Eesti Hotelli- ja
Turismikõrgkool
Hotellimajandus HM34
Meelis Magus
HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni
õpetusest
Õpetaja:
Aune Põldma
Tallinn 2010
Sisukord1 Sissejuhatus 4
2 Haiguspuhangud 5
Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus 5
Etioloogiline struktuur: 5
Esinemise kohad: 5
Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus 6
Etioloogiline struktuur: 6
Esinemise kohad: 6
Toidutekkeliste haiguspuhangute iseloomustus 6
Etioloogiline struktuur: 6
Esinemise kohad: 6
3 Tervise kaitse
inspektsiooni töö 7
Koolieelsete
lasteasutuste ja koolide toitlustusruumide tunnustamine 7
4 Toidumürgistus,
toiduinfektsioon ja
helmintoos 9
Toidumürgistus 9
Sagedasemad põhjustajad 9
Haruldasemad põhjustajad 9
Diagnoosimine 9
Koduse ravi võimalused 10
Toiduinfektsioon 10
Helmintoos 10
Helmintooside vältimine 11
5
SALMONELLOOS 12
Tekkepõhjused ja -
mehhanismid 12
Sümptomid 12
Diagnoosimine 12
Ravivõimalused 12
Prognoos 13
Ennetamine 13
Talleggi salmonelloosipuhang 13
Loo lasteaia salmonelloosipuhang 13
6
BOTULISM 15
Tekkepõhjused ja -mehhanismid 15
Sümptomid 15
Diagnoosimine 15
Ravivõimalused 16
Prognoos 16
Ennetamine 16
7
Listerioos 17
8
Jersinioos 18
Tekkepõhjused ja - mehhanismid 18
Sümptomid 18
Diagnoosimine 19
Ravivõimalused 19
Prognoos 19
Ennetamine 20
9 Askardioos 21
Tekkepõhjused ja -mehhanismid 21
Sümptomid 21
Diagnoosimine 21
Ravivõimalused 21
Prognoos 22
Ennetamine 22
10 Kokkuvõte 23
11 Kasutatud kirjandus 24
Sissejuhatus
Aastate jookul on palju räägitud suurtest haiguspuhangutest, mis on
vahel ka toidust tingitud, toidumürgistustest, -infektsioonidest ja
helmintoosidest. Üheks suurimaks haiguspuhanguks on peetud näiteks
salmonelloosi puhangut. Kas ettevõtted teevad kõik oleneva selleks,
et nende poolt ei tekiks haiguspuhanguid ega toidumürgistusi? Kas
nad on nõuete kohaselt teinud oma ettevõtte ja kas töötajad
annavad endast parima nõuete täitmisel? Kas tervisekaitseamet teeb
oma tööd rangelt või vahel vaatab ka leebema pilguga Enamik
inimesi ei teagi kui palju on igasugu haigusi ja mida need neile
põhjustada võivad. Tõsisemate mürgistustega või sattuda
haiglassevõi isegi surra.
Haiguspuhangud
Kokku registreeriti haiguspuhanguid 2009. aastal 27 rühmaviisilist
haigestumist viie ja enam haigusjuhuga. Haigestunute arv oli 492. Hospitaliseerimist vajasid 146 inimest, mis moodustab 30%
puhangutes haigestunud isikute üldarvust. Esinenud haiguspuhangud levisid olmeliselt 14 juhul, piisknakkusena 11 juhul ja toidu tarbimise tagajärjel kahel juhul.
Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus
Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv – 353, mis
moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust.
Hospitaliseerimist vajas 124 isikut.
Etioloogiline struktuur:
• Norwalk- viirusnakkus – 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist
vajas 43 isikut;
• rotaviirusenteriit – 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut,
hospitaliseerimist vajas 12
isikut;
• shigelloos – üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut,
hospitaliseerimist vajas 10 isikut;
• salmonelloos – üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut,
hospitaliseerimist vajas 2 isikut,
• soole segainfektsioon – üks haiguspuhang, haigestus 49
isikut, hospitaliseerimist vajas
5 isikut;
• soole täpsustamata viirusnakkus – kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut,
hospitaliseerimist vajas 52 isikut.
Esinemise kohad:
• haigla – 7
• hooldekodu – 1
• lastekodu – 1
• koolieelne lasteasutus – 1
• Spa-keskus – 1
• keskkonnatekkene – 2
• kaitsevägi – 1.
Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus
Kokku esines 11 haiguspuhangut. Haigestunute arv – 127, mis
moodustab 26% puhangutes haigestunud isikute arvust.
Hospitaliseerimist vajas 16 isikut.
Etioloogiline struktuur:
• A- gripp – 3 haiguspuhangut, haigestus 29 isikut,
hospitaliseerimist vajas 16 isikut;
• B-gripp – üks haiguspuhang, haigestus 44 isikut, kõik haiged
raviti kodus;
• läkaköha – 7 haiguspuhangut, haigestus 54 isikut, kõik
haiged raviti kodus.
Esinemise kohad:
• kool – 4
• koolieelne lasteasutus – 3
• haigla – 2
• kaitsevägi – 1.
Toidutekkeliste haiguspuhangute iseloomustus
Kokku esines 2 haiguspuhangut. Haigestunute arv – 12, mis moodustab 2% puhangutes
haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 6 isikut.
Etioloogiline struktuur:
• salmonelloos – 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut,
hospitaliseerimist vajas 6 isikut.
Esinemise kohad:
• söögikoht – 1
• kodune kolle – 1.
2009.aastal registreeritud haiguspuhangud.
(27.09.10)
Tervise kaitse inspektsiooni töö
Tervisekaitseinspektsioon on viimase kahe aasta jooksul ära teinud
suure töö käitlemisettevõtete töötajatele riigi
esitatavate nõuete selgitamisel ja ettevõtete nõuetele vastavuse
hindamisel.
Vähem kui kahe aasta jooksul on peaaegu kõigis inspektsiooni
järelevalvatavates ettevõtetes käivitunud
enesekontrollisüsteem. Inspektsioon on tunnustanud ligikaudu 5
protsenti kõigist ettevõtteist tähtajaliselt (kuni aastaks), s.t
ta ei ole hinnanud neid mitte täiel määral nõuetele vastavaks.
Enamik tähtajaliselt tunnustatud toitlustusettevõtetest tegutseb
riigi- ja munitsipaalasutustes: koolides jt lasteasutustes, ka vanglates . Riigi- ja
munitsipaalasutuste suhtes on inspektsioon järelevalvetegevuses ning
sanktsioonide rakendamisel olnud järeleandlikum ja leebem kui
eraettevõtete suhtes. Jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele,
mille tegevuse reguleerimisel on Euroopa Liit liikmesmaadele
suhteliselt vabad käed jätnud, on mitmed toiduohutuse tagamiseks
vajalikud nõuded kehtestamata.
Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustusruumide tunnustamine
Tervisekaitseinspektsioon peab lasteasutustes ja koolides tegutsevaid
toitlustusasutusi toiduohutuse seisukohast kõrge riskiastmega
ettevõtteiks. 2003. aastal ei vastanud nende ettevõtete ruumid ja seadmed paljudel juhtudel valitsuse kehtestatud toiduhügieeni
eeskirjade nõuetele. 01.08.2003. aaasta seisuga oli
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel Eestis 202 nõuetele
mittevastavat kooli. Kuna aga lasteasutusi ei saa jätta
toitlustamata, selliseid nõuetele mittevastavaid toitlustuskohti
üldjuhul ei suletud. Neil lubati ilma tunnustamiseta tegutseda
või tunnustati neid tähtajaliselt (seejuures kordu-
valt), seades piirangud käideldavatele tootegruppidele, et nii palju
kui võimalik vähendada toitlustamisega kaasneda võivaid riske
laste tervisele. Kui lasteasutus või kool on riigi või omavalitsuse
omand, siis selliste toitlustuskohtade olukorra eest vastutavaid
isikuid üldjuhul ei ole trahvitud, sest vajalike
ümberkorralduste- remondi -ümberseadista-
miste jaoks pole riigil või omavalitsusel raha.
