng. Suur ajumaht. 8. Mille poolest erineb inimeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? Inimeste suhtlemine toimub kultuuriliste märgisüsteemide abil, kõnevõime ja kirjaoskuse olemasolu. 9. Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu?
.....................................................................22 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED.............................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 23 Lisad.............................................................................................................................24 1. SISSEJUHATUS 1.1 Ettevõtte põhiandmed OÜ Visiit SV-asukohaga Koonu külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Aadress: 46202 Väike-Maarja Lääne-Virumaa. Asutatud: 1995. aasta algul. Juriidiline staatus: ühemehe OÜ. Direktor: Toomas Pundi. Pakutavad tooted ja teenused: saematerjal, hekselpuit kütteks, teenustööna metsamaterjali saagimine ja veoautodega transporditeenuste osutamine. AS Donna rajati 1993. aasta 1. veebruaril Väike-Maarja kolhoosi Koonu lüpsifarmi erastamisel. 1995. aasta algul loodi OÜ Visiit SV Donna ruumidesse paralleel-
armastas. Teel surnuaeda märkasid nad, et kõrtsi ette oli palju inimesi kogunenud ning Mikolka kutsus kõiki enda hobusega sõitma. Vankrisse istus aga nii palju inimesi, et hobune ei suutnud kohalt edasi liikuda. Mikolka ja teised purjus mehed hakkasid looma ohjeldamatult peksma. Unenägu lõppes sellega, et nad piinasid hobuse surnuks. Noor Raskolnikov ei mõistnud, miks vaest hobust niiviisi piinati ning jooksis läbi rahvahulga hobuse ette, suudles tema koonu ning puhkes nutma. 5. Iseloomusta ühte Raskolnikovi teisikutest: Teose vältel mängib väga olulist rolli Pjotr Petrovits Luzin, kes oli väga kaval ja manipuleeriv inimene. Ta oli valelik ja omakasupüüdlik. Luzin püüdis Sonjat üle kavaldada ja nimetas teda teiste eest valetajaks ning vargaks. Ta laimas ka Raskolnikovi ja Sonjat Dunja ees. Tuleb tõdeda, et Luzin oli äärmiselt ebameeldiv tegelane, kes põhjustas palju halba.
kuhu vesi voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao, karu kandis ja pääsuke ning muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng oli valmis, tuli Vanaisa tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul. Ta kiidab iga töölist. " Mutt ja karu, teie töötasite vist kõige usinamini, sest olete üleni porised: - hea küll, see porine kuub jäägu teile aurüüna mälestuseks; sina hunt, oled koonu ja jalgadega tublisti töötanud, sinule peavad ka must koon ja mustad jalad jääma. Aga kus on vähk? Muidu on ta ikka agar mees ja tal on palju käsi; kas ta magab?" Vähk oli just mudast välja roninud ja pahandas, et Vanaisa polnud teda märganud; ta hüüdis omas meelepahas: "Vanamees, kus su silmad on, et sa mind ei näinud? Nad on sul vist selja taga." - "Sina ninatark, " oli vastus, "siitpeale peavad su omad silmad selja taga olema." Kui Vanaisa oli
Inimese üldiseloomustus Primaate iseloomustab: 1. Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine. Sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega. 2. Suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine. 3. Koonu lühenemine, suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng. Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Suur aju 2. Kahel jalal liikumine 3. Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg 4. Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5. Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne 6
Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa. Ookeanides hulpiv prügi kujutab ohtu seal elavatele loomadele lindudele. Internetist võib leida pilte prügimägede ümber hulpivatest surnud kaladest, õlisesse vette või plastijäänustesse takerdunud lindudest, mereloomadele sisse kasvanud plastrõngastest, hüljestest, kes on koonu pidi kilekotti jäänud ja lämbunud. Võib tuua palju kohutavaid näiteid sellest, kuidas meie mugavus tapab looduskeskkonda meie endi ümber. Pigem peab aga hakkama mõtlema kuidas seda muuta ja juba olemasolevat olukorda parandada. Et antud olukord muutuks on vaja leida rahva keskkonnateadlikkuse tõstmiseks erinevad vorme ja meetodeid. Propageerida tuleb säästlikku mõtteviisi. Viimasel ajal on Eestis hakatud rõhku panema prügi sorteerimisele. Riigiteataja andmetel võeti 24
väepealikku Pontus De la Gardie'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greigh'i ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni. Kui astuda Toomkiriku peasissekäigu juurest kolm sammu lõunapoolse löövi suunas, leiate suure kivitahvli järgmise tekstiga: "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D." Legendi järgi oli Thuve eriti lustlik ja liiderlik mees, kes jumaldas ohjeldamatuid pidusid, kus saatjaks vein, naised ja laulud. Surivoodil lebades valdas teda aga patukahetsus ja ta palus matta end Toomkiriku lävele, et inimesed, kes enne kirikusse sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt. 2. Pühavaimu kirik see oli seegi ja raehärrade kirik. 14. sajandil ehitatud Püha
Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole. Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis. Kütt säilitab sammasaidas oma talve riided ja toiduvaru. Sammasait on sellepärast hea, kuna see on ligipääsmatu hiirtele ja metsloomadele
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
..............................................................................................................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike
Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja hõbeasju. Ta pani varanduse asemele kasti raudpandlaid, rõngaid ning roostetanud latte ja andis kasti poisile tagasi. Et kastis oli palju rauda, hakkas poiss ise sepaks. Kõik, mis ta ette võttis, läks ka korda
ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. ,,Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti" Geibel MAA PAISTEL Aleksander Suuman Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestp ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. ARMASTUS Kui vahel on raske, kutsu mind. Kui lained üle pea kokku löövad, olen mina su päästerõngas Kui tahad nutta, nutame koos. Kui tahad naerda, naerame koos. Kui elu teeb haiget, toetan sind. Kui oled kaugel, siis ootan sind, sest tean, sa armastad mind. ,,Armastus see on kõige õilsa, puhta ja omakasupüüdmatu allikas maa peal" de Stal ESIMENE ARMASTUS Esimene armastus on nagu kevade kuldne liblikas päikesekiirtes. Ta vilksatab korraks ja kaob. Mälestus
.... Õues oli juba hämar, kuigi hele täiskuu valgustas puude latvu. Korraga kuulis Bibi läheduses kaeblikku ulgumist. ,,Uu-uu!" nuttis keegi kumeda häälega. ,,Uu-uu-uu!" Bibi oli algul kohkunud, kuid siis tundis ära dogi Doora hääle ning ruttas sõbratari kuudi poole. Doora istus kuudikatusel, koon püsti ja suu torus. ,,Doorakene, mis juhtus?" uudistas bokser. ,,Kas sul valutab kusagilt?" /.../ ,,Ei valuta mul midagi, lihtsalt meel on kurb," vastas Doora ning suunas koonu jälle kuu poole. /..../ ,,Kuu on nii kau-uu-gel, sellepärast!" kurtis dogi. /..../ Doora põrnitses Bibit üleolevalt ja ühmas: ,,No ütle, mille pärast sina rõõmustad? Mis sind nii lõbusaks muudab, ah?" Bibi mõtles veidi ja teatas siis: ,,Ma rõõmustan selle pärast, et mul on Bimbo ja soe tuba ja head sõbrad ja tore kool ja tark õpetaja ja selline naaber nagu sina, Doora!" Luulekogu ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994) JÕULUSALM
vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised koerad, inimesed või muud olevused. Kui tema on selle karja omaks võtnud ja selles karjas positsiooni kätte võitnud, siis on see tema kari ja ta kaitseb seda karja kasvõi oma elu hinnaga. Samas allub ta jäägitult karjajuhile. Värvuselt on tüüpiline saksa lambakoer pruun, musta selja ja koonu või maskiga. Saksa lambakoera eluiga on umbes 13 aastat. Turjakõrgus emastel 5660 cm, isastel 6065 cm. Emased kaaluvad 2235 kg isased 3040 kg. Saksa lambakoera tõu ajalugu Saksa lambakoera paar sajandit pikk ajalugu sai alguse 19. sajandi lõpul ideest luua tugev, arukas, õpetusele hästi alluv koer, keda saaks kasutada kariloomade valvamisel ja kaitsel. Ja mitte lihtsalt kasvatada, vaid aretada vastavalt standardile. Sinnamaani olid kariloomapidajad kasutanud iga
iseseisvat elu alustavad noored pähklinäpid pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Keskmiselt elavad nad kolme (aga võivad ka viie) aasta vanuseks. 5 Kährik Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Kähriku looduslik levila on Kagu-Aasias.
Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumine
nagu enamus loomadel. Väikesed silmakesed on täielikult kaetud karvkattega, varustatud silmalaugudega, mis võivad täielikult sissepoole tõmbuda. Väikesed kõrvad ilma kõrvalestata, ümbritsetud väljaulatuva nahaosaga, mis on samamoodi täielikult kaetud karvadega. Need väljaulatuvad eendid (nahaosad) avavad ja sulgevad kuulmisteid. Tihe, musta värvi, siidine karvkatte on lühikese karvastikuga ja väga pehme ning kattab kogu mullamutti keha välja arvatud tema käpakesed, koonu otsake ja saba. Saba karvakesed täidavad mutil kompimisfunktsioonil suurt osa, tänu millele mutt saab oma tunnelites liikuda taguots ees st. tagurpidi. Paljad st. karvata osad on naha värvi. Mutt omab suurel määral teravaid tundeid. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Seda võib märgata eriti siis,
kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu siug. See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli neljakandiline lõugas, millest alt lai ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri kuuldus siingi varblaste sirinat. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isand tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud. Ka siin oli rohelisi retorte, lähkreid, toope, tinapudeleid, kruuse, pika varrega pisukesi panne ja palju muud raudkraami. Kuid siin-seal imbus õrn juustu, rasva ja liha lõhn poti kaane vahelt
Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu siug. See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli neljakandiline lõugas, mille alt lai ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri kuuldus siingi varblaste sirinat. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isand tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud. Ka siin oli rohelisi retorte, lähkreid, toope, tinapudeleid, kruuse, pika varrega pisukesi panne ja palju muud raudkraami.Kuid siin-seal imbus õrn juustu, rasva ja liha lõhn poti kaane vahelt
Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat Tyrannosaurus Rex Türannosaurus Rex oli tugev kiskja, et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli umbes 40 jalga pikk ning kaalus kuskil 5-7 tonni. Kael oli lühike aga selle-eest lihaseline
[3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus hõbelõhe ja vana vene nimetus valgekala). [2] 2 Järve kisuts on võrdlemisi suurte soomustega (127 153, keskmiselt 139 küljesoomust), 20 25 (tavaliselt 23) lõpusepiisid. Ta erineb rändavatest väiksemate mõõtmete, lühema koonu, tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle on järve kisutsil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt hõbedane. Selja ja pea ülaosa on tumerohekad. Pea ülaosa, selg, keha ülalpool küljejoont ja vahel ka seljauime alaosa ning sabauime ülemine pool on kaetud harvade, ümarapoolsete väheldaste tumedate täppidega. Sabauime kiirtel on saba lähedal läikiv hõbedane helk nagu ränd kisutsilgi
Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. Kährikkoer - tanuki sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, ne tase lühikeste jalgadega, lühikese koonu Kolmas tase ja sabaga rebasesuurune loom. Pea Neljas tase Viies tase külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Rebane - kitsune
tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja kuuldus siingi varblaste sirinat. lõuad lahti. Kuid Popi teadis, et see oli surnud. Ja rahulikuna sulges ta jälle silma. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Või kas polnud ta näinud teisi isandaid! mõtles ta
tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja kuuldus siingi varblaste sirinat. lõuad lahti. Kuid Popi teadis, et see oli surnud. Ja rahulikuna sulges ta jälle silma. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Või kas polnud ta näinud teisi isandaid! mõtles ta
Selja ja külgede karvkate on tumedatooniline, enamasti tumepruun kuni peaaegu must. Tumedal taustal paiknevad, tihti omavahel liitudes, valkjad piklikud rõngaslaigud. Kõhupool on heledam. Emas- ja isasloomade karvastiku värvuses ja kehasuuruses märkimisväärseid erinevusi ei täheldata. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Hallhüljes (hall, suur hall) on teistest Läänemere hülglastest kergesti eraldatav pika, suhteliselt kõrge sirge koonu ja keha suuruse järgi. Täiskasvanud isasloomade üldpikkus on 250-270 cm, üksikjuhtudel aga 330 cm, raskus 250-290 kg, üksikutel suurematel ka üle 300 kg. Emasloomad on väiksemad ning kaaluvad 180-250kg. Isasloomade selg on tavaliselt kollakaspruunikashall suurte haraliste laikudega. Emasloomad on heledamad, vähem laigulised. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Randalhüljes meenutab oma kujult viigerhüljest, kuid on sellest jässakama kere ja laiema koonuga. Üldpikkus 160-180 cm
ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Tuntud isikud Väike-Maarjast Peeter Jakobson (27. dets. 1854 - 23. juuli 1899) tuli Rakverest Väike-Maarjasse 1884.a, tegutsedes algul kingsepa ja veidi aega raamatukaupmehena, olles sel alal siin esimene. Alates 1887. a-st oli Põdrangu, Koonu ja Ärina valla kirjutaja. 1892. a-st sai P.Jakobsonist Väike-Maarja fotograaf- taas esimene selle alal. P.Jakobson kuulus parnassi ridadesse. Trükis on ilmunud luulekogud "Õilme nupukesed" ja "P.Jakobsoni luuletused" I ja II ning mitmed luuletused ajakirjanduses. P.Jakobson kirjutas näidendid "Koit ja Hämarik" ning Ebavere ainetel "Udumäe kuningas". Peeter Jakobson on maetud Väike-Maarja vanale kalmistule, kuhu talle 1907.a püstitati "Postimehe" toimetuse algatusel malmristiga hauakivi
otsaga karvatutid · värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid, kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged · eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades KÄHRIKKOER Nyctereutes procyonoides Gray · jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom · pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme · üldtoon on tal määrdunud- hallikaspruun · näol on must mask nagu · pika karmi karvaga koerlane pesukarul · · võib elada nii leht- ja tüvepikkus 50..
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
Üheks kaasnähtuseks on ka pikem eluiga. Küsimused lk 63 1) Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Primaatide eristumisteni teistest imetajatest on viinud järgmised evolutsioonilised tendentsid: * jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega; * nägemismeele tähtsus on suurenenud ning sellega on kaasnenud haistmismeele taandareng; * koonu lühenemine (näokolju lamenemine); * suhteliselt lihtne hammaste struktuur; * suure ja keeruka ehitusega aju progressiivne areng. 2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim. 3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest?
samal ajal ka tsirkus ja ehk on sealt kuningkobra ära põgenenud, või on rok lihtsalt hull ja nägi viirastust. Rokki tõestuseks oli see, et kuhu siis tema naine kadunud on. Agendid läksid kohale, vaatsid kõikjal ringi, kuid kedagi polnud. Ainult triiphoone (kus kambrid olid) sisises hirmuäratavalt. Vaadates sisse, nägid nad seal väga paljusid hiigelruuri madusid. Agendid tulistasid neid tulutult. Taganedes ründas Polaitist (üks agentidest) nelja kõvera jala, päratu koonu ja ogalise sabaga pruunikasroheline raevunud peleteis (midagi krokodillist saadut). Polaitis suri kohutavate haavade kätte, kuigi ´st´sukin kroko tappis. Too üritas põgeneda, kuid üks järjekordne madu tappis ka tema. 10. Peatükk Katastroof Ajalehe "Izvestija" toimetusse ilmus teadaanne: "Grat´sovka, Smolenski kubermang. Maakonda on ilmunud hobuse kasvu kana, mis lööb takka üles nagu täkk. Saba asemel on tal kodanliku daamikese suled."
