FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms)
mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) 20 aastat (klass E) Hoonete elektriinstallatsioonidel, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, kuumaveeboilerid, gaasipliidid - 10 aastat 7 Kasutusiga sõltub: 1. Ehitusmaterjalide tootmine ja nende projekteerimine 2. Projekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne dimensioneerimine, projekti erinevate osade kokkusobimine, materjalide valik) 3. Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve) 4. sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest ventilatsioonist ja küttesüsteemist) 5. Väliskliima ja keskkond ( makro tasand: ehitise asukoht, kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared, mikrotasand: ehitise detailid. 6
toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaaziskeemid; piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavused; vundamendilahendused;
Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET,
Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506.
Karkassi põhielementideks on sambad ehk postid ja nendele toetuvad talad. Taladele toetatakse vahelae konstruktsioonide elemendid - vahelaepaneelid. Kandekonstruktsioonide iseloomu ja paiknemise järgi liigitatakse hooned järgmiselt: · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt 16 suurplokk- ja tellishooneid. Ruumide planeerimine on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba, kuid avade suurus on piiratud, eriti kõrgemate hoonete puhul. Vahelaepaneelid asetatakse siin põiki hoonet, mille tõttu nende pikkus on suur. Pikemad paneelid nõuavad valmistamisel suhteliselt rohkem terast. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja katuse ning vahelagede koormuse vastuvõtmine. · Kandvate põikseintega hooned. Selle skeemi järgi ehitatakse paneel-, plokk- ja tellishooneid. Ruumide laius on seotud põikseinte asukohaga. Paneelid asetatakse siin piki hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt väiksem
- töötlemise hõlpsusele. Esimesi teadaolevaid suuremaid puitkonstruktsioone ehitasid roomlased. 630 a.e.m.a ehitati Roomas Tiberi jõe sild. I saj. e.m.a Caesari käsul 500 m pikkune puidust sild Reini jõele. Trajanuse sambal on kujutatud esimesel sajandil m.a.j üle Doonau ehitatud puidust kaarsild, mis oli 1 km pikkune ja toetus 20 kivisambale, mille 35 meetriseid avasid sildasid puitkaared. Umbes 2. sajandil e.m.a hakati Rooma riigis kasutama ühiskondlike hoonete katusekonstruktsioonis vanast India kultuurist pärinevaid horisontaalreaktsiooniga tugistikke ja kaari. Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9
Kõik kommentaarid