Ida-Virumaa osakond jaotas peaaegu kõigi koolide ja lasteasutuste
toiduplokkide tunnustamise 2003. aasta peale. Enamik neist olid ka
2003. aasta lõpuks tunnustatud, kuid näiteks Kohtla-Järve 26-st
koolides ja lasteasutuses tegutsenud toitlustusettevõttest
tunnustati ainult 6 tähtajatult. Ülejäänud 20 tunnustati vaid
aastaks. Käesoleva aasta oktoobris oli neist 4 saanud tähtajatu
tunnustatuse, ülejäänud 16-le oli antud tähtajaline (kuni 2004.
aasta lõpuni) tunnustatus . Narva koolide ja lasteasutuste 37
toiduplokist tunnustati 2003. aastal tähtajatult 26 ja tähtajaliselt
11. Kõigile tähtajalise tunnustamise otsuse saanud asutustele tegi
inspektsioon ettekirjutuse, linnavalitsus lubas inspektsioonile, et
tagab objektide nõuetega vastavusse viimise 2004. aasta jooksul.
Käesoleva aasta (2005) oktoobris olid neist 9 saanud tähtajatu
tunnustatuse.
Jõgevamaa 4 kooli ja lasteasutust, kes 2003.
aasta algul ei vastanud tähtajatu tunnustamise nõuetele, olid selle
auditeerimise ajaks saanud.
Tervisekaitseinspektsiooni tegevus ettevõtete
tunnustamisel ja toiduseaduse järgimise järelevalvel. 12.01.2005.
Tallinn, lk 2, 16. (27.09.10)
Toidumürgistus, toiduinfektsioon ja helmintoos
Toidumürgistus
Toidumürgitus on bakteri
või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse
poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni
jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral
närvide halvatust.
Sagedasemad põhjustajad
• Salmonelloos
• Kampülobakterioos
• Viirused : rotaviirus , Norwalki viirus , adenoviirused
• Escherichia
coli
• Staphylococcus aureus
• Clostridium perfringens
• Bacillus cereus
• Botulism
Haruldasemad põhjustajad
• Koolera
• Lamblioos
• Krüptosporidioos
• Aeromonas
hydrophila
• Plesiomonas shigelloides
Diagnoosimine
Oluline on välja selgitada, mida
inimene on söönud ning,
kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel
(pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel
jne).
Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik
kindlaks teha laboratoorselt,
st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral
võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs.
Koduse ravi võimalused
Oksendamine ja kõhulahtisus
tekivad kaitseks, sobimatute ainete eemaldamiseks organismist.
Hoolitseda tuleb selle eest, et
ei tekiks vedelikupuudust,
väga oluline on piisav vedeliku manustamine . Toidumürgituse
tekkimise vältimiseks tuleks hoolikalt jälgida säilitusaegu, mitte
tarvitada paisunud konserve, säilitada riknevaid toiduaineid külmas,
lihatooted ja kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni
hügieeninõuetest. Eriti kipuvad riknema reisile kaasa võetud
toidud, kuna sageli pole võimalik neid ettenähtud tingimustes
säilitada.
Toidumürgistus. Inimene.ee terviseportaal.
Toidumürgistus. Inimene.ee.
Terviseportaal. (27.09.10)
Toiduinfektsioon
Toiduinfektsioon ehk - nakkus on haigus, mille
põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid ,
mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad
paljunevad ja põhjustavad haiguse.
Nakkusdoos
oleneb:
•
mikroobi tõvestusvõimest,
• inimese east ,
• toidust, mida
inimene on eelnevalt söönud,
• tervislikust seisundist jm.
