Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidama sapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavad põletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitab kõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni.
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED........................................
typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidamasapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavadpõletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitabkõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni.
toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes.
· Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga · Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga Merilin Jürine Bacillius cerius Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse
· Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga · Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga Merilin Jürine Bacillius cerius Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse
niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme. SALMONELLOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning
....................................14 ..................................................................................................................................................14 Tuulerõuged............................................................................................................................14 Mumps....................................................................................................................................15 Salmonelloos............................................................................................................................17 Kokkuvõte:........................................................................................................................................19 Kasutatud kirjandus:..........................................................................................................................20
sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, ne
TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed
Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum....................................
osa baktereid (tuberkuloositekitaja) 2. Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku: anaeroobid Clostridium botulinum, Clostridium perfringens, Bifidobacterium, NB! Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendissepakendatud toiduainetes. 3. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: fakultatiivsed anaeroobid Salmonella enteritidis, Shingella, Escherichia coli, Staphylococcus aureus, NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist, kuid ei taga ohutust. Avades konserve tea, et ka konservikarpides võivad areneda tervistkahjustavad mikroorganismid. Sellel konservil ei pea olema kaas kummis, ega avamisel tulema ebameeldivat lõhna. MIKROORGANISMIDE ALLIKAD Inimesed Toit, eriti toortoit; Toidujäätmed; Loomad, eriti närilised; Linnud; Putukad; Tolm
väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine.
poleks käimlaid, prügiauke jne · Tarvitades toiduks keetmata aedvilju tuleb väga hoolikalt pesta. · Korralikult pesta käsi · Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. Toidumürgistuste vältimine Mõiste toidumürgistus sisaldab nii ägeda kuluga haigusi, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja oksendamine kui ka haigusi, mille sümptomid pole seotud mao- ja sooletraktiga. Näiteks: botulism on raske mürgistushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium botulinum saastunud toit. Haiguse tunnusteks on valguse kartus, peapööritus, üldine nõrkus, suu kuivamine, peavalu, nägemis, kõne, neelamis ja hiljem kesknärvisüsteemi häired. Toitu on võimalik saastumise eest kaitsta · säilitada toitu kaetuna kui see on võimalik · ära kasuta sobimatuid ja mitte korras seadmeid · ära kasuta määrdunud lappe, eelista ühekordseid lappe
Kui koheselt ei ravita, võivad silmas tekkida pöördumatud muutused. Seetõttu pannakse kõigile vastsündinuile sünnitusmajas profülaktiliselt silma antibiootikumi. Ka täiskasvanutel, kuigi õnneks harva, võib esineda gonokokilist konjunktiviiti pisaravoolu, põletustunde ja valguskartusega. Nakatumine toimub tavaliselt omaenda saastunud kätega. Umbes 0,5-3,0%-l nakatunutest (rohkem naistel) võivad gonokokid levida verega üle kogu organismi tekib dissemineerunud gonokokiline infektsioon. Iseloomulik on episoodiline palavik, liigeste põletikud ja mädavistrikud nahal. Kõige kardetumateks tüsistusteks on maksa-, südame sisekesta ja ajukelmete põletikud. 6 Gonorröa haiguskolle keelel Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Gonorröa diagnoosimine algab suguelundite vaatlusest ja lümfisõlmede katsumisest, kuid
..aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal Osa baktereid (tuberkuloositekitaja) Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku:...anoaeroobsed... Clostridium botulinum Clostridium perfringens Bifidibacterium Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendisse pakendatud toiduainetes. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: Salmonella enteritidis Shingella Escherichia coli Staphylococcus aureus NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist , kuid ei taga ohutust. TOIDU SÄILITAMISE VIISID JA TINGIMUSED NING TEMEPRATUURI KONTROLL Toitu tuleb säilitada selleks ettenähtud temperatuuril. Toiduaineid tuleks hoida võimalikult vähe toatemperatuuril. Toidu kvaliteedi säilitamiseks peavad olema vastavad tingimused:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud,
toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused Toidumürgistuse põhjustajaks on tavaliselt hooletus või teadmatus. Praeguse aja statistika paranemist võib saavutada ainult toidukäitlejate harimise kaudu. 1.Toiduhaiguste sagenemise põhjused Toidust tulenev haigus e. toiduhaigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. See avaldub üsna varsti. Peamisteks sümptomiteks on tavaliselt valud kõhus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Vaatamata rakendatud abinõudele on toidunakkused ja mürgistused viimastel aastatel sagenenud nii arenenud kui arengumaades. Põhjusi on mitmeid: 1) Diagnostilised- mikroobide täpsem määramine ja haiguste parem registreerimine.
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
Samuti võivad müoomid mõnikord teha vaginaalsünnituse võimatuks. Kui müoom tekitab vaevusi, on raseduse ajal tavaliselt ainsaks raviks valuvaigistid. Sünnitusjärgsetel nädalatel tõmbub müoom tavaliselt kokku. Kui see on jätkuvalt probleemiks, võib selle mõni kuu pärast sünnitust kirurgiliselt eemaldada [9, lk 255]. INFEKTSIOONID Tsütomegaloviirus (CMV) Tsütomegaloviirus on herpese perekonna liige ning tavaline sünnipärane infektsioon, mis levib kokkupuutes sülje, uriini ja fekaalidega [9, lk 256-257]. Ema esmane nakatumine raseduse ajal võib põhjustada ka loote nakatumist. Sellisel juhul on tegemist kaasasündinud viirusnakkusega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus või hiljem rinnapiimaga. Peale nakatumist jääb viirus vaikselt ehk latentselt organismi, põhjustades vaevusi immuunsüsteemi nõrgenemisel [4]. Käesoleval ajal puudub CMV preventiine ravi. Seni võib
* aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel:
Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest. Osa rakke aga jõuab migreeruda keha teistesse piirkondadesse: limaskestad, silmad, liigesed, luud, kesknärvisüsteem, kus nad aktiivselt paljunevad. See teine staadium ilmneb 3 nädalat kuni 6 kuud pärast esmase haavandi paranemist. Sageli kaasneb sellega ka
Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED NORO-viirus Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö. Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on noroviirused? Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi
SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma. Eosed on väga vastupidavad keskkonna muutustele ning võivad säilida pinnases aastaid. Vastavalt EL ja US CDC bioterrorismi ohutegurite nimekirjale kuulub Bacillus anthracis A rühma (väga kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused ja haigustekitajad). Levik Loomad nakatuvad eostega saastunud taimede söömisel. Inimene saab nakkuse haigelt loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm)
3 Helmintiaasid 4 trüponosomiaas 2. kaalulangus amöbiaas giardiaas strongüloidiaas trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia toksoplasmoos amöbiaas malaaria trüponosomiaas Parasitoloogilised uuringud faecesest Sooleparasiitide poolt põhjustatud nakkuse diagnoos pannakse helmindi munade, vastsete või algloomade tsüstide ja trofosoidide leidmisel faecesest. Oluline on materjali õige kogumine: nädal enne analüüsi võtmist ei tohi olla tarvitanud antibiootikume, mineraalõlisid, baariumi, antidiarröalisi- ja vismutpreparaate faeces ei tohi olla kontamineerunud vee, vere ega uriiniga Materjali kogus: 20-40 grammi. Kasulik on informatsioon eeldatava diagnoosi, kliinilise pildi ja reisimise kohta.
· kutsuvad esile immuunsupressiooni · elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 4 1. palavik · trihhinelloos e. trihhiaas · malaaria · toksoplasmoos · leishmaniaas · trüponosomiaas 2. kaalulangus · amöbiaas · giardiaas · strongüloidiaas · trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia · toksoplasmoos · amöbiaas · malaaria · trüponosomiaas Parasitoloogilised uuringud faecesest Sooleparasiitide poolt põhjustatud nakkuse diagnoos pannakse helmindi munade, vastsete või algloomade tsüstide ja trofosoidide leidmisel faecesest. Oluline on materjali õige kogumine: · nädal enne analüüsi võtmist ei tohi olla tarvitanud antibiootikume, mineraalõlisid, baariumi, antidiarröalisi- ja vismutpreparaate · faeces ei tohi olla kontamineerunud vee, vere ega uriiniga Materjali kogus: 20-40 grammi. Kasulik on informatsioon eeldatava diagnoosi, kliinilise pildi ja reisimise kohta.
inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948
produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni, mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
