Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? o Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. o Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk?
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Ehitusloa taotluse läbivaatamine · Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot (lisaks 0,31 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna). · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks. · Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks, ehitise lammutamiseks. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot. Kasutusloa taotluse läbivaatamine
docstxt/128548388973427.txt
§ 61 (7) Kohalik omavalitsus edastab ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (8) Kohalik omavalitsus edastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. 12. Ehitusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 22. Ehitusluba (1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.
tõendama, et on võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. 2. ehitamise nõuded ja mõisted EhS§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded (1) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist.
projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. 6. Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi? Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. 7. Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab? Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid
vägagi suurel määral olla pudelikaelaks ehituses. Olukord on selline, et ehitusfirma arendab erinevaid kortermajade ehitust. Ehitatud on ühte kompleksi juba 4 suurt 8 korruselist ehitist. Töö järgus on 5-kortermaja. Ootel on projektijuhid, püsti on soojakud, piirded ja tegeldakse väiksel määral müügiga, kuna on inimesi, kes teavad, et maja tuleb ja tahavad kindlasti endale elamis pinda sinna soetada. Hoonel on olemas tööprojekt ja kõik vajalikud dokumendid ning sellega mindi ehitusluba taotlema. Esimesel korral saadi üle vaadatud projekt tagasi, tuli teha mõned kooskõlastused, mis tavaliselt on üsnagi tavaline protsess. Kui see kõik tehtud, mindi uuesti täiendatud projektiga. Tuldi järjekordselt sama targalt tagasi ning hakati muudatusi tegema öeldi, et need on küll viimased. Täideti ka need nõuded. Kuid ikka ei oldud rahul. Lõpuks oli olukord, kus juba küsiti, et öelge, mis on vaja ja me teeme nii. Siis öeldi, et majaga on kõik korras,
EHITAMISE ETAPID · Krunt. · Hoone suurus, otstarve · Projekt · Maksumus · Rahastamine · Ehitusluba · Ehitaja leidmine, leping · Maja ehitamine: mulla tööd vundamendi ehitamine seinte ehitamine katus - kand konstruktsioon - kattekonstruktsioon Soojustus Sisemse tehno võrgud (küte) Viimistlus Hea kord · Kasutus luba ! HOONE KOORMUSED Hoone kaal Kasulik koormus
Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse ehitusloale? Ehitise asukoha aadress ja koordinaadid Ehitusloa väljastaja nimi, ametniku nimi Ehitusloa väljast. kuupäev Ehitusloa number Ehitise olulised tehnil. andmed Riikliku ehitisregistri kood Ehitise kasutamise otstarve 11. Kui kaua ehitusluba kehtib? Tähtajatult, kuid kaotab kehtivuse, kui 2 aasta jooksul pole ehitust alustatud 12. Kes väljastab kasutusloa? KOV 13. Kui pikk on ehitusgarantii? 2a alates hoone valmimisest 14
I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K
skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote ja seadme tehnilised andmed, kautamis- ja paigaldamisjuhised, hanketingimused. Ehitusseadus- Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. juuni 2002 a otsusega nr. 174), mis kõige muu hulgas näeb ette: mis on projekteerimine, mis on ehitamine, missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile, mis on ehitusluba, ehitise omaniku kohustused ja õigused. Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija. Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1
-üleriigiline planeering -teedevõrgu aregukava (teemaplaneering) -maakonnaplaneering -üldplaneering - detailplaneering Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule 22.Teeprojekt. Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. Teeprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: - Selle järgi väljastada ehitusluba ja teed ehitada - Teed kasutada ja hooldada - Kontrollida ehitamise vastavust teeprojektile - Kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 23. Teeprojekti liigid (etapid) - tulemuslikkuse analüüs (teostatavuse uuring) projekti idee ja realiseerimise otsus - eelprojekt (eelkavand, eelarve) otsus projekteerimise kohta - tehniline projekt (arhitektuurne ja tehniline kvand) otsus ehitamise kohta
alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga
- Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Iisikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
sanitaarremondi ja mööblidetailide vahetamise abil. Mööbli karkass jääb sel juhul samaks. Tööde järjekord köögi ümberehitamisel Planeerimine ja projekteerimine. Mida soovitakse köögis muuta: kas piirduda olemasoleva parandamisega või teha kõik ümber? Milline tuleb sisseseade? Kas soovitakse midagi säilitada ka olemasolevast? Millised tööd jätta meistritele ja millega on võimalik omal jõul hakkama saada? Kas töödele on vaja ehitusluba? Lammutamine. Vajadusel uute vaheseinte vm tarindite ehitamine. Elektri- ja torutööde esimene järk: varjatud osade paigaldamine. Põrand, seinad, laed. Kahhelplaatide paigaldamine. Köögikappide jm sisustuse paigaldamine. Valgustuse ja seinakontaktide vooluvõrku ühendamine, valamu ühendamine torustikega. Köögitehnika kohaleasetamine.
2 (kahe) kuu jooksul pärast kahjust teadasaamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusluba Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Omanikujärelevalve Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 6) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk?
6 4. A.-le kuulub Tara vallas asuv Kure kinnistu. Tara Vallavalitsuse 10.10.2010. a korraldusega kehtestati Kure kinnistu detailplaneering, millega määrati kindlaks, et Kure kinnistule võib rajada kuni 2-korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba. Kuna Tara Vallavalitsus jättis Kure kinnistuga piirneva Kaarna kinnistu omaniku B. Kure kinnistu ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustesse kaasamata, sai B. neist dokumentidest teada alles 2013. a detsembris. B. soovib esitada kohtule ehitusloa ja kasutusloa tühistamise kaebuse. Kas Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a ja 11.11.2013. a korraldused kehtivad?
Eesti Rahva Muuseum Objekti külastus: 15.10.2015 Koostajad: Klaid Melnikov, Indrek Tõkke Tartu 2015 Üldandmed • Aadress: Narva mnt 173a, Tartu/Tila küla, Tartu vald • Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250 Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus
Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüs...
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1
1889-1930 maailma kõrgeim ehitis Praegult maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa (829.84 m) Pariisi kõrgeim ehitis Prantsusmaal kõrguselt teine ehitis Millau viadukt (343m) Sarnased ehitised Eiffeli torni järgi on tehtud palju sarnaseid ehitisi Kõrgeim Tokyo torn (332.5 m) Paris Las Vegas hotelli ja kasiino ees koopia (165m) Hiiumaa Eiffel Torn valmis 2007. aastal ja on 31,4 meetrit kõrge ehk 1/10 Prantsusmaal asuvast Eiffeli torni kõrgusest 2008. aastal taheti ära lammutada, puudus ehitusluba. Praegult on avatud, Torni külastab igal suvel umbes 30 000 turisti, kohal on käinud telekanalid Eestist, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page http://www.eiffel-tower.com/ http://www.eiffel-tower.com/eiffel-gallery.html http://www.google.ee/ http://www.buzzle.com/articles/facts-about-the-eiffel-tower-paris.html http://www.discoverfrance.net/France/Paris/Monuments-Paris/Eiffel.shtml
projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused, EHITUSTEATIS vt üle Ehitusseadustiku lisadest, mis juhul teatis ja millal ehitusluba. Vt RK kohtulahendid 331-64-02 naabriõiguste kahjustamine 331-31.06 ehitusloa andmine 331-87-16 ehitusloa andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga, kaasamise eeldused ja kaasamise eelduse põhimõtted (parem kaasata kui jätta kaasamata) 331-67-01 ehitusloast keeldumine ohutuse printsiip prevaleerib (nt kui kaasomanikud kõik on olnud nõus ja vormiliselt kõik ok, siis ikkagi nt kui ohutusega probeleemid võidaks ehitusloast keelduda)
asukohale 2 Tellitud detailplaneering ja (2,3) Vastavalt eelnevatele 26 nädalat projekteerimise tingimused tingimustele projekti tellimine 3 Projekt tellitud (3,4) Projekti kooskõlastamine 12 nädalat 4 Projekt kooskõlastatud (4,5) Ehitusloa taotlemine 2 nädalat 5 Ehitusluba hangitud (5,9) Ehitustööde planeerimine 2 nädalat 6 Tööd planeeritud (6,7) Hinnapakkumiste analüüs 4 nädalat 7 Hinnapakkumised teostatavateks (6,8) Hinnapakkumiste analüüs 4 nädalat töödeks 8 Hinnapakkumised materjalidele (8,9) Tööjõu ja materjalide 1 nädal saabumine
Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad
(ehitusseadus) § 61 (7) Kohalik omavalitsus edastab ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (8) Kohalik omavalitsus edastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. 12. Ehitusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 22. Ehitusluba (1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise
Näiteks: riigiabi ja pensioni määramine. 3. Kolmandate isikute suhtes Haldusakti mõju kolmandatele isikutele sõltub haldusakti regulatsiooni ulatusest. Kui haldusakt, nt luba on muuhulgas suunatud adressaadi ja kolmanda isiku vahelise huvidekonflikti lahendamisele, peab kolmas isik haldusaktiga ettenähtud mõjutusi taluma, niikaua kuni haldusakt kehtib. Selles osas seob haldusakt ka tsiviilkohtuid. Näiteks: ehitusluba ei anna õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, sest kinnistu tsiviilõigusliku kasutusõiguse reguleerimine ei ole ehitusloa funktsioon, see ei kuulu ehitusjärelevalve asutuste pädevusse. 4. Kohtute suhtes Kui karistusõiguslik norm peab haldusakti mittetäitmist süüteoks, siis süüteokoosseis täidetud sõltumata haldusakti õiguspärasusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teisalt ei
sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4. ptk ja 8. ptk). Kuna see ei ole põhiküsimuseks, tuleks sellele küsimusele vastata võimalikult lühidalt. Linnavalitsuse (LV) korralduse näol on tegemist haldusaktiga (HA).1 See nähtub asjaoludest, et LV on haldusorgan (KOV-i kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ), OÜ Luxus (OÜ) seevastu aga haldusväline isik. LV korraldusega keelduti OÜ-le ehitusluba andmast keeld on regulatiivsele haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse ühepoolset regulatsiooni, mis on suunatud üksnes OÜ-le. I. Menetlusnõuete järgimine a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ring
KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud,
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
Kasutavad matejale: paekivi, betooni, kivik- raud- -missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile Vastavalt k.k iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned silikaatbetoon, keramilise telliseid ja pinnasebetooni) Puitseinad võivad olla palk- ja sõrestikseinad. Sõltuvalt -mis on ehitusluba ja järgmiselt: Mõju v-dile: palkide asetuselt jagunevad palkseinad : püsti- ja rõhtpalksinad -ehitise omaniku kohustused ja õigused
Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal)
, . 62 EVS-EN 15221 seeria kinnisvarakeskkonna korralduse põhimudeli selgitu s. , 63. 64. 65 66. . Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused. . , . 67. 68 69Elektritööde ja nende järelevalve korraldus. 1,2 3 . , , . . . 70. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism. 0) 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 71. Ehitusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus. - : , , . . 72. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus , . . 73. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused. : 1) 2) , 24 3) , , 4) , , , , , , , 5) , , 6) , 7 ) , 8) ; 9) , 10) , 11), , , , 12) . : 1) , , 2)
Seletuskirjas on märgitud: üldine info, konstruktsiooniosa, arhitektuuriosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, elekter, tulekaitseabinõud, jäätmekäitlus ning tehnilised näitajad. Dokumentatsioonis on kogu info toodud lühidalt, eesmärgiks on manada visioon hoonest, kui tervikust. Eskiisi eesmärk pole anda detailseid kirjeldusi erinevate konstruktsiooni sõlmede vms kohta. Tähtis on teada, et eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba. Teinekord võib kohalik omavalitsus seda nõuda näiteks kirjaliku nõusoleku taotluses alla 60 ruutmeetriste hoonete puhul. Eskiisprojekti väljundid: - arhitektuurse idee seletus - 3d visualiseeringud, võimalikud animatsioonid - hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus - vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda 2010) Saarlased ei nõustu tuulepargi uue asukohaga Laadja ja Upa küllade elanikud ei ole samuti nõus, et tuulegeneraatorid rajatakse Sikassaarde. Algsete plaanide kohaselt oli plaan paigutada tuulikud Nasva külla. Sealsed elanikud hakkasid
mille omaaegset tähtsust rõhutab keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Dünamündest (Daugava jõe suudmeala lähedal) pärit mungad rajasid Padisele oma kabeli 1254. aastal. Peale Dünamünde kloostri sundmüüki Saksa Ordule 1305. aastal asus vennaskond 1310. aastal Padisele. Iseseisva Padise kloostri rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat, kuigi ehitusluba saadi Taani kuningas Erik Menvedilt juba 1305. aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa
tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode- Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut.