Tuntumad toiduinfektsioonid
on bakterite põhjustatud shigelloos (bakteriaalne düsenteeria),
jersinioos, kampüloos, tuberkuloos , listerioos, Escherichia
coli poolt
põhjustatud infektsioon jt. Lisaks bakteritele võivad toidu kaudu
põhjustada infektsioone veel algloomad (amööbne düsenteeria,
toksoplasmoos, lamblioos) ja mõned viirused ( viiruslik gastroenteriit, A- hepatiit , poliomüeliit, viirustüvedega H5 N1 ja
H1 N1 levivad nn. linnugripp ja seagripp ). Toiduinfektsiooni peiteperiood on 5–8 tunnist kuni mitme päevani, sest
haigustekitajate paljunemiseks organismis kulub aega.
Toiduinfektsioon. Toitumine.ee(27.09.10)
Helmintoos
Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus.
Soolenugilised on parasiidid , kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas ,
silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre
imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi.
Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv
veresus, tekivad peavalud , iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti
väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged
väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.
Helmintooside vältimine
Helmintooside vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi
ettevaatusabinõusid:
- Kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest. Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. Käimlad olgu puhtad.
- Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, marju, puuvilju, tuleb need väga hoolikalt pesta.
- Hoolikalt pesta käsi( seebiga !).
- Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult.
- Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest.
Joosu E.(2008) Põltsamaa ametikool. Helmintoosid . Toiduainete riknemine . (27.09.10)
SALMONELLOOS
Salmonelloosiks
nimetatakse Salmonella perekonda
kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse
nakatutakse suukaudselt. Salmonellad
on liikuvad bakterid , mis võivad põhjustada
kõhutüüfust või
salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Salmonellad sisenevad
organismi seedetrakti kaudu
saastunud toidu või joogiga .
Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad.
Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased
haiguspuhangud.
Salmonellad säilivad
eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud
toiduainetes ,
munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja
selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes,
levivad organismis vere
ja lümfiga ning
eritavad toksiine ehk
bakterimürke.
Sümptomid
Salmonellaenteriidi puhul
tekib 8-48
tundi peale
saastunud toidu või joogi tarbimist
iiveldus, peavalu,
oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik .
Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib
aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite
kadumist. Imikutel , raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i
haigetel võib aga salmonellaenteriit väga raskelt kulgeda ja
isegi surmaga
lõppeda.
Diagnoosimine
Salmonelloosi kindlaks
tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest. Kasutatakse
ka salmonella vastaste antikehade määramist
verest. Toidumürgituse
kahtlusel püütakse bakterit leida ka
toidujääkidest ning oksemassidest.
Ravivõimalused
Salmonellaenteriidi puhul on
oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks
organismis vedelikupuudust.
Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine
haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda
salmonelloosi puhul
kasutada antibiootikumravi -fluorokinoloone. Salmonella
kandjate, kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud
bakterikandlus, ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin.
Prognoos
Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud
immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast
suurt ohtu.
Ennetamine
Salmonellad on ka
üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosi ohu tõttu
turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka
majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib
saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse
ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides.
Salmonelloos. Inimene.ee
terviseportaal. (27.09.10)
Talleggi salmonelloosipuhang
2005. aastal avastati veterinaarameti poolt, et suures linnuvabrikus
Talleggis vohab salmonellabakter. Amet leidis bakteri juba märtsi
kuus ning tegi Talleggi firmale mitmeid ettekirjutisi, kuid firma
hakkas nendega tegelema alles mais. Veterinaaramet trahvis Talleggi
suure trahvinumbriga, kuna firma ohustas inimesi ning ei täitnud
koheselt ettekirjutisi.
Loo lasteaia salmonelloosipuhang
Ajavahemikul 07.-19.05.2008. a esines salmonelloosi puhang Harjumaal Loo Lasteaias
Pääsupesa. Lasteaias haigestus 94 inimest, nendest 85 last ja üheksa töötajat. Diagnoos kinnitus laboratoorselt 71-l haigel; 23-le isikule pandi diagnoos
epidemioloogilise
seose alusel, tekitajaks oli Salmonella
enteritidis.
Sekundaarselt haigestus lisaks veel üheksa inimest lasteaialaste leibkondades, laboratoorselt kinnitus neist
diagnoos neljal juhul, tekitajaks oli samuti Salmonella
enteritidis.
Leedu päritoluga külmutatud supikanast avastati Salmonella
enteritidis.
Puhangu teket soodustasid järgmised asjaolud : kokkade toiduhügieenialased teadmised ei olnud piisavad , tõenäoliselt leidis aset ristsaastumine ebaõigete töövõtete ja tööpindade
vale kasutamise tõttu.
Tervisekaitseinspektsioon(2009). Nakkushaiguste
esinemine ja immuunprofülaktika Eesti 2008.aastal. Lk 7.
(29.09.10)
BOTULISM
Botulism on lihashalvatusega
kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter
Clostridium botulinum poolt
eritatav mürkaine ehk toksiin . Inimene nakatub botulismi tekitaja toksiiniga saastunud
toidu söömisel -
tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin
põhjustab halvatust
lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka
eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine .
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Haava
kaudu või toiduga satub botulismi
toksiin organismi.
Sealt levib ta verega lihastes
paiknevatele närvilõpmetele
ning
tungib närvirakku.
Närvirakk läheb katki ja
sealt vabaneva erutusmediaatorid ehk virgatsained , mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutus seisundisse ehk
tekib lihaskramp. Tavaliselt
on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll
organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36
tundi.
Sümptomid
Haiguse sümptoomid võivad
varieeruda väga kergest
haigestumisest raske haiguseni,
mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga.
Põhisümptomiks on halvatus ,
mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning
võib haarata ka hingamislihaseid.
Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab
kiiresti abi.
Esmalt tekib neelamishäire,
samuti kahelinägemine ja
kõnehäire.
Samal ajal võib esineda
iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu.
Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja
nägemise
hägustumine.
Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat,
kuid ta võib olla uimane või erutatud .
Diagnoosimine
Kõige olulisem on haiguspilt ning
täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite
analüüsil on
võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste
tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil
(meetod, mille puhul mõjutatakse lihasest
elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele).
Ravivõimalused
Raskemate juhtude ravi
toimub intensiivravi osakonnas. Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk
mürki kahjutuks tegevat ainet.
Prognoos
Mida ägedamalt haigus
kulgeb, seda halvem on prognoos. Üle
60-aastased inimesed paranevad halvemini. Ravitud
juhtudel on suremus 8 protsenti. Pärast
tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda
lihasnõrkust.
Ennetamine
Et botulismi ennetada,
tuleks hoidiseid keeta vähemalt 10 minutit 100°C juures. Toidust
võib botulismi saada juhul, kui säilitatavad toiduained on
nakatunud botulinumi eostega.
Botulism. Inimene.ee
terviseportaal (27.09.10)
Listerioos
Listerioos on
bakteri Listeria monocytogenes
poolt põhjustatud nakkushaigus , mis levib eeskätt loomsete
toiduainete kaudu. Listeria
monocytogenes
võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte
põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks
bakterikandluseks.
Listerioos on nakkushaigus,
mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi
ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk
ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti
häirete kaudu.
Listeria monocytogenes on
levinud maapinnas,
loomasöötades
ja loomade
soolestikus.
Piimasatub bakter udarapõletiku
tõttu.
Erinevalt teistest bakteritest suudab Listeria
monocytogenes paljuneda ka külmkapi
temperatuuril.
Enamus nakkusjuhtudest on
üksikud, ent võib tekkida
ka epideemiaid.
Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete
tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha ,
samuti piim
ja
piima saadused ning toores puu-
ja juurvili .
Listeria. ISIS Medical . (27.09.10)
Jersinioos
Jersinioos on bakteri Yersinia
enterocolitica poolt põhjustatud
toidunakkus. See levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene
nakatub eelkõige
sealiha
või
pastöriseerimata piima
tarbides.
Tavaliselt avaldub
jersinioos soolepõletikuna,
kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes
elundkondades. Peale
näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud.
Tekkepõhjused ja - mehhanismid
Jersiiniad on batsillid ,
mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on
paljunemisvõimelised -1
kuni +45°Cjuures, seega kasvavad nad
meelsasti ka külmkapitemperatuuril.
Jersiiniaid
leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes,
seda kannavad edasi paljud loomad, linnud , roomajad . Haigestumisi
põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on
haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas.
Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4
aastased lapsed. Peale haigustekitajate
allaneelamist
tungivad nad soole
limaskesta ning
sealt edasi lümfisõlmedesse,
kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes
tekib põletik ning
nad suurenevad ja
muutuvad valulikuks.
Inimene tunneb seda kõhuvaluna,
mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
Sümptomid
Sageli kulgeb jersinioos
sümptoomideta. Peiteaeg (ehk
aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel
ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva.
Tekib
vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga.
Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena,
enamasti kaasneb ka
väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt
kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib
kesta mitu kuud. Nahale võib tekkida punetav , laiguline lööve.
Harva tekib kõrge palavik ja
väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks
ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik,
mis haarab sooleseina kogu tema paksuses ,
tekivad haavandid ja verejooksud
haavanditest. Halvemal
juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida
eluohtlik kõhukelmepõletik.
Mõnikord võib jersiinia tungida verre ja
põhjustada veremürgistust,
mis võib olla ka surmav. Samuti
võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik
millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja
mujal. Nende
tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle
immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning
inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehva
veresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või
kes on kroonilised alkohoolikud.
Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad
organismis tugeva immuunreaktsiooni,
mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk
vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning
põhjustavad liigespõletikke,
mida nimetatakse reaktiivseks
artriidiks. Enamasti tekivad
liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist.
Diagnoosimine
Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi
diagnoosimiseks vereanalüüsi,
kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida
ka verest ja nakkuskolletest -
soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja
mädanikest. Jersinioosi
järgse liigespõletiku puhul tehakse vereanalüüs,
milles jälgitakse põletikunäitajaid. Sageli analüüsitakse ka
liigesevedelikku.
Ravivõimalused
Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul
organismi toetavat ravi- antakse juua palju
vett, et
taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust.
Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu. Vahel
määratakse raviks ka antibiootikume. Jersinioosist
tekkinud liigespõletikke ravitakse mitmete ravimitega:
• mittesteroidseid
põletikuvastaseid ravimeid (ibuprofen)
kasutatakse liigespõletiku ja -valu
leevendamiseks;
• liigesesiseselt süstitakse hormoone,
et maha suruda allergilisi reaktsioone;
• füsioteraapia vähendab
valu ning parandab liigeste liikuvust.
Prognoos
Jersinioos paraneb enamasti kergesti toetava ravi
foonil. Komplikatsioonide puhul on paranemine halvem. Kui jersiiniad
on sattunud verre, on prognoos halb - olenemata ravist sureb 25-50%
patsientidest. Liigespõletikud alluvad hästi ravile - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid,
liigestesse süstitavad hormoonravimid ning füsioteraapia on hea efektiga .
Ennetamine
Kõige olulisem on toidu õige töötlemine, eriti puudutab see
sealiha. Peaks vältima toore ja termiliselt töötlemata liha
söömist. Jersinioosi haigestumist aitab vältida ka hoolikas
hügieeninõuete täitmine nii kodus kui ka toitlustusasutustes.
Jersinioos. Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10)
Askardioos
Askardioos on soole nakkushaigus, mida põhjustab
parasitaarne rõngasuss Ascaris
lumbricoides ehk solge .
Solkmed on tavalised soole ussnugilised , kes
võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks . Nakatumine toimub pinnases
leiduvates solkmemunade alla neelamisel . Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit,
põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Täiskasvanud solge elab peensooles.
Emased on väga viljakad , munedes kuni 240 000 muna ööpäevas.
Munad satuvad väljaheitega
pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad
edasi inimese
seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre,
edasi aga kopsu. Oluline
on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis
võivad nakatunud olla ka teised.
Sümptomid
Sageli ei
esine ühtegi
haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb
enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad. Lisaks võib
esineda kõhuvalu ja
isegi soolesulgust.
