TOIDUINFEKTSIOONID (0)

TOIDUINFEKTSIOONID
Uurimustöö
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………..3
Düsenteeria…………………………………………………………......4
Kõhutüüfus………………………………………………………..…....5
Tuberkuloos …………………………………………………….….…...6
Tuberkuloosi tekkepõhjused………………………………….….…..…7
Tuberkuloosi avaldumine………………………………….……….......8
Brutselloos……………………………………………………….….….9
Koolera ……………………………………………………………..…..10
Listerioos ……………………………………………………….……...11
Listerioosi sümptomid…………………………………………….…...12
Kampüloos………………………………………………………….….13
Jersinioos …………………………………………………………….....14
Jersinioos sümptomid………………………………………………......15
Escherichia coli nakkuslike tüvede poolt põhjustatud infektsioonid …..16
Kokkuvõte ……………………………………......................................17
kasutatud kirjandus.................................................................................18
Sissejuhatus
Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud.
3
Düsenteeria
Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus , mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega.
Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse.
Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid .
Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus.
Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.
Šigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid , palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldusdunne.Roe on vedela konsistensiga ja sisaldab sageli erütrosüüte. Roojamine võib olla valulik. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetraprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini.
4
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter ( Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on
3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde . Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna.
Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal.
Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidama sapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavad põletiku.
Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitab kõrge palaviku.
Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda.
Haigus algab palavikuga , mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni.
Palavikuga kaasneb nõrkus, jõuetus, kõhuvalu, isutus .
Võib olla ka kõhulahtisust ning iiveldust, harva oksendamist. Vahel ilmub kõhule ja rinnale lööve punaste laikude näol.
Tüsistusteks võivad olla erinevate organite põletikud – maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud.
Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi.
5

Tuberkuloos
Tuberkuloos on nakkushaigus , mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid.
Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid , lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.
Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik , väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine , suurenenud erutuvus , umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita , kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda.
Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb
igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.
6
Tuberkuloosi tekkepõhjused
Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
Sagedasim nakatumisvõimalus on piisknakkus (õhu kaudu), võib esineda ka tolmnakkust (riided, ruumid, raamatud, mänguasjad).
Harva nakatutakse otsesel kontaktil vigastatud naha kaudu, pisikuid sisse süües (väga raske nakatuda, sest mükobaktereid peaks olema miljon korda rohkem kui sissehingates) ning võimalik on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!).
Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks.
Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest.
Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle . Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus. Hilisema elu jooksul võib selline primaarkompleks olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud).
Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda.
Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes , lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja
nahas.
7

Tuberkuloosi avaldumine
Tuberkuloosi avaldumine sõltub haiguse raskusastmest, sellest, kas on tegemist esmase nakatumise või tuberkuloositekitajate taasaktiveerumisega, organismi vastupanuvõimest ja paljudest muudest teguritest.
Väga iseloomulikud esmasel nakatumisel on püsivad väikesed palavikud, kaalulangus, öine higistamine, nõrkus.
Ainult umbes pooltel juhtudel esinevad ka hingamiselundite poolsed kaebused - köha, rögaeritus, hingeldus, valu rindkeres.
Ägedalt kulgev haigus võib põhjustada rasket üldseisundit: kõrget palavikku, nõrkust, hingeldust.
Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus .
Krooniliselt kulgeva vormi puhul on kaebused tagasihoidlikud, haiguspilt ebamäärane, kerge palavik, mõningane köha. Ka enesetunne ei ole pikka aega nii halb, et tekiks kahtlus tuberkuloosile, kuid aja jooksul võib kujuneda hingamispuudulikkus .
Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete või sidekoestumise tagajärjel väheneb hapnikuvahetuses osaleva kopsukoe pind ja tekib hingamispuudulikkus.
8
Brutselloos
Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis . Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu.
Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi. Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, millede abil liigub ta edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna.
Seal hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletikku.
Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida moodustis, mida nimetatakse granuloomiks või ka mädapaise.
Sümptoomid sõltuvad sellest, millisesse organisse tekitajad satuvad.
Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 2-8 nädalat.
Sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad:
Palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, lihas- ja liigesvalud, samuti alaseljavalu ja iiveldus on sagedased vaevused.
Vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha
Mõned inimesed kaebavad suus oleva omapärase maitse üle.
Esineb depressiooni, põrna ja maksa suurenemist.
Brutselloosi on raske eristada kauakestvast üldisest põletikulisest haigusest. Haigus võib kulgeda ka täiesti ilma kaebusteta.
9
Koolera
Koolera levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust.
Inimene kaotab organismist väga palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade) kaudu. Haiguse peiteperiood (ehk aeg, mil bakter on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 24-48 tundi.
Kõigepealt satub koolera tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav.
Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju baktereid. Edasi tungivad bakterid sooleseina ning hakkab tootma haigust tekitavat tugevat toksiini ehk mürkainet.
Toksiin häirib sooleseina normaalset tööd ning soolde hakkab erituma suurel hulgal vedelikku. Tekib tugev kõhulahtisus, mille tulemusena võib täiskasvanud inimene kaotada kuni 20 liitrit vedelikku ööpäevas. Vedelikukaotus võib olla nii kiire, et inimene sureb mõne tunni jooksul. Esmaseks sümptoomiks võib olla lühiajaline oksendamine, järgneb tugev vesine kõhulahtisus, mille puhul võib inimese veekaotus olla väga suur.
Väljaheide on valkjas, hägune, meenutab riisikeeduvett.
Kui vedelikku ei asendata, järgneb okk ja surm.
Häiritud on naatriumi ja kaaliumi tasakaal veres ning sellest tulenevalt tekivad lihaskrambid.
5-8%lise veekaotuse puhul langeb vererõhk, südame rütm kiireneb, tekib nõrkus, nahk kortsub.
Kui kaalukaotus on üle 10%, tekivad teadvushäired, pulss on väga nõrk või puudub üldse, tekib kooma . Ravimata juhtudel võib inimene koolera tõttu surra 3-4 päeva jooksul vedelikukaotuse tõttu. Kui haigus on eriti äge, võib see juhtuda juba paari tunni jooksul.
Raviga paranetakse täielikult, ravitud juhtudel on suremus vähem kui 1%.
10
Listerioos
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes võib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusnähte põhjustamata. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks bakterikandluseks.
Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub põhiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete põletiku, palaviku või seedetrakti häirete kaudu.
Listeria monocytogenes on levinud maapinnas, loomasöötades ja loomade soolestikus.
Piima satub bakter udarapõletiku tõttu.
Erinevalt teistest bakteritest suudab Listeria monocytogenes paljuneda ka külmkapi temperatuuril.
Enamus nakkusjuhtudest on üksikud, ent võib tekkida ka epideemiaid.
Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha ; aga samuti piim ja piimasaadused ning toores puu- ja juurvili .
Saastunud toidu tarvitamisel paljunevad bakterid soole limaskesta rakkudes ning levivad organismis.
Otsesel kontaktil võib tekkida listerioosi nahavorm , listerioosi võib nakatuda ka seksuaalsel teel.
Nakkus võib kanduda ka emalt vastsündinule, kusjuures umbes veerand listerioosi juhtudest ongi seotud sünnitusega.
Listerioosi haigestuvad eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud.
11

Listerioosi sümptomid
Listerioos esineb mitmesuguste vormidena.
Vastsündinute listerioos võib olla kas varane või hiline .
Varase listerioosi puhul on nakatumine toimunud platsenta kaudu juba emakasiseselt. Iseloomulikud on mädakolded paljudes organites ning sepsis ehk veremürgistus.
Hilise listerioosi puhul saab laps nakkuse kas sünnitusteid läbides või haiglas . 2-3 nädalat peale sündi ilmnevad ajukelmete põletiku ehk meningiidi nähud, harvem või esineda ka sepsis ehk veremürgistus.
Täiskasvanutel avaldub listerioos kõige sagedamini meningiidi ehk ajukelmete põletikuna. Rasedatel kulgeb listerioos sageli gripilaadsete nähtudega - palavik, külmavärinad - kuid võib viia loote nakatumise, abordi või enneaegse sünnituseni.
Harva võib listerioos avalduda ka lokaalse põletikuna näiteks silmades, liigestes, luuüdis, sapipõies või kõhukelmel.
12
Kampüloos
Nakkuse allikad:

Toores v. mittetäielikult pastöriseeritud piim, Cheddar juust

Toidud loomade siseorganitest

Õhukindlalt pakendatud tooted

Linnuliha
Eluvõimeline vees +4º C 4 nädalat
Haigusnähud:

Kõhulahtisus, soolepõletik, lihasevalu, iiveldus - ilmnevad 1-10, tavaliselt 3-5 päeva peale nakatumist.

On esinenud haigusnähtude taasteket mitme nädala pärast.

Hiljem võivad haigestunut kimbutada ka liigesevaevused.

Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi.
Hävib: t>70ºC, pH 4,0; kuivamisel.
Haigestumise vältimine nõuab hügieeninõuete täitmist nii tootja, kui ka tarbija poolt. Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada, vältida tuleb pastöriseerimata piima ja piimatooteid .
13
Jersinioos
Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides.
Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades.
Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud.
Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril.
Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud , roomajad . Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas.
Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda.
Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
14
Jersinioos sümptomid
Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva.
Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine.
Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud.
Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve.
Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses , tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest.
Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik.
Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav.
Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas , põrnas, neerus ja mujal.
Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud.
Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugeva immuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres palju antikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist.
15
Escherichia coli nakkuslike tüvede poolt põhjustatud infektsioonid
Üks suurimaid infektsioone mida escherichia coli põhjustab on diarröa e kõhulahtisus.
Veel võib escherichia coli põhjustada kuseteede põletikke, kopsupõletikku, vere- ja operatsioonihaava nakkusi.
16
Kokkuvõte
Need on ühed kõige tuntumad toiduinfektsioonid, mis võivad inimese tervisele mõjuda halvasti ja hullema juhul lõppeda isegi inimese surmaga.
17
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCsenteeria (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=795&idr=iEgt5RbqRyKJU1SvSkOGdFx4IS5 (10.01.2010)
http://www.perearstikeskus.ee/id70.ht m (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=t&sisu=disease&did=141 (10.01.2010)
http://et.wikipedia.org/wiki/Brutselloos (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=b&sisu=disease&did=791&idr=s5gcz8n2YgqFLMrfAEv-PJM0Ep6 (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=797&idr=H54DmM8TkX0DmSvU1or94pq5xz6 (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=l&sisu=disease&did=318 (10.01.2010)
http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mikroobsed_toiduhaigused/?Mikroobsed_toidunakkused_e ._ (10.01.2010)
http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406&idr=gv9hkskM9JHtCnbKECPtJIYt9y1 (10.01.2010)
18