Hädaohtu märgates põgeneb loom kiiresti, tehes järske haake ja peidab end madalate astelpõõsaste vahele. Oma nime on ta saanud häälitsuse järgi, mille ta hädaolukorras kuuldavale toob. Bubuiin 7 Babuiin on suur ahv, kes elab Aafrika puusavannis. Tema koon on pikenenud, meenutades koera koonu. Tal on tugev hammastik ja kaks pikka kihva. Neid näitavad isased ähvardavalt teistele isastele või siis neid küttivatele leopardidele. Babuiin liigub neljal jäsemel, toetades seejuures maha nii jala- kui ka käelabad. Ta elab umbes 200- pealistes karjades ja käib iga päev toidu otsingul maha üle 5 kilomeetri. Jõudehetkedel puhastavad babuiinid üksteisel vastastikku karva. See tegevus tugevndab nendevahelist sõprust ja solidaarsust.
5. Inimese ontogeneesi peamiseks erinevuseks on arengu aeglustumine ja pidurdumine. Sellist pidurdunud arengut ning eellaste noorjärgu omaduste säilimist täiseas nimetatakse neoteeniaks. 6. Primaadid iseloomulikud tunnused: · jäsemete üldise ehitusplaani muutumine; sõrmed (eriti pöial ja suur varvas) on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega · suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine · koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas TÕENE või VÄÄR 1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid
Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes
Selle abil üritavad kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], [] Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist. Esimene lõhna eritus piirkond on neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab teistest isenditest rohkem
Metsnugis ( Martes Martes ) Kehaehitus ja välimus Metsnugise kere on sihvakas ja tugev. Karvkate on metsnugisel sügav- sokolaadipruun, kurgumanisk kreemikaskollane kuni oranz, mis tavaliselt ei ulatu eeskäppadele. Eristub enamikust teistest kärplastest. Pikemate jalgadega. Saba on pikk ja kohev ning jalatallad on tihedalt karvased. Kõrvad on pikemad ja laiemad kui kivinugisel. Kivinugist eristab metsnugist kõige selgemini koonu värvus silmade ja nina vahelisel ala. Metsnugisel on külgedel tume aluskarv ning tavaliselt must nina .( vrd kivinugisega) . Metsnügise suvejäljed on väga sarnased kivinugise omadega. Tüvepikkus on metsnugisel 36- 56 cm, sabapikkus 17- 28 cm, kehakaal on 0,5- 2,2 kg, isased on 12 % raskemad kui emased. Sünnikaal on metsnugiseltel u. 30 g. (Euroopa imetajad, Loomade elu 7 köide) Leviala Metsnugist leidub kõikjal Eestis, samuti enamikus Lääne- Euroopas, Korsikal, Sitsiilias,
Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb. Koeraga (hagija, hurt, taks, terjer). Põhiline on hagijas. Valgejänese osa jahisaagis on olnud alati väiksem kui halljänese puhul ning on seda siiamaani. Halljänes (Lepus europaeus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 3-7kg (enamasti 3,5-5,5kg), suurem kui valgejänes. Halljänese kõrvalest on peast pikem, vastu pead surutuna küündib oluliselt üle koonu. Talvel ei muutu karvastik valgeks. Saba ülalt must, alt valge. Levik: Põhja-Aafrika, peaaegu kogu Euroopa v.a. Island, Iirimaa ning suurem oma Skandinaaviast ja Soomest. Idasa ulatus Kesk-Uuraliteni. Põhja-Eestisse jõudis alles 18.-19. Saj, Liivimaal oli varem levinud. Arvukus Eestis: Toitumine: suvel peamiselt rohttaimed, eelistab liblikõielisi ja kõrrelisi. Ka talvel otsib rohttaimi, kui on kättesaadavad, aga toitub ka
Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan-
www.jahindusinfo.ee Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kg Üksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge. Jälje pikkuse ja laiuse suhe on isashundil 1,3 ning emashundil 1,5 Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö ja hämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad, kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega. Lõhnamärgid jäetakse nähtavale kohale. Sarnaselt tuhkrule võib rebane soodsal võimalusel (nt kanalas) tappa lühikese ajaga rohkem loomi kui süüa jõuab
tumedad ja läikivad. Dekoratiivkoerad Puudel Puudel on üks vanimaid koeratõuge. Need koerad on taibukad, tähelepanelikud, temperamentsed, liikuvad ja kergesti dresseeritavad. Tema karvad on pikad, väga lokkis, rõngastena või palmikuteks keerdunud. Palmikud on pikad ja üksteisest lahus. Puudlite pügamiseks on palju erinevaid viise. Ta pea on piklik, üleminek otsmikult koonule sujuv. Ta kõrvad asetsevad madalal, on rippuvad ja liibuvad vastu põski. Kõrva pikkus võrdub koonu pikkusega. Silmad on tal tumedad, mitte pungis ning mandlikujulised. Mustadel ja valgetel koertel on silmad, silmalaud ja ninapeegel mustad, pruunidel koertel pruunid. Puudli hambad on keskmise suurusega ja valged. Saba on tal mõõgakujuline ja kõrgel, koer hoiab seda selja kõrgusel. Spits Spits on üks vanemaid koeratõuge. Euroopas olid seda tüüpi koerad laialt tuntud enne meie ajaarvamist. Spitsid kiinduvad kergesti peremehesse ja perekonda, kuid võõraste vastu väga umbusklikud
Tümpsale. Lumepall oli haavata saanud, aga ta oli väga kangelaslikult käitunud. "Teise järgu loomsangari" medali sai lammas, kes oli lahingus hukkunud. Jonesi püssist hakati Lehmalauda lahingu aastapäeval ja jaanipäeval ülestõusu aastapäeval tulistama kui suurtükist. Talve edenedes hakkas Mollie'ga üha enam tüli olema. Ta jäi hiljaks ja hiilis tööst kõrvale. Ühel päeval oli Mollie't nähtud sulasega koos. Sulane oli Mollie'ga rääkinud ja ta koonu silitanud. Mollie lükkas kõik süüdistused ümber, aga kolm päeva hiljem kadus ta ära. Saadi teada, et Mollie oli jälle inimeste juurde läinud. Jaanuaris oli kibe külm. Kuna põllul ei saanud midagi teha, siis peeti palju miitinguid. Sead tegelesid tulevase hooaja tööde planeerimisega. Napoleon ja Lumepall vaidlesid üha rohkem. Nad olid kõiges erimeelel. "Miitinguil võitis Lumepall oma hiilgavate kõnedega enamuse tihti enda poole, kuid
Ta on taimetoitlane. Rebaskuusu on üks tuntuimaid Austraalia kukkurloomi. See ööloomake lahkub hämaruse saabudes oma varjupaigast ning suundub toitu hankima. Tema karvastik on pehme ja karusnahakaupmeeste poolt kõrgelt hinnatud. (Parish 2005:31-32) Nokiskuskus on tilluke ööloom, kes toitub eranditult nektarist 7 lk ja õietolmust. Ta on hiiresuurune, teravatipulise pika koonu ning pintslitaolise keelega kuskuslane. 1.2.5. Sugukond: Kukkurkärplased Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba
eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