Mõnikord tekib nahale punetav
lööve.
Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles
siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
Sellisel
juhul võib tekkida palavik ning köha-
või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd.
Diagnoosimine
Väljaheite analüüsist otsitakse
solkmemune. Vereanalüüsis on
iseloomulikud muutused tagasihoidlikud.Vajalik on teha analüüsid ka
teistel pereliikmetel (või lähedalt kokkupuutuvatel inimestel).
Kopsudes tekitavad solkmed põletiku, mis on nähtav ka
röntgenpildil. Informatiivne
võib olla ka röga uurimine .
Ravivõimalused
Ravitakse parasiitide vastaste ravimitega (mebendasool). Ravi kestab
3 päeva.
Prognoos
Väga harva võib solge ummistada ühissapijuha. Enamasti allub ta
siiski hästi ravile ning toimub täielik paranemine.
Ennetamine
Ennetamise seisukohalt on oluline hügieen.
Askaridoos . Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10)
Kokkuvõte
Eesti on haiguspuhanguid aastaringselt ja igas haigusvaldkonnas.
Toiduga levivaid haiguspuhanguid on küll vähem kui näiteks
piisknakkusega puhanguid, aga neid ikkagi on. Üheks suurimaks on
peetud salmonelloosi puhangut, mis laastas linnuvabriku Talleggi ja
paljud lasteaiad, nagu näites Loo Pääsupesa lasteaias ja Jüri
Tõrukese lasteaias.
Toiduga levivad haiguspuhangud algavad eelkõige
hügieenist. Näiteks Loo lasteaia kohta oli veterinaaramet
kirjutanud niimõndagi: : kokkade toiduhügieenialased teadmised ei olnud piisavad, tõenäoliselt leidis aset ristsaastumine
ebaõigete töövõtete ja tööpindade vale kasutamise tõttu.
Arvatavasti ei olnud sealsed töötajad piisavalt koolitatud ning ei
teadnud kõiki hügieeni nõudeid. Et selliseid haiguspuhanguid ei
tekiks, peaks iga ettevõte lubama oma töötajatele koolitusi ja
õigeid töö ruume.
Kasutatud kirjandus
2009.aastal
registreeritud haiguspuhangud.
www. terviseamet .ee/fileadmin/dok/.../haiguspuhangud_2009.pdf
(27.09.10)
Tervisekaitseinspektsiooni tegevus ettevõtete tunnustamisel ja
toiduseaduse järgimise järelevalvel. 12.01.2005. Tallinn, lk 2, 16
www. rahvatervis .ut.ee/bitstream/1/1467/.../Riigikontroll2005_3.pdf
(27.09.10)
Toidumürgistus. Inimene.ee
terviseportaal.
http://www.inimene.ee/?disease=t&sisu=disease&did=518&idr=T9ZWUzr72LnwSRQGf0p8E4SMa23 (27.09.10)
Toiduinfektsioon.
Toitumine.ee
http://www.toitumine.ee/toiduinfektsioon/ (27.09.10)
Joosu E.(2008) Põltsamaa ametikool. Helmintoosid. Toiduainete
riknemine.
http://endla.joosu.ee/index.php?id=5 (27.09.10)
Salmonelloos. Inimene.ee
terviseportaal.
http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=WEMZ4U6kg7ywg2xzEVWe7vy00X5#Tekkepõhjused_ja_-mehhanismid (27.09.10)
Tervisekaitseinspektsioon(2009). Nakkushaiguste esinemine ja
immuunprofülaktika Eesti 2008.aastal. Lk 7.
rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/2920/1/Terviseamet2009.pdf
(29.09.10)
Botulism. Inimene.ee terviseportaal
http://www.inimene.ee/?disease=b&sisu=disease&did=790 (27.09.10)
Listeria. ISIS Medical.
http://www.isismedical.ee/?pid=199&lang=1 (27.09.10)
Jersinioos. Inimene.ee terviseportaal.
http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406 (27.09.10)
Askaridoos. Inimene.ee terviseportaal.
http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=788 (27.09.10)
25
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bruno M
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid