Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4
Finants analüütik- Финансовый аналитик Osakonna juhataja- заведующий отделом ehitusjäätmete utilatsioon- утилизатция Arendusdirektor- директор по развитию Alajaamad- Подстанции строительных отходов Juhiabi- помощник руководидителя Sillad- Мосты eramajad- частные дома Välissuhete osakonna juht- Начальник отдела erinevate objektide tehniline hooldus- teedeehitus ja remont- Строительство и ремонт международных отношений техническое обслуживание различных дорог Kaasomanik- совладелец фирмы объектов kaid- причалы Ohutustehnika insener- инженер по технике tootmishooned- Производственные помещения prügimägede, lammutuste likiveerimine- безопасности metallkontruktsioonidest elem...
kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist. 18) Teatrid- ühiskonnateater avatud väljakul 19)Loosi palju triumfi ja memoriaalehitisi, võidukaared jne. ( inspi Roomast) 20) Tööstushooned ja töökojad. Kaubanduslike suhete areng tingis pankade, börsihoonete, kaubamajade jne ehituse. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis hariduasutuste, valitsushoonete, ühingute jne ehituse. 21) Linnaruum ideaalseks hakati pidama katkematut tänavaseina. 22) 18 saj sai alguse raudtarindite kasutuselevõtt (nt malm). Mida kasutati eelkõige sildade ehitasmiel. Metalltarindite sünnikohaks oli Inglismaa. 23) Paindtalateooria . Siiski jäädi seisukohale et igasugune raud peab olema kaetud
9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. 10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. 11) Lossid keskaegsete losside butafoorsed koopiad, millel olid nurgatornid. 12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov. 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri
mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. Historitsism Tallinnas > Kaarli kirik Kaarli kirik on neoromaanistiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolph von Bernhard. Kirik pühitseti sisse 1870. Seal asetseb eesti esimene monumentaalmaal > apsiidimaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete...", mille autoriks on Johann Köler.
Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L.-Ameerikasse Portugalist ja Hispaaniast, sest otsiti vaba maad, 3.Ameerikasse Aafrikast, orjakaubandus. Kaasaegsed rändevood:
KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille
11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse
kärgtäidisega. Plaadid võivad olla ka kattevineeriga pealistatud. Tislerplaate kasutatakse mööblitööstuses. 7. Tsementlaastplaadid Tsementlaastplaat on valmistatud tsemendist ja okaspuulaastudest pressimise teel. Tsement katab puulaastud, andes neile seente-, putuka- ja tulekindluse. Plaat on asbestivaba ja tervisele ohutu, tal on hea mehaaniline tugevus ja ilmastikule vastupidavus. Peamised kasutusobjektid on lao- ja tööstushooned, mitmekorruseliste hoonete fassaadid, soklid jms. 8. Tsementkiudplaadid Tsementkiudplaadid on valmistatud portlandtsemendist, tselluloosikiududest ning mineraalidest ja fillerist. Õhukesed materjalikihid asetatakse üksteise peale ning enne kuivamise lõppu surutakse suure surve all kokku. Tsementkiudplaadid on tugevad, tulepüsivad, väga ilmastiku- ja bioloogiliste kahjustuste kindlad ning tänapäeval ka keskkonnasõbralikud
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut...
Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast väljas asuvate eramute ehitusse. Infoajastu linn vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja nadalapalgalised teenindustöötajad. Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv. Linnade suurimad sotsiaalsed probleemid on kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus ning sllest tulenev inimeste üksildustunne. Keskkonnaprobleemid linnades: puhastusseadmed, transpordi korraldus, küttematerjalid,
kohustused ja õigused. Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija. Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu
väiksem, kui Uruguays, aga võrreldes Brasiiliaga, mis asub ida pool on Brasiilia rahvastiku tihedus suurem, kui Uruguays. Tihedamini on asustatud Lõuna-Uruguay, sest seal asub ka Uruguay pealinn Montevideo, kus asub umbes 1,5 miljonit elanikku, mis on pea pool kogu Uruguay rahvastikust. Hõredamini on asustatud maapiirkonnad. Põhjusteks võib olla see, et lõuna piirkonnas on rohkem tööd, kui mujal, sest seal asuvad suuremad tööstushooned. Maapiirkondades ei ole palju rahvast, sest ei ole ka tööd ning maapiirkondades on ka rohkem kõrgendikke, kui nendes piirkondades, kus on linnad. 3. Soolis-vanuseline koosseis 2013. aasta seisuga on loomulik iive positiivne, keskmine eluiga nii meestel, kui ka naistel on üle 70-ne. Ja Uruguay läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile. Ning 2025.aastast hakkab rahvaarv tasapisi langema 3.1. Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2013
infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. heitgaasid/õhusaaste prügi teke tihe asustus veekogude reostus loodusvarade liigne tarbimine rahaprobleemid 11. Mõisted: demograafia- rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist
planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra.
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi
elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele
mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas, Puudused? Väsitav, närvipinged jne
mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100. Soojustuse paksuse ja tugevusklassi valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstar- best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu-
tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine. Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks.
Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2. Näited: Kaarli kirik, Eesti Panga hoone Estonia puiesteel, Sheli pangahoone Karja tänava nurgal, Kadrioru administratiivhoone, Aleksander Nevski katedraal, Oleviste kirik, Kanuti gildi hoone, Tallinna Jaani kirik, Rüütelkonnahoone Toompeal, Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinna Reaalkooli hoone, kohvikuhoone Maiasmokk Pikk tänav 16. 3. Juugend- stiil sündis Inglismaal 19
10 - ehitiste kaitse külmakerke eest - pinnases asuvad tehnovõrgud Eriti suure kasutuskoormusega konstruktsioonid peavad vastu pidama suurele lühi- ja pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga. EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks: - maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks; - välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks; - torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaazide isoleerimiseks
Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel, mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s r - kaitstava objekti kaugus lõhketööde läbiviimise piirkonnast, m K - kaitstava objekti aluse pinnase seismilisuse tegur. Tabel 13.3 [2, lk. 62] alusel veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15m, Kkeskmine=250 Qohutu - suurim lubatud kogus ühes viites, (5665,4 kg) Kuna viitesamma on alla 25ms tuleb laeng jagada parandusteguriga, seega: Qohutu=5665,4/1,5=3776,9kg
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos. Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga t...
prügimajandus, õhusaaste, sudu, nakkuhaiguste levik, kuritegevus, puhta joogivee puudus. 23. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: reostunud vesi, õhu saastatus, sudu, puuduv prügikogumise süsteem, jäätmete hulga suurenemine. 24. Muutused, mis iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusaja linnaga. Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass, kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus
Masstoodang on põhiline. 31.Missugused tootmis- ja müügistrateegiad võiksid tagada Eesti rõivatööstusele edu? Tootmine Müügistrateegia rõivaste disainile tuleb tuleb leida uusi sihtturge pöörata tähelepanu (mitte reklaami efektiivsust tuleks ainult töörõivad) tõsta suurendada investeeringuid ja luua tootele kliendibaas rekonstrueerida vanad (klient on kuningas) tööstushooned tagada toote kättesaadavus investeerida masinatesse tõsta tööjõu oskusteavet kasutada rohkem looduslikke tooraineid
inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres 16 Linnaosad euroopalikus ja
Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites. Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass: elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalides ning madalapalgalisteks teenindustöötajateks. Ettevõtted kolivad ummikutega kesklinnades eeslinnadesse, uued töökohad tekivad high-tech teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. Palju infoühiskonna inimesi töötab kodus, tehes kaugtööd, seega osa töökohti paigutub ümber elamurajoonidesse ja vähendab oluliselt transpordi intensiivsust. Noored ja veel mitte nii rikkad elavad
ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad – paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2 Neogootistiil - Neogooti stiil ehk neogootika (ka uusgootika) on arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile.
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmeh...
terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid 2. Kuidas peab töötama montaazitöö 3. Konstruksiooni elementide transport 4. Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine 5. Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine 6. Trossid, tropid, konksud, traaversid ja karabinid Ühekorruselise hoone montaaz Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushooned põhilised konstruksiooni elemendid on vundamedid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid, katusepaneeli toetavad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambareavahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m,
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m
Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks. Lisaks kolivad piirkonda uued poed ,kaubandus-ja teeninduskeskused, mis teenindavad laiemat kliendibaasi. See omakorda tõstab piirkonna atraktiivsust jõukamate sisserändajate silmis ja vähendab ligipääsetavust vaesemate jaoks. See protsess on sageli võimalik tänu valitsuse poolt rahastatavatele investeeringutele kohaliku taristu parandamiseks, vaesematele ja esmakordsetele majaostjatele pakutavatele hüpoteekidele
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (20...
Chicago koolkond 1880-1900 Algab kõrgustesse ehitamine, eriti suurlinnades, kus maa oli defitsiit ja seda tuli otstarbekalt kasutada. Fuller Building , New York 20 sajandi arhitektuur Enamus inimesi elab linnades, see tähendab, et elamuehituses toimuvad suured muutused, samuti ka tööstushooned arenevad tohutu kiirusega. 20 sajndi keskel ilmuvad sellised rajatised milliseid varasemad sajandid ei tundnud, nagu tuumajaamad, raketihoidlad jne. Sajndi lõpul on ilmunud ehitusse palju kunstlikult loodud materjale. Mõned pildid 20 sajandi ehitistest. Tuumajaam Pompidou keskus Glass House USA Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. See kunstiharu on väga vana kunstuharu tema algus ulatub inimkonna algusesse. Inimestele on
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.
teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele.
väljendamist.ntx "Rohelised peegeldused" Pissarro maailmanägemus Temagi kunst põhines muljetel ja aintingutel. Kuid Pissarro lähtus aistingutes teistsugusest huvidest kui Monet. . Tahtis väljendada anarhistlikke vaateid. Tema maalil "Seine'i jõgi Grenouillere'is" on tähelepanuväärne maal. Seda sama jõge maalisid ka Monet ja Renoir küllaltki probleemivabalt. Kuid erinevalt nendest maalis Pissarro pildile ka tööstushooned ja vabrikukorstnad, mis sellel kohal tegelikult eksisteerisid. . Võib-olla osutas ta nii iroonilise muigege loodusele mida pariislased nautisid või ta alles otsis seda kuidas tööstust ja loodust koos maalida. Maalidel "Vabrik Pontoise'i lähedal" ja "Oise'i jõgi Spate'is" maalis ta pildile nii paplid kui vabrikukorstnad, paigutades nad suht sarnaselt sellega ta vb tahtis öelda et tööstus võib looduses eksisteerida, isegi domineerida ilma loodust hävitamata. Viimases maalis on aga
Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel. Infoajastu linn Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid. (71) Energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav järgmiste sisekliima tagamisega hoonete puhul: 1) hooned, mis on tunnistatud mälestisteks vastavalt muinsuskaitseseadusele ja mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt; 2) kultus- ja tavandihooned; 3) hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat; 4) tööstushooned, töökojad ja madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned; 5) hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas; 6) hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseks vajalike pindade summa (edaspidi kasulik pind) on kuni 50 m2. (72) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis. Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus)
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes. Tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja