villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks. VAHESEINAD: peavad olema kerged, õhukesedhelipidavad ja vastama tuleohutusele. Kandvad vaheseinad võivad olla sõltuvalt hoonest kas tellistest, väikeplokkidest, puidust või r/b. Paksus määratakse projekteerides, sõltuvalt materjalist ja koormusest. Mittekandvad vaheseinad: mõeldud ruumide eraldamiseks, võib kasut väga erinevaid materjale. Väga tähtis on helipidavus. KARKASSID- Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või täielikult kas postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga
Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja : üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade
Mustmetalli, alluminiumi ja roostekindla terase valmistamine (Kristmet OÜ) Lühisrootoriga-, faasirootoriga-, alalisvoolu elektrimootorid; sildkraana juhtpult-, elektrikilp-, toitesüsteem-, otsakandur-, otsavanker; metallditailid; masinaehitus allhanke (Konesko A/S) Traadid, torud, restid, korvid, kauba- ja reklaamistendid, lambivarju karkassid, mööblidetailid, kärud, konteinerid, mööblidetailid, aia moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur, laekinniti, perforeeritud post, sidekaevukonsool, valgustikangur mastile, veopukk jne. (Leku Metall) Metalluksed, metallväravad, lukud, trellid, garaazväravav, võred, tarad (OÜ METTÜR)
Tabel 1 Soovitatavad nimiläbimõõdud, -ristlõikepinnad ja –meetrimassid Nimiristlõike Nimiläbimõõt Vihid ja sirgestatud Meetri- mass, Vardad Keevis-võrgud Sarrus-karkassid pindala, mm tooted kg/m mm2 4,0 × × 12,6 0,099 4,5 × × 15,9 0,125
Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid 7. Valtsmetalltooted, kasutus Ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras 8. Sarrusteras, kasutamine -Terasvardad, võrgud või karkassid mis betooni valamisel asetatakse ta sisse. Tõmbetugevuse suurendamiseks 9. Metallpeen-materjalid Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon
· Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkassid. Terasvardad võivad olla: · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud reljeefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus kasutatakse veel Küsimused 1.Kuidas jagatakse metalle? V: jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). 2.Mustade metallide põhiline koostis. V: Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades 3.Kuidas jaotatakse mustad metallid? V: jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4.Kuidas jaotuvad malmid?
kandmine. 9 Täieliku karkassiga hoone Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme 11 Erinevaid kandeskeeme 12 6 Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral),
mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. 8 Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumine Heli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid.
lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumineHeli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi
pikkuse ulatuses. Tala vabal toel, kus MEd = 0, peab pikiarmatuur olema küllaldaselt ankurdatud, et vastu võtta jõudu Ftd=VEd/2*(cot -cot ) 51. Põikarmatuuri konstrueerimine, nõuded (p 6.4). Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga = 45°...90°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest; - ülespööretest; - pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud varrastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele. Põikarmeerimistegur määratakse avaldisega: w=Asw/sbwsin Minimaalne põikarmeerimistegur: w=0,08 fck/fyk Põikarmatuuri (rangide) suurim pikisamm ei tohiks olla suurem kui sl,max = 0,75d(1+ cot ) kus on põikarmatuuri ja tala pikitelje vaheline nurk.
Teda jäljendades. Henrichi soengusiluett tuli moodi Henrich III järgi, kes oli edev ja katsetas soenguid endal ja kuningannal. Soeng ’armastus’ lokid mis olid pikemad soengust ja langesid õlgadele mõlemalt näo poolt. Siit tulebki väljendus armastuselokid. Juukseid puuderdati jahu või puudriga selleks, et katta halli. Meestel läksid moodi teravatipulised habemed. Naiste soengutes oli moes 2 siluetti Hispaania moe järgi tehti kõrgeid karkassidega soenguid. Karkassid olid tehtud vasest ja rauast ’keeglitaoline soeng’ mis tehti ka karkassile ja oli oma kujult ’pirni’, õuna ja nahkhiire moodi. Tulid moodi mitmevärvilised parukad. Moes oli tume värv. Seepärast puistati juuksed üle tumeda puudriga. Pidulikel juhtudel kasutati purukspressitud muskaati. Kasutati ka kalliskive, mida puistati soengule nii hulgaliselt, et juukseid ei olnud peaaegu näha. Raketisoeng – juuksed keerati peenikeselt üles koonusena.
Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude
korruselt korrusele) Vundamentide rajamissügavus sõltub: r/betoonkarkassiga. Aken(on välisseinas olev ava. Aknaplokid koosnevad piidast ja -pinnase külmumissügavusest Monoliitsed karkassid võivad olla lahendatud mitut viisi: Tööea klassid: C-vähemalt 100a, D-v 50a, E-v 20a, F-v 10a, G-v 1a. aknaraamist) -pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest(tugvus, -postpaatlagi, kus tasapinnaline monoliitne lagi toetub otse
Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes? 63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm
- Mittetäieliku karkassiga hoone, sisemised kandeseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) - Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass
2.11 Ladude vajadus ja paigutus. Laod on vajalikud järgmistele materjalidele: - armatuur, puitmaterjal, raketise kilbid, kuivsegukotid, tugipostid ja kaldtoed; - paigaldamata raudbetoon elemendid ladustatakse nii, et nad ei segaks kraana ja autode liikumist ja asuksid kraana töötsoonis; - Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud - kergseinte karkassid ja kipsplaadid Materjalid ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt. Materjal, mis on veesuhtes tundlik, ladustatakse ,,merekonteinerites". 14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus. Ehitustööde projektis arvutatakse üldine veevajadus järgmise seose alusel: Qüld=Qt + Qmaj + Qtt
Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. METALLIDEST EHITUSMATERJALID Peenmetalltooted: - Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) - Kruvid - Poldid - Needid - Riisad - Peentooted ( hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud vüi karkassid. Terasvardad võivad olla: - Sile ümarsarrus - Kuumvaltsitus reljeefne sarrus - Külmmuljutud reljeefne sarrus Kordamisküsimused 1. Kuidas jaotatakse metalle? 2. Mustade metallide põhiline koostis. 3. Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4. Kuidas jaotuvad malmid? 5. Malmi plussid ja miinused. 6. Millised tooteid valmistatakse malmist? (3) 7. Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)? 8. Milliseid teraseid nim
5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 34) RAUDBETOONI OMADUSED 1. Raudbetoon koosneb 80 (liiv, killustik, vesi). 2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru
Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · Betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele · Betoon nakkub küllalt hästi terase külge · Betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest · Tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Raudbetoonkonstrutsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: ehituskestvus lüheneb
Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi).
Valmistamise viisi järgijaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks.monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles pärast betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonikonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrasega, taspinaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud, harvem traadiga seotud. Raudbetoon on suhteliselt uus materjal, kuid on kujunenud juba üheks tähtsaimaks ehitusmaterjaliks. See tingitud tervest reast raudbetooni väga headest omadustest. - raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) - Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
Monoliitneraudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. · Raudbetooni omadused · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal. · Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
monoliitseks, monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases. Pärast betooni kivistumist monteeritakse see kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega, ruumiliste karkasssidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud. Vahel võivad need olla ka traadiga seotud. 121 Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoon-konstruktsioonid kahte liiki: 1) tavaline raudbetoon, 2) pingebetoon, mille korral on sarrus eelnevalt välja venitatud. 9.2. Raudbetooni omadused Raudbetoon on suhteliselt uus materjal. See on üks vajalikum materjal. Raudbetoonil on mitmeid häid omadusi. 1
lõikes, kus see armatuur on nõutav (vt lõige A A joonisel 6.13). 6.3 Põikarmatuuri konstrueerimisjuhised Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga vahemikus 45o kuni 90o. Põikarmatuur võib koosneda: pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest (vt joonis 9.14); ülespööretest; pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud var- rastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele. - Võimalikud sisemised - Ümbritsev rang rangid Joonis 6.14 - Põikarmatuuri näited Põikarmeerimistegur määratakse avaldisega: A sw
osas välja tõrjunud polüeteen. liimitavad. Isoleerpapid erinevad isoleerpaberitest põhi- Räniorgaanilised polümeerid ehk silikoonid on liselt suurema paksuse (0,1...12 mm) poolest. kõrgmolekulaarsed ühendid, mis olenevalt molekuli Valmistatakse kahesugust pappi: õhus kasutami- massist on kas vedelikud, elastomeerid või klaasjad seks (poolide karkassid, seibid jne.) ja õlis kasu- polümeerid, mis taluvad kõrgeid temperatuure tamiseks (jõutrafode isolatsioon). Õlis kasutatavad (300...400 °C) ja on sobivad kasutamiseks isoleer- papid on poorsemad, et tagada parem immutus. materjalidena või kõrgtemperatuursete plastmasside Tehispolümeerid moodustavad laia ja mitme- sideainena. kesise isoleermaterjalide rühma. Enamlevinud tehis- polümeer (e. sünteetiline polümeer) on polüeteen