Tüsistusteks võivad olla erinevate organite põletikud maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. Info: http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=795&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1 Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piimatarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1
Haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine, kõhuvalu) võivad paar päeva hiljem pea ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Haigusnähud kestavad mitu päeva. Võib esineda ka liigesevalu. Salmonelloos Salmonelloses (ingl.k.) Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades.
.......................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..........................................................................14 Jersinioos sümptomid............................................................15 Escherichia coli nakkuslike tüvede poolt põhjustatud infektsioonid.....16 Kokkuvõte ................................................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus
........................................................................16 Prognoos...............................................................................................................................16 Ennetamine...........................................................................................................................16 7 Listerioos................................................................................................................................17 8 Jersinioos................................................................................................................................18 Tekkepõhjused ja - mehhanismid........................................................................................ 18 Sümptomid...........................................................................................................................18 Diagnoosimine........................................................................................
·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Tooraine potentsiaalselt ohtlik tooraine, liiga kõrged mikroobide arvukused. ·Keskkond mikrobioloogiliselt saastunud õhk, vesi ja tootmiskeskkond ·Toitumine ja tervislik eluviis
mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja puuvilja pesemine enne sööki ning muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. JERSINIOOS Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust. Jersiiniate hulka kuulub kolm patogeenset mikroobi: kaks põhjustavad tüüpilisi seedetraktsi vaevusi, üks aga katku. Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja kõhulahtisusena. Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletikukahtlusi. Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes.
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
Hävib ...70 kraadisel kuumutamisel.......C 20 minutiga Hävib...100kraadisel kuumutamisel.......C juures 3 minutiga pH< 4,6 BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Kriitilised toiduained toorpiima tooted sellest eriti lamba- ja kitsepiim Temperatuuri ja pH toime Säilib jäätises-400C juures 16 nädalat Hävib >...üle 70 kraadi....C juures 1 minutiga pH<5,0 YERSINIA ENTEROCOLITICA-JERSINIOOS Kriitilised toiduained pooltoores sealiha toored subproduktid (sooled) külmas säilitatud saastunud toiduained vaakumpakendis liha ja lihasaadused (böff) Temperatuuri ja pH toime Väga ....... Säilib vasikalihas -160C- -180C juures 6 kuud Säilib piimapakis +40C juures 3 nädalat Hävib toidu termilisel töötlemisel (böff- riskitoit) SHIGELLA SP.-SHIGELLOOS Kriitilised toiduained
BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Haigusnähud: · palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, · lihas- ja liigesvalud, · alaseljavalu ja iiveldus · vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha. · vahel suus omapärase maitse Kriitilised toiduained: toorpiimja tooted sellest (eriti lamba- ja kitsepiim 90% ja lehmapiim 10%); Temperatuuri ja pH toime: säilib jäätises- 40ºC juures 16 nädalat; hävib >70ºC juures 1 minutiga; pH < 5,0. YERSINIA ENTEROCOLITICA - JERSINIOOS Haigusnähud: · vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. · Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat;
Brutselloos Brucella sp. G– bakter Veis, siga, kits, koer Otsene kontakt, inhalatsioon, loomne toit, loomade sünnitused Erüsipeloid Erysipelothrix G+ batsill Siga, koduloomad Otsene kontakt, toit rhusiopathiae ja -linnud, kalad Jersinioos Yersinia enterocolitica, G– bakter Metsloomad, siga Fekaal-oraalne, toit Y. pseudotuberculosis Kampülobakterioos Campylobacter fetus, G– bakter Veis, siga, lammas, Toit, vesi C. jejuni metsloomad Kassiküünistustõbi Rochalimaea henselae G– bakter Kassid Kassiküünistus ja -hammustus
annaabi.ee 
