Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geodeesia Eksamiabimees (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eksamiabimees
1. Geodeetiline otseülesanne.
Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB.
Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B
Leida: xB, yB ? XB
xB =xA+ xAB AB
yB =yA+ yAB
x,y- koordinaatide juurdekasvud, “+” vôi “-”. dAB xAB
Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A
xAB = dAB *cosAB
yAB = dAB *sinAB
xB =xAB + xA 0 YA YB Y
yB =yAB + yA
2.Geodeetiline vastuülesanne.
Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand
ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x +
Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0…90)
Leida: AB, dAB
xAB = xB - xA III veerand II veerand
yAB = yB - yA x – (180.. x - (90…
tanAB =zyAB /xAB  arctan  AB y - ..270) y + ..180)
3.Direktsoiininurkade arvutamine.
Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt
ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje
direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2
asimuut tinglikult . 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3
ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1 3
2,3 = 1,2 + ’2 - 180
3,4 = 2,3 + ’3 - 180 4
4,1 = 3,4 + ’4 - 180 4
1,2 = 4,1 + ’1 - 180 kontroll
Kui arvutatud  on negatiivne siis tuleb liita 360 . Kui aga suurm kui 360 siis lahutada 360.
6.Horisontaalnurkade mõõtmine.
Horisontaalnurga môôtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit .
1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi.
2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks.
Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)5 mm (erinevus võib olla kuni 5 mm)
hp=ap-bp
Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2.
Alles pärast arvutusi võib nivelliiri üles võtta ja edasi liikuda . Kui lisaks sidepunktidele tuleb nivelleerida ka vahepunkte, siis need nivelleeritakse peale kõrguskasvu ja ainult lati musta külje peale.



15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine .
Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks. Riiklike reepereid on võrdlemisi hõredalt. Linnades tihedamalt . Haja asustusega asulates võivad olla kaugused 10-tes kilomeetrites. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või vai mis säilitab oma kõrguse kuni ehitustegevuse lõpuni. Ajutiseks reeperiks võib olla suur kivi, olemasoleva kanalisatsioonikaevu luuk, maasse rammitud post, või ka posti löödud tugev nael .
Lihtnivelleerimise – käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast , kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Täpsuse huvides oleks kasulik võtta paaris arv jaamu. Kõigepealt võiks liikuda nivelliir , misjärel mõõdetakse sammudega lati kaugus nivelliirini ja sama palju viia esialgne eesmine, nüüdne tagumine , latt edasi nivelliirist. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks.
16.Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine.
Reeper (Rp.)
Igal reeperil on riiklikus kataloogis oma number.
Naaber reeperite vahelisi käigu osasi nim. sektsioonideks.
L (suur) – käigu pikkus
L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites.
Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3
Iga sektsiooni kõrguskasvud tuleb eraldi välja arvutada nivelleerimise väliraamatus.
hTeor.=0, sest me tuleme samasse punkti tagasi.
Sulgemisviga :h=hPr. - hTeor.(=0)
Lub. h=20L Või h=50L
Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb nivelleerimist korrata .
Kui viga on lubatud piirides, siis tuleb sektsioonide kõrguskasvusi parandada prportsionaalselt nende pikkustele. Mida pikem proportsioon seda suurem parandus.
ph1=-fh/Ll1 ph2=-fh/Ll2 ph3=-fh/Ll3
ph= -fh 1mm
Arvutatakse välja parandatud kõrguskasvud:
h1’= h1+ph1 h2’= h2+ph2 h3’= h3+ph3 h’=0
Tuleb arvutada välja uute reeperite kõrgused ja selleks peab teadma riikliku lähtereeperi kõrgust. Riikliku reeperi kõrgusi saab maa-ametitest või linna arhidektuuriosakondadest. Ehitusplatsi reepereid võib lasta nivelleerida geodeetidel või nivelleerida ise.
H1=HRp.+h1 H2=H1+h2’
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geodeesia Eksamiabimees #1 Geodeesia Eksamiabimees #2 Geodeesia Eksamiabimees #3 Geodeesia Eksamiabimees #4 Geodeesia Eksamiabimees #5 Geodeesia Eksamiabimees #6 Geodeesia Eksamiabimees #7 Geodeesia Eksamiabimees #8 Geodeesia Eksamiabimees #9 Geodeesia Eksamiabimees #10 Geodeesia Eksamiabimees #11 Geodeesia Eksamiabimees #12 Geodeesia Eksamiabimees #13 Geodeesia Eksamiabimees #14 Geodeesia Eksamiabimees #15 Geodeesia Eksamiabimees #16 Geodeesia Eksamiabimees #17 Geodeesia Eksamiabimees #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 624 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (8)

Golden profiilipilt
Golden: Tõesti väga kasulik eksamiks õppides. Eriti kui teha järeleksamit ning praktikumides ja loengutes on käidud viimati eelnevatel aastatel.
00:14 27-05-2012
TM89 profiilipilt
TM89: Väga põhjalik materjal, suur tänu autorile (Y)
12:52 30-05-2009
Meramo profiilipilt
Meramo: Eelpoolöelduga nõus, tõesti hea materjal!
19:23 17-05-2011


Sarnased materjalid

138
docx
GEODEESIA II eksami vastused
15
doc
Geodeesia II Eksamiküsimused
15
doc
Geodeesia II Eksami kordamine
16
docx
Geodeesia eksamiküsimuste vastused
40
docx
Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017
11
docx
Geodeesia eksam
10
docx
Üldgeodeesia eksam
4
doc
Geodeesia I eksami vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun