Referaat: Bakterid ja hallitusseened (0)

BAKTERID JA HALLITUSSEENED

Tallinn 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3
1. BAKTERID…………………………………………………………………………4
2. SALMONELLA …………………………………………………………………….4
3. BOTULISM …………………………………………………………………………5
4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS……………………………………………….…7
5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS ………………………………………………..…7
6. ESCHERICIA COLI…………………………………………………………….….7
7. BACILLUS CEREUS ……………………………………………………………....8
8. HALLITUSSEENED……………………………………………………………….8
9. ASPERGILLUS ……………..……………………………………………………...9
KASUTATUD KIRJANDUS………………..………………………………………10

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös antakse ülevaade bakterite ja hallitusseente erinevate alaliikide Salmonella, Botulism, Clostriduim Perfringens, Staphylococcus Aureus, Eschericia Coli, Bacillus Cereus, Aspergillus kohta. Töö eesmärgiks on välja selgitada nende tekkepõhjused- ja mehhanismid , sümptomid, diagnoosimine, ravivõimalused, progniisimine, ennetamine jne. Käesolev töö on koostatud interneti materjali põhjal.
BAKTERID
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed . Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975–1978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm.
SALMONELLA
Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. 
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.
Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik .

Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga . Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud . Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.

Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine , äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist.
Imikutel , raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella-enteriit väga raskelt kulgeda ja isegi surmaga lõppeda.

Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest.
Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest.
Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest.

Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutada antibiootikumravi - fluorokinoloone. 
Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin.

Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu.

Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides.

BOTULISM

Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin .
Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu.
Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine .
Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained , mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36 tundi.

Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga.
Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine.
Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud .

Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus.
Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil (meetod, mille puhul mõjutatakse
lihasest elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele).

Raskemate juhtude ravi toimub intensiivravi osakonnas .
Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet.

Mida ägedamalt haigus kulgeb, seda halvem on prognoos.
Üle 60-aastased inimesed paranevad halvemini.
Ravitud juhtudel on suremus 8%.
Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust.

Et botulismi ennetada, tuleks hoidiseid keeta vähemalt 10 minutit 100°C juures. Toidust võib botulismi saada juhul, kui säilitatavad toiduained on nakatunud C.botulinumi eostega.

CLOSTRIDIUM PERFRINGENS
Clostridium perifringens on subterminaalsete kandiliste eostega gram -positiivne pulkbakter, suurusega 1,5x8,0µm. Eosed on paksemad kui bakter ise, 1-1,
5x4-8µm. Kusjuures algmaterjalis ei ole võimalik leida eoseid . Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti.
STAPHYLOCOCCUS AUREUS
Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul , karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.
ESCHERICHIA COLI
Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus . Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest.
BACILLUS CEREUS
Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob , mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe- Sellers , 2004 ).
HALLITUSSEENED
Mikro - ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe. 
ASPERGILLUS
Anamorf -perekond kerahallik (Aspergillus).  Kerahalliku liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis Aspergillus  fumigatus, Aspergillus versicolor ja Aspergillus flavus. Neist esimene ja viimane vajavad  kasvuks soojemat keskkonda. Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel j.t. substraatidel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid alfatoksiine.  Need on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuute korral on see maksavähi tekkimise eelduseks .  Ägeda alfatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Seega enne, kui sööte pähkleid, kontrollige hoolikalt kas nad on puhtad. Aspergillus flavus´t  võib leida ka ülekastetud lillemullas. Mulla pinnal on siis selgesti eristatavad kollased mikroseente kolooniad.  Aspergillus versicolor on mikroseen, mis vajab oma arenguks eriti niisket keskkonda. Leides selle kerahalliku liigi, võib kindlalt väita, et niiskuse tasakaal korteris (majas) on paigast ära.  
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=WEMZ4U6kg7ywg2xzEVWe7vy00X5
http://www.inimene.ee/?disease=b&sisu=disease&did=790&idr=iW2gt-456ghPcgqp9MJ7-Hrweae
http://tagtag.com/mikronuss/mikro/16_clostridium_perfringens
http://et.wikipedia.org/wiki/Staphylococcus_aureus
http://et.wikipedia.org/wiki/Soolekepike
http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=23&go=leht&article_id=249
11