Linnaplaneerimise Ametile kirja, milles selgitas põgusalt renditava maatüki senise kasutamise õiguslikke aluseid, kasutamise eesmärki (valvurihoone) ja seda, milliseid töid ta oli seni maatükil teinud. Tallinna Linnavalitsus andis 2013. a juunis korralduse, millega pandi AS-le Turvis kohustus lammutada talle Kaarli puiesteel kuuluv õigusliku aluseta püstitatud ehitis 90 päeva jooksul. Korralduses märgiti, et AS-le Turvis kuuluval ehitisel puudub nõutav ehitusluba. Samuti pole maa-alale väljastatud projekteerimistingimusi ega kehtestatud detailplaneeringut, mis annaks krundile ehitusõiguse. Tegemist pole ka ehitusluba mittevajava väikeehitisega, sest AS Turvis ehitis omab avalikkusele suunatud funktsiooni (ehitist kasutatakse avaliku parkla kassana). Kas linnavalitsuse korraldus on formaalselt õiguspärane? Ehitusseadus § 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
Seda nii puhuks, kui gaasijuhe peaks kavandatud kujul rajatama kui võimaluseks, et arendaja loobub kavandatud trassist st liigsete keskkonnariskide ja nendega kaasnevate kulutuste tõttu. Kõiki keskkonnariske käsitlev keskkonnamõjude hindamine võib kaasa tuua ka mõne päritoluriigi keeldumise torujuhtme rajamiseks selle riigi vetes. Näiteks vajab arendaja nii Soomelt kui Rootsilt soostumist gaasijuhtme marsruudiga nende vetes ning lisaks vastavat ehitusluba kas majandusvööndi või mandrilava seaduse alusel. Rootsilt vajab arendaja majandusvööndi seaduse alusel menetletavat luba tehnilise platvormi kui rajatise ehitamiseks Rootsi majandusvööndisse. Torujuhtme võimalik paigaldamine Eesti majandusvööndis Kui torujuhtme rajamist kavandatakse Eesti majandusvööndisse, siis tuleb torujuhtme paigaldamise skeemile ja suunale saada Eesti heakskiit (ÜRO mereõiguse konventsiooni (ingl. UNCLOS) artikkel 79 lg 3)
ka selliseid lapsi, kelle käitumine annab soovida ja lapsedi, kelle kodune olukord annab soovida. Kuna on kasutada ainult üks ruum, siis on ringde ajad rangelt paika pandud. Laupäevane päev on vaba ja seda ruumi on võimalik kasutada laste sünnipäevade läbiviimiseks või muudeks üritusteks Ülenurme valla rahval. MTÜ Õnnemaa on ka TAS rahvusvahelises programmis, oma projektiga Vanamõisa platsi ehitamine, koos laulukaare ja elukestva õppehoonega. Detailplaneerind on tehtud. Ehitusluba olemas. Ehitusega tehakse algust 2014 aastal. 18. detsembril toimus keskuses loovusringi „Noorteka padjaks“ jõulupidu, mille temaatilise plaani tegi Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari üliõpilane Kaisa Alliksaar ja ürituse läbiviimisel aitas kaasa, vabatahtlik Tartu Tervishoiukõrgkoolist Valeria Streltsovskaja. Peo läbiviimisel aitasin ka kaasa. Pidu oli organiseeritud väga originaalselt ja huvitavalt. Lapsed olid peoga väga
möödas, pöördus ta arendaja poole. See väitis, et ehitaja peab vead parandama. Arendaja oli ehitusettevõtja tütarettevõtja. Ehitusettevõtja BCC käis kohapeal ja püüdis terrassi remontida, pannes alla kiile ja vineeritahvleid, raudpiirded värviti üle, kuid ei galvaniseeritud nagu oli joonisel nõutud. Tõnis T. lasi teha ekspertiisi. Ekspert leidis, et sellisele pehmele katusele ei oleks tohtinud terrassi tehagi, seetõttu polnud selle kohta isegi mitte projekti, ega ka ehitusluba. Tööprojekti oli teinud BCC, kes ka korduvalt käis kohapeal, kuid rahuldavat tulemust vigade parandamisel ei saanud. Tõnis T. nõudis: kas korteri tagasiostmist arendaja poolt, terrassi maksumuse hüvitamist või selle täielikku, projektikohast ümberehitamist asendustäitmise korras teise katuseehitusettevõtja poolt. BCC keeldus neist võimalustest. Kuidas lahendada vaidlus? Lahendus: Soovitaksin BCC'l nõustuda Tõnis T poolt pakutud lahendustega, sest:
täielikult vasallide tütarde varjupaigaks ja kasvatusasustuseks reorganiseeritud Miikaeli nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560
omavalitsusel? Kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalik omavalitsus teeb maa kasutusvaldusesse andmisel käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud eeltoimingud. §341.(5) MRS 25. Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes ... maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. §25.(2) MRS 26. Kas ehitusluba annab õiguse maad ostueesõigusega erastada? ei (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. §221. (1) MRS Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on
paiknevad söökla ja aula. Täismõõtmetega võimla on seotud II korruse söökla-aula teljega ja ühendatud ujulaga, galerii kaudu. Kogu ehitisega seostatud ujula arhitektuurilises lahenduses domineerib kompositsiooni ääristav ümar plastiline trepikojatorn. Telliskonstruktsioonis ja gaasbetoonplokkidest hoone on osaliselt viimistletud puhta vuugiga punaste fassaaditellistega. [11] Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada- lihtsam oli juurdeehituse õigust hankida, seetõttu õmmeldi nö pintsak nööbi külge. Kool jätab soliidselt tagsihoidliku inseneri funktsionalismi esindava eestiaegse koolimaja vaid väikeseks killuks oma suurejooneliselt vormiküllases juurdeehituses. Maanteelt viib koolini stalinistlikult toretsev telg. Samas on uute tiibade moodustatud siseõues de Chiricole omast metafüüsilisust. [4] Hoones tegutseb ka täna kool, eelkirjeldatud põhimahud on säilinud. Osaliselt on
ehitustööd juba käivad. Hoone hakkab kandma nime Avinurme Elulaadikeskus, mis hoiaks, tutvustaks ja õpetaks Avinurme kultuurilugu ja oskusi ning kannaks ja tutvustaks meie kodukandi identiteeti põlvest-põlve (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Veel peaks üsna tõenäoliselt minu piiritletud alasse kerkima ka üks uus hoone. Tegemist saab olema AS E. Straussi käsitöökeskusega Võidu tänavale, millele on ehitusluba väljastatud ja silmagagi võib juba näha hoone kerkimist. Kokkuvõte Avinurme on üks omanäolisem ja tuntuim kant oma puutöö meisterlikkuse poolest läbi aegade. Koht, kus inimesed hoolitsevad oma kodukandi puhtuse ja ilu eest, tehes selle nimel ka ühistalguid. Inimesed on aktiivsed ja töökad, soosides koha pidevat arengut. Avinurmet iseloomustavateks kolmeks omadussõnaks tooks välja töökus, meisterlikkus, tarkus. Lisa 6 Joonis 1
viia) Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; Välisõhu saasteluba; Jäätmeluba; Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba inimtegevus – ehitamine, kavandatav tegevus, tegevuse lõpetamine: Infrastruktuur, Maaparandus, Kommunaalteenused, Elukondlikud kasutusalad, Tööstuslikud kasutusalad, Põllumajandus/ kalandus, Puhkus/ Turism jne
investeeringute tegemisel liiga kalliks? 1.ettevõtte suur kasum 2.aktsionäride dividendidest loobumine 3.ettevõtte ebaefektiivsest tegevusest tekkinud kahjum 4.aktsionäride soov teenida dividende 29.Mis oleksid ettevõtte investeeringute puhul sisemiste ressursside kasutamise eelisteks? 1.raha hind oleks odavam, kuna sisaldab vaid tinglikke kulusid ehk tulu, mis oleks saadud nende vahendite kasutamisega mujal 2.pole vaja hankida hoonete ehitamise korral ehitusluba 3.sel juhul on pangalaenu protsendid oluliselt madalamad 4.firmal ei teki täiendavaid kohustusi 30.Kas muutused rahaturul mõjutavad elamuehituse turgu? Tõene / Väär
edendavad?; Kas ma saan oma positsiooni parandamiseks koalitsioon moodustada? (Shell 2005:118). 3. KONFLIKT Konflik tekkis Konguta valla ja Vellavere külaseltsi vahel, osapooled ei arvestanud vastaspoole argumentidega ja vaidlus esitati maavalitsusse. Konflikt oli ilmselt 8 olemas Konguta vallavalitsuse kui organisatsiooni struktuuris ja kontrollsüsteemides, kuidas muidu seletada puuduvat ehitusluba. Konfliktiks võib olla nii inimestevaheline kui ka allüksustevaheline vastuolu. Konflikti olulisemaid tunnuseid on see, et konflikti ühe osapoole tegutsemine takistab teist osapoolt eesmärke saavutamast. Organisatsioonis tekib mitmesuguseid konfliktiallikaid, millest tark juht peaks teadlik olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja neid varakult kontrolli alla saada. Levinumaid konfliktiallikaid on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
