Ohtlikud nakkushaigused maailmas (0)

Ohtlikud nakkushaigused maailmas

Andra Pant , NT 12
Shigelloos , teise nimega düsenteeria
Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline  troopika  ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. 
Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. 
Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest.  Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus,  palavik ,kramplikud valud kõhus,  valulik  sooletühjendamine.
Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. 
Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. 
Shigelladest vabanevad  toksiinid  ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja  halba enesetunnet . Pilt 1. Shigella bakter. ( http://www.conservapedia.com/images/thumb/0/00/Gech_0001_0004_0_img0247.jpg )
1-2 päeva peale nakatumist tekib kõhuvalu,  palavik ,vesine kõhulahtisus. 
Paari päeva jooksul muutub kõhulahtisus limajas-veriseksning iseloomulik on ka kõhukrampide ehk tenesmideesinemine. 
Täiskasvanute organism saab haigusest võitu tavaliselt 3-5 päevaga, kuid vanuritel ja lastel võib haigus suure veepuuduse tõttu raskemalt ja pikemalt kulgeda.
Lisaks kaebustele seedesüsteemi poolt võib shigelloos põhjustada ka mitmesuguseid vaevusi  mujal organismis. Immuunpuudulikkusega inimestel (AIDSi haigetel ) võib kujuneda baktereemia ehk bakteri vohamine veres. 
Samuti võib tekkida liigesepõletik.
Shigella eritab   toksiine , mis võivad põhjustadahematuurilis-ureemilise sündroomi kujunemist. Hematuurilis-ureemiline sündroom  on väga tõsine seisund, millele on iseloomulik liiga väike trombotsüütide ehk veeliistakute hulk, erütrotsüütide ehk punavereliblede kahjustus ja lagunemine , äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus.  
Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad , mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Pilt 2. Salmonella typhi. ( http://textbookofbacteriology.net/themicrobialworld/S.typhi.Fla.jpg )
Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk
Kõhutüüfus
Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva.
Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda  soolde . Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna.
Veres ”ründavad” baktereid õgirakud, ”õgivad” nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid,  jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal.
Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidamasapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavadpõletiku.
Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitabkõrge palaviku.
Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda.
Haigus algab  palavikuga , mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni. 
Palavikuga kaasneb nõrkus, jõuetus, kõhuvalu,  isutus . 
Võib olla ka kõhulahtisust ning iiveldust, harvaoksendamist. Vahel ilmub kõhule ja rinnale lööve punaste laikude näol.
Tüsistusteks võivad olla erinevate organite põletikud –maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, bronhide , kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud.
Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=795&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1
Jersinioos
Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus.
Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige  sealiha  või pastöriseerimata piimatarbides. 
Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. 
Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud.
Jersiiniad on  batsillid , mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. 
Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees,  toiduainetes , seda kannavad edasi paljud loomad, linnud , roomajad . Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas.
Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. 
Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. 
Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik,  iiveldus  ja  oksendamine . 
Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud.
Vahel võib nahale tekkida punetav , laiguline lööve.
Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. 
Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses , tekivad  haavandid  ja verejooksud haavanditest.
Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik.
Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustadaveremürgistust, mis võib olla ka  surmav . 
Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis -  maksas , põrnas, neerus ja mujal. 
Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed javanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud.
Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugevaimmuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406&idr=RzbVSyz-JUK03ZTVoiBWicyzvj1
Kollapalavik
Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus , millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. 
Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. 
Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias.  
Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga. 
Looduses on viirusekandjateks  ahvid , kes ise tavaliselt ei haigestu. 
Kollapalavik esineb kahe vormina. Linnaoludes levib haigus moskiitode kaudu inimeselt inimesele, džunglis levitavad moskiitod kollapalavikku ahvidelt inimestele. 
Viirus satub verre sääsehammustuse kaudu  ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid. Pilt 3. Sääsed on viirusekandjad. ( http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2011/01/mosquito_malaria-jpg.png )
Peiteaeg (ehk aeg, mil viirus on küll organismis, kuid ei põhjusta veel haigusnähte) on 3-6 päeva. 
Haiguspilt kõigub kergest palavikust kuni raske, tüüpiliste sümptomitega kollapalavikuni. 
Kerge vormi puhul esineb järsku algav mõnepäevane palavik, peavalu ning  lihasvalud . 

Raskele vormile on iseloomulik tugev peavalu, valu selja alaosas, üldine  lihasvalu . Esineb ka näo  punetus , iiveldus,oksendamine ning pulsi aeglustumine. 
Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- janeerude talitluses ning esineda võib verejookse.
Malaaria
Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus , millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine.
Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300-500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest. 
Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. 
80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. 
Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium . Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma.
Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase sääse organismis ning inimeseorganismis. Sääse organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. 
Minutite jooksul liiguvad parasiidid  maksarakkudesse, kus toimub nende paljunemine. 
Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvadvereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium võib kesta kuid või koguni aastaid. Pilt 4. Malaaria. ( http://www.biology.ccsu.edu/doan/ProjectHope/Malaria%20red.jpg )
Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng. 
Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad uutesse. 
Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale.
Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka vereülekandel või näiteks saastunud süstlanõelte kaudu. 
Väga harva võib esineda kaasasündinud malaariat.
Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev - kõikudes 2 - 4 nädalani. 
Malaaria tüüpilisem sümptom on hoogudena esinev palavik. 
Haigus algab külmavärinate ja kiire palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgnebhigistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhoodkorduvad kindla intervalliga. 
Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda kapeavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusidning kõhulahtisust. 
Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus. 
Malaaria võib põhjustada ka desorientatsiooni jateadvusehäireid kuni koomani.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=m&sisu=disease&did=350
Video malaaria kohta: http://www.youtube.com/watch?v=IVbq2yQH52g
Salmonelloos
Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt.  
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.
Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi jaSalmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis  limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 
Salmonellad sisenevad organismi  seedetrakti  kaudusaastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud  koduloomad . Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. 
Bakterid paljunevad peensooles  ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Pilt 5. Salmonelloosi sümptomid. ( http://www.skinsight.com/images/dx/webAtlas/salmonellosis_26175_lg.jpg )
Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita . Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist. 
Imikutel , raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella-enteriit väga raskelt kulgedaja isegi surmaga lõppeda.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1
Video salmonelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=kRz8fuMEDoQ&feature=related