Mikrobioloogilised toidumürgitused (3)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Rauno Loik
011PK
MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED
Uurimustöö
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009

BAKTERID

Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid . Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust.
Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja . Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme .

SALMONELLOS

Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt.  Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik .
TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID
Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad . Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes , munades, piimas, joogivees.
Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.

SÜMPTOMID

Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus , peavalu, oksendamine , äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist.
Imikutel , raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella-enteriit väga raskelt kulgeda ja isegi surmaga lõppeda.

DIAGNOOSIMINE

Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest.
Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest.
Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest.

RAVIVÕIMALUSED

Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutada antibiootikumravi - fluorokinoloone. 
Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin.

ENNETAMINE

Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides.

STAPYLOCOCUS AUREUS

Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Läbimõõt on 0,8–1,2 mikromeetrit.
Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole.
Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul , karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.
ESCHERICHIA COLI
Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus . Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini.
Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich.
Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest
CLOSTRIDIUM BOTULINUM
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin .
Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel.
On kolm peamist botulismi vormi:

• toidubotulism
  

Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid , suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned.

• haavabotulism
  

Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas.

• beebibotulismi põhjustab botuliini tootvate bakterite eoste sissesöömine, mis sisikonnas kasvades hakkavad tootma toksiine.
  

Beebide botulism on üks levinumaid imikute tervisehäireid USA-s. Infektsiooni tagajärjel tekib kõhukinnisus, üldine nõrkus, suutmatus pead kontrollida ja söömisraskused. Nende sümptomite tõttu viidatakse beebibotulismile sageli kui “lontis beebi sündroomile”.
Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese kehatemperatuur ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud.
Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad ( suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi.
Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.
Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks
HALLITUSSEENED
Hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei
moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti
kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka
hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et
hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme
võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga
immuunsussüsteemi puhul.
ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE
Aspergilluse liikidest võib
sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus.
Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku
Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui
hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline
bronhiit , mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades
maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine .
Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise
kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks . Ägeda aflatoksikoosi
sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab
kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas .
Anamorf -perekond pintselhallik ( Penicillium )
Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks
Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige
tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad
aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub
väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium
marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide
( penitsilliin ) moodustajana . Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi
puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste
kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige
rohkem mükotoksiine, kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste
mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja
väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad
vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum.
Mikroseened perekonnast Fusarium Link . Fr. on looduses konidiaalstaadiumis laialt levinud. Selle seeneperekonna liigid on väga mitmesuguste omadustega, alates saprofüütsetest kuni parasiitseteni. Kuid nende hulgas on ka liike, mis võivad taimede juurestikul esineda sümbiontidena. Erinevates tingimustes võib sama liik ilmutada kas sümbiotroofseid või parasiitseid omadusi. See näitab selle seeneperekonna esindajate suurt labiilsust, mis võib avalduda ka nende morfoloogias ja põhjustada liikide määramisel teatud raskusi. Fusariume peetakse üldiselt fakultatiivseteks parasiitideks st nende tekitatud haigused (fusarioosid) ilmnevad teiste tegurite ( liigkuivus või -niiskus, temperatuu-rikahjutused jne.) poolt nõrgestatud taimedel. Fusariumide toksiinid on väga tugevad mürgid.
MIKROSEENTE MÕJU SISEKESKKONNALE JA ESEMETELE
Mikroseente põhiliseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide lagundamine, seetõttu üritavad nad lagundada ka inimeste loodud esemeid ja ehitistes kasutatavaid materjale. Mikroseente mõju on seega nii positiivne, lagundades inimeste loodud jääkprodukte, kui ka negatiivne, kahjustades materjale, mida inimene soovib säilitada. Sealhulgas kahjustavad mikroseened n.n. taastamatuid väärtusi – kultuuripärandit. Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised. Mehaanilised kahjustused. Mikroseened katavad materjali mütseeliga, määrivad pinna ning muudavad nähtamatuks või raskesti loetavaks seal asuva kujutise. Substraadi sees kasvav mütseel lõhub materjali mikro- ja makrostruktuuri. Keemilised kahjustused. Oma elutegevuses tarbivad ja eritavad mikroseened mitmeid keemilisi aineid. Olulisemad keemilise kahjustuse põhjustajad on ensüümid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi. Keemilised kahjustused on reeglina ulatuslikumad, kui mehaanilised. Mikroseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on väga raske, kui mitte võimatu, puhastada .
„Must hallitus ” Stachybotrys chartarum (atra) – Eestis pole teostatud
ulatuslikke uuringuid nimetatud seene leviku kohta, sest enamasti ei piisa tema
leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud
pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade
kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja
madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest
sünteesida mükotoksiine2, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele, põhjustades naha
ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses on seen siiski nõrk,
jäädes alla mitmetele mikroseentele ja bakteritele.