ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA (0)

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
1.Geodeesia harud-
Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr.
Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal . Maapinna kujutamine
Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega.
Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm -meetriliste instrumentide abil. Aerofoto
Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia .
2. Selgitada, mida kätkeb endas topo - geodeetiline uuring
Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist.
3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi ?
Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti , mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused.
Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud
Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid , mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide , sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus
4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides . Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitugeograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpseltvälja arvutada.
5.Iseloomusta geodeetilisi koordinaate.
Geodeetilised koordinaadid saadakse punktile geodeetiliste mõõtmistega astronoomilisi koordinaate omavast punktist referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus B – laius; L – pikkus).
6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate
Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund.

7. Mis on kaart, plaan, profiil , krokii ( abriss )?

Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil.
Krokii – (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem – krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega.
Profiil -

8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused?

Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk.

9. Mis on mõõtkava?

Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava

10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava?

Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd , mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses.
Põikmõõtkava - Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m.
Selgitav mõõtkava - Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga. 1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500.
Joonmõõtkava - Joonmõõtkava konstrueerimiseks kantakse ühele sirgjoonele teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a ( kusjuures alus on pikkusega 1-5 cm), millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik (1,10,100 m jne). Nt mõõtkava 1:100 a= 1 cm, 1:2000 a= 5 cm, 1:2500 a= 4 cm, 1: 5000 a = 2 cm

11. Mis on mõõtkava täpsus?

Joonepikkust maastikul, millele antud mõõtkavas plaanil vastab pikkus 0,1 mm, nimetatakse selle mõõtkava täpsuseks. Näiteks 1: 10 000 kaardil on mõõtkava täpsuseks 1m.
12.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud.
Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavase suurusesse.
Mõõtmised jagunevad kahte liiki:
1) Otsesed mõõtmised – väärtus vahetu mõõtmise tulemusel
2) Kaudsed mõõtmised – väärtus arvutuslikult
Geodeesias kasutatavad mõõtühikud :
Nurgamõõduühik ( Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). Joonemõõduühikuks on meeter.
13.Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga , jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga , suhteline viga. Tuua näiteid.
Sulgemisviga- mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega.
Jäme viga-tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega.
Juhuslik viga-tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika järgimisel. Need tekivad keskkonna ja ilmastiku mõjude kui ka inimlike eksituste teel.
Tõeline viga- Tõenäolise vea leidmiseks reastatakse kõik juhuslikud vead absoluutväärtuste järgi ning sellise rea keskele jäävat viga loetaksegi antud mõõtmistulemuste tõenäoliseks veaks ρ.
Keskmine ruutviga- Et hinnata mõõtmistulemuste täpsust on vaja arvutada mõõtmiste keskmine ruutviga. Keskmise ruutvea täpsushindamise kriteerium ei sõltu üksikute vigade märkidest ning milles kajastuksid üksikute suuremate vigade olemasolu.
Suhteline viga- Joone või pindala mõõtmisel keskmise ruutvea absoluutväärtus ei iseloomusta küllalt hästi mõõtmiste täpsust. Tarvis oleks kui pika joone või kui suure pindala kohta kehtib arvutatud keskmine ruutviga krv. Seepärast arvutatakse nendel juhtudel suhteline ehk relatiivne krv, mis väljendatakse lihtmurruna või protsentides.
Süstemaatiline viga- Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse.
14.Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel?
L-Est 97 ( Lambert Estonia 1997) ja Balti 1977 kõrgusvõrgustik
15.Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt?
Maastikul kindlustatud geodeetiline punkt, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel ning mis omab määratud plaanilisi ristkoordinaate.
16.Mis on geograafiline asimuut ?
on nurk mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Geograafilist asimuuti saab määrata astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. ( horisontaalnurk , mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni)
17.Mis on magnetiline asimuut?
on nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani
18.Mis on direktsiooninurk ?
Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka tsooni telgmeridiaani ja sellega paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides.
19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka?
Gegraafilised ja magnetilised meridiaanid koonduvad pooluses ja nad ei ole omavahel paralleelsed. Geograafiline ja magnetiline asimuut ei ole konstantsed ühe ja sama sirgjoone eri punktides, sellepärast kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka.
20.Mis on rumb ?
Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb – teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.)
21.Mis on geodeetiline vastuülesanne?
Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk αA-B
22.Mis on nivelliir ?
Instrument , mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve.
23. Nivelliiride jaotus.-
1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem)
2)Kompensaatoriga ( optilised ) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi. Seda seadet nimetatakse kompensaatoriks.
3) Digitaalnivelliirid (elektronnivelliirid) koos digitaallatiga- Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist.
Lisaks eelnevale saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine.
24.Mis on punkti absoluutkõrgus? - Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus.
Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks , languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.
25.Mis on punktidevaheline kõrguskasv?- Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem
26.Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.- Keskelt nivelleerimine : Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB
27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.
28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?-
1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.
2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega.
3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue).
29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine ?- Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.
Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega.
Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks.
Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv – vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 – 1mm. 20 – 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi.
Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele.
30.Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse?
Viseerimiskiir peab olema horisontaalne.
Kontrolliks teostatakse keskelt (a) ja otsast nivelleerimine (b) samadelt punktidelt. Keskelt nivelleerimisel mõjub tagumisele lati lugemile (TL) ja esimesele latilugemile (EL) ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist.
Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`).
Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h’) näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h’
31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas ?-
Kaheküljelised latid
Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks
Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi
Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must)
Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem
Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane
Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata . Arvutatakse kõrguskasvude keskmine
Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2
Keskmine antakse mm – täpsusega.
Üheküljelised latid
Seatakse instrument keskele ja looditakse
Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1.
Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1.
Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
Arvutatakse H1 = A1 – B1 H2 = A2 – B2
Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2
Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta )
Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud.
32.Milline on lugemite tegemise järjekord ?- Tagasivaatelugem, edasivaatelugem, (nivelliiri kõrguse muutmine), edasivaatelugem, tagasivaatelugem, (kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt
33.Mis on liitnivelleerimine ?
Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet
34.Projektkõrguse välja märkimine.
On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm).
35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
Reeper on kõrgusemärk.
Liigid:
· Pinnasereeper
· Seinareeper
· Fundametaalreeper
· Põhjareeper
36.Millised on nivelleerimiskäigud?
Nivelleerimiskäigud on:
A) kahe reeperi vahelised
B) Kinnine käik
37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi?
Muudetakse nivelliiri kõrgust, võetakse uuesti tagasivaate lugem ja edasivaate lugem ja arutatakse uuesti kõrguskasv. Kahe kõrguskasvu vahe peab olema alla 5mm.
38.Mis on teodoliit ?
Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurga
39.Mis on limb ; mis alidaad ?
Limbi servale on kantud kaardijaotised päripäeva 0-360 kraadi.
40.Horisontaalnurga määramise viisid.
