10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andra Pant
Õppematerjali autor
.................................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on v�ga palju erinevaid ja k�ik need p�hjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles t��s on neist vaid v�hesed v�lja toodud. 3 D�senteeria D�senteeria ehk sigelloos ehk verine k�hut�bi on nakkushaigus, mis kulgeb eelk�ie j�mesoole limaskesta kahjustuse ja k�hulhtisusega. Enamasti esineb d�senteeria v�ikestel lastel, k�rgaeg j��b augusti ja oktoobri piiresse. D�senteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on �lekaalus eri bakterid. K�igile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus v�liskeskkonnale ning ��rmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
P�rast tervenemist v�ib patsient veel terve aasta v�ltel tunda lihasn�rkust. Ennetamine Et botulismi ennetada, tuleks hoidiseid keeta v�hemalt 10 minutit 100�C juures. Toidust v�ib botulismi saada juhul, kui s�ilitatavad toiduained on nakatunud botulinumi eostega. Botulism. Inimene.ee terviseportaal (27.09.10) 16 7 LISTERIOOS Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt p�hjustatud nakkushaigus, mis levib eesk�tt loomsete toiduainete kaudu. Listeria monocytogenes v�ib nii loomade kui ka inimeste organismis elada haigusn�hte p�hjustamata. Seda nimetatakse as�mptomaatiliseks bakterikandluseks. Listerioos on nakkushaigus, mis ohustab eelk�ige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub p�hiliselt kas meningiidi ehk ajukelmete p�letiku, palaviku v�i seedetrakti h�irete kaudu. Listeria monocytogenes on levinud maapinnas, loomas��tades ja loomade soolestikus.
SALMONELLA Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt p�hjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis v�ivad p�hjustada k�hut��fust v�i salmonella- enteriiti ehk soolep�letikku. K�hut��fust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolep�letiku ehk salmonellaenteriidi k�ige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas k�ige levinum salmonellade poolt p�hjustatud nakkus ning peaaegu alati toidum�rgistuse tagaj�rg. Iseloomulik on rohke vesine k�hulahtisus v�i siis limane ja/v�i verine v�ljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu v�i joogiga. Nakkusallikaks v�ivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel
inkubatsiooniperiood, s�mptomiteks on koordinatsiooni- ja k�itumish�ired, m�lukaotus, n�drameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele j�rgneb praktiliselt 100% surm. BOTULIIN Botuliin on m�rkaine, mida eritavad ainetegevuse k�igus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid. Tegemist on k�ige kangema loodusliku m�rgiga. P�hjustab botulismi. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse �hukindlalt, n�iteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid jne. Botulismitekitaja h�vib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul �le 100 �C. V�ib olla surmav.
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on p�hjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib v�i mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele v�i loomalt inimesele otseselt v�i kaudselt. T�nap�eval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, n�iteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, d�senteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste s��skede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda p�eb 2 v�i 3 miljardit inimest mis omakorda p�hjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga p�ev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis t�hendab �hte surmajuhtu igas 30 sekundis.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia.............................................................................................
verejooksudest. � Korduvad verekomponentide �lekanded v�ivad t�sta hepatiidiviirusega v�i inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu; praegu kasutusel olevad faktorikontsentraadid on suhteliselt ohutud. � Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagaj�rjed v�ivad olla eriti rasked 13 Mittep�rilikud haigused Mittep�rilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini l�bip�deda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuuler�uged Tuuler�ugeviirus kuulub herpesviiruste hulka � Varicella-zoster-viirus, mis m�ne aasta tagant p�hjustab epideemiaid ehk j�rsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede � monots��tide � sees, p�hjustades nahal ja harvem ka limaskestadel l��vet. S�mptomid: Tuuler�ugeviirus kuulub herpesviiruste hulka � Varicella-zoster-viirus, mis m�ne aasta
valiku mikroorganisme. SALMONELLOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt p�hjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis v�ivad p�hjustada k�hut��fust v�i salmonella-enteriiti ehk soolep�letikku. K�hut��fust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolep�letiku ehk salmonellaenteriidi k�ige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas k�ige levinum salmonellade poolt p�hjustatud nakkus ning peaaegu alati toidum�rgistuse tagaj�rg. Iseloomulik on rohke vesine k�hulahtisus v�i siis limane ja/v�i verine v�ljaheide ning palavik. TEKKEP�HJUSED JA -MEHHANISMID Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu v�i joogiga. Nakkusallikaks v�ivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse v�ivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad s�ilivad eluv�imelistena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid