............................................................3 Esmane ülevaatus..........................................................................4 Tööriistad ja vahendid...................................................................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist.
Seejärel paigaldatakse ettevalmistatud parempoolne ja vasakpoolne tenderpost ning pealispuu. Esialgu toestatakse neid ajutiselt. Seejärel jätkatakse seina püstitamist asetades sulundid palgiotsa ja tenderposti soonde. Kui sein on jõudnud tenderpostide ülemise servani, pannakse paika uksepealne palk, seejärel võetakse toed ära ja ukseava on valmis. Vööpalk on aknaava alumise serva kõrgusel paiknev palk, millele toetuvad akna tenderpostid. Kui vööpalgi järgmised kaks-kolm palgirida on kohale asetatud, paigaldatakse tenderpostid ja kontrollitakse nende vertikaalsust. Kõikide järgmiste palkide otsa lõigatakse soon tenderpostiga sidumise jaoks.Aknaava ülemise serva jaoks lõigatakse sisse süvend ja pesad tenderlati jaoks. Hoone seob akende ülemise serva kohal terviklikuks silluspalk. PALKMAJA EELISED Loodussõbralikkus: - Puit on puhas ja looduse enda poolt loodud ehitusmaterjal.
Looduslikud palgid peavad olema sirged, enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. Nurgad tapitakse - nurgaseotised: pikknurk lühinurk Palgid seotakse omavahel salapulkadega e. karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3..5% ava kõrgusest. Rõhtprussseinad Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, kuna elemendid on tehases täpselt ette valmistatud. Meil kasutatakse tavaliselt 8, 10 cm või 12 cm paksusi ühe- või kahekordse sulundiga prusse. Puitsõrestiksein Puitsõrestiksein on väikeelamute kõige lihtsamini ehitatav kandesein
ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad. Seinte ehitamiseks kasut 1)kooritud tahutud või tahumatta puite, eelnevalt mõõdu ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Palkide nurgad tapitakse ja palgis seotakse omavahel karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn kübarpakuga. Kilp ja puitpaneelseinad - karkassiga min.villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks. VAHESEINAD: peavad olema kerged, õhukesedhelipidavad ja vastama tuleohutusele. Kandvad vaheseinad võivad olla sõltuvalt hoonest kas tellistest, väikeplokkidest, puidust või r/b. Paksus määratakse projekteerides, sõltuvalt materjalist ja koormusest. Mittekandvad
Näiteks: ET-2 sisaldab infot hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt -pinnaseveemõju salapulkadega e. karutappidega. juhematerjalidest projekteerija ja ehitaja jaoks: standartsed sõlmed, väiksem) -perioodiline külmumine ja sulamine Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn. detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jne. 3-kandvad piki-ja põikseinad üheaegselt(paneelhooned-NN -pinnase vee keemiline aktiivsus kübarpakuga. Või ET-3, mis sisaldub infot ehitusmaterjalidest: tooded, sisustus Tallinna paneelelamud-toasuurused vahelaepaneelid toetuvad -sisse- ja välis temperaruutide kaasmõju
konstruktsioonide soovimatuid deformatsioone. Suuri (garaazi-, depoo-, lauda- jt) uksi nimetatakse väravateks, mille laius on harilikult 2,2 ... 2,4 m ja kõrgus 1,8 ... 2,4 m. Nad avanevad väljapoole või lae alla ning on soojade ruumide puhul soojustatud. Tihti on väravates inimeste liikumiseks uksed laiusega 0,7 m ja kõrgusega 1,8 ... 2 m. Vanades palkmajades eraldi piita ei kasutatud, piita asendasid sobivate sisselõigetega rõhtne lävepuu ja pealispuu ning vertikaalsed tenderpostid, mis sidusid palkseina üheks tervikuks. Koostas: Meeli Kams 55 Hoone osad EPMÜ Tänapäeval kasutatakse ka palkseintega majas ukseplokke ning tenderpostid tehakse mitte enam palkidest vaid lattidest või plankudest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb
Joonis 3.21. Palkide varamine: 43 1 lahtine vara; 2 kinnine vara Joonis 3.22. Palkseina nurgaseotised: 1 pikknurk; 2 lühinurk Joonis 3.23. Palkide omavaheline sidumine salapulkadega ja ava moodustamine Nurgad tapitakse ja ka palgid seotakse omavahel salapulkadega e karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3...5% ava kõrgusest. 44 Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, sest elemendid on tehases täpselt ette valmistatud. Meil kasutatakse tavaliselt 8, 10 või 12 cm paksusi ühe- või kahekordse sulundiga prusse
annaabi.ee 