· Täisvõte – nurk määratakse kaks korda (RV ja RP)
Limbi orienteerumisega – üks punkt määratakse limbi peal 0 kraadiks.
41.Selgita täisvõtet nurga määramisel. Miks on täisvõte oluline?
Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
42.Punkti asukoha määramise viisid.
· Ristjoonte viis
· Nurklõigete viis
· Joonlõigete viis
· Polaarviis
43.NA (nulli asend) mõiste ja määramine
NA – lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel
Määratakse – tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. NA=(Lrp+Lrv)/2=0 kraadi
44.Vertikaalnurga määramine.
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline
nurk.
Kui sihipunkt asub instrumendi ( teodoliidi ) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi „+“ või „ - “. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0o, 90o, 180o või 270o
45.Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
1) Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne).
2) Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega.
3) Viseerimiskiir peab olema risti horisontaalteljega.
4) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega.
46.Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge?
Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada kolmes asendis.
47.Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
Kollimatsiooniviga – nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades lugem. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud.
48.Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
Kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne on tegemist inklinatsiooniveaga.
Nõuet kontrollitakse viseerideds kõrgele punktile hoone seinal , mille järel pikksilm viiakse horisontaalasendisse ja tehakse punkti projektsioon seinale. Sama kordub ka instrumendi teises vertikaalringi asendis.
Nõue on täidetud kui projekteeritud punkt jääb mõlemas vertikaalringi asendis RV ja RP niitristi bisektorisse.
49.Veaallikad horisontaalnurkade määramisel.
1. Viga lugemis – so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte)
2. Tähisele suunamise viga – tähis pole vertikaalne ja sihil – niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale.
3. Tsentreerimise täpsus – avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul.
4. Mõõtjast sõltuvad – õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine.
50.Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid?
Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A).
Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D.
Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine.
Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone.
51.Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine, mõõdistamine?
Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja
määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline
mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend.
52.Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus.
Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga jagada polügooni nurkadele, parandus ühele nurgale. Parandid anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, mille haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga ..
53.Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus.
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk).
54.Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine.
Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega.
Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
55.Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus.
Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.
(Tahhümeetriline mõõdistamine – kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.)
56.Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel.
Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad.
(punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga.
57.Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine.
Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H).
Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele.
Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20–350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,8–1,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 4–6 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil).
Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine.
Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem – krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega.
58.Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel?
Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu
1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid.
2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile.
3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid.
4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon.
5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid .
6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega.
59.Teodoliitkäigu –ja topograafilise plaani joonestamine .
Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A).
Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D.
Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine.
Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone.
60.Reljeefi kujutamise viisid.
Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon, isojoon või isohüps) abil.
Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse punktide juurde vastavad kõrgused. Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid.
Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju maastikusituatsioonielemente ja kontuure.
Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on horisontaalide viis. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõike jooned ongi horisontaalid.
Horisontaalid
Kui nö lõikepinnad on võrdete vahedega 0,5m; 1m jne, siis kaugused väljenduvad kõrguskasvu naaberhorisontaalide vahel. Neid kauguseid nimetatakse horisontaalide lõikepindadeks ehk lõikevaheks.
Horisontaalide konstrueerimisel on tarvis arvestada:
*Plaani või kaardi mõõtkavaga (mida suurem mk. Seda väiksem lõike vahe);
*Maastiku reljeefi iseloomu (tasasel maastikul lõikepindade vahe on väiksem mk 1:5000 – 0,5; 1; 2,5m);
*Maastiku reljeefi kujutamise täpus (kui detailselt nõutakse reljeefi kujutamist).
Horisontaalide konstrueerimisel kasutatakse täishorisontaale (nt 1,00; 2,00 jne) pideva joonega, poolhorisontaale (0,5; 1,5 jne) 3mm pikkuste kriipsjoontega, vahe 1mm, või ka veerand horisontaale (0,25; 0,75 jne) 1,5mm pikkuste kriipsjoontega.
Horisontaalide kõrgus kirjutatakse alati sedasi, et numbrite jalad jääksid languse suunas.
Horisontaalide konstrueerimine plaanile
Esmalt tuleb valida sobiv horisontaalide lõikevahe, eeldades, et reljeefi punktide plaaniline ja kõrguslik asend on määratud.
Seejärel selgitatakse välja maa-ala punktide horisontaalide kõrgused. Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust.
Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine.
Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega.
61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine
62.Kalde määramine.
63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad.
Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000
64.Eesti Põhikaardi projektsioon.
Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel.
Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele
65.Postide rihtimine projektasendisse.
Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil.
Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi.
66.Postide vertikaalsuse määramine.
Ühtlase põiklõikega postide vertikaalsuse määramine võib toimuda nii posti
geomeetriliste telgede kui ka posti servade jargi .