Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid). Valmis projektile lisatakse alati 1-tehnoloogiliste seadmete paigutust plaanis koos gabariitidega välispiirdekonstruktsioonid karkasshoonetel.
............................................................... 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED .....
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
Kandvate piki- ja põikiseintega hoone Kandvate piki- piki- ja põikseintega sü süsteem ja ruumelementidest sü süsteem kasutatakse eelkõige paneelhoonetes. Vahelaepaneelid toetuvad ruumi kõigile seintele, mistõttu on ruumide planeering piiratud; 7 Mittetäieliku karkassiga hoone Sisemised kandvad piki- piki- ja põik- põik-siseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki- piki- või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Vä Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. 8
kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused:
( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse:
olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad
Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid.
kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist. 3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit
Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid.
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
10.2011 name Page 7 of 19 TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-II, läbimõõduga 5 mm. Betooni suur tihedus saadakse kolmetasapinnalise kõrgsagedusliku vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist. Paneelidesse võib lõigata suuri avasid. Need avad tehakse tavaliselt juba tehases.
Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena.
Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graaf
1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid:
raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 4 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15
-seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 18. Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni. 20. Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t
Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4
Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi.
terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad
18 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Plokkide kihid laotakse omavahel seotisesse Seina ploki laiuse valikul peab arvestama hoone suurust ja seintele seintele mõjuvaid koormusi. Üldjuhul võib kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist üüritist võidakse armeerida tema tugevdamise pä pärast või vä vältimaks temperatuuri- temperatuuri- ja niiskusemuutustest ja mahukahanemisest tekkivaid pragusid.
villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm Karkassielemendid ühendatakse omavahel tariraudade (sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Sammaste põiksammuks 6x6, 6x9, 3x6 m. ; sammaste põiklõige 30x30 või 40x40 cm. 26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita) Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm, peataladel 15x25 cm
6. Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi: 1)Ruumilised honed (korrused sektsioonid, trepikojad jne.) 2)Konstruktsioonelemendid (vundamendid, katus, seined jne.) 3)Ehitustooted (elemendid, millest valmistatakse konstruktsioonelemendid tellised, kivid, paneelid jne.) 9. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused: tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus. 10. Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13
Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt horisontaalne XPS isolatsiooniplaat külmakerke vältimiseks. Isolatsiooni plaat katta PE kilega. Vundamendid katta välisküljelt tsementkiudplaadiga. 2.3.2. Trepid Hoonesse paigaldada puidust 17. astmeline sirgjooneline trepp. Trepi valem 182x250mm. Trepile paigaldada vasakule küljele käsipuu kõrgusega 900mm. Käsipuu vahed täita horisontaalsete lattidega, mille vahed peavad olema 110mm. Välistrepp maja peasissekäigu ees valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 2.3.3. Põrandad
kuhu ta kuulub LOOGILISE KODEERIMISSÜSTEEMI EELISED: -kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid) -võimalus teha statistilist analüüsi KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE: -standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel) -projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest Mikro- ja makroelemendid mikro- ja makroeelarvutamine Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris. MAKROEL vundamendid, katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust MIKROEL vundamendi raketiste püstitamine jm Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool
korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See
.......................................... 21 3 4.3.2. Vundament ja alusmüürid .................................................................................. 22 4.4. Maapealsed konstruktsioonid ....................................................................................... 22 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid ................................................................................. 22 4.4.2. Muud konstruktsioonid ...................................................................................... 22 5. TULEOHUTUS ................................................................................................................. 23 5.1. Üldandmed .................................................................................................................
trepikoja seinad jätkudes kuni järgmise teljeni. Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandwich paneelid 310 mm samuti E-Betoonelemendist, soklipaneelideks on samad raudbetoon sandwich paneelid, erinevus vaid soojustuse paksuses, mis solkipaneeli puhul on 120 mm. Siseseinad on kergvaheseinad metallkarkassil kipsseinad, niisketes ruumides vastavalt niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu ladu, metoodikaruum, palatid, vastuvõturuum, WC, dusiruum, sanitaarsõlm, söögituba, köök,
vajadus, töömasinate ja ehitustööliste vajadus, töö-ja tuleohutusnõuded. Projekteeritav automajand-administratiivhoone rajatakse Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Väike- Maarja alevikku Aaviku kinnistule. Juurdepääs objektile on Vanalt tänavalt. Projekteeritud automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks
määratud asendiplaanil. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Individuaalelamu on projekteeritud 1,5-korruselise kellerdamata ehitusena, katusekorrusega, katusekaldega 40º. Elamusse on planeeritud järgmised ruumid: Põhikorrusel (vt. Esimese korruse plaani) esik, elutuba, söögituba, köök, wc, , vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3
Killustikust aluskihi ehitamine koos tihendamisega 155,3 m3 232 Betoontarindid Betoonpõrandad betoonist C20/25 pumbaga 772,9 m2 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon Filterkangas 772,9 m2 Aurutõke 772,9 m2 vahtpolüstürool 100F 2x50mm(põrand pinnasel) paigaldusega 772,9 m2 3 KANDETARINDID 32 Kandvad ja välisseinad 322 Monteeritavast betoonist tarindid R/B postid(34tk., 0,3x0,3) 29,619 m3 R/B postide montaaz 29,6 m3 15 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik
tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete (Mxy)/I N normaaljõud võetakse tala toepindadel avaldis: =N/A±(Mxy)/I N ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
