Angela Pillam,Kelli Kuuskmann, Liisi Meier, Malle Mölder Keldrikorrus Keldrikorrus 1. korrus 2. korrus 2. korrus Küsimusi? Täname tähelepanu eest!
suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja
Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone Neljast tiivast ehitati välja põhja- ja idatiib, kahes ülejäänud tiivas püstitati ainult sisehoovi sulgevad välismüürid, kaitseehitiseks jäi kõrge kindlustorn, mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette
kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. praktikamaja koosneb kahest maapealsest ja ühest keldrikorrusest. Kasutusalane pind on 3295,0 m² , mida on tunduvalt rohkem kui vanas kompleksis. Peahoone välisfassaadi üldmulje pärast uuenduskuuri on lihtne. Kasutatud on helehalli krohvipinda ja tumedat telliseimitatsiooni. Peamaja katus ja aknad on samuti tumedad. Uuenenud hoones muudeti ka ruumide paigutust, suurendati laoruumide pindala, loodi uusi õppeklasse, lisandus keldrikorrus ning kujundati hoonet ümbritseva territooriumi haljastust.Palju on püütud säilitada endise koolihoone olemust nii seest kui väljast. Praktikahoone on väliselt eriti huvitav ja stiilne. Kasutatud on helehalle betoonpaneele. Praktikahoone teisel korrusel olevad aknakujulised avad sümboliseerivad justkui pooleliolevat ehitist. Uude korpusesse kavandati vähe kindlaid vaheseinu, mis võimaldab vajadusel ruumide otstarvet hõlpsalt muuta. Peahoonet ühendab õppetöökodadega
hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool rohkem kui pool ruumi kõrgust. 5. Unikaalsuse järgi liigitatakse hooned: Unikaalhooned (eriprojekti järgi), masshooned (tüüpprojekti järgi). 6. Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi:
aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök 5 ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda 7,8 ja kolderuum 3 . Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev 6 , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere
Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal. Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides. Keldrikorrus: siin asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale
a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks. 30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali
- Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.
tules hävinenud puidust härrastemaja asemele, mis õnnistati sisse jaanuaris 1913. [4,5] Alates 1922. aastast tegutseb mõisas kool. Aastal 2010 lõppesid mõisas suurejoonelised Pärnu REVi pool teostatud restaureerimistööd, mille kogumaksumus oli 20 miljonit krooni. 4 Suurem osa toetusest pärines Norra kuningriigilt. Renoveerimistööde käigus taastati esindusliku keldrikorrus algupärane olek, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud. Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [2] 2.2 Arhitektuur Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab fragmente renessansist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne
Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Sellest hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused LõunaSoomes praeguse
Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all. Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge
Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu; Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maap.st madalamal <1/2 ruumi kõrgust. Ehitise maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 9 Korrused Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda. Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10
uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aja kohta esinduslik 16.8 m laiune ning 20.5 m kõrguse viilkatusega kaetud ühekorruseline pikk hoone, mis ulatub kvartali sügavuses peaaegu Laia tänavani. Et rõhutada hoone esinduslikkust, rajati hoone keskaegse Tallinna kohta erandlikult tänavajoonest poolemeetrise tagasiastega. Osaliselt jäid uues hoones alles ka endise elamu seinad, mis kujunesid keldrikorruse müürideks. Hoone keldrikorrus kujutas tollal küll rohkem soklikorrust, kuna ta paiknes suuremalt osalt maa peal. Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad, neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning
kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tõlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseõue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sh. õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema
Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik sai oma praeguse kuju 1980. aastate esimesel poolel. Kunagi sealsamas olnud sarnast kaitsekäiku mööda oli hõlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes. Värava kohale paigutati 1876. aastal Saare-Lääne piiskopkonna kotkakujutisega raidvapp. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale
1531-suur tulekahju. Kirik tänasen säilind aint müürid ning 2 14.saj pärin lääneportaali, kloost säil 4nurkne siseõu ka osa selle ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19.saj katoliku kirik. 6) Tsistertslaste Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklost- rajat 13.saj keskl ning sulet 1629.a 1631.a rajat sinna gümn. Vanimad ehitusosad on Gagi ida- lääne-põhjatiivas, kus I korrusel( keldrikorrus) asuvd kahelöövil v tsentraalse ruumikompositsioonig saalid- otstarbe teadmata. Aulas oli nunnade söögisal(refektoorium). Kloostrihoonest kuuluv kirik on 18.saj alg õigeusulist Issanda Muutmis peakirik. 7) Püha Brigitta e Pirta k- asut jõukat kaupmeest poolt, 15saj algus,valmind keskel. Praegu varemetes kloostrikir oli P-Est suurim,suht madal kodakirik. Purust ja süütas vene väed liivi sõj käigus. Pärast Põhj sõda muutus täielikult varemeix. Elurum-nun ja munkpreest.
....................................................................6 1.4. Vene aeg (17211918).......................................................................................................7 2. LINNUSE EHITISED...............................................................................................................9 2.1. Konvendihoone..................................................................................................................9 2.1.1. Keldrikorrus......................................................................................................................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium..............................................................................................................11 2.1.4. Kabel......................................................
Konservatiivse prognoosi kohaselt valmib töö 2007.a. aasta lõpuks. Detailplaneeringu objektiks on hetkel olemasolev rekonstrueeritav ajalooline hoone liidetuna uue neljakorruselise õhulise klaasist kortermajaga. Hoonestuse uus maht on planeeritud esialgse supelhoone lammutatud lõunatiiva asemele ja tiibade vahelisele alale. Olemasoleva puithoone põhja- ja idafassaadid restaureeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ning kogu hoonestuse ulatuses rajatakse keldrikorrus 5 (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena. Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu
Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 20 aastat: • õhuliinid, kaablid, soojatorustikud • hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud 10 aastat: • hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid Ehitise eluiga: • kande- ja piirdetarindid 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb maapinnast kõrgemale. Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus? • Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks
esmakordselt 1374, kui munkadele müüdi ehituslupja (Randla, V (IX) lk. 37). Kiriku ehitustöödeks tehti annetusi. Vene ja Müürivahe tänava ala jäi väljapoole linnakindlustuste piire. Kloostri territooriumil on säilinud kiriku põhimüüride varemed ja osa ristikäikudega klausuurist. Keskel nelinurkne kaevuga siseõu. Lõunaküljel kirik, idas, põhjas ja läänes klausuurihooned. Kahekorruselise ristikäiguga idatiib on säilinud keskaegsel kujul. Keldrikorrus on alles. Peakorrusel on säilinud kirikupoolseim kolmevõlvikuline ruum, sellest põhjas arvatavasti kapiitlisaal. Kapiitlisaal on ruudulähedase põhiplaaniga, seda katab lame roidvõlv. Idatiiva ülakorrusel on säilinud dormitoorium (kapiitlisaali ja sellega liituva ruumi kohal). Hoovi põhjaküljel paikneb 1841. al osaliselt vanale vundamendile ehitatud PeeterPauli kirik. Läänetiivast on rekonstrueerituna säilinud kõrge servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud
aluseks on Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjaliku vormistamise juhend. 2 1. HOONE OSADE LÄHTEÜLESANDE LÜHIKIRJELDUS JA OBJEKTI AJUTISED EHITISED 1.1. Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon Hoone põhi parameetrid on järgmised: pikkus 28,72 m; laius 10,960 m; korruste kõrgus 2,8 m; korruste arv 2 ning hoonel on ka keldrikorrus; sokli kõrgus 1,0m; välissein Columbia-Kivi, stüreen, Columbia-Kivi; põrand hoone toetub keldri põrandaga killustikalusele. Krundi suurus on 2000 m² (40x50 m) ning objekt on ümbritsetud piirdeaiaga, mille pikkuseks on 180 m. Töölistele on objektil tagatud üks soojak ning lisaks on valvurile ettenähtud eraldi soojak. Objektil on ka kaks välitualetti. Vundamendi lõike leiab (Lisa 3). Piirdeaia ja soojakute hinnad on
aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda ja kolderuum. Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi
Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud kirik kannatas taas Põhjasõjas. 18. sajandi II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis 1811.a. põles ning 1815.a. asendati praeguse katusega. 1986.a. alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks. Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950.aastatel jaotati Jaani kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid mitme Eesti kiriku vahel. Seetõttu sai taastatud hoone täielikult uue kujunduse. Altarilaua kavandas Aivar Oja, vitraazid - Renee Aua. Oreli kinkis Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. 08
Päästemeeskonna informeerimise korraldus ettevõttes või asutuses paiknevatest põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest Päästemeeskonda informeerivad põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). 18 (20) 2.Skeemid Lisa 1 Evakuatsiooniala joonis iga hoone korruse kohta (kokku 7: I-VI korrus ja keldrikorrus) 3.Enesekontrolli tuleohutusaruande lisade täitmise teostajad ja vastutavad täitjad Andmed TO paigaldiste ja toimingute kohta Kas ehitises projektijärgselt ettenähtud TO Korrashoiu toimingu seisukohalt oluliste seadmete, paigaldiste ja valdaja poolne esindaja tehnosüsteemidele on olemas kasutus- ja hooldusjuhen did 5.1 Automaatne tulekustutussüsteem
Üle kahemeetrise 18 paksusega müüre on seal mõlematel. Valitsejamaja keldriks on võlvitud ruumidega soklikorrus. Soklikorruse keskel on u 30 meetri pikkune lõik 1,6 m paksust müüri. See on ligikaudu sama kui 1686-89. a nimistus mainitud võlvitud korstnaga (keskaegne mantelkorsten?) puust elumaja pikkus (34 m). Lisaks on keldris 5 meetrit 2,2 m paksust müüri. Valitsejamaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi Teenijatemaja põhiosa all on täiskelder, eenduvate osade all keldrit pole. Kuna aga teenijatemaja pole läbinud nii põhjalikke (teadaolevaid) ümberehitusi, siis millest selle keldris 2,5 m paksune müürijupp ja 18 meetrit 1,7 m paksust müüri? Kas pole siin tegu kultuurikihi alla mattunud keskaegse kivihoone esimese korrusega, millele on hiljem uus hoone peale ehitatud? /mõõdud Treikeldri projekti jooniste 2 ja 3 põhjal/
modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. „Venna maja“ väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses
maapinnani on mx ½ ruumi kõrgusest L.alusele nõuted: Seinad liigitakse: r/betoonpadi. See tagab koormuse ühtlasema ülekandmise 2-keldrikorrus-korruse põrandast maapinnani -olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete -materjali järgi- loodus- ja tehiskivist, puidust kivikonstruktsioonile. Talad ankurdatakse. On rohkem kui ½ ruumi H. ühtlase ja vähese vajumise -struktuuri j
a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks. 30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövõtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinnasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt.
1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid tules hävinenud puidust härrastemaja asemele, mis õnnistati sisse jaanuaris 1913. [16] Alates 1920. aastast tegutseb mõisas kool. 5 aastat tagasi alustati mõisas suurejoonelisi restaureerimistöid, mille kogumaksumus oli 20 miljonit krooni. Suurem osa toetusest pärines Norra kuningriigilt. Renoveerimistööde käigus taastati suurejooneline keldrikorrus algupärasesse olekusse, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud. Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [14] Minul ning lisaks veel kolmel TTÜ Tartu kolledzi tudengil oli võimalus oma panus sel suvel hoone taastamisse anda. 8 Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist.
Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. ,,Venna maja" väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses
vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust - Keldrikorrus korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust - Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda - Katusekorrus ja pööningukorrus katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid Ehitusalune pind
Hoone peasissekäik jääb lõunasse, Tallinna mnt jääb hoonest idasse. Hoone projekteeritud tööeaks on klass C normaalkestvad 50a- 100a ET-1 0113-0189 ja ET-1 0113-0108. Ehitis vastab tulepüsivusklassi TP-1 ET-1 0107-0300 nõuetele. SELETUSKIRI 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS 1.1. Hoone üldiseloomustus Hoone koos keldrikorrusega on 3 korruseline, kus keldrikorrus asub telgede 1-4 ja A-B vahel (vt. graafilise osa keldrikorruse plaani). Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele pikisuunas annavad kummagi trepikoja 1 sein ning põikisuunas hoone mõlemast otsast algavad trepikoja seinad jätkudes kuni järgmise teljeni. Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse
arendati mõisa majanduslikku tegevust, mõis oli heal järjel. 1885.a läheb mõis Maximillian v.on Bocki omandusse, kes on viimane mõisnik Lahmusel kuni võõrandamiseni. Lahmuse mõisale on iseloomulik: kõigi hoonete ja muru allgi on keldrid. Legend räägib, et käikude kaudu oli võimalik jõuda Suure-Jaani. Kool ehitas 2000.a. tall-tõllakuuri täismõõtmõõtmetega võimla ja 2001.a . ehitati mõisaaita tööõpetuse klassid.Teisel korrusel on õpilaskodu. 2009.aastast on aida keldrikorrus kujundatud taastusravikeskuseks . Lahmuse kooli käes olevatest mõisakompleksi hoonetest on lisaks eelpool loetletud ehitistest veel valitsejamaja, mis 2010.a. renoveeriti kauniks ja kaasaegseks õpilaskoduks.Praegu on renoveerimisel sepikoda ja juustumaja. Kool tegutseb 1926.aastast mõisas, tänapäeval on siin erivajadustega laste õppeasutus. 3.1.1 Ajalooline taust 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund.
Turistimagnet Tööde praeguse etapi ehk arheoloogiliste uuringute eesmärk on välja selgitada, mis ruumid olid linnusetornis ja milline on linnusekompleksi põhiplaan. Kompleksi ei kaevata täies ulatuses välja, vaid tehakse vundamentide järgi selgeks ruumide asukohad. Pärast mõne ruumi avastamist tehakse sinna surf ja kaevatakse see välja nagu on talitatud juba torni osas. "Tänaseks oleme saanud teada, et väravatorni keldrikorrus on säilinud peaaegu täies kõrguses, selle võlvid paraku mitte. Pool keldrikorrust on tühjaks kaevatud ja kaevatakse ülejäänud poolt. Oleme ka tõestanud, et väravatorni ees asus vallikraav," ütles Raud. Esemelised leiud pole nii ulatuslikud kaevamise käigus on leitud XIX sajandist pärit taldrikutükke, 100aastaseid pudeleid, 150aastane mundrinööp ja üks musketikuul vanemast ajast. Raua sõnul pole
Korrused 16 Korruste arv ehitise kõikide korruste arv. Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arv. Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või maapinnast madalamal < ½ ruumi kõrgust Ehitise maapealse korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda Pööningukorrus ja katusekorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Ehitusealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind Ehitise ehitusealune pind määratakse 1m2 täpsusega
annaabi.ee 
